1.2.2 Sámegiella
Sámi giellaráđđi
fuolaha Sámedikki giellabargguid. Sámelága
giellanjuolggadusaid mielde galgá giellaráđđi
ee. bargat ovddidit sámi terminologiija. Terminologiijabarggus
lea giellaráđđi nammadan
golbma fágatearbmajoavkku mat galget gieđahallat
ja dohkkehit daid iešguđetge giellajoavkkuid
tearpmaid. Fágatearbmajoavkkut dárkkistit, gieđahallet
ođđa sániid ja
tearpmaid ja buktet dasto mearrádusevttohusa giellaráđđái.
Giellaráđđi meannuda
evttohusa ja váldá formálalaš mearrádusaid.
Sámi terminologiija ovddideapmi lea hui deaŧalaš doaibma sámegiela
seailluheamis ja giellageavaheami nannemis. Jus sámegiella
galgá sáhttit geavahuvvot fágalaš oktavuođain,
de lea eaktu ahte sámegielas gávdno fágaterminologiija
ja fágadoahpagat buot dárbbuide.
Sámelága giellanjuolggadusaid § 2.2
e daddjo ahte Sámi giellaráđđi
galgá fievrridit dohkálaš jorgaleddjiid
ja dulkkaid registara. Sámi giellaráđis
lea dohkkehanortnet man vuođul sáhttá registreret
dohkkehuvvon dulkkaid. Dát ortnet guoská vuosttažettiin
sámi dulkkaide Norggas, muhto prinsihpalaččat
berrešii Davviriikkaid sámegielagiin
leat oktasaš dulkonortnet.
Sámi giellaráđis lea leamaš bargojoavku
mii lea ráhkadan evttohusa movt sáhttá oažžut
dulkaautorisašuvnna. Giellaráđđi
lea dan dohkkehan áššis
SG 21/95. Autorisašuvdnaortnegis leat
guokte sierra oasi, dulkongeahččaleapmi ja autorisašuvdnalohpi.
Geahččaleapmi addá olbmuide geat barget
dulkan, vejolašvuođa čájehit iežaset
dulkongelbbolašvuođa. Maŋŋel
go geahččaleami lea ceavzán, ožžot
vejolašvuođa ohcat lobi
geavahit ámmátnamahusa autoriserejuvvon dulka.
Dát ámmátnamahus dáhkida geavaheddjiide
dulkondohkálašvuođa.
Sámelága láhkaásahus geatnegahttá Sámi
giellaráđi Norgga bealde ovttasbargui
rájiid rastá (buohtastahte § 2
c ja f). Leat olu prinsihpalaš áššit
maid giellalávdegoddi ferte meannudit mat čuhcet
njuolga giellaráđiid bargguide, omd. gáibidit
giellajoavkkuid normeren- ja čállinvuogigažaldagat
oktasaš davviriikkalaš čovdosiid. Sámi
giellalávdegotti bargu lea nu mávssolaš sámegiela
gáhttemii ja ovdáneapmái, ja danne lea buorre
go orgána dál lea fas doaibmi, ii dušše politihkalaččat,
muhto maiddái hálddašandásis.
Sámi giellaráđđi
lea Sámelága giellanjuolggadusaid ásahus
ja Sámedikki mearrádusa mielde áššis
45/94 geatnegahtton dahkat stuorát giellageavahaniskkadeami
Sámediggái juohke njealját jagi. Dát
giellageavahaniskkadeapmi lea vuođđodokumenta
Norgga ráđđehusa dieđáhussii
Norgga sámepolitihka birra Stuoradiggái juohke
njealját jagi. Lea vuosttaš geardi ahte
giellaráđđi lea
dahkan dákkár giellageavahaniskkadeami. Iskkadeami
bohtosat leat ráđi 2000 jahkedieđáhusa
njealját oasis. Iskkadeami ovdabargu lea dahkkon 1999:s
ja iskkadeapmi lea čađahuvvon 2000:s.
1.2.2.1 Rávisolbmuid vuoigatvuohta oažžut sámegiel
oahpu
Sámelága § 3–8 mielde
lea juohkehaččas vuoigatvuohta oažžut
oahpu sámegielas. Sámeláhka § 3–7 mearrida
vuoigatvuođa oahpahusvirgelohpái bálkkáin
olbmuide geat barget báikkálaš dahje guovlulaš almmolaš orgánas
mii lea hálddašanguovllus. Dás
lea dat eaktu ahte orgána dovdá dárbbu. § 3–7
mielde orro leame hui álki beassat lohkat sámegiela
bálkkáin jus bargá almmolaš hálddahusas,
ja § 3–8 ja dan láhkaásahusa
mielde orro leame hui álki oažžut sámegiel oahpu
nuvttá. Geavatlaččat dat ii oro doaibmame lága
ulbmila mielde. Duohtavuođas čájehuvvo ahte § 3–8
ja dan láhkaásahusas lea oahppu gáržžiduvvon
davvisámegillii, DAVVIN ja SÁMÁS kurssaide
ja oahppoorganisašuvnnaide. Giellaráđi
stuorámus hástalus lea muitalit olbmuide makkár
vuoigatvuohta sis lea geavahit ja oahppat sámegiela Sámelága
giellanjuolggadusaid vuođul ja Rávisolbmuid
oahpahuslága vuođul. (Vuođđoskuvlalága
ja Joatkkaskuvlalága mearrádusaid gozihit eará ásahusat).
Lea stuora bargu olahit Sámelága § 1–5:
Sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaččat.
Dat galget leat dássálagaid 3. kapihttala mearrádusaid
mielde. Dás ii leat sáhka dušše
das ahte bearráigeahččat almmolaš ásahusaid
ahte dat čuvvot mearrádusaid, muhto dás
lea maid sáhka movttiidahttit juohke ovttaskas olbmo sihke
priváhta ja almmolaččat geavahit sámegiela
buot dilálašvuođain
nu ahte § 1–1 ja § 1–5
ollašuvvagohtet. Sámi giellaráđđi
lea máŋga jagi árvalan ahte
namuhuvvon doaimmaide juolluduvvo sierra ruhta danne go dán
rádjái lea čájehuvvon ahte Sámelága §§ 3–7
ja 3–8 leat dušše
bábirmearrádusat nu guhká go daidda ii leat
dihto ruhta biddjon.
Sámedikki dievasčoahkkimis mearriduvvui áššis
22/00: Sámi nuoraid oahppostipeandaortnega hálddašeapmi
sirdojuvvo Sámi giellaráđis Sámedikki
oahpahusossodahkii 2000 čakčalohkanbaji rájes.