2.2 Sámedikki eavttut ja čuovvoleapmi finnmárkkulága oktavuoađas
Sámediggi dagai čuovvovaš ovttajienalaš mearrádusa
ovdalgo Stuorradiggi dohkkehii finnmárkkulága:
«Sámediggi čujuha
Justiisalávdegotti evttohan árvalussii
O.nr. 80 (2004 – 2005) láhka
eatnamiid ja luondduresurssaid riektediliid ja hálddašeami
birra Finnmárkku fylkkas (Finnmárkkuláhka)
miessemánu 9. b. 2005.
Sámediggi konstatere
ahte Finnmárkkuláhka
lea deaŧalaš lávki
ovddosguvlui sámiid vuoigatvuođaid
sihkkarastimis ja dohkkeheamis eatnamiidda ja čáziide
siskkáldas rievtti ja álbmotrievtti
mielde.
Finnmárkkuláhka
laktá oktii sámiid
ovddešáiggi, dalááiggi
ja boahtteáiggi. Láhka lea
vuođđuduvvon
dasa ahte lea dárbu soabadit
stáhta ja sámiid gaskka
ovddeš áiggi
eahperievtti geažil, ja
lea dárbu sihkkarastit ahte sámiid šláddjás
kultuvra ja eallinvuohki galgá bissut
maiddái boahtteáiggis.
Deattuhuvvo ahte Finnmárkkuláhka čalmmusta
historjjálaš ráji
mii guoská daidda prinsihpaide
maidda eatnamiid ja resurssaid hálddašeapmi Finnmárkkus
galgá vuođđuduvvot.
Finnmárkkulága vuođđooaidnu
lea dat ahte eatnamiid ja luondduresurssaid hálddašeapmi Finnmárkkus
erenoamážit galgá sihkkarastit
sámi kultuvrra, boazodoalu,
meahccegeavaheami, ealahusbarggu ja servodateallima. Dat vuođđooaidnu
ja sámiid vuoigatvuođaid
prinsihpalaččat
dohkkeheapmi, leat vuođđun
Finnmárkkulágas,
ja doaivumis addá dat vaikkuhusaid vástesaš proseassaide
sámiid ja eará eamiálbmogiid
vuoigatvuođaid oktavuođas
eará guovlluin ja eará riikkain.
Mii konstateret ahte láhkaevttohus
dohkkeha ahte sámit dološ áiggiid
rajes geavaheami bokte leat ásahan
vuoigatvuođaid eatnamiidda
ja resurssaide Finnmárkkus,
ja ahte dat vuoigatvuođat bissot
ja galget kártejuvvot ja
sihkkarastojuvvot sierra proseassaid bokte. Arbevirolaš sámi
meahccegeavaheapmi lea dán lágas
vuosttaš gearddi dohkkehuvvon lága
bokte, mas lea leamaš stuorra mearkkašupmi
Sámediggái.
Sámediggi háliida
deattuhit ahte Finnmárkkukomišuvdna
ja sierraduopmostuollu galget vuođđudit
iežaset mearrádusaid
gustovaš riektái,
ja oaidná positiivan dan
go sámi boares vierut ja
riekteáddejumit ja álbmotriekti dohkkehuvvojit
deaŧaleamos riektegáldun.
Sámi vieruiduvvan geavahusa dainna
lágiin dohkkeheapmi váikkuha dan
ahte boahtte sohkabuolvva sámiide
sihkkarastojuvvo oadjebas boahtteáigi
nu ahte sii besset geavahit árbevirolaš guovlluid nugo
sin máttut leat dahkan.
Sámediggi háliida
deattuhit dan positiiva beali ahte láhka
addá ILO-konvenšuvdnii
nr. 169 eamiálbmogiid vuoigatvuođaid
birra ovdamuni Finnmárkkulaga
ovddabealde dalle jos lága mearrádusat
eai soaba oktii konvenšuvnnain.
Finnmárkkuláhka
mearkkaša dalle dan ahte
Norga addá konvenšuvdnii muhtun
muddui dan stáhtusa mii eamiálbmogiid
olmmošvuoigatvuođain
berre leat riikka láhkaaddimis.
Sámediggi haliida deattuhit
ahte das go stáhta sirdá giddodatvuođu
ja eatnamiid ja resurssaid hálddašeami ođđa
iešheanalis orgánii,
man oktavuođas Sámediggi
lea dássásaš beallálaš,
lea deaŧalaš mearkkašupmi.
Sámediggi konstatere
ahte láhka buori muddui
mearkkaša Sámedikki dohkkeheami
sámi árvvuid hálddašeaddjin
go Sámediggi galgá ráhkadit
njuolggadusaid daid deasttaid oktavuođas,
maid sihke stáhta, fylkkagieldda
ja gieldda eiseválddit galget
atnit go rievdadit meahccegeavaheami. Go árvvoštallojuvvo
galgá go suovvat ávkkastallat
ozolaš mineralaiguin Finnmárkkus,
de galgá biddjojuvvot mearkkašahtti
deaddu sámi kultuvrra vuhtiiváldimii
oktan ealahusaiguin ja meahccegeavahemiin.
Sámediggi konstatere
ahte daid guovlluid sápmelaččain
ja álbmogis muđui
leat vuoigatvuođat guolástussii
ja eará ođasmuvvi
resurssaide riddolagaš guovlluin. árbevirolaš riddo-
ja vuotnabivddu ferte sihkkarastit. Danne deattuhuvvo erenoamáš deaŧalažžan
fargga čielggadit bivdovuoigatvuođaid
mearas olggobealde Finnmárkku,
ja čuovvolit láhkanannejuvvon
vuoigatvuođaiguin ja Finnmárkkukommišuvnna mándahta
viiddidemiin maiddái dasa
ahte identifiseret vuoigatvuođaid ávkkastallat mearraresurssaiguin.
Deattastuvvo ahte sámi
vuoigatvuođaid sihkkarastin,
siskkaldasrievtti ja álbmotrievtti
vuođul, nuortasámi guovlluin
ja mearraguovlluin, lea boahtte lávki vuoigatvuođabarggus
Finnmárkkus. Viidaseappot
deattuha Sámediggi ahte
bargu daiguin aššiiguin
ferte álggahuvvot fargga
ja vuoruhuvvot.
Mii vuordit ahte norgalaš láhkaaddin ovdána
viidaseappot positiivvalaččat. Sámediggi
vuordá ahte guoskevaš lágat
ollislaččat
geahčaduvvojit nu ahte maiddái
dat davistišgohtet
álbmotriektái
ja Finnmárkkuláhkii.
Sámediggi deattuha ahte
Stuorradiggi lea duođas
váldán
Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid ráđđádallat
sámi albmogiin Finnmárkkuláhkabarggus,
ja ahte dat lea ođas riikka
konstitušuvnna ektui. Viidáseappot
deattuha Sámediggi ahte ráđđádallamat
leat leamaš ávkkálaččat
dan barggus ahte hábmet
dakkár evttohusa, maid Sámediggi
sahttá dohkkehit.
Dán vuođul
sáhttá Sámediggi
miehtat dasa ahte Justiisalávdegotti
eanetlohkoevttohus ovddiduvvo Stuorradiggái
dálá hámis,
ja rávve Stuorradikki dohkkehit
evttohusa.»
Mearrádusa ii sáhte geahččat
bođuid ja das leat ollu eavttut
dasa guđe čuovvolandoaibmabijuid
stáhta eiseválddit
fertejit čađahit
konsultašuvnnaid bokte Sámedikkiin.
Sámediggi áigu dás
buktit muhtun mearkkašumiid daidda čuovvolemiide
mat duođaid leat čađahuvvon
maŋŋá finnmárkkulága
dohkkeheami jagi 2005.