8.2 Lága struktuvra ja huksehus
Barggustis gažaldagaiguin mat ledje mandáhta
oassin, gávnnahii láhkalávdegoddi
dárbbašlažžan
doaimmahuslaččat rievdadit 1978-lága
huksehusa. Dan dihte sirde muhtun paragráfaid dahje
osiid eará paragráfaide, dainna áigumušain
ahte čorget láhkateavstta. Lávdegoddi
lea maid dihtomielalaččat váldán
eanemus lági mielde láhkii, vai
unnit dárbbaša láhkaásahusaid
bokte reguleret.
Lulli-Trøndelága
ja Hedmárkku boazosámisearvi, Boazodoallohoavda
ja Romssa ja Nordlándda guovllustivrratoaivvildit
iežaset cealkámušain ahte
lávdegotti evttohus lea hui dárkil.
Sin oaivila mielde livččii buoret
hábmet lága eanet oppalažžan,
ja baicca addit dárkilet njuolggadusaid láhkaásahusaid
hámis, earret eará vuhtii váldin
dihte guovllulaš erohusaid.
Boazodoallostivra dovddahii bealistis
ahte juste dan dihte go leat stuora erohusat guovlluid gaskka, de
sáhttá leat váttis
ráhkadit eaŋkilis lága.
Jus nu dahká, de addošii hui ollu
váldi hálddahussii. Boazodoallostivrra
oainnu mielde fertejit dat bealit maid lávdegoddi
lea geahčadan, mat earret eará gusket
boazodolliid gaskasaš vuoigatvuođaide
ja geatnegasvuođaide, regulerejuvvot lágas
eai ge njuolggadusain. Boazodoallostivra čujuha
dasa ahte láhkabargu lea sin oainnu mielde dárkileabbo
go njuolggadusbargu, ja ahte njuolggadusat lága
bokte leat eanet oidnosis ja dain leat dárkilet
ovdabarggut.
Justiisadepartemeantta bagadusas
Lovteknikk og
lovforberedelse (Láhkateknihkka ja láhkaráhkkaneapmi) daddjo ná
válljema birra lága ja njuolggadusa
gaskka:
«Stuoradikki dárkkistan- ja vuođđudanlávdegoddi lea
Evtt. S. nr. 296 (1995 – 96) dárkilit ságaskuššan
gažaldagaid mat gusket hálddahusa láhkaásahusgeavaheapmái.
Lávdegoddi deattuha ahte dálá
servodagas lea dárbbašlaš
oalle muddui addit válddi mearridit láhkaáshusaid,
muhto deattuha seammás ahte máŋgga dáfus
berre leat várrogas dán válddi
geavaheamis.
Vuolggasadjin lea ahte buot gažaldagat mat leat
dakkárat main Stuoradiggi berre oaivila dahkat,
berrejit regulerejuvvot formála lága
bokte, eai ge láhkaásahusaid bokte.
Lea deaŧalaš maiddái
guorahallat eará beliid dán oktavuođas.
Earret čielga politihkalaš deasttaid,
de sáhttá deattuhit beliid mat gusket
riikkaássiid sihkarvuhtii. Mađi
garraset čuohcci mearrádusat dahkkojit,
dađi garraset ágga lea gáibidit
ahte Stuoradiggi lea dahkan čielga oaivila dihto
doaimma čađaheami birra.
Riektesihkarvuođa vuhtii váldin
eaktuda maid ahte vuođđo áššegieđahallannjuolggadusat
mearriduvvojit lágas eai ge láhkaásahusain.
Stuoradikki dárkkistan- ja vuođđudanlávdegoddi cealká
Evtt. S nr. 296 (1995 – 96) ahte oppalaččat
berre leat várrogas atnimis láhkaásahusaid
addima válddi njuolggadusaid dáfus mat
addet riikkaássiide geatnegasvuođaid
dahje vuoigatvuođaid. Vuoigatvuođat
ja geatnegasvuođat berrejit vuosttažettiin mearriduvvot
lága bokte.
Ovdamunnin lágain lea ahte láhka
lea dat riektegáldu man geavaheaddji álkimusat sáhttá
gávdnat. Dán deastta deattuhedje
go omd. mearriduvvui ođđa álbmotoadjoláhkii váldit
stuora osiid dain njuolggadusain mat ovdal ledje láhkaásahusain, geahča
ságaskuššama NOU
1990:20 s. 79 – 80.
Nuppe bealis sáhttet teknihkalaš
bienalaš njuolggadusat bures biddjot láhkaásahusaide (njuolggadusaide),
erenoamážit jus geavatlaččat
gusket dušše muhtumiidda (fágabargiide).
Seamma sáhttá dávjá leat
jus vurdojuvvo ahte njuolggadusat dávjá
fertejit rievdaduvvot. Dát deasta datte ii leat
ihcalis mearrideaddji, gč. omd. vearro- ja oadjolágaid.
Jus lea válljenmunni, de sáhttá
leat heivvolaš mearridit njuolggadusaid láhkaásahussan
geahččalanáigodahkii,
ja dasto vásáhusaid vuođul maŋŋel
evttohit ja ovddidit láhkamearrádussan.»
Departemeantta oainnu mielde leat
buorit ákkat dasa ahte mearridit njuolggadusaid
boazodoalu hárrái láhkaparagráfan,
vai lea unnimus lági mielde dárbu
ráhkadit láhkaásahusaid.
Departemeantta oainnu mielde lea dát, vuosttažettiin
boazodollui alccesis, álkimus ja čielgaseamos. Dan
dihte lea departemeanta ovttaoaivilis lávdegotti
prinsihpalaš oainnuin ja árvvoštallamin
láhkateknihkalaš čovdosiid
válljema hárrái.
Departemeanta lea árvvoštallan livččii
go muhtun dáfus vejolaš láhkaásahusaid
bokte mearridit njuolggadusaid mat spiehkastit lágas,
dainna ulbmiliin ahte vuhtii váldit vejolaš
guovllulaš erohusaid. Earret eará
lea departemeanta geahčadan 4. kapihttala boazodoalu
doaimmaheami ja 5. kapihttala merkema birra. Departemeanta ii leat
datte árvalan dan. Nugo mearrádusevttohusat
leat hábmejuvvon, de ovddastit dat máŋgga
dáfus boazodoalu vuođđoelementtaid,
mat berrejit gustot juohke sajis gos boazodoallu doaimmahuvvo. Dábálaš
njuolggadusat boazodoalu birra sáhttet dárkileappot mearriduvvot
doaibmanjuolggadusain, earret eará dárkileappot čielggadit
iešguđet orohagaid doaibmadilálašvuođaid.
Eaktun ferte dieđus leat ahte diekkár njuolggadusat
eai rihko daid vuođđoprinsihpaid
mat lágas leat mearriduvvon.
Lávdegoddi fuomášuhtii
oalle árrat barggustis departemeantta das ahte lea
dárbu doaimmahuslaččat
guorahallat ja čorget láhkateavstta.
Departemeanta dohkkehii dán, ja lea eanas muddui čuovvolan čovdosiid
maid lávdegoddi evttohii.
