1.2 Sámedikki politihkalaš bargu jagi 2000:s
Dán kapihttalis muitalit guovddáš áššiid
birra maiguin Sámediggi lea bargan jagi 2000:s. Mearrádusat
maidda čujuhuvvo, leat mearriduvvon Sámedikki
dievasčoahkkima eanetloguin. Unnitloguevttohusat bohtet
ovdan Sámedikki čoahkkingirjjiin. Áššit
mat leat gieđahallon Sámedikki dievasčoahkkimiin,
namuhuvvojit sierra áššenummariin.
1.2.1 Vuoigatvuođat
Sámediggi oaivvilda ain ahte minerálaláhka
ii galgga mearriduvvot ovdal go hálddašanortnegat
mat buorebut nannejit sámi vuoigatvuođaid, leat
mearriduvvon. Danne ferte ođđa minerálalága
evttohus maŋiduvvot dassožii go Sámi
vuoigatvuođalávdegotti bargu lea gieđahallojuvvon
Stuoradikkis. Oassi ođđa minerálalága
evttohusas oainnat guoskkaha dan debáhta eatnamiid ja čáziid
vuoigatvuođaid birra maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
lea meannudan. Jus galgá čorgadit ja oktasaš vuogi
mielde meannudit áššiid
mat guoskkahit sámi guovlluid riektediliid, de lea deaŧalaš ahte
maiddái sámi vuoigatvuođalávdegotti
mearrádusat deattuhuvvojit minerálalága
evttohusaid ektui.
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
Finnmárkku čilgehusa čuovvoleapmi NOU
1997: 4 mainna Ráđđehus
lea bargame, šaddá standardin sápmelaččaid
viidáset vuoigatvuođabargui. Norga áigu
leat njunnožis riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaid
dáfus. Sámediggi vuordá ahte stáhta čuovvu
sámi vuoigatvuođaid barggus daid standardiid
mat biddjojit riikkaidgaskasaš oktavuođain,
ja atná daid vuođđun dan
siskkaldas proseassas mii lea jođus. Sámediggi
háliida ovttasbargat Ráđđehusain viidáset
barggus, ja ahte ovttasbargu sáhtášii
formáliserejuvvot. Guovlluin olggobealde Finnmárkku
leat stuora ja viiddis doaimmat vuordime. Ii leat vuos nammaduvvon
lávdegoddi daidda guovlluide mat leat lulábealde
Finnmárkku, muhto mandáhta ja lávdegotti
jođiheaddji gal leat juo válljejuvvon.
Ráđđehus lea geažuhan
ahte Sámediggi beassá evttohit 3 dan 14 ovddasteaddjis mat
ođđa Sámi vuoigatvuođalávdegoddái
galget nammaduvvot. Dáinna ii leat Sámediggi veahášge
duhtávaš. Sámedikki bealis
lea deattuhuvvon ahte Sámediggi galgá beassat
evttohit beali lávdegotti miellahtuin.
St. dieđ. nr. 21 (1999–2000)
Olmmošárvu guovddážis – olmmošvuoigatvuođaid doaibmaplánas
boahtá ovdan ahte ráđđehus áigu
bargagoahtit nannet olmmošvuoigatvuođaid
maiddái riikkarájiid siskkobealde. Sámediggi
gieđahalai dieđáhusa
28.02. – 03.03.00
dievasčoahkkimis. Dieđáhusa mearkkašumiin čujuha
Sámediggi earret eará ahte sámiid iešmearridanvuoigatvuođa vuođđu
lea riikkaidgaskasaš vuoigatvuođain,
ja ahte ii sáhte ráhkaduvvot sierra definišuvdna álgoálbmogiid
iešmearrideami dáfus. Iešmearrideapmi
lea sámepolitihkalaš doaimmaid deaŧaleamos
vuođđu. Dása gullet maiddái
eatnamiid ja čáziid vuoigatvuođat
ja hálddašeapmi, danne go dat leat
sámi servodatovdáneami vuođđun.
Muđui celkkii Sámediggi ahte lea illudahtti
go galgá huksejuvvot álgoálbmotvuoigatvuođaid
gelbbolašvuođaguovddáš,
ja dán guovddáža ávžžuhii ásahit
Guovdageidnui. Sámedikkis lea prinsihppa ahte sápmelaččain
lea alddiineaset buoremus gelbbolašvuohta álgoálbmotáššiid
dáfus, sihke našuvnnalaččat
ja riikkaidgaskasaččat. Sámediggi bivddii
maiddái ahte suorggit nu go dearvvašvuohta,
mánát, nissonolbmot, diehtojuohkin ja riektesihkarvuohta
galget vuoruhuvvot. Mearrádusas čujuhii Sámediggi
maiddái dasa makkár várra beare alla
boraspirelogus lea sámi boazodollui, dasgo boraspiriid
vuoruheapmi dagaha olbmuid eallinlágiid ja olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnaid
ovdii, mat galget sihkkarastit sámi kultuvrra ja ealáhusaid.
Sámediggi bivddii maiddái ahte ILO-konvenšuvdna
nr. 169 váldojuvvo atnui Norgga lágain,
ja čujuhii dasa ahte dát lea okta dain buot deaŧaleamos
olmmošvuoigatvuođainstrumenttain álgoálbmo-táššiid
dáfus.
Riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođadoaimmaid
dáfus čujuhii Sámediggi dasa makkár
dárbu lea nannet doaimmaid sihke ON, Arktálaš ráđi,
Barentsovttasbarggu ja davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
ektui. Sámediggi čujuhii maiddái dan
ilgadis dillái mii Tibetas lea, ja ávžžuhii
Norgga eiseválddiid, geat lea ON olmmošvuoigatvuođalávdegottis
lahttun, váldit ášši
ovdan
.
1.2.2 Sámegiella
Sámi giellaráđđi
fuolaha Sámedikki giellabargguid. Sámelága
giellanjuolggadusaid mielde galgá giellaráđđi
ee. bargat ovddidit sámi terminologiija. Terminologiijabarggus
lea giellaráđđi nammadan
golbma fágatearbmajoavkku mat galget gieđahallat
ja dohkkehit daid iešguđetge giellajoavkkuid
tearpmaid. Fágatearbmajoavkkut dárkkistit, gieđahallet
ođđa sániid ja
tearpmaid ja buktet dasto mearrádusevttohusa giellaráđđái.
Giellaráđđi meannuda
evttohusa ja váldá formálalaš mearrádusaid.
Sámi terminologiija ovddideapmi lea hui deaŧalaš doaibma sámegiela
seailluheamis ja giellageavaheami nannemis. Jus sámegiella
galgá sáhttit geavahuvvot fágalaš oktavuođain,
de lea eaktu ahte sámegielas gávdno fágaterminologiija
ja fágadoahpagat buot dárbbuide.
Sámelága giellanjuolggadusaid § 2.2
e daddjo ahte Sámi giellaráđđi
galgá fievrridit dohkálaš jorgaleddjiid
ja dulkkaid registara. Sámi giellaráđis
lea dohkkehanortnet man vuođul sáhttá registreret
dohkkehuvvon dulkkaid. Dát ortnet guoská vuosttažettiin
sámi dulkkaide Norggas, muhto prinsihpalaččat
berrešii Davviriikkaid sámegielagiin
leat oktasaš dulkonortnet.
Sámi giellaráđis lea leamaš bargojoavku
mii lea ráhkadan evttohusa movt sáhttá oažžut
dulkaautorisašuvnna. Giellaráđđi
lea dan dohkkehan áššis
SG 21/95. Autorisašuvdnaortnegis leat
guokte sierra oasi, dulkongeahččaleapmi ja autorisašuvdnalohpi.
Geahččaleapmi addá olbmuide geat barget
dulkan, vejolašvuođa čájehit iežaset
dulkongelbbolašvuođa. Maŋŋel
go geahččaleami lea ceavzán, ožžot
vejolašvuođa ohcat lobi
geavahit ámmátnamahusa autoriserejuvvon dulka.
Dát ámmátnamahus dáhkida geavaheddjiide
dulkondohkálašvuođa.
Sámelága láhkaásahus geatnegahttá Sámi
giellaráđi Norgga bealde ovttasbargui
rájiid rastá (buohtastahte § 2
c ja f). Leat olu prinsihpalaš áššit
maid giellalávdegoddi ferte meannudit mat čuhcet
njuolga giellaráđiid bargguide, omd. gáibidit
giellajoavkkuid normeren- ja čállinvuogigažaldagat
oktasaš davviriikkalaš čovdosiid. Sámi
giellalávdegotti bargu lea nu mávssolaš sámegiela
gáhttemii ja ovdáneapmái, ja danne lea buorre
go orgána dál lea fas doaibmi, ii dušše politihkalaččat,
muhto maiddái hálddašandásis.
Sámi giellaráđđi
lea Sámelága giellanjuolggadusaid ásahus
ja Sámedikki mearrádusa mielde áššis
45/94 geatnegahtton dahkat stuorát giellageavahaniskkadeami
Sámediggái juohke njealját jagi. Dát
giellageavahaniskkadeapmi lea vuođđodokumenta
Norgga ráđđehusa dieđáhussii
Norgga sámepolitihka birra Stuoradiggái juohke
njealját jagi. Lea vuosttaš geardi ahte
giellaráđđi lea
dahkan dákkár giellageavahaniskkadeami. Iskkadeami
bohtosat leat ráđi 2000 jahkedieđáhusa
njealját oasis. Iskkadeami ovdabargu lea dahkkon 1999:s
ja iskkadeapmi lea čađahuvvon 2000:s.
1.2.2.1 Rávisolbmuid vuoigatvuohta oažžut sámegiel
oahpu
Sámelága § 3–8 mielde
lea juohkehaččas vuoigatvuohta oažžut
oahpu sámegielas. Sámeláhka § 3–7 mearrida
vuoigatvuođa oahpahusvirgelohpái bálkkáin
olbmuide geat barget báikkálaš dahje guovlulaš almmolaš orgánas
mii lea hálddašanguovllus. Dás
lea dat eaktu ahte orgána dovdá dárbbu. § 3–7
mielde orro leame hui álki beassat lohkat sámegiela
bálkkáin jus bargá almmolaš hálddahusas,
ja § 3–8 ja dan láhkaásahusa
mielde orro leame hui álki oažžut sámegiel oahpu
nuvttá. Geavatlaččat dat ii oro doaibmame lága
ulbmila mielde. Duohtavuođas čájehuvvo ahte § 3–8
ja dan láhkaásahusas lea oahppu gáržžiduvvon
davvisámegillii, DAVVIN ja SÁMÁS kurssaide
ja oahppoorganisašuvnnaide. Giellaráđi
stuorámus hástalus lea muitalit olbmuide makkár
vuoigatvuohta sis lea geavahit ja oahppat sámegiela Sámelága
giellanjuolggadusaid vuođul ja Rávisolbmuid
oahpahuslága vuođul. (Vuođđoskuvlalága
ja Joatkkaskuvlalága mearrádusaid gozihit eará ásahusat).
Lea stuora bargu olahit Sámelága § 1–5:
Sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaččat.
Dat galget leat dássálagaid 3. kapihttala mearrádusaid
mielde. Dás ii leat sáhka dušše
das ahte bearráigeahččat almmolaš ásahusaid
ahte dat čuvvot mearrádusaid, muhto dás
lea maid sáhka movttiidahttit juohke ovttaskas olbmo sihke
priváhta ja almmolaččat geavahit sámegiela
buot dilálašvuođain
nu ahte § 1–1 ja § 1–5
ollašuvvagohtet. Sámi giellaráđđi
lea máŋga jagi árvalan ahte
namuhuvvon doaimmaide juolluduvvo sierra ruhta danne go dán
rádjái lea čájehuvvon ahte Sámelága §§ 3–7
ja 3–8 leat dušše
bábirmearrádusat nu guhká go daidda ii leat
dihto ruhta biddjon.
Sámedikki dievasčoahkkimis mearriduvvui áššis
22/00: Sámi nuoraid oahppostipeandaortnega hálddašeapmi
sirdojuvvo Sámi giellaráđis Sámedikki
oahpahusossodahkii 2000 čakčalohkanbaji rájes.
1.2.3 Oahpahus ja duktan
Ođđajagimánu
1. b. 2000 loahpahuvvui Sámi oahpahusráđđi
Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementta ráđđeaddi
orgánan. Seamma beaivvi rájes rievddai čállingoddi
sierra ossodahkan Sámedikki váldohálddahusas.
Sámediggi lea álggahan čielggadanbarggu
man ulbmil lea kártet makkár oahpahusfálaldagat vuođđo-
ja joatkkaskuvlla ohppiin leat geat orrot sámegiela hálddašanguovllu
olggobealde. Lea stuora dárbu kártet sámegiel
oahpahusa dili, danne go čájehuvvo ahte ohppiide
geat orrot sámegiela hálddašanguovllu
olggobealde, lea váttis lágidit sámegiel
oahpahusa ee. danne go vuoigatvuohta sámegiel oahpahussii
lea čadnon Oahpahuslága «sámi
guovlluide». Seamma váttisvuohta lea 10-jagi vuođđoskuvlla
sámi oahppoplánaid (O97S) oahpahusa dáfus.
Sámediggi lea máŋggaid jagiid
bargan dan ovdii ahte sámi oahppit berrejit oažžut
vejolašvuođa válljet vuosttašgiela:
sámegiela ja dárogiela, sihke vuođđo-
ja joatkkaskuvllas. Dát berrešii nannejuvvot
Oahpahuslágas. Dálá dilli lea ahte olu oahppit
geain lea sámegiella vuosttašgiellan vuođđoskuvlla
dásis, válljejit sámegiela B/C-giellan
go ollejit joatkkaskuvlla dássái. Sámediggi lea
bivdán ahte sámegiella oažžu
stahtusa sierra giellan go ohcá alit ohppui, nu ahte oahppit
eai galgga dárbbašit hilgut sámegiela
vuosttašgiellan vai ožžot
dárbbašlaš lassipoeŋggaid
go galget alit ohppui álgit. Sámediggi lea digaštallan ášši
Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementta politihkalaš jođihangottiin.
Juovlamánus lea GOD mearridan ahte joatkkaskuvllaoahppit
galget sáhttit válljet sihke sámegiela
ja dárogiela vuosttašgiellan.
Norgga oahpahusa Diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiija (IKT)
doaibmaplána lea digaštallojuvvon GOD
politihkalaš jođihangottiin,
gos Sámediggi deattuhii ahte sámi skuvla ferte
váldot mielde boahttevaš jagiid IKT-vuoruhemiide. Sámediggi
ii leat ožžon ávkki ruđain
mat juolluduvvojedje skuvlla IKT váste miehtá riikka.
Dán jagi leat deattuhan ahte Sámediggi beassá hálddašit
daid ruđaid maid Stuoradiggi lea juolludan skuvlla
IKT-doaimmaide.
Sámediggi lea ráhkadan strategalaš plána sámi
oahpponeavvuid ráhkadeapmái «Eallju vuoitá goavvelihku»,
maid Sámedikki dievasčoahkkin mearridii áššis
28/00 miessemánus 2000. Plánas čielggadit
dálá oahpponeavvodili ja boahttevaš dárbbuid,
ja maid berre deattuhit ja vuoruhit 2001–2005 áigodagas.
Oahpponeavvuid dohkkehanortnet loahpahuvvui borgemánu 1.
b. rájes, ja dát mielddisbuktá ahte Sámediggi
ii šat dohkket oahpponeavvuid mat leat álggahuvvon maŋŋel
dán beaivvi. Sámediggi lea gulaskuddancealkámušas
vuosttildan stáhtalaš oahppogirjjiid
dohkkehanortnega heaittiheami. Sihkkarastin dihte oahpponeavvuid
kvalitehta, ja vai čielgasit boahtá ovdan makkár
gáibádusat gárvves oahpponeavvuide biddjojit,
de lea Sámediggi ráhkadan eavttuid mat šaddet
ruhtajuolludemiid vuođđun.
Dasa lassin leat ráhkaduvvon ođđa
ohcanskovit vai oahpponeavvoráhkadeddjiide šaddá álkit
oaidnit mii ohcamis galgá boahtit ovdan. Oahpponeavvoprošeavttaid ruđat
almmuhuvvojedje golggotmánus 2000, ja dan oktavuođas
dollojuvvui diehtojuohkinčoahkkin lágádusaide
ja eará oahpponeavvobuvttadeddjiide.
Sámedikki ávžžuhusaid vuođul ásahii
Stáhta erenoamášpedagogalaš doarjjavuogádat fágalaš guovddášdoaimma
erenoamášpedagogalaš suorggi
siskkobealde, mii šaddá sierra ovttadahkan
Sámi allaskuvlii Guovdageidnui. Sámi guovddášdoaibma
doaibmagoahtá 01.01.2001 rájes. Sámediggi
deattuhii ahte erenoamášpedagogalaš fálaldaga
nannen ja ovdánahttin sámi álbmoga ektui
ferte dáhpáhuvvat fierpmádatmodealla siskkobealde.
Fierpmádat ferte leat čadnon dakkár birrasii
mii maid bargá gelbbolašvuođa
loktemiin dán fágasuorggis. Das fertejit leat
mielde sihke julev-, davvi- ja lullisámi giellaguovllut,
ja ferte sihkkarastit ovttasteami Pedagogalaš Psykologalaš bálvalusain
(PP-bálvalus) ja muđui báikkálaš ja
regiovnnalaš doarjjadoaimma gaskka. Sámediggi
oaivvilda ahte guovddášdoibmii galgá ásahuvvot
referánsajoavku.
Sámi mánáidgárddiid erenoamáš stáhtadoarjaga
hálddašeapmi sirdojuvvo Mánáid-
ja bearašdepartementtas Sámediggái
ođđajagimánu 1.
b. 2001 rájes. Sámi mánáidgárddiid
erenoamáš stáhtadoarjaga ulbmil
lea buhtadit daid eambbogoluid maid sámi mánáidgárdefálaldat mielddisbuktá,
ja dainnalágiin sihkkarastit ahte sámi mánáidgárdemánát
besset ovddidit ja nannet iežaset sámegiela ja
sámi kulturduogáža. Sámediggi
lea ožžon raportta Mánáid- ja bearašdepartementtas
sirdima birra, ja lea dan oktavuođas mearridan
ahte jagi 2001 mielde galgá dálá ortnet
evaluerejuvvot, ja ahte galget ráhkaduvvot njuolggadusat
gos sámi mánáidgárddiid doarjaga
juolludeami eavttut mearriduvvojit.
Sámediggi lea áššis
47/00 buktán gulaskuddancealkámuša
NOU 14:2000 Frihet med ansvar – om høgere utdanning
og forskning i Norge. Sámediggi válljii ieš buktit
cealkámuša vaikko Sámediggi
ii lean gulaskuddanásahus. Sámediggi lea buktán
mearkkašumiid sámi oahpahusa, dutkama
ja gaskkusteami birra, ja maiddái universitehtasektuvrra
stivrenstruktuvrra birra.
Sámediggeráđđi
lea reivves b. 12.07.00 bivdán Girko-, oahpahus- ja dutkandepartementta vuoruhit
hukset sámi dieđalašvistti
Guovdageidnui mas leat vihtta iešguđetlágán
fágabirrasa vuođđun.
Sámediggi lea áššis
R 16/00 buktán mearkkašumiid
departementta evttohussii lága bokte nannet rávisolbmuid
vuođđo- ja joatkkaoahpahusa,
heaittihit oahppogirjjiid stáhtalaš dohkkeheami
ja evttohussii rievdadit priváhtaskuvlalága. Sámedikki
mielas lea buorre go rávisolbmuid vuoigatvuohta vuođđoskuvla-
ja joatkkaoahpahussii nannejuvvo lága bokte, ja go čielggaduvvo
makkár juohku stáhta, fylkka ja gielddaid ovddasvástádusas
galgá leat. Rávis sápmelaččat galget
maid oažžut vejolašvuođa
váldit oahpu sámegielas vuosttaš-
dahje nubbingiellan O97S mielde. Sámediggi oaidná dárbbašlažžan
ráhkadit čielggadeami mii čilge makkár
dárbbut boahttevaš sámi servodagas
leat, ja makkár doaimmat gáibiduvvojit go galgá álggahit
ja doahttalit servodaga ja ovttaskas olbmo dárbbuid.
Sámediggi vuosttálasttii sámi oahppogirjjiid stáhtalaš dohkkehanortnega
heaittiheami. —ujuhuvvo dasa ahte sámi oahppogirjjiid
ráhkadeami ii sáhte buohtastahttit sullasaš gilvaleaddji girjemárkaniin
mii Norgga oahppogirjjiin lea. Sámediggi deattuhii iežas
gulaskuddancealkámušas ahte dál
leat nu unnán lágádusat mat ráhkadit
sámi oahppogirjjiid, danne ii ráhkaduvvo eará go
okta oahpponeavvu guđege fágii/dássái. Juohke
skuvla ja oahpaheaddjit fertejit geavahit dan ovtta oahpponeavvu – vaikko
makkár kvalitehta livččii. Maiddái
sámegiela dili dáfus ferte dohkkehanortnet bisuhuvvot.
Julev- ja lullisámi oahppogirjjiid dáfus leat
ain álggahandásis, ja lea stuora ballu ahte dát
sáhttá mielddisbuktit ahte gielalaš kvalitehta
hedjona sámi oahppogirjjiin.
Priváhta skuvllaid dáfus lea Sámedikki
mielas buorre ahte priváhta skuvllain galget leat seamma rámmaeavttut
ja njuolggadusat go almmolaš skuvllain. Dát
lea mielde sihkkarastime ovttaskas oahppi vuoigatvuođaid.
Sámedikki oainnut eai doahttaluvvon. Dohkkehanortnet
heaittihuvvui 01.08.2000, ja maiddái sámi oahpponeavvuid
ektui.
1.2.4 Ealáhusat
Sámediggi deattuha láhčit diliid nu
ahte sámi guovllut galget geasuhit sámi álbmoga ásáiduvvat dohko.
Servodatovdáneapmi gáibida ahte mii háhkat
dakkár servodaga mas gávdnojit juohkelágán
gálvvut ja bálvalusat buot ealáhusain. Árbevirolaš ja
ođđamállet lotnolasealáhusat leat
guovddážis sámi guovlluid ealáhusovdánahttimis.
Sámedikki ealáhuspolitihka bokte áigut
bargat dan ovdii ahte sámi servodaga ealáhusstruktuvra dohkkehuvvo
buorebut. Danne lea deaŧalaš oassálastit
iešguđetlágán
ovttasbargoforain, ja dainna lágiin čilget iežas
politihka ja strategiijaid dakkár servodatsurggiin gos
galgá fuolahit sámi perspektiiva. Seammás
sáhttá maiddái buorebut ovttastahttit
veahkkedoaimmaid plánaid, prográmmaid ja doaimmaid čuovvoleami
ja čađaheami dáfus. Lea deaŧalaš ovttastahttit
kultuvrra ja ealáhusa go galgá ráhkadit
strategiijaid nana ovdáneami dáfus sámi
servodagas. Gilleservodaga ealáhusstruktuvrras leat olu
ovttaolbmodoaimmat maid gohčodit dállodoallofitnodahkan
doppe gos fitnodatekonomalaš ovdánanjurdda
ii leat nu dábálaš.
Jahki 2000 lea Nuppástuhttinprográmma maŋemus
jahki. Sis-Finnmárkku ovdánahttinforumas lea leamaš ovddasvástádus čatnat
nuppástuhttinbarggu dábálaš veahkkedoaibmabargui.
Nuppástuhttinbálká-ortnega stahtus lea
ahte 101 doalus lea 23 heaitán boazodoalus. 53 doalu leat
fas álgán boazodollui ja 25 doalu eai dieđe vuos álget
go boazodollui. Ovdánahttinforuma dieđuid
mielde ii leat boazodoalloealáhusas álkit dilli
dál go ovdal nuppástuhttinprográmma.
Ovdánahttinforuma konklušuvdna lea
ahte nuppástuhttin lea lihkostuvvan bures sidjiide geat
leat váldán oahpu, muhto lea veaháš eahpečielggas sin
dáfus geat leat válljen ásahit sierra
doaimmaid. Nuppástuhttinprográmma loahpaheami
oktavuođas lea Sis-Finnmárkku Ovdánahttinforum evttohan ásahit
ovdánahttindoaimma ja investerendoaimma dan njealji nuppástuhttingildii
ja Unjárgga gildii. Indre-Finnmark Utviklingsselskap (IFU)
galgá leat ealáhusovdáneami regiovnnalaš veahkkeneavvu.
Olu dain eavttuin mat ledje biddjon dán guovtti doaimma ásaheami
oktavuođas, eai leat ollašuvvan.
Okta gielda ii háliit oassálastit barggus danne
go hálddahusgolut šaddet badjelmearálaččat,
ja dat njamistivčče gieldda ealáhusfoandda
guorosin. Ii fylkkagielda ge leat juolludan daid ruđaid
mat livčče dárbbašlaččat
dán guovtti doaimma ásaheamis. Sámediggi áigu ságastallat ásaheami
birra ođđajagimánus.
Sámediggi lea ásahan guokte virggi dán
njealji nuppástuhttingieldda ealáhusovddideami
plánabarggu ráhkaneami oktavuođas.
Nubbi virgi lea Sámi ealáhusráđis
ja nubbi fas Plána- ja hálddahusossodagas. Proseassat
mat leat čađahuvvon, lea ee. sámi
eanandoalloplána ráhkadeapmi, duoji ovdánahttinprográmma
ja Sis-Finnmárkku ealáhusguorahallan. Dasa lassin
lea evttohuvvon doaibma ealáhusovdánahttinbarggu
boađusmihtideami oktavuođas.
Duodji lea guovddáš sámi
kulturfaktor, fága ja ealáhus. Ealáhusas
lea buorre ovdánanvejolašvuohta, ja šaddá boahtteáiggis
hui deaŧalaš loaktima ja ássama
dáfus sámi guovlluin. Olbmuin lea stuora beroštupmi álggahit árbevirolaš duoji
ealáhusláhkin, erenoamážit lotnolasealáhusaid
oktavuođas. Dál lea suorggis unnán
dienas iige leat nu gánnáhahtti. Sámedikkis ja
eará guovddáš eiseválddiin
lea erenoamáš ovddasvástádus
láhčit diliid nu ahte sáhttá duoji ovddidit
ealáhussan. Sámediggi nammadii lávdegotti
mii galgá evttohit duoji viđajagi ovdánahttinprográmma
sisdoalu. Dál lea lávdegotti bargu loahpahuvvon,
ja galgá gieđahallot Sámedikkis 2001:s. Áššit
mat leat árvvoštallon leat: sierra ealáhussoahpamuš duojáriidda
Sámedikki lotnolasealáhusortnegiid viidásetovdáneami vejolašvuođaid
ektui, duodjeoahppu ja -oahpahus ovddasvástádusjuoguin,
iešguđetlágán
ortnegiid organiseren ja ruhtadeapmi, erenoamáš doaimmat
gávpe- ja vuovdalanáššiid
dáfus, ja duoji oppalaš rámmanjuolggadusat.
Sámediggi, gullevaš departementtat
ja regiovnnalaš eiseválddit ja organisašuvnnat,
fitnodagat ja ásahusat mat barget dujiin ráhkadit
ovttas prográmma detáljjaid. Sámediggi
meannuda bargojoavkku evttohusa 2001 vuosttaš jahkebealis.
1.2.4.1 Guolástus
Sámedikki ulbmil lea nannet sámi álbmoga guolástanvuoigatvuođaid
nu ahte sáhttá seailluhit ja ovddidit sámi
giela, kultuvrra ja ealáhusaid. Sámediggi áigu
bargat dan ovdii ahte hálddahusa ja maritiima resurssaid
seailluheami lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihpat
dahkkojit duohtan. Sihke Norgga arktálaš dorskkebivdu,
diksobivdu davábealde 620 N, Norgga vuotnadorskkebivdu
ja šákšabivdu lea
leamaš hui garas jagi 2000:s, ja sáhttá guhkit áiggu
vuollái dagahit sihke Finnmárkku vuonaid ja rittuid,
ja Barentsábi ekologiija ovdii. Sámedikki mielas
lea vahát go Norgga vuotnadorskki lea nálihuvvan,
danne go dát šládja han lea
lagas riddo- ja vuotnabivddu vuođđun.
Sámediggi lea ráhkadeame prošeavtta «Nana ovdáneapmi
dihto vuonain». Prošeakta lea sámi riddo-
ja vuotnaguovlluid doaibmaplána čuovvoleapmi,
ja LA-21 prošeakta. Prošeakta
galgá vuosttažettiin guorahallat dáid
guovlluid; Divttasvuotna Nordlánddas, Ivguvuotna Tromssas
ja Deanuvuotna Finnmárkkus. Ovdabargguid ja prošeavtta čađaheami
oktavuođas lea ásahuvvon hálddahuslaš referánsajoavku
mas leat mielde Gieldda- ja guovlludepartementa, Guolástusdeparatementa,
Birasgáhttendepartementa ja Sámediggi. Váldoprošeakta
biddjo johtui 2001 vuosttaš jahkebealis. Sámediggi
lea «Nana ovdáneapmi dihto vuonain» prošeavtta oktavuođas
evttohan ahte buot fatnasat mat leat ohcan searvat Guolástusdirektoráhta čoahkkeearreprošektii,
ja mat gullet dán golmma vuotnaguvlui, galget beassat leat
mielde geahččalanprošeavttas.
Duogážin dása lea dat go čoahkkeearreprošeakta
lea deaŧalaš doaibma báikkálaš hálddašanortnegiid
geahččaleamis.
Sámediggi lea maid bivdán Guolástusdepartementta
juolludit 3 miljon ruvnno Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid
doaibmaplána čuovvoleapmái.
Daid váttisvuođaid oktavuođas
maid gonagasreabbá dagaha vuotnabivdiide sámi
guovlluin, lea Sámediggi bovdejuvvon searvat bargojovkui maid
Guolástusdepartementa jođiha. Bargojoavkku
ulbmil lea buktit evttohusaid gonagasreabbá boahttevaš hálddašeami
ja bivddu birra. Bargu galgá loahpahuvvot 2001:s.
Sámediggi lea aktiivvalaččat bargan
buoridit sápmelaččaid vuoigatvuođaid
bivdit rundierpmáid Norlánddas, Tromssas ja Finnmárkkus,
ja lea dan bokte ožžon oppalaš doarjaga
Regulerenráđis rundierpmáid
regulerenevttohussii 2000:s.
Sámediggi lea maid evttohan ahte Guolástusdepartementa
bisseha buot feastonuohttebivddu, ja ráddje autoliidna-
ja snoranuohttebivddu 12 n. miilla davábealde 62 0 N siskkobealde,
nu ahte áhpefatnasat eai beasa bivdit vuonain ja lagamus riddomearas.
Dasa lassin lea Sámediggi ávžžuhan ahte
dorskke-, dikso- ja sáideguollebivddus čađahuvvo
earreunnideapmi daid fatnasiid dáfus main lea vuoigatvuohta
sallit- ja šákšabivdui. Doaibma
juogadivččii buorebut sisaboađu guolástusaid
gaskka, ja livččii dainnalágiin mielde dagaheame
daid fanasjoavkkuid eambbo gánnáhahttin main ii
leat sallit- ja šákšábivdolohpi.
Sámediggi lea postiivvalaš daidda
proseassaide maid Birasgáhttendepartementa Villaksutvalget
bokte lea álggahan gáhtten dihte Norgga luođoluossanáli.
Sámediggi doalaha iežas ovddeš gáibádusaid
ahte galgá ráhkaduvvot sierra čielggadeapmi
das makkár mearkkašupmi luosas lea
sámi kultuvrii ja servodateallimii. Dan oktavuođas áigu
Sámediggi deattuhit man deaŧalaš lea
muitit «várrogas»-prinisihpa nu ahte
hehtte beassama ja guolledávddaid ja parasihtaid leavvama
biebmanrusttegiin. Sámi oainnu mielde livččii
katastrofalaš jus Njávdáma,
Deanu ja Álttá čázádagaide
boađáše várálaš dávddat dahje
parasihtat. Dás áigu Sámediggi muittuhit ON-konvenšuvnna
biologalaš eatnavuođa ja «várrogas»-prinsihpa
birra, ja daid geatnegasvuođaid birra mat Norggas
leat sámi álbmoga ektui vuođđolága § 110a
bokte ja ee. ILO-konvenšuvnna nr. 169
ratifiserema bokte.
1.2.4.2 Eanandoallu
Sámediggi lea mannan jagi gieđahallan
iežas eanandoalloplána. Dás daddjo ahte
eanandoallu lea guovddáš sámi
ealáhus- ja kultuvraguoddi; ja lea dasa lassin hui deaŧálaš bargo-
ja ássanfaktuvra sámi guovlluin. Ealáhusa
ovdánanvejolašvuođaid
sámi guovlluin ferte buorebut árvvoštallat
regiovnnalaš ovdánanperspektiivva ektui.
Sámediggi oaidná rájiidrasttildeaddji ovttasbarggu
sihke Suomain ja Ruoššain
hui mávssolažžan Finnmárkku
eanandoalu dáfus. Sámediggi áigu ain
ovddidit sierra eanandoallopolitihka ee. daid veahkkedoaimmaid dáfus
maid diggi hálddaša.
Guhkit áiggi vuollái áigu Sámediggi
oččodit eanandoallopolitihkalaš biire
sámi ássanguovlluide. Sámedikki bajimus
ulbmil sámi guovlluid eanandoalu dáfus lea sihkkarastit
buriid bargovejolašvuođaid
ja dainnalágiin seailluhit sámi giela ja kultuvrra.
Olahan dihte dán, bargá Sámediggi dan
ovdii ahte inkorporeret sámi eanandoallopolitihkalaš biire
našuvnnalaš eanandoalloperspektiivii,
sámi eanandoalu árvoháhkanprográmmii,
ja heivehit Sámedikki veahkkedoaibmageavaheami eanandoalloealáhusa
ektui.
Olahan dihte sámi eanandoalu ulbmiliid, atná Sámediggi
deaŧalažžan álggahit
sierra árvoháhkanprográmma sámi
guovlluide mas lea ollislaš ja servodatlaš perspektiiva. Árvoháhkanprográmma
mii doahttala eará vuođđoealáhusaid, ja
dat rádjeearut mat bohciidit eará ealáhusaid
lotnolasdoaimmain, šaddet mearrideaddjin Sámedikki
barggu dáfus bisuhit ja ovddidit sámi guovlluid barggolašvuođa
ja ássama. Lea dárbbašlaš atnit
lagas ovttasbarggu eanandoalloeiseválddiiguin jus galgá lihkostuvvat
oažžut eanandoalu gánnáhahttin.
Sámediggi lea skábmamánus 2000 álggahan ovdaprošeavtta
nissonolbmuid ja nuoraid rekrutterenprográmma eanandoalu
dáfus. Ovdaprošeavttas galgá ráhkaduvvot
raporta daid faktuvvraid birra mat váikkuhit nissonolbmuid
ja nuoraid oččodeami eanandollui, infrastruktuvrraid birra
mat gusket dása, man ulbmil lea čilget dili, ulbmila,
mandáhta, vuoruhansurggiid, prográmma organiserema
ja ruhtadeami ja makkár doaimmat galget čađahuvvot
vai joksá ulbmiliid. Doaibma lea okta dain vuoruhuvvon
doaimmain mat bohtet ovdan Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid
doaibmaplánas. Eanandoalu dáfus lea deaŧalaš čađahit sierra
doaimmaid nissonolbmuid ja nuoraid várás.
1.2.4.3 Boazodoallošiehtadus 2000–2001
Finnmárkku boazologu dilli lei guovddážis
2000–2001 šiehtadallamiin. Sámedikki
bealis deattuhuvvui ahte dilli mii lea badjánan, lea máŋggabealát.
Okta bealli lea luonddu- ja birasáššit,
mat dieđusge leat guovddážis
boazodoalu ekologalaš vuođu
ektui. Dasto leat servodat- ja kulturbealit, danne go leat olu bargit
ja bearrašat geaidda dilálašvuohta
váikkuha njuolga. Sámedikki mielas lea dárbbašlaš deattuhit
ahte dáid beliid ferte fuolahit boazologu heiveheami viidáset barggus.
iehtadusbealit válljejedje guođđit áššiid šiehtadallamiin
mat gusket bajimus boazolohkui. Sámediggi lea duhtávaš dáinna čovdosiin.
Lea dovddus ahte boazologu heiveheapmi lea lágalaš veahkkedoaibma,
ja danne eai dárbbaš bealit šiehtadallat
dán ášši.
1.2.4.4 Lotnolasealáhusat
Sámediggi oaivvilda ahte árbevirolaš ealáhusat galget
sihkkarastojuvvot, seammás go ođđa ealáhusat
ožžot ovdánanvejolašvuođaid.
Lea erenoamáš dárbu ođđa
doaimmaide danne go lea mávssolaš háhkat
máŋggalágán bargosajiid
sámi guovlluide. Danne lea maiddái dárbbašlaš beroštit
ealáhusain ja bargosajiin mat eai gula vuođđoealáhusaide.
Sámediggi deattuha áššis
29/00 ahte luonddu, kulturduovdagiid ja sámi kulturdoaimmaid
ovttasdoaibma sáhttá mielddisbuktit buriid vásáhusaid
ja doaibmafálaldagaid sámi báikkálaš servodagaide.
Dán oktavuođas šaddet
kulturmuittut, museat, duoji buvttadeapmi ja gávppašeapmi
sámi
mátkkošteami
vuođđun.
Dattetge sáhttet mássaturisma ja sámi
kultuvrra summál geavaheapmi mátkkoštanoktavuođain
mielddisbuktit olu hástalusaid. Danne lea Sámedikki
mielas dárbbašlaš ahte
sámit ieža stivrejit ja bearráigehččet
doaimma.
Guovddáš eiseválddit leat
unnán vuoruhan lotnolasealáhusaid. Lotnolasdoaimmaid
rámmanjuolggadusat fertejit buoriduvvot guolásteami, eanandoalu
ja boazodoalu dáfus. Eanandoallo-, boazodoallo- ja guolástanpolitihka
veahkkedoaimmaid koordineren lea hui deaŧalaš vai
sáhttá álkibut heivehit ealáhuspolitihka
lotnolasealáhusdoaimmaid ovdáneami ektui. Eanandoallošiehtadusa
mielde leat 2 miljon ruvnno sirdojuvvon boazodoallošiehtadusa
bokte lotnolasealáhusaide. Doaibmadoarjaga ohcciidlohku
lea dovdomassii lassánan 1999 ektui. Dán jagi
ledje olu nuorra ohccit geain lea boazodoalloduogáš.
Ohcciidlogu stuora lassáneami vuođđun
soaitá leat dat ahte eanebut heivehit diliid nu ahte ožžot
doaibmadoarjaga. Dábálaččamus
lotnolasdoaibma lea boazodoallu ja duodji.
1.2.4.5 Eará ealáhusat
Rievdadeapmi eambbo ođđaáigásaš ealáhusaid
guvlui lea hásttuhan sámi álbmoga bargagoahtit
eará bargguid go daid dábálaš árbevirolaš vuođđoealáhusaid.
Ealáhusaid oppalaš rievdanproseassa
mas náláštuhttin, buvttadeapmi
ja diehtojuohkinteknologiija geavahuvvojit eambbo, dahká dárbbašlažžan
vuoruhit gelbbolašvuođaloktema
ja ođasteami. Lea stuora hástalus ráhkadit
dohkálaš rámmanjuolggadusaid
vai sáhttá viidáset ovddidit nanu, máŋggabealát
ja dynámalaš fitnodatbirrasiid gos
gelbbolašvuohta, ođasteapmi,
buvttadeapmi ja náláštuhttin
leat guovddáš temát ovttaskas
gilvaleaddji fitnodagaide. Bálvalusealáhusaid
siskkobealde leat olu nissonolbmot barggus. Danne ferte veahkkedoaibmageavaheami
aktiivvalaččat heivehit nu ahte ráhkaduvvojit
rámmanjuolggadusat nissonbargosajiid ásaheami
várás.
1.2.5 Dearvvašvuođa- ja sosiáladoaimmat
Sámediggi gieđahalai njukčamánus
2000 Ráđđehusa
Norgga sámi álbmoga dearvvašvuođa-
ja sosialabálvalusaid doaibmaplána evttohusa «Eatnatvuohta
ja ovttaárvosašvuohta» («Mangfold
og likeverd»). Sámediggi bivdá earret
eará ahte doaimmaid čađaheami áigemearit čielggaduvvojit
lagabui, ja ahte doaimmaid čuovvoleami bušeahttarámma čielggaduvvo.
Dát váldui maiddái ovdan čoahkkimis
dearvvašvuođaministariin
Tore Tønniin 15.08.00, masa Sámedikki várrepresideanta
oassálasttii. Dán čoahkkimis oaččui
Sámediggi dieđu ahte plána
galgá politihkalaččat gieđahallot
2000 čavčča, muhto dat ii leat vuos dahkkon.
Sámediggi lea juolludan prošeaktaruđaid 3 804 010
ruvnnu čuovvolit NOU 1995: 6 Dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid plána sámi álbmogii
Norggas. Prošeaktajuolludeami oktavuođas
lea Sámediggi deattuhan vuoruhit prošeaktaruđaid
dikki iežas vuoruhansurggiid ektui. Lea maiddái árvvoštallojuvvon
sáhttet go prošeavttat mielddisbuktit
jođánis bohtosiid sámi álbmoga
dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid
heiveheami dáfus. Dasa lassin leat smiehttan geográfalaš juogu.
Golggotmánu 2000 loahpageahčen dollojuvvui čuovvolanseminára
prošeaktajođiheddjiide. Seminára
temá lei «ollislaš dearvvašvuođa-
ja sosiálafálaldat sámi álbmogii – doaibmasuorggi hástalusat».
Das deattuhuvvui movt sámi kultuvrralaš gelbbolašvuođa
sáhttá integreret vai joksá ulbmila ahte
sámi álbmot galgá oažžut ollislaš dearvvašvuođa-
ja sosiálafálaldaga. Seminára sisdoallu
lei sámi kultuvrralaš gelbbolašvuođa
birra dearvvašvuođa- ja
sosiálavuogádagas oppalaččat;
makkár gáibádusaid dat buktá politihkalaš dásis,
politihkalaš árvalusaid čuovvoleapmi
guovddáš dásis báikkálaš dearvvašvuođa-
ja sosialvuogádatdássái, ásahusdásis
ja bargiiddásis.
Sámediggi lea buktán cealkámušaid máŋgga
riikkalaš dokumeantta dáfus mat guoskkahit
dearvvašvuođa- ja sosiálaáššiid. Dat
leat čuovvovaččat: Utjamningsmeldinga (St.dieđ.
50, 1998–99), NOU 2000: 12 Norgga mánáidsuodjalusa
birra, Habiliterema ja rehabilitere njuolggadusat ja Regionála dearvvašvuođa-
ja sosialaplána, Helseregion Nord. Temá mii čađat čuovvu
Sámedikki cealkámušaid, lea
leamaš sámi viidodaga systemáhtalaš integrerema
jearru, mii lea eiseválddiid ulbmil sámi álbmoga
dearvvašvuođa- ja sosialabálvalusaid
heiveheamis.
Mii dovdat stuorit beroštumi heivehit dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid sámi álbmoga
várás. Dát ii guoskka dušše prošeaktaruđaid
juolludemiide, muhto maiddái dasa ahte Sámediggi
lea eambbo aktiivvalaš dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalusa heiveheamis ja sisdoalus. Prošeaktaruđaid
juolludeami dáfus orro leame olu optimisma dakkár
bálvaleami heiveheamis mii lea ráhkaduvvon vásedin
sámi álbmogii. Iešguđetlágán
prošeavttain leat almmuhuvvon 4 raportta ja
bagadusgirji sámegielat afasibuhcciide dáčča ásahusain,
ja dasa lassin lea bálvalusheiveheami sisdoallu maiddái šaddan viidát
temán olu ásahusain. Dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusa álggaheami ja stabiliserema
rámmat leat almmotge eahpečielgasat, vaikko geavaheddjiin
lea vuoigatvuohta sierra heivehuvvon bálvalussii. Guovddáš ja
regiovnnalaš eiseválddit eai leat bidjan
gáibadusaid bálvalusaide ja sámi perspektiivva
nannema rutiinnaide ásahusdásis. Danne lea olu
ovttaskas fágaolbmuid duohken geain lea beroštupmi
fuolahit sámi geavaheddjiid dárbbuid. Dákkár
dilit dagahit ahte geavaheaddjit eai riekta ovgagihtii sáhte
diehtit makkár bálvalusaid ožžot.
1.2.6 Mánát ja nuorat
Jagi 2000:s loahpahuvvui Sámedikki 2-jagi mánáid- ja
nuoraidprošeakta. Prošeakta
galgá čuovvuluvvot hálddahuslaš resurssaid
bokte mat juolluduvvojit ovdánahttimii, čuovvoleapmái
ja koordineremii. Prošeavtta čuovvoleami
oktavuođas galget temáhtalaš vuoruhansuorggit
viiddiduvvot Sámi mánáid- ja nuoraidplána
ektui. —uovvoleamis galgá ovttasbargu almmolaš orgánaiguin vuosttažettiin
fuolahit ahte mánáid- ja nuoraid bajásšaddaneavttut
ožžot dohkálaš rámmaid. Dasa
lassin háliidivččiimet proseassačielggaduvvon
barggu gielddaid ektui. Sámediggi lea maid gáibidan
ahte Mánáidáittardeaddji dakkaviđe háhká alccesis
gelbbolašvuođa sámi
gielas ja kultuvrras vai sáhttá fuolahit sámi
mánáid ja nuoraid áššiid.
Dattetge ferte boahtteáiggis ásahuvvot friddja
ja sorjjasmeahttun sámi má-náidáittardeaddji.
Nannen dihte mánáid ja nuoraid áššiid Sámedikkis,
galgá 2001 vuosttaš jahkebealis lágiduvvot
vuosttaš nuoraidkonferánsa. Lea nammaduvvo
gaskaboddosaš nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
mas leat golbma miellahtu (nuorat) mii galgá searvat nuoraidkonfereanssa
ráhkkananbargguide. 2001 konfereansa lea vuođđun árvvoštallamii
ahte galgá go lágidit dákkár
konferánssaid juohke nuppi jagi.
1.2.7 Dásseárvu
Sámediggi lea cealkán ahte biras- ja nissonperspektiivvat
leat deaŧalaččat boahttevaš politihka
hábmemis. Lea deaŧalaš ahte
dásseárvu šaddá integrerejuvvon
oassin Sámedikki ollislaš perspektiivvas,
ja ahte das ii ráhkaduvvo ođđa
sektuvra. Plána- ja hálddahusossodat koordinere
Sámedikki politihka doaimma sohkabealperspektiivva ja dásseárvvu
dáfus. Ossodagas lea sierra virgi dáidda doaimmaide.
2001 rájes šaddá bušeahtta
deaŧalaš stivrendokumeantan,
ja Sámediggi lea áššis
41/00 2001 bušeahtta, čuovvolan
integrerenbargguid.
Ovttadássásašvuođa
doaibmaplána mii deattuha sámi nissonolbmuid dili,
oktan vuoruhansurggiiguin, ulbmiliiguin ja doaimmaiguin 1999–2001,
ja Sámediggeplána 1998–2001 áigodahkii, leat
vuođđun dásseárvobargui
.
1.2.8 Sámedikkiid gaskasaš ovttasbargu
Sámi parlamentáralaš ráđđi čoahkkanii Kárášjogas
02.03.00. Ráđis leat oktiibuot 14 miellahtu
Suoma ja Norgga Sámedikkiin. Ruoŧa Sámediggi
lea vuos válljen bissut olggobealde, ja lea ráđi
observatevran ovttas Ruošša
sámiiguin ja Sámiráđiin.
Norgga Sámedikki presideanta válljejuvvui Sámi
parlamentáralaš ráđi presideantan.
Suoma Sámedikki presideanta válljejuvvui várrepresideantan.
Muđui mearriduvvui ahte ráđi čállingoddedoaimmaid
galggai dat sámediggi jođihit geas
lea presideantaámmát. Ráđđi
doalai ovtta stivračoahkkima ja ovtta ráđđečoahkkima
2000:s. Dasa lassin lea ráđi norggabeal
delegašuvdna doallan ovtta čoahkkima. Áššit
maid ráđđečoahkkimis
leat gieđahallan leat ON álgoálbmotáššiid
bargu, dán vuollái gullet eamiálbmotjulggaštus, bissovaš forum
ja Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnna
bargu, Barentsovttasbargu, sámeministariid oktasaščoahkkimat,
sierra sámi dáiddaoahpahusa álggaheapmi
ja Sámi parlamentáralaš ráđi doaimmaid
organiseren.
02.11.00 dollojuvvui oktasaščoahkkin Kárášjogas
Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámeministariiguin. —oahkkimis
sohpe álggahit ođđa davviriikkalaš ovttasbarggu
sámi áššiid
dáfus mat guoskkahit oktasaš davviriikkalaš beroštumiid. Áššit
mat gieđahallojuvvoje ledje davviriikkalaš sámekonvenšuvdna,
sámi vuoigatvuođačilgehusat,
nuortasápmelaččaid/ skoaltasápmelaččaid
giella ja kultuvra, davviriikkalaš-sámi
profešuvdnaoahppu, sámi alit dáiddaoahpahus
ja sámedikkiid ovttasbargu (Sámi parlamentáralaš ráđđi). —oahkkimis čállojuvvui čoahkkingirji.
Bargu organiserejuvvo guovtti dásis; jeavddalaš čoahkkimat
sámedikkepresideanttaid ja sámeministariid gaskka,
ja hálddahusa dásis masa čoahkkimiid čuovvoleapmi
ja ráhkkaneapmi gullet.
1.2.9 Sámedikki riikkaidgaskasaš doaimmat
Bargu maid ON dahká eamiálbmotjulggaštusa bokte,
lea hui mávssolaš álgoálbmogiid
vuoigatvuođaide. Sámediggi lea oassálastán
Norgga delegašuvnnas dan rájes go cealkámuševttohus
ilmmai 1994:s. Dattetge gávnnahii Sámediggi skábmamánus
2000 ahte ii sáhttán searvat Norgga delegašuvdnii,
ja válljii ge ahte ii vuolgge bargojoavkku čoahkkimii.
Sámedikki mearrádusa vuođđun
lei guovtteoaivilvuohta Norgga posišuvnna birra šiehtadallamiin,
erenoamážit álgoálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa dáfus.
Sámediggi oaivvilda ahte álgoálbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta
gusto buot servodatsurggiin, nu go eará álbmogiid
dáfus ge. Ferte maiddái namuhit ahte Sámedikki
mielas ii leat dialoga Olgoriikkadepartementtain dohkálaš dáin áššiin,
dát guoská maiddái Norgga doaimmaide
eamiálbmotjulggaštusa proseassas.
Sámedikki mielas lea hui buorre go galgá ásahuvvot
bissovaš ON álgoálbmotforum.
Sámi parlamentáralaš ráđđi
lea evttohan professor Ole Henrik Magga sámi/inuhtalaš guovllu álgoálbmogiid
ovddasteaddjin.
Ráđđehus lea
juolludan birrasiid 150 miljon ruvnno Barentsovttasbargui 2001:s.
Dát čuovvu ráđđehuscealkámuša
gos Eurohpápolitihkka, ja erenoamážit
ovttasbargu Ruoššain, lea guovddážis.
Olgoriikkaministtar Torbjørn Jagland muitalii čoahkkimis
Tromssas skábmamánus ahte ráđđehus
háliidivččii ovttasbarggu politihkalaš dásis
Barentsoktavuođas. Nordlándda fylkkagielda
válddii badjelasas Regiovdnaráđi ovdaolbmoámmáha
juovlamánus. Seamma čoahkkimis muitalii Sámediggi
ahte lea dárbu nannet álgoálbmotovttasbarggu.
Sámi parlamentáralaš ráđđi
lea ovdal mearridan buktit evttohusa ahte ráđđi
nammada sápmelaččaid Regiovdnaráđi ovddasteaddji,
bargojoavkku sámi ovddasteddjiid, ja ahte álgoálbmogat
ožžot 1 ovddasteaddji sihke Regiovdnaráđđái
ja Regiovdnalávdegoddái. Sámediggi čujuhii
maiddái dan váttis ekonomalaš dillái
mii álgoálbmotorganisašuvnnain lea
Ruošša bealde, ja bivddii
nannet sin ekonomiija vai besset aktiivvalaččat
oassálastit Barentsovttasbarggus. Deattuhuvvui maiddái
ahte ferte nannet infrastruktuvrraid huksema, mii lea sierra oassin álgoálbmogiid
doaibmaplánas, maiddái ekonomalaččat.
2000:s loahpahuvvui prošeakta «Ceavzilis ovdáneapmi» («Bærekraftig
utvikling»). Sámediggi lea iešguđetládje
oassálastán prošeaktajoavkkus.
Loahpparaporttas evttohuvvui sierra prošeakta
mii galgá guorahallat árktálaš guovlluid
boazodoalu bissovaš perspektiivvas, ja ahte
Norga galgá bargat dan ovdii ahte Association of World
Reindeerherders beassá bissovaš oasseváldin
Arktálaš ráđđái.
1.2.10 Sámedikki regiovdnapolitihkalaš doaimmat
Sámediggi lea ohcan beassat dievaslaš miellahttun
Riikaoasselávdegoddái (Landsdelsutvalget). LU
dievasčoahkkimis miessemánus mearriduvvui ásahuvvot
bargojoavku mii galgá guorahallat gažaldaga. Joavkkus
leat guokte Riikaoasselávdegotti ovddasteaddji ja 2 Sámedikkis.
Bargojoavkku bohtosat biddjojuvvoje ovdan Riikaoasselávdegotti čoahkkimis
juovlamánus. LU miellahtut lassánit 22 miellahtus
30 miellahttui, main Sámedikkis leat njeallje ovddasteaddji
mat gullet ovttaskas fylkkadelegašuvdnii. Dan
njeallje ovddasteaddji juohkit nu ahte šaddet
2 ovddasteaddji ealáhuslávdegoddái ja
2 regiovdnapolitihkalaš lávdegoddái. Sámedikkepresideanta
searvá fylkkasátnejođiheaddji
ovttasbargui ja Sámedikki direktevra searvá ráđđeolbmáidlávdegoddái. Sámediggi
ii sáhte oažžut LU jođiheaddjiámmáha.
Sámegiella ii geavahuvvo Riikaoasselávdegotti čoahkkimiin
danne go gártá beare divrrasin. Konsensusprinsihppa
galgá ain doaibmat. Jus mearrádus galgá bissehuvvot,
de ferte fylkkadelegašuvnna eanetlohku doarjut
dan. Sámediggi fuolaha 13,33 % LU
doaibmabušeahtas, mii vástida Sámedikki
ovddasteapmái (4 miellahtu 30 miellahtus). Lávdegotti
konklušuvnnat oktan marrádusevttohusaiguin
sáddejuvvojit buot fylkkagieddaide ja Sámediggái
gulaskuddamii, vai LU beassá váldit loahpalaš mearrádusa
28.02.–01.03.01 čoahkkimis.
Mannan jagi ráđđehusmolsun
lea dagahan ahte Ráđđehusa
Davvi-Norgga lávdegotti bargu lea rievdan. Boahttevaš bargovuohki šaddá eambbo
dego oktavuohtačoahkkin Davvi-Norggain. Dán lávdegottis
lea Sámediggi buktán oaiviliid mat čuvvot
sierra plánaid ja cealkámušaid
mat galget fuolahit sámi perspektiivva iešguđetge
ealáhus- ja servodatsektuvrrain. Regiovnnalaš eiseválddit
ja Sámediggi leat áŋgiruššan
nannet regiovdnapolitihkalaš doaimmad gos našuvnnalaš politihka
prosedyrat ja dábit buorebut heivehuvvojit regiovnnalaš dási
ulbmiliidda. Dát mielddisbuktá buoret váikkuhanválddi
politihkkahábmemis, ja maiddái ahte boahtá eambbo
oidnosii go regiovnnalaš ovdáneami
mearridanvuođđu mearriduvvo.
Dát guoská ee. regiovnnalaš bissovašvuhtii
ja davviguovllu ealáhusovdáneami veahkkedoaimmaid hálddašeapmái.
Interreg II-prográmmat rájiidrasttideaddji ovttasbarggu
birra loahpahuvvojedje 1999:s. Ovttaskas prošeavttat
maid prográmma jođiha, galget ain doaibmat
maŋŋá prográmmaáigodaga.
Sápmelaččaid bealis lea deaŧalaš čuovvut EU
oktasašdoaimmaid ođđa
Interreg III-prográmmaid čađa
(2000–2006). Sihke Suoma, Norgga ja Ruoŧa
Sámedikkit leat dohkkehan ja buktán sámi
oasseprográmmaid sihke Interreg Nordkalotten ja Interreg
Norge – Sverige rámmaid siskkobealde. Álgoálggus
háliideimmet sámiid bealis ásahit iešheanalaš ja
oktasaš sámi prográmma mii
fátmmastii visot sámi ássanguovlluid Suomas,
Ruoŧas, Ruoššas
ja Norggas. Dát doaibma ii ožžon oktasaš politihkalaš doarjaga dain
guoskevaš riikkain.
Ulbmil lea háhkat máŋggabealát,
aktiivvalaš ja ovdánan sámi
servodateallima sámi identitehta, kultuvrra ja ealáhusaid
nannema bokte rájiidrasttideaddji ovttasbarggu ovddidemiin
ain viidáseappot. Strategiija lea láhčit
vejolašvuođaid ja eavttuid
nu ahte sámi álbmot sáhttá bargat
ovddidit regiovnnalaš Sámi sihke ekonomalaččat
ja sosiálalaččat. Ulbmil lea guorahallat
ovttasbargovejolašvuođaid
rájiid rastá sámi servodaga siskkobealde,
ja lágidit eavttuid movt sáhttá duohtan dahkat
vejolašvuođaid. Dasto geahččalit
ráhkadit eavttuid movt viiddidit ja buoridit gelbbolašvuođa árbevirolaš sámi
máhtolašvuođa,
teorehtalaš oahpu, dutkama ja dokumentašvunna
sirdima bokte.
Sámediggi gieđahalai NOU 2000: 22
Stáhta, regiovnna ja gieldda bargojuogu birra 06.–10.11.00 dievasčoahkkimis.
Sámediggi čujuhii mearrádusastis ahte
sámi diliid dáfus lea dárbu guorahallat bargojuogu
sierra. Muđui celkkii Sámediggi ahte lea
dárbbašlaš ahte
stáhta ain joatká dáhkidit ahte bajimus
prinsihpat leat vuođđun
dan politihkas mii jođihuvvo sámiid
ektui. Lea dárbbašlaš buorebut čielggadit
dásiid ovddasvástádusa. Stáhta
ja Sámedikki bargojuohku ferte doaibmat nu ahte čielgasit
boahtá ovdan makkár konkrehta ovddasvástádus
goappásge lea. Sámedikki ja Stuoradikki gaskavuohta
ferte lagabui čielggaduvvot vai sáhttá ovttasbargovugiid
buoridit. Muđui lea dárbbašaš guorahallat
makká rolla gielddain galgá leat sámi áššiid
barggus. Gielddain fertejit leat geatnegasvuođat,
ja gielddaid ovddasvástádus ferte mihá buorebut
definerejuvvot go dál. Lea čielga eaktu ahte sámi áššit doahttaluvvojit,
beroškeahttá das makkár boahttevaš organiseren
válljejuvvo.
1.2.11 —ázádathuksemat
Báiddarhuksen
Huksenplánat eai ábut álggahuvvot
ovdal go áššit
leat dárkilit guorahallojuvvon, ja ođđa váikkuhančielggadeapmi
lea dahkkon. Ovddeš čielggadeamit leat
boarásmuvvan, eai ge atte ollislaš gova
das makkár vahágiid sáhttá dagahit guovllu
sámi kultuvrii. Ášši
ferte ollislaččat guorahallat, gos čielggada
makkár váikkuhusat leat guovllu sámi
kultuvrii oppalaččat, ja boazodollui erenoamážit,
ja gos guorahallá sámi kulturmuittuid. Dálá juridihkalaš ja
politihkalaš duovdagat sámi vuoigatvuođaid
ektui leat earalágánat go logi jagi dás
ovdal, dalle go lohpi addui. Danne ferte maiddái rievttalaš diliid čielggadit,
ja makkár váikkuhusaid doaibma sáhttá dagahit
boahttevaš sámi vuoigatvuođaáššiid
barggu dáfus omd. Nordlánddas.
Sámediggi lea duhtávaš dainna
go Ráđđehus evttoha
bissehit plánejuvvon huksemiid Bj��llåga,
Melfjord ja Báiddár čázádagain.
1.2.12 Eará
Biologalaš eatnatvuohta lea álgoálbmogiid
eallima vuođđun miehtá máilmmi.
Sámedikki mielas lea deaŧalaš sihkkarastit
biologalaš eatnatvuođa,
ja danne lea ge evttohan láhčit diliid nu ahte šaddá dihto
lunddolaš boraspirelohku sámi guovlluide.
Sámediggi oaivvilda dattetge ahte muhtun boraspirešlájat
leat nu olu sámi guovlluin dán áigge
ahte dagahit stuora vahágiid boazoealáhussii ja
eanandollui. Sámi guovlluin ferte boraspirelohku bissut
dakkár dásis ahte ii vahágahte sámi
ealáhusberoštumiid ja sámi
báikkálašservodagaid oppalaččat.
Lea maiddái mávssolaš muitit
ahte stuora boraspiriid hálddašeamis
lea lunddolaš geahččat sámi guovlluid
oktan guovlun, sihke Suoma, Norgga, Ruoŧa ja
Ruošša bealde.
Sámedikki mielas lea mávssolaš buohtastahttit
Bern-konvenšuvnna čuovvoleami álgoálbmogiid
riikkaidgaskasaš riekteovdánemiin mii
lea dáhpáhuvvan maŋemus logi
jagis. Váikkuhusaid mat čuvvot Bern-konvenšuvnna
ollašuhttimis stuora boraspiriid birra fertege
dasto buohtastahttit daiguin geatnegasvuođaiguin
maid Norgga stáhta lea lohpidan Norgga sámepolitihka
ulbmiliid bokte, ja daiguin riektegeatnegasvuođaiguin
mat Norgga stáhtas leat našuvnnalaš ja
riikkaidgaskasaš álgoálbmotvuoigatvuođaid
lágaid bokte.
Olu boazoeaiggádiid dilli muhtun guovlluin Finnmárkkus
lea leamaš erenoamáš váttis
dán jagi danne go eai leat sáhttán njuovvat
doarvái bohccuid čakčat. Sii guđet
eanemusat gillájit, eai sáhte ovttage bohcco njuovvat
ja nu báhcet ge áibbas dietnasa haga. Stuora vahágiin
leat váikkuhusat máŋga jagi
ovddosguvlui. Stuora vahágiid sivat leat lassánan
boraspirelohku, boazodoalu areálaid gáržun,
boazolohkodilli ja guohtunvahágat. Lea deaŧalaš ásahit
doaimmaid dasa movt boahtteáiggis galgá gieđahallat áššiid, beroškeahttá das
makkár sivat buvttadanvahágiidda leat.
3-jagi áigodagas 1999 rádjái lea juolluduvvon jahkásaš rámma
1 miljon ruvnno doaimmaide mat galget seailluhit ássan-
ja bargodili Måskke-guovllus Divttasvuona gielddas. Oktiibuot
dán golmma jagis lea juolluduvvon doarjja kr 2 480 000,-.
Ruhta lea juolluduvvon ealáhusulbmila váste, ja
kulturáššiid váste.
Sámediggi lea bivdán departementta čuovvolit
ruđaid mat leat juolluduvvon Hellemoprošektii
prošeaktaáigodagas.
Maŋŋel go boazodoalu
ja Suodjalusa Hálkavári ja Iŋggášguolbana
báhčinguovlluid šiehtadus
loahpahuvvui 1996:s, de ii leat beliin šat makkárge šiehtadus.
Sámedikki mielas lea deaŧalaš ahte
Suodjalusas ja boazodoalus lea šiehtadus báhčinguovlluid
geavaheami birra. Danne lea mávssolaš ahte
bealit fas čohkkedit šiehtadallanbeavdái,
gos ulbmil lea oažžut šiehtadusa
gos beliid beroštumit, maiddái boazodoalu
beroštumit, doahttaluvvojit. Nu guhká go
beliin ii leat makkárge šiehtadus,
de eai ábut álggahuvvot ođđa
prošeavttat guovllus.
Lea šállošahtti
go lea addon lohpi álggahit geaidnohuksemiid Meavke-Arvenjárgga báhčinguovllus
ovdal go boazodoallofágalaš čielggadeamit
leat čađahuvvon. Sámediggi
oaivvilda ahte guovllus ii berrejuvvo dahkkot mihkkege dan gaskkas
go čielggadeamit leat barggu vuolde. Sámediggi
oaivvilda ahte boazodoallofágalaš čielggademiid
lassin berrešii čađahuvvot álbmotrievttalaš ja
sosiokultuvrralaš čielggadeapmi.