1.1.2 Sámedikki ja guovddáš eiseválddiid oktavuohta
Sámediggi lea sámi álbmotválljen
orgána mii doaibmá sámi álbmoga
várás. Lea sohppojuvvon ahte Sámediggi
ii leat Ráđđehusa
vuollásaš politihkalaš orgána
dásis, ja danne ii sáhte Ráđđehus
stivret iige bagadallat doaimma. Sámedikki guovttebealát
doaibma sihke álbmotválljen orgánan ja
hálddašanorgánan gáibida
erenoamáš heiveheami ja čuovvoleami
(gč. St.dieđ.nr. 7 (2000–2001)
3.1 čuoggá s 34). Eiseválddiid oainnu
mielde lea okta Sámedikki deaŧaleamos
rollain bidjat eavttuid servodathábmemis seailluhan, nannen
ja ovddidan dihte sámi servodaga. Sámediggi miehtá dasa
ahte Sámediggái lea deaŧalaš oažžut
eambbo mearridanváldi sámi áššiin,
muhto dat ii leat doarvái. Dál lea hástalus
ovddidit Sámedikki válddi, ja addit Sámediggái čielgaset
definerejuvvon rolla riikka konstitušuvnnas,
nu ahte Vuođđolága § 110a ulbmil
sámi vuoigatvuođaid birra oažžu čielgaset konkrehta
sisdoalu, sámi iešmearrideami perspektiivvas.
Sámediggi lea fuomášan
ahte Ráđđehus áigu
digaštallat Sámedikki rolla almmolašrievtti
ja sámepolitihkalaš orgánan
sámepolitihka boahtte prinsihppadieđáhusas.
Sámedikki oainnu mielde ii leat dát doarvái.
Dát lea guovttebealát proseassa mii čađat
ferte doaibmat Sámedikki ja guovddáš eiseválddiid
gaskka. Sámediggi lea máŋgga
oktavuođas gáibidan šiehtadallanmodealla
sámi áššiid
barggus. Diggi lea oaidnán ahte Ráđđehus
oaivvilda dákkár modealla mielddisbuktit áibbas
ođđa čađahemiid hálddašeami
dáfus, ja ahte fertešii vihkkeduvvot
vuođđo konstitušunála
prinsihpaid ektui, ja bivdá Sámedikki čielggadit
lagabui mii šiehtadallamiin oaivvilduvvo (gč.
St. dieđ.nr. 7 (2000–2001)
3. kap. s 34). Gažaldagat šiehtadallamiid dáfus
lea okta máŋgga temás boahttevaš guovttebealát
proseassas Sámedikki válddi ja rolla birra.
Sámediggi deattuha garrasit ovddidit lagas ja geatnegahtti
ovttasbarggu Sámedikki ja guovddáš eiseválddiid
gaskka. Deaŧaleamos formálalaš ovttasbargogaskavuođat
leat čadnon Sámedikki jahkedieđáhussii
(gč. sámelága § 1–3)
ja Sámedikki doaibmaevttohusaide jahkásaš stáhtabušeahtas.
Jahkedieđáhusa dáfus lea
buorre go Ráđđehus
lea álgán buktit vástádusaid guovddáš čuolmmaide
maid Sámediggi jearrá jahkedieđáhusain
(gč. ee. St. dieđ. nr. 48 (1998–99)
ja St.dieđ. nr. 7 (2000–2001)).
Sávvat ahte Ráđđehus
joatká dainna doaimmain maiddái boahtteáiggis.
Sámediggi lea ožžon eambbo mearridanválddi ja
iešheanalašvuođa
bušeahttaoktavuođain dan
bokte go Sámediggi 1999:s beasai Juolludannjuolggadusaid § 4:s.
Sámediggi oažžu dál juolludemiid
Gieldda- ja guovlludepartementtas, Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementtas
ja Mánáid- ja bearašdepartementtas
poasta 50 bokte. Dasto sáhttá Sámediggi
juogadit resurssaid sierra bušeahtas daid rámmaid
mielde mat leat biddjon Stuoradikki bušeahttamearrádusas. Sámediggi
oaivvilda ahte sámi bušeahttaáššiid
rutiinnat ja prosedyrat berrejit ovddiduvvot. Go Sámediggi
dál lea nettobušetterejuvvon doaibma,
de eaktudit ahte boahttevaš juolludeamit Sámediggái
bohtet poasta 50 juolludeapmin.
Sámediggi čujuha dasa ahte Sámedikki
ja Ráđđehusa gulahallan
lea positiivalaččat ovdánan bušeahttaáššiid
dáfus. Dán berre čuovvolit maiddái
eará áššesurggiin.
Mii leat fuomášan ahte Ráđđehus
mihá eambbo searvá jeavddalaš ságastallamiidda
ja ovttasbargui Sámedikkiin (gč. St.dieđ.nr. 7
(2000–2001 3. kap. s .34). Sámediggi
eaktuda ahte Gieldda- ja guovlludepartementa sámi áššiid čohkkendepartementan
galgá buorebut koordineret dán barggu.
Sámedikki ja Stuoradikki oktavuođat Ráđđehusa
stáhtabušeahttaárvalusa čuovvoleami
dáfus ja Sámedikki jahkásaš doaibmadieđiheami
dáfus eai doaimma doarvái bures. Iešguđetge
fágalávdegottiit doibmet iešguđetlágán
vugiid mielde Sámedikki ektui. Ii leat dohkálaš ahte
muhtun fágalávdegottit atnet Sámedikki
dego makkárge eará lobbyorgánan. Danne
lea prinsihpalaččat dárbu čielgaset digaštallat
makkár oktavuohta Stuoradikkis lea Sámediggái,
ja movt ovttasbarggu duohtavuođas sáhtášii
heivehit. Sámediggi lea buktán konkrehta árvalusaid
dán birra Stuoradikki presideantajođihangoddái.
Sámediggi fuomášahttá ahte
sámi servodat lea ain huksejuvvomin, ja lea stuora dárbu
doarjagii ja resurssaide. Sámediggi háliida čujuhit
ahte lea stuora gaska Sámedikki vuoruhemiid ja Stuoradikki
rámmajuolludusaid gaskka.
Sámediggi lea maiddái dán válgaáigodagas bivdán
lasi válddi dihto servodatsurggiid dáfus. Ráđđehus
ja Stuoradiggi leat measta čađat vástidan
dainna vugiin ahte sirdet dálá ortnegiid ja institušuvnnaid
hálddašanovddasvástádusa. Dása
gullet Sámi sierrabibliotehka, oahpahushálddašeami
doaimmat ja sierra sámi mánáidgárdedoarjagat.
Váldi mii lea sirdojuvvon, lea:
Bušeahttafriddjavuohta
maid Juolludannjuolggadusaid § 4 mielddisbuktá.
Váldi ja doaimmat oahpahussuorggi dáfus,
gč. oahpahuslága § 6–4.
Hálddašanovddasvástádusa
ja bargodoaimmaid sirdin Sámediggái lea mávssolaš.
Sámediggi oaidná ahte Ráđđehus
ain dađistaga árvvoštallá sirdit
válddi ja ovddasvástádusaid Sámediggái áššiin
mat gullet sámi álbmogii (gč. St.dieđ.
nr. 7 (2000–2001) 3.1 čuoggá s
34). Sámediggi fuomášahttá ahte
Ráđđehus mieđai
sirdit Sámi musihkkafestivála, Beaivváš Sámi
Teáhtera ja Sámi Vuorká-Dávviriid
stáhtadoarjagiid hálddašanovddasvástádusa
Sámediggái 1997:s. Dása gullá maiddái
sámi dáiddárstipeanda (gč. St.dieđ.nr. 145
(1997–98) 12.8 čuoggát s 60). Stuoradikki
gielddalávdegotti eanetlohku searvvai dása (gč.
Mearr.S.nr. 145 (1997–98). Kulturdepartementa
sirddii Sámi musihkkafestivála stáhtadoarjaga
Rikskonsertene vuollái 1999:s. Dát mielddisbuvttii
unniduvvon jahkásaš doarjaga. Maiddái álgoálbmotfestivála
Riddu Riđđu doarjja unnui. Gádjun
dihte dán guokte festivála, lea Sámediggi iežas
2001 bušeahtas ásahan vuođđodoarjjaortnega
kr 350.000,- goappáge doibmii.
Ráđđehus ii
leat moktege geahččalan sirdit dáid namuhuvvon ásahusaid
Sámediggái. Golggotmánus 2000 čujuhit
ain doarjjaortnegiidda ee. dáid namuhuvvon ásahusaid
dáfus Kulturdepartementta bušeahta
vuođul (gč. St.dieđ.
nr. 7 (2000–2001) 4.2.2 čuoggá s
38). Ii dáiddárstipeanda ge leat sirdojuvvon Sámediggái.
Sámi kulturáššiid
gulahallanlávdegoddi ásahuvvui 1994:s. Ulbmil
lei oppalaččat árvvoštallat
doaimmaid mat guoskkahit sámi kultuvrra, ja dainnalágiin
geavahit resurssaid buoremus lági mielde. Kulturdepartementta
mielas bargá lávdegoddi dohkálaš barggu
(gč. St.dieđ.nr. 41 (1996–97) 12.2 čuoggá s
53). Sámediggi ii sáhte dasa mieđihit.
Lávdegotti bargu ii leat ovddidan sámi kulturáššiid
namuhanveara. Danne ii leat Sámedikki mielas riekta vuoruhit
ekonomalaš ja persovnnalaš resurssaid
searvan dihte gulahallanlávdegoddái. Dat berre
heaittihit.