2.15.2 Oahppoplánat ja diibmojuohkin
Eurohpalaš olmmošrievtti
duopmostuollu (Den europeiske menneskerettsdomstolen, EMD), lea
mearridan ahte norgga fága
Risttalašvuohta-, osku-
ja eallinoaidnu (KRL) hilggui eurohpalaš olmmošrievtti
konvenšuvnna. Danne lea
dan oahppoplána sadjái
boahtán ođđa
oahppoplána Osku, eallinoaidnu
ja etihkka (OEE). Sámediggi
lea meannudan OEE – sámi oahppoplánaevttohusa
ja sádden dan Oahpahusdirektoráhttii
ja Máhttodepartementii.
Boazodoallofága Jo3/fidnooahpahus
oahppoplánaevttohus lea
leamaš gulaskuddamis ja
lea divvojuvvon gulaskuddancealkámušaid
mielde. Gulaskuddancealkámušat
mielddisbuktet maiddái ahte
oktasaš prográmmafága
Jo2 boazodoallu mearriduvvon oahppoplána
ferte rievdaduvvot. Dat plána
rievdaduvvo ja mearriduvvo álgojagis
2009.
Sámediggi lea Máhttodepartemeanttas
ohcan juohkit fidnooahpahusa duodjefága, ja
lea čoahkkinastán
fidnooahpahusa ovttasbargoráđiin
(Samarbeidsrådet for yrkesopplæring, SRY). SRY
lea evttohan juohkit duoji Jo3:s. Duojis leat čuovvovaš vihtta prográmmasuorggi
Jo3/fidnooahpahusas; čoarve – dákte-
ja metálladuodjefága,
tekstiiladuodjefága, čuoldin- ja
gođđinfága,
siste- ja náhkkeduodjefága
ja garraduodjefága. Oahppoplánabargu álggahuvvo álgojagis 2009.
Sámediggi lea Máhttodepartemeanttas
ohcan ráhkadit earenoamáš sámi
oahppoplánaid joatkkaoahpahussii ja
lea čoahkkinastán
fidnooahpahusa ovttasbargoráđiin,
SRY:in. SRY ii ávžžuhan ásahit
ođđa prográmmafágaid
earenoamáš sámi
oahppoplánaiguin Jo3 luonddugeavaheamis
ja Jo3 media ja gulahallamis. SRY ii ge ávžžuhan ásahit
válljenprográmmafága,
sámi meahcásteapmi
prográmmasuorggi studerenráhkkanahtti
luonddugeavaheapmi Jo3 siskkobealde.
Stuoradiggi doarjjui 2007 čavčča Ráđđehusa
evttohusa lasihit 1.- 4. jahkeceahki diibmologu oktiibuot 190 diimmuin, 60
minuhta diimmut. Diimmut juhkkojuvvojit ná;
76 diimmu dárogiella, 76
diimmu matematihkka ja 38 diimmu eŋgelasgiella. Diibmologu
lassáneapmi doaibmá skuvlajagi
2008 – 2009 rájes.
Sámedikkis leat leamaš konsultašuvnnat
Máhttodepartemeanttain diibmologu
lassáneami birra fágain dárogiella,
sámegiella, matematihkka
ja eŋgelasgiella. Soabaduvvui
lasihit diibmologu 38 diimmuin eŋgelasgielas
ja 76 diimmuin matematihkas. 76 dárogieldiimmu
juhkkojuvvojedje dainna lágiin
ahte lasihit 38 diimmu vuosttašgillii
ja 38 diimmu nubbigillii.
Máŋga
fylkkagielddalaš joatkkaskuvlla
leat vásihan maŋŋá Máhttoloktema
ahte eai šat oaččo
stáhta doarjaga sámegiela
oahpahussii amas giellan. Sámegiella
amas giellan lea duohta oahpahusfálaldat
sámegielas. Sámediggi oaivvilda
ahte skuvllat galget ovddidit heivehuvvon oahpahusa ja máŋggalágan
bargovugiid, oahpahusa prinsihpaid mielde. Oahpahusláhka
válddahallá oahpahusvuoigatvuođa
sámegielas ja sámegillii, muhto
ii daid molssaektosaš sámegieloahpahusaid.
Dalle go oahppái lea buoremus čoavddus
oažžut
oahpahusa sámegielas amas
giellan, berre dan molssaeavttu sáhttit
válljet. Joatkkaskuvllat dárbbašit
resurssaid vai sáhttet fállat
amasgiellamolssaeavttu. Ohppiid lohku geat háliidit
sámegiela amas giellan lea muhtun
oktavuođain hui unni go buohtastahttá eará amas
gielaiguin. Sámegiella lea
almmolaš giella Norggas, ja
danne ii leat riekta ahte sámegiella
ferte gilvalit seamma dásis
ovdamearkka dihte duiskagielain dan ektui goas skuvllat galget fállat sámegiela
amas giellan.
Danne háliida Sámediggi
revideret doarjjaortnega joatkkaskuvllaid sámegieloahpahusa
várás.
Sámediggeráđđi
lea váldán ášši
ovdan Máhttodepartemeanttain
ja Stuorradikki girko- ja oahpahus- ja dutkanlávdegottiin.
