3.8.2 Ođđa
minerálaláhka
Ealáhus- ja gávpedepartemeantta
EGD ovddidii od.prp. nr. 43 (2008 – 2009)
Láhka háhkamis
ja bohkamis minerálavalljodagaid
(minerálaláhka)
Stuorradiggái 2009 njukčamánu
20.beaivvi. Bargu ráhkadeames
ođđa
ja ođđaáigahaš minerálalága
Norggas álggahuvvui juo
1993. Norggas leat ollu eará minerálavalljodagat
go dušše
olju, ja minerálaealáhus
5 000 bargiinis ja gávpejorru
10 miljárdda ovddas dárbbaša áigeheivvolaš,
einnostuvvi ja buori rámmaeavttuid.
Seammás lea dehálaš dáhkidit
ahte ealáhus doaimmaha doaimmas
servodatlaš dohkálaš rámmaid
siskkobealde, earenoamážiid
danin go minerálaid bohkan
sáhttá mielddisbuktit
stuora luondduduohtademiid ii-ođasmuvvi
valljodagain. Lea maiddái dehálaš ahte
lágain sáhttá áŋgiruššat
guovlluid iežaset valljodagaid,
báikkálaš árvoháhkama
ja bargosajiid ja vuhtiiváldimis
sámiid beroštumiid.
Oktasaš lága
olis oažžut álkit
njuolggadusaid mat gusket buohkaide minerálasuorggis.
Otne ii leat go oassi dán
suorggis mii lea regulerejuvvon, mii ii leat nu vuogas. Láhka
nanne servodatbearráigeahče
dakko bakte ahte dat ásaha čielga
geatnegasvuođaid doibmii,
dáhkida ekonomalaš vuođu váfistit
ja čorget ja nanne ja viiddida eiseválddiid
goziheami nu ahte fátmmasta
olles suorggi, ja lea mearriduvvon gealbogáibádus
man buohkat geat doaimmahit minerálabohkama
galget ollášuhttit.
Sámiid beroštumit mineráladoaimma
oktavuođas nannejuvvo dálá njuolggadusaid
ektui.
Sámiid beroštumiid
ja ráđđádallamat
Otná ektui de álgoálbmotberoštumit
nannejuvvojit ođđa lágain.
Lágas mearriduvvo ahte mineráladoaimmaid
oktavuođas galgá vuhtiiváldit
sámi kultuvrra luondduvuođu.
Finnmárkkus mearriduvvojit
ođđa
njuolggadusat dieđiheami birra
ja guhkit áigemearit sidjiide
geat bohccuiguin barget. Seammás
viiddiduvvo geatnegasvuohta kártet
sámiid beroštumiid ovdal
go ohcagoahtá minerálaid. Ođđa áššemeannudannjuolggadusat
dáhkidit ahte sámiid beroštumit
galget deattuhuvvot go meannudit bággolonistan
ja doaibmalobi ohcamušaid.
Vástideaddjin dán
de doaibmi áššemeannudannjuolggadusat
go meannudit ohcan- ja bohkanlobiid jotkojuvvojit báktelágas.
Guovlluid váste olggobealde Finnmárkku
leat ođđa
lágas njuolggadusat mat
vuhtiiváldet sámi eananeaiggádiid
dahje sámi geavahanjoavkkuid,
nugomat boazodoalu. Ohcamiid ja guorahallamiid dieđihit
eananeaiggádiidda ja geavaheddjiide,
ja gáibiduvvo mieđáhus
jus čađahuvvojit meassamat
eatnamiin mas sáhttá stuora vahát.
Departemeanta lea ráđđádallan
Sámedikkiin ođđa
minerálalága
evttohusa birra. 2005 miessemánus
sohpe stáhtalaš eiseválddiid
ja Sámedikki gaskas ráđđádallan
prosedyraid. Leat lágiduvvon
vihtta ráđđádallančoahkkima
2007 ođđajagimánu
rájes gitta 2008 geassemánu rádjái.
Ráđđádallamat
galget čađahuvvot
rehálašvuođain ja
dainna áigumušain
ahte olahit ovttaoaivilvuođa.
Dađistaga ráđđádallamiin
leat goappaš ráđđádallanbealit ovddidan árvalusaid
ovttaoaivilvuođa geahččalan
olaheames. Láhkaevttohusa
ollislašvuođa
hárrái
ii leat leamašan vejolašvuohta
olahit ovttaoaivilvuođa.
Soabatmeahttunvuohta lea vuosttažettiin
leamašan álgoálbmotbuhtadasa
hárrái mineráladoaimmas
ja das ahte galget go mearriduvvot sierra njuolggadusat sámiid
vuoigatvuođaid vuhtiiváldimis
olggobealde Finnmárkku dál,
vai Sámi Vuoigatvuođalávdegotti
II čuovvoleami oktavuođas.
Vejolaš rievdadusat minerálalágas čađahuvvojit farggamusat
maŋŋil
go Sámi vuoigatvuođalávdegotti
II evttohusat mearriduvvojit.
Sámediggi ja departemeanta
leat dađistaga miehtan mearrádusaide lága álgokapihttalis
sámiid beroštumiid
minerálalága
oktavuođas, ahte Sámediggái
ii mieđihuvvo miehtariekti
mineráladoaimmaid oktavuođas,
ja ahte oktasaš vuoigatvuođat
namuhuvvojit ovdabarggus láhkamuddema
haga. Lea maiddái evttohuvvon
ráđđádallangeatnegasvuohta
Finnmárkkus dain ulbmiliin
ahte olahit ovttaoaivilvuođa
láhkaevttohusa birra. Dáid
oainnut eai loktejuvvon ráđđádallamiid
loahpadettiin.
Departemeanta aiddostahttá ahte
ii leat riekta ahte ráđđehus
ovdal go ráđđádallamat álge
lea čilgen oainnuset dasa
movt sámiid vuoigatvuođat
ja beroštumit galge meannuduvvot
dán lágas.
Leat leamašan duohta ráđđádallamat
ja maiddái meannudeamit ráđđehusas ráđđádallamiid
oktavuođas. Oainnut oktan
fágalaš ákkastallamiiguin
leat čielgasit gaskkustuvvon,
maiddai daid čuoggáin
main lea leamašan soabatmeahttunvuohta.
Sámedikki dievasčoahkkin
ii dohkkehan láhkaevttohusa.
Dievasčoahkkima mearrádusas
daddjo maiddái ahte Sámediggi
iige sáhte dohkkehit daid doaimmaid
máid láhkaevttohusain geahččalit
muddet. Sámediggi bivdá dievasčoahkkima mearrádusain
ođđasit álggahit ráđđádallat,
ja ahte ráđđehus
ovttasráđiid Sámedikkiin
geahččala
gávdnat sohppojuvvot čovdosiid.
Departemeanta oaivvilda ahte ii leat vuođđun ođđasit
ráđđádallagoahtit
ja čujuha dasa ahte ráđđádallamat
loahpahuvvojedje danin go vuordimis ii lean vejolaš olahit
ovttaoaivilvuođas gaskal ráđđehusa
ja Sámedikki.
Departemeanta lea maiddái ráđđádallan
Norgga Boazosápmelaččaid
Riikkaservviin (NBR). NBR mielas lea dehálaš ahte láhka
láhče árra
gulahallama gaskal boazoeaiggádiid
ja minerálaohcciid ja -guorahallit
nu árrat go vejolaš. NBR árvalusaid
vuođul rievdaduvvui láhkaevttohus.
NBR háliida ođđa
minerálalága
dál, muhto háliida
mielde sámiid beroštumiid
regulerema guovlluin olggobealde Finnmárkku.
Earrát dán čuoggá láhkaevttohusas
lea NBR ja departemeanta gaskkas ovttaoaivilvuohta.