4.2 Gáržžidit vejolašvuođa
jienastit válgabeaivvi suohkaniin main leat vuolil 30 jienastuslogus –sámelága § 2 – 3
Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki
mearrádus
Selle lávdegoddi lea guorahallan njoahcivuođa válgga
loahppabohtosa almmuheami danin go das lea váikkuhus sámediggeválgga árvui
ja lobálašvuhtii. Selle lávdegoddi árvala
danin ahte sápmelaččat geat leat čálihuvvon
jienastuslohkui daid suohkaniin gos leat vuolil golbmalogi jienastuslogus
dušše sáhttet ovdalgihtii
jienastit válggain.
Dálá ortnega mielde válgaboađus
lea gárvvis ja almmuhuvvo easka 10 beaivvi maŋŋil
sámedikki válgabeaivvi. Lávdegoddi lea árvvoštallan iešguđet čovdosiid
otná vuogádaga siskkobealde, muhto lea gávnnahan
ahte sámediggeválgga boađus dattege ii
sáhttá leat gárvvis ovdal áramusat
bearjadaga, válgavahku loahpas, jus buot doaibmá plána
mielde. Selle lávdegoddi árvala danin váikkuhangaskaoapmin,
ahte sii geat leat jienastuslogus dain suohkaniin main leat unnit
go 30 jienastuslogus dušše
sáhttet ovdalgihtii jienastit sámediggeválggain.
Lávdegoddi oaivvilda ahte dát sihkkarastá jođáneappot
válgga loahpparehkenastima.
Árvalus mearkkaša veaháš erohusmeannudeami
jienasteddjiid ektui. Lávdegoddi čujuha dán
oktavuođas ahte dássádatprinsihppa ii
ollásit doaimma odne ge danin go soapmásat geat
olgoriikas orrot šaddet ovdalgihtii jienastit.
Danin lávdegotti oaidnu lea ahte dohkkeheames dušše ovdalgihtii
jienasteami muhtun suohkanin ii rihko friddja ja vuoiggalaš válgga.
Praktihkalaš sivaid geažil lávdegoddi
ii árval eará ortnegiid Sámedikki ovdalgihtii
jienasteapmái go stuorradiggeválggaide. Lávdegoddi ákkastallá ahte
ovttaskas suohkaniidda eai berre leat máŋga áigemeari
maid galget čuovvut. Selle lávdegoddi čujuha
dasa ahte beaktilis válgačađaheapmi eaktuda viidát
diehtojuohkima ođđa válgaortnega birra, earenoamážiid
válljejeddjiide ja buot suohkaniidda.
Válljejeddjiid ovddalgihtiijienat dain suohkaniin main
eai leat 30 dahje eanet jienastuslogus, sáddejuvvojit biire
lohkanstivrii lohkamii. Juohke dain čieža válgabiirii
nammaduvvo lohkanstivra. Selle lávdegoddi árvala
ahte galget leat lohkanstivrrat Deanus, Kárášjogas, Álttás,
Romssas, Narvikas, Steinkjeras ja Oslos. Buot dát báikkit
leat juo otná ortnega mielde lohkanstivrraid váldobáikkit.
Selle lávdegoddi árvala ahte ovddalgihtiijienat galget
leat joavdan juohke ovttaskas válgabiire lohkanstivrii
válgabeaivvi eahkedii diibmu gávcci rádjái.
Nu válgaboađus daid suohkaniin main leat vuolil
30 jienastuslogus maiddái gárvána válgaija.
Válljejeaddjit suohkaniin main leat 30 dahje eanet jienastuslogus,
sáhttet lassin ovdalgihtii jienasteapmái maiddái
jienastit dan beaivvi go válga lea. Dát suohkanat
galget Selle lávdegotti árvalusa vuođul
sámediggeválgga jienaid gaskkaboddosaččat
lohkat. Suohkanat galget dasto gaskkaboddosaš lohkanbohtosa
almmuhit válgavuogádahkii válgabeaivvi
eahkeda ja ija mielde. Suohkanis lohkkon jienat galget dasto sáddejuvvot
biire lohkanstivrii oktan vuolláičállojuvvon
beavdegirjjiin. Loahpalaš lohkama ja dohkkeheami
dahká juohke ovttaskas válgabiire lohkanstivra.
Selle lávdegoddi deattuha ahte sii eai árval
ortnegiid mat rihkkot čiegus válgga prinsihpa.
Danin lávdegoddi ii árval jienaidlohkama báikkálaččat dain
suohkaniin main leat vuolil 30 jienastuslogus.
Selle lávdegoddi árvala áigemearri
das guđe suohkaniin leat 30 dahje eanet jienastuslogus biddjo
dan beaivái go jienastuslohku giddejuvvo boahti válggaide.
Dain suohkaniin main leat eanet go 30 jienastuslogus ledje 2005
válgii oktiibuot 11 111 dain 12 538 geat leat čálihuvvon
jienastuslohkui. Dat mearkkaša váile
90 % jienasteddjiin. Jagi 2005 válggas
ledje 239 suohkana main oktiibuot ledje 1427 jienastuslogus ja dain
fas gaskal 1 ja 29 olbmo sámi jienastuslogus. 147 suohkanin
eai lean oktage jienastuslogus.
Selle lávdegotti árvalus mielddisbuktá ahte buot
jienat sámediggeválggain sáhttet lohkkot
válgabeaivvi eahkeda maŋŋil diibmu gávcci.
Lávdegotti árvalus ahte ovdalgihtii jienastit
dain suohkaniin main leat vuolil 30 jienastuslogus ja lohkan báikkálaččat
dain suohkaniin main leat eanet go 30 jienastuslogus dagaha ahte
sámediggeválgga loahppaboađus lea gárvvis
válgabeaiija mielde.
Suohkanat leat iežaset gulaskuddancealkámušain
vuodjudan jienaid lohkama árvalussii. Suohkanat main leat
unnán jienastuslogus dorjot árvalusa ahte álggahuvvo
ortnet mii mearkkaša dušše
ovddalgihtiijienasteame dain suohkaniin main leat vuolil 30 jienastuslogus.
Oslo suohkan oaivvilda ahte dákkár
ortnet baicca eanet heađušta sámediggeválgga
mearkkašumi dan ektui goas válgaboađus
lea gárvvis.
Nuoraidsearvi Stuornjárgga
Sámenuorak (SSN) oaivvilda ahte árvalus
mearkkaša demokráhtalaš váttisvuođa
mii sáhttá daguhit ahte cieggá b-steampil jurddašeapmi
sámedikkejienasteaddjit ektui go eai beasa válgabeaivi
jienastit.
Sámediggi árvvoštallá ahte
guhkes áigi mii manná válgga rájes
dassážiigo válgaboađus lea gárvvis,
heađušta Sámediggeválgga mearkkašumi.
Sámedikki mielas ii leat demokráhtalaš váttisvuohta
vaikkohal olbmot dain suohkaniin main leat unnán jienastuslogus
eai beasa válgabeaivvi jienastit. Sámedikki mielas jođánis
válgabohtosa almmuheapmi lea deháleappot. Sámediggi
deattuha viidáset ahte Sámediggeválggaid
lobálašvuhtii oppalaččat
lea ávkin jus lea ortnet mas lea álkes ja čađaheaddji
struktuvra. Sámediggi oaivvilda ahte Selle lávdegotti árvalus jávkada
dan badjelmeare organiserema masa lávdegoddi otná vuogádagas čujuha.
Sámediggi deattuhii ráđđádallamiid
oktavuođas ahte nu guhkas go vejolaš berreše
leat seamma áigemearit ja ortnegat sámediggeválggaide
go stuorradiggeválggaide. Sámediggi oaivvilda
ahte dán oktavuođas leat guokte prinsihpa maid
berre vuhtiiváldit. Nubbi lea Sámedikki lobálašvuohta
dan d��fus ahte olaha jođánis válgabohtosa.
Nubbe prinsihppa ges lea ahte juohke jietna lea dehálaš.
Sámediggi čujuha dasa ahte lea oalle unnán
jienat mat hilgojuvvojit sámediggeválggaid oktavuođas
dan ektui gallis ovdalgihtii leat jienastan.
Departemeanta árvvoštallan
Ovttasráđiid Selle lávdegotti ja Sámedikki árvalusain
evttoha departemeanta rievdadit sámelága § 2 – 3
gáržžidit vejolašvuođa
jienastit válgabeaivvi dain suohkaniin main leat unnit
go 30 čálihuvvon jienastuslohkui.
Departemeanta doarju árvalusa ahte suohkaniin main leat
eanet go 30 čálihuvvon jienastuslohkui ieža
galget jienaid gaskaboddosaččat lohkat báikkálaččat.
Berre láhčojuvvot nu ahte válgaija galget
suohkanat sáddet raporta válgavuogádahkii seamma
ládje movt stuorradiggeválggain dahket.
Departemeanta árvvoštallama mielde árvalusas
lea stuora mearkkašupmi dasa ahte olahit jođánis
válgabohtosa maŋŋil sámediggeválggaid. Lea árvvoštallojuvvon
dehálažžan ahte válgaboađus
lea gárvvis árrat danin go dat doaivumis váikkuha
dasa ahte eanet oassálastet válggaide, stuorit
lobálašvuođa ja lassáneaddji árvvu. Árvalus
lea danin okta reaidduin dasa ahte ollášuhttá láhkarievdadusa
ulbmila.
Láhkarievdadus mearkkaša ahte jienastuslohkui čálihuvvon
olbmot dain suohkaniin main leat vuolil 39 jienastuslogus dušše
lea vejolaš ovdalgihtii jienastit. Sii geat
dáin suohkanin orrot eai sáhte jienastit dan beaivvi
go válga lea jus vuolggáše
ge dan suohkanii gos dábálaš válgabeaivi
lea vejolaš jienastit sámediggeválgii.
Departemeanta láhče láhkaásahus
rievdadusa jienaid lohkanvuohkái nu ahte buot suohkanat main
leat eanet go 30 jienastuslogus galget gaskkaboddosaččat
lohkat jienaid. Dát lea Selle lávdegotti ja Sámedikki árvalusa
mielde. Dan oktavuođas galget ráđđádallamat čađahuvvot
Sámedikkiin.
Departemeanta evttoha viidáset ahte láhkaásahusas
mearriduvvo ahte suohkanat dađistaga galget sáddet
ovdalgihtii jienaid lohkanstivrii.
