2.11.2 Kulturmuittuid registreren sierranas stuorát
areálaplánaid oktavuođas
Sámediggi lea 2008:s
registreren sámi kulturmuittuid
máŋga
stuorra areálaplána
oktavuođas sámi guovlluin.
Dát guoská bieggamilloplánaide
Finnmárkkus, Nordlánddas
ja Mátta-Trøndelágas ja
maiddái Setermoen báhčinšiljus,
Ráissa álbmotmeahcis
ja Nord-Kvaløya ja Rebbenesøy eanadatsuodjalusguovllus.
Hamnefjell bieggamilluid muddenplána oktavuođas
Báhccavuona gielddas Finnmárkkus
registrerejuvvojedje 147 eaŋkilmuittu
82 kulturmuitobáikkis. Báikediđoštallan
lea dan áiggis mii vel lei
hálddus almmustahttán
kulturmuittuid mat čajehit
guhkes áiggi sámi
ealáhusheivehemiid Finnmárkku
rittus, ja mas lea stuorra árvu
dan eanadaga muosáheamis,
mas dát lea dáhpáhuvvan.
Go dáid kulturmuittuid vel
sáhttá čatnat
boares sámi oskui ja árbevieruide,
de šaddá guovlu
erenoamáš miellagiddevažžan čájehit
rievdama goddebivdoservodagas boazodoalloservodahkan. Plánaevttohusa
oasit šaddet vuostálagaid
máŋga
registrerejuvvon kulturmuittuiguin, sihke njuolgga ja eahpenjuolgga.
Máŋga
dáin kulturmuittuin čatnasit
sámi oktavuhtii ja daid
ferte atnit automáhtalažžat
ráfáiduhttojuvvon.
Bieggamillut vuolidit guovllu kulturhistorjjálaš árvvuid.
Dán vuođul
vuosttaldii Sámediggi plánaevttohusa areálahálddašemiide
ja lea bivdán ahte osiid
plánaguovllus ferte váldit
eret muddenplánas.
Oarjevuonas Divttasvuona suohkanis Nordlánddas
lea Nordkraft Vind AS prošekteremin
bieggamillorusttega mas leat gaskal 32 – 35
bieggamillu. Sámediggi lea bálkáhan árran
Julevsámi guovddáža čađahit
kulturmuitoiskkademiid doaibmabidjoguovllus. Bohtosat dán
rádjai čájehit
golbmalogináre registrerejuvvon automáhtalaččat
ráfáiduhttojuvvon
sámi kulturmuittu, mas leat máŋga
mat guoskkahuvvojit njuolgga plánejuvvon
bieggamillopárkkas. Sámediggi áigu čuovvolit
dán prošeavtta
2009:s.
Fosenhalvøyas Roana ja Åfjorda suohkaniin leat čađahuvvon
kulturmuitoregistreremat Roan ja Blåheia bieggafápmorusttegiid oktavuođas
Roan suohkanis ja Storheias Bjugna ja Åfjorda suohkaniin.
Storheias eai leat registrerejuvvon sámi
kulturmuittut. Roanis registrerejuvvui sámi
eamihávdi. Blåheias
registrerejuvvojedje ja merkejuvvojedje kártii
boares bivdorusttetbázahasat. Báikkit
ledje oahppásat ovddežis, muhto
eai lean merkejuvvon kártii
albma láhkai. Eamihávdi
lea erenoamáš go
eai leat oahppásat eaige registrerejuvvon
nu ollu dákkáraš sámi
hávddit ná guhkkin máddin
ja danne lea deaŧalaš dan suodjalit
boahtteáigái.
Dát kulturmuittut eai lean
dattetge doarvái vuođđun
vuosttaldit plánaid. Sámediggi
lea bivdán ahte kulturmuitobáikkit
galget muddejuvvot erenoamášguovlun
kulturmuittuid suodjaleapmái
plánain.
Sámediggi lea čađahan
guokte stuorra báikediđoštanprošeavtta
Setermoen báhčinšiljus
Beardu suohkanis ja Ráissa álbmotmeahcis
Ráissa suohkanis. Goappašat
prošeavtta álggahuvvojedje
gieddeáigodagas 2007 ja
jotkojuvvojedje 2008:s. Registrerenbarggu Setermoenis lei Forsvarsbygg
addán báhčinšilju viiddideami
oktavuođas. Das registrerejuvvojedje
25 árrana. Ráisa-prošeakta lea
registrerenbargu Romssa fylkkamánni ovddas
Ráissa álbmotmeahci
ja Ráisduottar-háldi
eanadatsuojusguovllu hálddašanplána
ráhkadeami oktavuođas.
Registrerenbargu lea čađahuvvon
ovttasbarggus boazodoaluin. Sullii 140 kulturmuittu registrerejuvvojedje. Dáin
ledje máŋga
cehkkojuvvon bartta ja goađi
bázahasa, lagabui 100 árrana,
ja bivdorokkit, čilat, borramušvuorkkát,
hávddit ja bálvvosbáikkit.
Dan lassin gávdnojedje geađgeáigásaš duktásajit
ja ođđaset
kvena kulturmuittut nugo 9 bihkkahávddi.
Gávdnosat duođaštit
R��isvuomi guovlluid guhkesáiggi
ja árjjalaš geavahusa.
Nord-Kvaløy ja Rebbenesøy eanadatsuodjalusguovllu
registreremat leat dahkkojuvvon Romssa hálddašanplánema
oktavuođas, muhto fylkkasuohkanis
dat lea leamaš prošeaktajođiheapmi
ja bargu. Sámediggi lea
dattetge registreren guovllu kulturmuittuid. Dán
jagi registrerejuvvui Nord-Kvaløya riddoguovlu. Doppe gávdnojedje
goahteduktásadji, gaskaáigásaš duktásajit
mat sáhttet lea sámi,
ja maiddái bálvvosgeađgi.