2 Sámedikki 2009 jahkedieđáhus
2.1 Álggahus
Sámediggi dieđihii
2008 jahkedieđáhusastis
ahte jagi 2009 rájes rievdá jahkedieđáhusa
hápmi. Rievdadusa ággan
lea dárbu lávgadet
oktavuhtii Sámedikki bušeahta
ja jahkedieđáhusa
gaskka.
Sámedikki jahkedieđáhusas
leat Sámedikki politihkalaš ja
hálddahuslaš doaimmat
2009:s válddahallojuvvon.
Jahkedieđáhusas
raporterejuvvo váikkuhangaskaomiid
geavaheapmi ja sierralágan
strategiijaid čuovvoleapmi
2009 bušeahtas.
Jahkedieđáhusa
kapihttalat juhkkojuvvojit seamma vuogi mielde go bušeahtas. Kapihttaliin
1, 2 ja 3 čájehit
tabeallat kapihttaliid nugo Sámedikki
2009 bušeahtas. Tabeallas
1.0 lea visogovva juolludusain mat Sámediggái
bohtet stáhtabušeahta
bokte ovttaskas departemeanttain. Tabeallas 2.0 oidnojit Sámedikki oktasaš sisaboađut
ja golut, ja tabeallain 3.0 ja 3.1 oidnojit movt váikkuhangaskaoamit leat
juhkkojuvvon Sámedikki 2009 bušeahtas.
Jahkedieđáhusa
loahppa kapihttaliin válddahallojuvvo
doaibma ja váikkuhangaskaomiid
geavaheapmi seamma kapihtaljuoguin go bušeahtas.
Kapihttaliin 4 – 10 válddahallojuvvojit
váldomihttomearri, oassemihttomearri
ja strategiijat ovttaskas kapihttala ektui. Doaimmat earret váikkuhangaskaomiid hálddašeapmi
oidnojit dás ja leat čujuhusat
politihkalaš ja hálddahuslaš doaibmabušehttii
kapihttaliin 14 ja 15. Kapihttalat 11 ja 12 leat eará váikkuhangaskaoamit
ja doaibmabijut mat eai leat njuolga juolludusat dahje ohcanvuđot
ortnegat. Kapihttalis 13 válddahallojuvvo sámeálbmotfoanda.
Kapihttalis 16 válddahallojuvvojit
dasto hástalusat.
Váikkuhangaskaomiid geavaheapmi
lea okta strategiijain ulbmiliid juksamis. Buot váikkuhangaskaoapmeortnegat
válddahallojuvvojit dan
vuogi mielde movt dat bohtet ovdan bušeahtas.
Ovttaskas váikkuhangaskaoapmeortnegiidda
leat mearriduvvon sierra mihttomearit ja vuoruheamit.
Sámedikki 2009 rehketdoallu
lea jahkedieđáhusa
mielddusin.
2.2 Juolludus Sámediggái oktiibuot
jahkái 2009
Tabealla 2.1 Departemenntaid juolludusat
(1000 ru) |
---|
Kap.
Poasta | Čilgehus | RR
2007 | Buš-2008 | RevBuš-
08 | Buš-
2009 | +/– 09-Rev
08 | Erohus % |
---|
680.50 | Bargo-ja searvadahttindepartemeanta – BSD | 164 100 | 191 400 | 191 400 | 203 735 | 12 335 | 6,4 % |
206.50 | Máhttodepartemeanta – MD | 30 572 | 31 887 | 31 887 | 33 290 | 1 403 | 4,4 % |
226.21 | Máhttodepartemeanta – MD | 4 000 | 4 000 | 4 000 | 4 300 | 300 | 7,5 % |
231.50 | Máhttodepartemeanta – MD | 11 870 | 12 380 | 12 380 | 12 925 | 545 | 4,4 % |
1429.50 | Birasdepartemeanta – BD | 2000 | 3 000 | 3 000 | 3 000 | 0 | 0,0 % |
320.53 | Kultur- ja girkodepartementa – KGD | 47 405 | 53 543 | 53 543 | 61 993 | 8 450 | 15,8 % |
326.78 | Kultur- ja girkodepartementa – KGD | 519 | 0 | 0 | 0 | 0 | – |
724.21 | Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta DFD | 5 900 | 6 100 | 6 200 | 6 400 | 200 | 3,2 % |
1147.50 | Eanadoallodepartemeanta – ED | 4 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 | 0 | 0,0 % |
1147.50 | Eanadoallodepartemeanta – ED | 0 | 2
000 | 2
000 | 2
000 | 0 | 0,0 % |
Juolluduvvon oktiibuot
I | 270 366 | 306 310 | 306 410 | 329 643 | 23 233 | 7,6 % |
2.3 Sámedikki ekonomalaš rámmajuolludus
jahkái 2009
Tabealla 2.2 Buohkanastabealla – Sámedikki
boađut ja golut buohkanassii
(1000 ru) |
---|
| Rehketdoallu-07 | Buš-
08 | RevBuš-08 | Buš-
09 | Avvik | i % |
---|
Doaibmagolut | | | | | | |
Departemeanttaid juolludusat | 270 366 | 306 310 | 306 410 | 329 643 | 23 233 | 7,6 % |
Sámeálbmotfoandda
reanttut | 0 | 10 000 | 10 000 | 16 000 | 6 000 | 60,0 % |
Eará doaibmaboađut | 0 | 0 | 2
721 | 0 | -2
721 | -100,0 % |
Doaibmaboađuid
submi | 270
366 | 316
310 | 319
131 | 345
643 | 26
512 | 8,3 % |
Váikkuhangaskaoamit | | | | | | |
Váikkuhangaskaoamit | 178 881 | 204 121 | 204 871 | 220 608 | 15 737 | 7,7 % |
Sámeálbmotfoandda1 | 0 | 10
000 | 10
000 | 14
200 | 4
200 | 42,0 % |
Váikkuhangaskaomiid
submi | 178
881 | 214
121 | 214
871 | 234
808 | 19
937 | 9,3 % |
Doaibmab. submi – váikkuhangaskaomit | 91
485 | 102
189 | 104
260 | 110
835 | 6
575 | 6,3 % |
Doaibmagolut | | | | | | |
Politihkalaš dási
doaibma | 20 169 | 20 721 | 20 921 | 20 575 | -346 | -1,7 % |
Hálddahusa
doaibma1 | 61 666 | 74 318 | 75 518 | 81 210 | 5 692 | 7,5 % |
Erenoamáš doaibmagolut | 6
929 | 7
150 | 7
821 | 9
050 | 1
229 | 15,7 % |
Doaibmagoluid submi | 88
764 | 102
189 | 104
260 | 110
835 | 6
575 | 6,3 % |
Jahkeboađus | 2 721 | 0 | 0 | 0 | 0 | 11 376,0 % |
1 Áššis
25/08 lea várrejuvvonr
16 000 000 ru Sámeálbmotfondii
2009:s. Das lea 1 800 000 ru sirdojuvvon hálddahussii
hálddašan
dihtii Sámeálbmotfoandda
reanttuid
2.4 Váikkuhangaskaoamit
jagis 2009
Sámediggi jugii váikkuhangaskaomiid váldopoasttaid čuovvovaččat 2009:s
Tabealla 2.3 Buohkanastabealla – Váikkuhangaskaoamit
(1000 ru) |
---|
Čilgehus | RR
2007 | Buš
2008 | Rev
2008 | Buš
2009 | +/– 09-
Rev 08 | Erohus % |
---|
Njuolggadoarjagat | 88 674 | 100 963 | 101 413 | 109 295 | 7 882 | 7,8 % |
Ohcanvuđot
doarjja | 67 629 | 76 048 | 80 098 | 70 493 | -9 605 | -12,0 % |
Tiltak for å styrke
læremiddelproduksjon | 0 | 0 | 0 | 6 000 | 6 000 | - |
Árvoháhkanprográmma | 0 | 4 875 | 4 875 | 6 000 | 1 125 | 23,1 % |
Šiehtadusat | 13 082 | 13 110 | 9 110 | 14 360 | 5 250 | 57,6 % |
Eará váikkuhangaskaoamit | 6 786 | 7 475 | 7 725 | 9 960 | 2 235 | 28,9 % |
Sámeálbmotfoandda | 0 | 10 000 | 10 000 | 14 200 | 4 200 | 42,0 % |
Eará doaibmabijut | 2
710 | 1
650 | 1
650 | 4
500 | 2
850 | 172,7 % |
Submi | 178 881 | 214 121 | 214 871 | 234 808 | 19 937 | 9,3 % |
Tabealla 2.4 Buohkanastabealla váikkuhangaskaoamit – Váldosuorggit
(1000 ru) |
---|
| Rehketdoallu-08 | Buš-
08 | RevBuš-
08 | Buš-
2009 | Juog % | 09-
Rev 08 | Erohus % |
---|
Váikkuhangaskaoamit | | | | | | | |
Oahpahus | 27 533 | 28 653 | 31 153 | 31 330 | 13,3 % | 177 | 0,6 % |
Giella | 46 268 | 51 460 | 51 460 | 53 960 | 23,0 % | 2 500 | 4,9 % |
Kultuvra | 63 819 | 72 449 | 73 649 | 77 007 | 32,8 % | 3 358 | 4,6 % |
Ealáhus | 24 505 | 30 575 | 27 275 | 34 200 | 14,6 % | 6 925 | 25,4 % |
Birasgáhtten
ja kultursuodjalus | 543 | 3 452 | 3 452 | 2 000 | 0,9 % | -1 452 | -42,1 % |
Dearvvašvuođa-
ja sosiálaáŋgiruššan | 3 908 | 4 300 | 4 400 | 3 250 | 1,4 % | -1 150 | -26,1 % |
Sámi
organisašuvnnat | 2 809 | 4 107 | 4 107 | 4 401 | 1,9 % | 294 | 7,2 % |
Eará váikkuhangaskaoamit | 6 786 | 7 475 | 7 725 | 9 960 | 4,2 % | 2 235 | 28,9 % |
Sámeálbmotfoandda | 0 | 10 000 | 10 000 | 14 200 | 6,0 % | 4 200 | 42,0 % |
Eará doaibmabijut | 2
710 | 1
650 | 1
650 | 4
500 | 1,9 % | 2
850 | 172,7 % |
Váikkuhangaskaomiid submi | 178 881 | 214 121 | 214 871 | 234 808 | 100,0 % | 19 937 | 9,3 % |
2.5 Oahpahus
2.5.1 Váldomihttomearri
Sámi álbmogis
galgá leat máhtolašvuohta,
gelbbolašvuohta ja gálggat
mat dárbbašuvvojit sámi
servodaga ovddideamis.
2.5.2 Oassemihttomearri
Nannet ja ovddidit sámi
mánáid ja
nuoraid giela, kultuvrra ja identitehta
Sámi álbmogis
galgá leat duohta vuoigatvuohta
oahpahussii sámegielas ja sámegillii
2.5.3 Strategiijat
Gulahallama bokte guovddáš,
guovllulaš ja báikkálaš eiseválddiiguin
sihkkarastit buriid rámmaeavttuid
sámi mánáidgárddiid, vuođđooahpahusa,
alit oahpu ja dutkama váste
Váikkuhangaskaomiid
aktiivvalaš geavaheami bokte
nannet máhtolašvuođa
ja gelbbolašvuođa
sámi servodagas
Váikkuhit hutkás
sámi oahpponeavvobuvttadeapmái
Sámi oahpponeavvoguovddáža, Sámi
oahpponeahta ja ohcanvejolaš oahppouskkádaga
bokte addit ja buktit olámuddui
dieđuid
Addit dárbbašlaš dieđuid
ja bagadusa sámi oahpahusa
birra mánáidgárddiin
ja vuođđooahpahusas
Álggahit terminologiijaprošeavttaid vuoruhuvvon
fágain
2.5.4 Mánáidgárddit
2.5.4.1 Diehtojuohkin ja bagadallan
Sámediggi vuoruha diehtojuohkima
ja bagadallama mánáidgárdesuorggis. Váhnemat,
mánáidgárddit
ja suohkanat leat ožžon
bagadallama doarjagiid ja fálaldagaid
birra sámi mánáide
mánáidgárddiin. Lassin
lea Sámediggi ráhkadan
diehtojuohkingihppaga sámi
mánáid mánáidgárdefálaldagaid
birra, ja almmuhan guokte «Stullán» mánáidgárdeáigečállaga.
Sámediggi lea doallan
4 iešguđetlágan fierpmádatčoahkkimiid
gos lea diehtojuohkin, gelbbolašvuođalokten,
bagadallan ja fierpmádathuksen.
Mii leat doallan fierpmádatčoahkkimiid
jođiheddjiide, giellabargiide,
dievdoolbmuide ja mánáidgárddiide
gos leat lullisámi mánát.
Dat maŋemus namuhuvvon fierpmádat álggahuvvui 2009:s.
2.5.4.2 Ovttasbargu guovddáš eiseválddiiguin
Sámediggi ja Máhttodepartemeanta
leat čađahan
konsultašuvnnaid Stuoradiggedieđáhusa
birra mii guoskkaha mánáidgárddi
kvalitehta. Sámediggi oaivvildii
ahte stuoradiggedieđáhusa
evttohus ii vuhtiiváldán
sámi perspektiivva doarvái
bures. Konsultašuvnnas šihttojuvvui
ahte departemeanta namuha sámi
mánáidgárddiid dieđáhusas.
Muđui digaštalle konsultašuvnnain
earret eará nationála
váhnenlávdegotti
birra, dutkama ja mánáidgárddiid sámegiela
birra. Sámediggi nagodii oažžut
lohpádussii ahte maiddái dát
fáttát
váldojit mielde stuoradiggedieđáhussii.
Sámediggi ja Máhttodepartemeanta leat
ovttasbargočoahkkimiin digaštallan iešguđetlágan
fáttáid
mat gusket sámi mánáid mánáidgárdefálaldaga
kvalitehtii.
Jahkásaš čoahkkimis Mánáidáittardeddjiin
lea Sámediggi digaštallan áššiid
dego oahpponeavvut, mánáidsuodjalus,
giliskuvllat ja áittardeaddji
gelbbolašvuohta sámegielas
ja sámi kultuvrras.
Sámediggi lea buktán cealkámušaid «Brennautvalgetii» (Brennalávdegoddái)
mii galgá geahčadit
buot ovdaskuvlamánáid pedagogalaš fálaldaga. Cealkámušas
Sámediggi čujuhii váilevaš sámegielat
bargiid olu mánáidgárddiin,
suohkaniid ovddasvástádusa
ja bargiid gelbbolašvuođa
sámi árbedieđu birra.
2.5.4.3 Ovttasbargu earáiguin
Sámediggi ovttasbargá sámi mánáid mánáidgárdefálaldaga
birra guoskevaš fylkamánniiguin. Sámediggi
bagadallá ja rávve sámi
mánáidgárddiid
doarjjaohcciid, ja mii leat doallan čoahkkimiid
suohkaniiguin mat leat ožžon
dán doarjaga.
2.5.4.4 Oahpponeavvut mánáidgárddi
váste
Geahča teakstabihtá oahpponeavvut vuođđooahpahusa
vuolde.
2.5.5 Vuođđooahpahus
2.5.5.1 Oahpponeavvut
Sámediggi čatná iežas
oahpponeavvobarggu mearriduvvon strategiijaide mat leat Sámedikki
oahpponeavvoráhkadeami strategalaš plánas
2009 – 2012.
Okta strategiijain oahpponeavvoráhkadeami
strategalaš plánas
lea čielggadit beaktilis
organiserema boahtteáiggi
oahpponeavvoráhkadeamis.
Máhttodepartemeanta bealis
leat fas bidjan oktan strategiijan St.dieđáhusas
nr. 28 (2007 – 2008) Sámepolitihkka,
ovttasráđiid Sámedikkiin ásahit
viidát čohkkejuvvon
bargojoavkku mii galgá ráhkadit
sámi oahpponeavvoráhkadeami plána
vuođđooahpahussii.
Sámediggi vuolggahii
oktiiheiveheami departemeantta plánain ásahit
bargojoavkku ja Sámedikki čielggademiin
beaktilis oahpponeavvoráhkadeami
ektui. Máhttodepartemeanta
mieđai dasa ja oktasaš bargojoavkku
mandáhtta ja čohkken mearriduvvui
ovttasráđiid.
Bargojoavkkus mas leat áirasat Máhttodepartemeanttas,
Oahpahusdirektoráhtas ja
Sámedikkis, lea čuovvovaš mandáhtta:
Árvvoštallat
sámi oahpponeavvuid dálá ovdáneami
ja buvttadeami
Dán árvvoštallama
vuođul evttohit rievdadusaid
mat beavttálmahttet oahpponeavvoráhkadeami Mánáidgárddi rámmaplána
ja Máhttolokten – Sámi
mielde
Árvvoštallat
makkár ekonomalaš váikkuhusaid
rievdadusat mielddisetbuktet
Bargojoavku galgá gulahallat iešguđetlágan
aktevrraiguin ja viežžat
dieđuid sullasaš diliid birra
eará riikkain. Raporta galgá gárvvistuvvot
ovdal 31.10.10.
Resursaskuvllaid ásaheapmi
oahpponeavvoráhkadeami várás
sihke davvi-, julev- ja lullisámi
guovllus lea maiddái muhtun
strategiija mii čuovvoluvvo bušeahta
sajušteamis. 2008:s juolludii Sámediggi
doarjaga Divttasvuona suohkana ovdaprošektii
ráhkadit plána
mot čađahit
ovddasmanniprošeavtta oahpponeavvoráhkadeami
váste Ájluovtta
skuvllas. Maiddái 2009:s sajuštuvvui
ruhta dan prošektii. Ovddasmanniprošeavtta
vásáhusaid vuođul
galgá árvvoštallat
eanet resursaskuvllaid. Sámediggi
ja Divttasvuona suohkan leat ovttas mearridan plána
ovddasmanniprošeavtta čađaheapmái.
Strategalaš plána
vuođul lea Sámediggi,
ovttas Utdanning.no:in čađahan
ovdaprošeavtta mas váldoulbmil
lei lagabut geahččat makkár
vejolašvuođat
gávdnojit ja čielggadit
dárbbuid ohcanvejolaš oahpponeavvouskkádaga
várás.
De lea áigumuš čađahit prošeavtta
golmma jagis ovttas Máhttodepartemeanttain
ovddidit oahpponeavvouskkádaga,
digitála oahpponeavvuid
ja pedagogalaš lonohallanarena.
2.5.5.2 Oahppoplánat
Sámediggi lea dohkkehan
oahppoplána Boazodoallofágii
Jo3/oahpahus fitnodagas ja dárkkistan
boazodoalu Jo2 oktasaš prográmmafága
dohkkehuvvon oahppoplána.
Sámediggi lea nammadan
vihtta oahppoplánajoavkku
mat ráhkadit oahppoplánaid
viđa duodjefágii;
siste- ja náhkkeduodjefágii,
tekstiiladuodjefágii, čuoldin-
ja gođđinduodjefágii,
muorraduodjefágii ja čoarve-, dákte-
ja metálladuodjefágii,
Jo3 oahpahusa várás
fitnodagas. Fágaid namat
eai leat vel loahpalaččat
mearriduvvon. Oahppoplánaevttohusat
galget plána mielde sáddejuvvot
gulaskuddamii ođđajagimánu
2010.
2.5.5.3 Refušuvdnaortnet oahpahusa
ovddas sámegielas ja sámegillii
Sámediggi lea jahkebeallásaš konsultašunčoahkkimiid
oktavuođas Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain
lokten áššin
daid hástalusaid maid máŋga
suohkana vásihit oahpahussuorggis.
Sámediggi lea čilgen
departementii ahte sámegieloahpahusas
lea beare heajos ruhtadeapmi dan sivas go diibmomáksomearri
lea beare vuollin. Leat čoahkkinastán
Kommunenes Sentralforbund/Suohkaniid guovddášservviin
gos digaštalle suohkaniid
hástalusaid guovttegielalašvuođa
ektui ja oahpahusdili ohppiin geain lea sámegiella
fágan.
2.5.5.4 Priváhtaskuvlalága láhkaásahusa
rievdadeapmi – gáibádusat
oahppoplánii ja luvven oahpahusas
Sámediggi lea konsulteren
Máhttodepartemeanttain priváhtaskuvlalága láhkaásahusa
rievdademiid birra, oahppoplána
gáibádusaid
birra ja oahpahusluvvema birra. Sámediggi
oaččui dohkkehuvvot
ahte Máhttolokten ja Máhttolokten – Sámi šaddet ovttadássásažžan,
nu ahte go geavahit doahpaga Máhttolokten,
de galgá maiddái
doaba Máhttolokten –Sámi
geavahuvvot buohtalaga.
2.5.5.5 Oahpahuslága láhkaásahusa
rievdadeamit –gielalaš buohtalasalmmuhusa gáibádus
ja árvvoštallan
Sámediggi lea konsulteren
Máhttodepartemeanttain oahpahuslága láhkaásahusa
rievdademiid birra. Sámediggi
ii nagodan oažžut
dohkkehuvvot ahte gielalaš buohtalasalmmuhus maiddái
galgá guoskat sámegiela oahpponeavvuide.
Máhttodepartemeanta oaivvilda
ahte dálá láhka dušše
addá vejolašvuođa buktit
láhkaásahusa
girjedárogiela ja ođđadárogiela
ektui, danne go sámegiella
ii namuhuvvo láhkateavsttas.
Sámediggi ii ožžon mieđiheami
bisuhit sátnádeami
«Opplæring i norsk sidemål» (Oahpahus dárogiela
siidogielas)
mii lea rievdaduvvon dánin;
«Opplæring i skriftlig sidemål»(Oahpahus čálalaš siidogielas)
. Dárogiela
oahppoplánas eai leat siidogielas
sierra gelbbolašvuođamihttomearit. Rievdadus
mielddisbuktá ahte oahppit
geain lea sámegiella fágan
duohtamáilmmis, eai leat
luvvejuvvon siidogiela oahpahusas ja árvvoštallamis.
Rievdadus mielddisbuktá váikkuhusaid
fága- ja diibmojuohkimii.
2.5.5.6 Fága- ja diibmojuohkin
Sámediggi lea máŋgii
ovddidan Máhttodepartementii
fága- ja diibmojuohkinčuolmma
mii váikkuha ohppiide geain
lea sámegiella fágan. Sámediggi
ja Máhttodepartemeanta ásahedje
dan vuođul bargojoavkku
mas leat mielde áirasat
departemeanttas, Oahpahusdirektoráhtas
ja Sámedikkis. Bargojoavku
galgá geahččat ollislaččat čađa,
ja vejolaččat
evttohit rievdadit, fága-
ja diibmojuohkima ohppiin geain lea sámegiella fágan.
2.5.5.7 Od.prp. nr. 87 (2008 – 2009) Lov
om voksenopplæring (Rávisolbmuidoahpahusa
láhka)
Ođđa
láhka rávisolbmuidoahpahusa
birra lea leamaš konsultašuvnnas. Sámediggi
ja Máhttodepartemeanta bohte
ovttaoaivilii dehálaš rievdadusaid birra
mat buoridit sámi oahpposervviid rámmaeavttuid;
unnimus oahppodoaibma 2000 jahkediimmu, ii leat gáibádus
ahte galget doaimmat miehtá riikka,
unnimus oasseváldi lohku
ii gusto ja vuođđodoarjaga
meroštallan lea juhkkojuvvon
njealji ceahkkái. Lassin
sáhttet sápmelaš rávisolbmot
geain ii leat nu buorre álgooahppu,
beassat sisa heivehandoarjaga njuolggadusa bokte go lea duođaštuvvon dárbu. Árbedieđu
gaskkusteapmi váldui maiddái
mielde dehálaš ulbmilin
sámi oahpposervviide. Mieđihuvvui
maiddái čađahit konsultašuvnnaid
ovdal go láhkaásahusa
sáddejuvvo gulaskuddamii,
ja ovdal go láhkaásahus
loahpalaččat
mearriduvvo. Sámedikkiin galgá lassin
konsulteret ovdal go loahpalaččat
mearridit juolludannjuolggadusaid sámi
oahpposervviide.
2.5.5.8 Dutkkus eamiálbmogiid oahppogazzanvuoigatvuođaid
birra
ON eamiálbmotrivttiid áššedovdimekanismma
jođiheaddji bovdii Sámedikki
buktit cealkámuša Áššedovdimekanismma
dutkosii eamiálbmogiid oahppogazzanvuoigatvuođaid
birra. Sámediggi lea buktán cealkámušaid
dutkosii čuovvovaš váldofáttáin;
dárbu viidásit
ovdánahttit proseassaid
gaskal stáhtalaš eiseválddiid
ja Sámedikki álbmotrievtti
vuođul, siskkáldas riekti
ja konsultašuvdnašiehtadus,
vuoigatvuohta oažžut
oahpahusa sámegielas ja
sámegillii ii leat doarvái
bures vuhtiiváldojuvvon, sámegillii
ja sámegiela oahpahusa doarjjaortnet
ii leat doarvái buorre,
ja hástalusat máhtto-
ja ásahusovdáneami
ektui sámi servodagas hárve
namuhuvvo Ráđđehusas
gos dát livččii
lunddolaš.
2.5.6 Alit oahppu
2.5.6.1 Ođđa
oahpaheaddjeoahpu rámmaplánalávdegoddi
Sámediggi beasai diehtit
ođđa
oahpaheaddjeoahpu rámmaplánalávdegotti
nammadeami birra kopiija bokte Máhttodepartemeantta
reivves lávdegotti oassálastiide.
Sámediggi bivddii lávdegotti
jođiheaddjis dieđu
mot rámmaplánalávdegoddi áigu vuhtiiváldit
vuođđoskuvllaid dárbbu
vuođđogelbbolašvuhtii oahpahusa
birra Máhttolokten-sámi mielde
ja Máhttoloktema sámi
sisdoalu mielde. Lávdegotti
jođiheaddjis bođii ovdan
ahte lávdegoddi áigu
digaštallat daid beliid,
ja ahte Sámi allaskuvllas
nammaduvvon olmmoš lávdegoddái
ja servodatfága fágajovkui.
Sámediggi ja Máhttodepartemeanta
galget konsulteret ođđa
rámmaplána láhkaásahusa
birra. Sámediggi ii lean álgoálggus
gulaskuddaninstánsa. Maŋŋel
go Sámediggi lea leamaš dialogas Máhttodepartemeanttain
de leat ožžon
mieđihuvvot ahte galgá konsulterejuvvot
fágaid nationála
njuolggadusevttohusaid birra.
Sámediggi lea leamaš observatoran ođđa
sámi oahpaheaddjeoahpu rámmaplánalávdegottis.
Dalle go Máhttodepartemeanta
jearai Sámedikkis boahtit
observatoran, de lei lávdegoddi
juo bargagoahtán. Máhttodepartemeanta
rievdadii rámmaplánalávdegotti rámmaplána
láhkaásahusevttohusa
ovdal go sáddejuvvui gulaskuddamii. Gáibádusa
vuođul rámmaplánalávdegottis
ja Sámedikkis de váldui rámmaplánalávdegotti
evttohus mielde gulaskuddandokumentii. Ášši
lea dál gulaskuddamis.
2.5.6.2 Rekrutteren
Finnmárkku Fylkamánni,
Sámi allaskuvla ja Finnmárkku
allaskuvla leat čađahan
prošeavtta Gollevirgi/Drømmejobben,
mii galggai váikkuhit studeanttaid
rekrutteremii dábálašoahpaheaddji-
ja ovdaskuvlaoahpaheaddjiohppui Finnmárkku
guovtti allaskuvlii. Prošeakta
lea bures lihkostuvvan go rekrutteren dábálašoahpaheaddji-
ja ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpuide lei arvat buoret 2009:s go lea
leamaš guhkit áigái. Prošeavtta
galget čuovvolit 2010:s.
Máhttodepartemeanta lea
bivdán Sámi
allaskuvlla ráhkadit nationála rekrutterenstrategiija
sámi alit ohppui, vuosttažettiin
oahpaheaddjeohppui ja sámegielohppui.
Nationála rekrutterenbargojoavku
sámi alit oahpu várás lea
hálddahuslaččat čohkkejuvvon
ja das leat mielde áirasat
Bådåddjo ja Davvi-Trøndelaga allaskuvllain,
Romssa Universitehtas ja Sámi
allaskuvllas. Sámediggi
ja Máhttodepartemeanta leat
mielde bargojoavkkus observatoran. Bargu galgá loahpahuvvot cuoŋománu
loahpas 2010.
2.5.6.3 Od.prp. nr. 71 (2008 – 2009) Om
lov om endringer i lov om universiteter og høyskoler (láhka
universitehtaid ja allaskuvllaid lága
rievdademiid birra)
Sámediggi sáddii
gulaskuddancealkámuša
universitehta- ja allaskuvlalága
rievdadanevttohusa birra. Sámediggi
lea mielas daidda rievdadusaide maid Nasjonalt organ for kvalitet
i utdanningen (Nationála
orgána oahpahuskvalitehta várás)
evttohit, muhto deattuha ahte Nationála
orgánas oahpahuskvalitehta várás
ferte leat gelbbolašvuohta sámegiela
ja sámi kultuvrra ja servodaga birra,
jus galgá soahpat dárkkistit
ja veahkehit kvalitehtaovdánahttinbarggus
sámi oahpuid várás.
Máhttodepartemeanta evttoha
lágas nannet ahte universitehtain ja
allaskuvllain lea ovddasvástádus áimmahuššat
ja ovddidit dárogiela fágagiela,
ja Sámediggi oaivvilda ahte
maiddái sámegiela fágagiela
ektui ferte diekkár láhkanannen.
Gulaskuddanreivves bivddii Sámediggi
oažžut
buot dieđuid ášši
viidásit ovdáneamis
ja dieđihii ahte čilgejuvvon gáibádusat áššis
soitet boahtit konsultašuvnnaide.
Od.prp. nr. 71 ovddiduvvui dieđitkeahttá Sámediggái.
2.5.6.4 Ovttasbargu allaskuvllaiguin ja universitehtain
Sámediggi lea ođđa
Romssa Universitehta ovdánahttima
oktavuođas deattuhan universitehtii
ahte ovttastuhttin gaskal Romssa allaskuvlla ja universitehta lea
dakkár dáhpáhus
mii addá vejolašvuođa
ođđahutkamii
ja ovdánahttimii dutkan-
ja oahpahussuorggis mat gusket álgoálbmogiidda oppalaččat
ja sámi diliide earenoamážit.
Sámediggi háliida ahte
universitehta ovdánahttojuvvo
universitehtan maiddái álgoálbmogiid várás,
gos sámi studeanttaid lohku lassánivččii
ja gos studeanttat geain lea sámegiel-
ja sámi kulturduogáš maiddái
fátmmastuvvojit. Universitehta
ferte ovdánahttit ja fállat
oahpuid mat vástidit sámi
servodaga dárbbuide, ja álgoálbmot-
ja sámi perspektiiva galggašii
leat oassin buot fágain
sihke oahpahusas ja dutkamis, ja árbediehtu
galggašii leat vuođđun
ođđa
máhtuid ovdánahttimis.
2.5.7 Dutkan
2.5.7.1 St.dieđ. nr. 30 (2008 – 2009)
Klima for forskning (Klimáhtta
dutkamii)
Mii leat čađahan
konsultašuvnnaid ja boahtán
ovttamielalašvuhtii dutkandieđáhusa
doaimmaid birra. Dieđáhusas
boahtá ovdan ahte Ráđđehus áigu, maŋŋel
konsultašuvnnaid Sámedikkiin,
nammadit lávdegotti mii galgá čielggadit
sámi dutkama ja álgoálbmotdutkama
ovdánandovdomearkkaid, dárbbuid
ja mihttomeriid, das maiddái
strategalaš ovttasbarggu, ásahus-
ja fierpmádathuksema rámmaid.
Dát lea njuolgačuovvoleapmi
Sámedikki ásahusdieđáhusa
vuoruhuvvon doaimmain.
2.5.7.2 Regiovnnalaš dutkanfoanda
Konsultašuvnnain gaskal
Sámedikki ja Máhttodepartemeantta šihttojuvvui
ahte Sámediggi galgá evttohit
ovtta miellahtu juohke regiovnnalaš dutkanfoandda
stivrii Davvi-Norggas ja Gaska-Norggas. Šihttojuvvui
maiddái ahte Davvi-Norgga,
Gaska-Norgga ja Hedemárkku
ja Opplándda regiovnnalaš dutkanfoanddaid
njuolggadusain galgá ulbmiliin
dárkilit čilgejuvvot
ahte sámi dutkanberoštusat
ja dárbbut galget vuhtiiváldojuvvot. Sámediggi
lea nammadan ovtta lahtu goappátge
válgalávdegoddái Davvi-Norgga
ja Gaska-Norgga dutkanfoanddaid stivrraide.
2.5.8 Váikkuhangaskaoamit – Oahpahus,
ohcanvuđot
2.5.8.1 Dábálaš oahpponeavvut vuođđooahpahussii
Doarjjaortnega ulbmil:
Vuoruheamit 2009:s:
Máttasámegiella
vuosttašgiellan 3. – 4.
jahkecehkiide
Máttasámegiella
nubbingiellan mánáiddási
vuosttaš ja nuppi ceahkis
Osku, eallinoaidnu ja etihkka (OEE) – Fáddágihpa
5. – 7. Jahkecehkiide davvisámegillii
váldoosiide
Sirkumpolára álgoálbmotoskkuid
várás
(vuođđoteaksta)
Juvddálašvuohta,
isláma, hinduisma, buddhisma
ja eallinoaidnu (vejolaš jorgaleapmi
ja heiveheapmi)
Filosofiija ja etihkka(vejolaš jorgaleapmi
ja heiveheapmi)
Osku, eallinoaidnu ja etihkka (OEE) – Fáddágihpa
8. – 10. Jahkecehkiide davvisámegillii
Ođđasisprenten, fierpmádatbáikkiid
bisuheapmi, ođasmahttin, áigeguovdilastin
ja dáláš oahpponeavvuid
heiveheapmi
2009 bušeahtas lei 8 975 000
ru várrejuvvon dábálaš oahpponeavvuid ráhkadeapmái.
Mii juolludeimmet 9 111 000 ru 31 prošektii
mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde. Buot prošeavttat
leat biddjon johtui 2009:s. Bušeahta
rájibadjelgeavaheami sivva
lea ahte dát váikkuhangaskaoapmeortnet
lei vuoruhuvvon suorgi, ja dat lea gokčojuvvon
geavatkeahtes ja ruovttoluotta gessojuvvon doarjjalohpádusain
mat eai leat geavahuvvon.
2009 juolludemiin leat 2 prošeavtta gárvásat.
Ovdalaš juolluduvvon doarjagiin
dábálaš oahpponeavvuide,
gárvánedje
2009:s 49 prošeavtta.
2.5.8.2 Earenoamážit
heivehuvvon oahpponeavvut
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Oahpponeavvut dieđihuvvon,
individuála dárbbuid
vuođul
Oahpponeavvut daidda geain leat oaidnin-, gullan- ja lohkan/čállinváttisvuođat
Kárten- ja bagadanávdnasat
2009 bušeahtas lei 1 900 000
ru várrejuvvon earenoamážit
heivehuvvon oahpponeavvuid ráhkadeapmái.
Mii juolludeimmet 1 743 000 ru 11 prošektii
mearriduvvon vuoruhansurggiid siskkobealde. Buot dát prošeavttat
leat álggahuvvon 2009:s.
Ovdalaš juolluduvvon
doarjagiin earenoamážit
heivehuvvon oahpponeavvuide, gárvánedje
6 prošeavtta 2009:s.
2.5.8.3 Oahpponeavvut mánáidgárddiide
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
2009 bušeahtas lei 1 000 000
ru várrejuvvon oahpponeavvoráhkadeapmái mánáidgárddiid
várás.
Mii juolludeimmet 1 004 000 ru guovtti prošektii mearriduvvon
vuoruhemiid siskkobealde. Goappašat
prošeavttat leat álggahuvvon
2009:s.
Ovdalaš juolluduvvon
doarjagiin mánáidgárdeoahpponeavvuide, gárvánedje
4 prošeavtta 2009:s.
2.5.8.4 Čoahkkáigeassu
oahpponeavvut, ohcanvuđot
2009 bušeahtas lei oktiibuot
11 875 000 ru várrejuvvon
oahpponeavvoráhkadeapmái.
Sámediggái
bohte 85 ohcama oktiibuot 39 200 000 ru ovddas.
Daid gaskkas ožžo
44 ohcama doarjaga oktiibuot 11 858 000 ru ovddas
vuoruhuvvon surggiid siskkobealde.
2.5.8.5 Oahpponeavvuid oastin
Sámedikki 2009 dárkkistuvvon bušeahtas
várrejuvvui 1 000 000
ru oastit almmuhuvvon oahpponeavvuid. Golahus lei 3 845 608
ru. Bušeahta rájibadjelgeavaheapmi
gokčojuvvui ruovttoluotta
gessojuvvon doarjjalohpádusaiguin
mat eai leat geavahuvvon. Ostojuvvon ovdalaš almmuhuvvon
oahpponeavvut leat juhkkojuvvon nuvttá vuođđoskuvllaide
ja mánáidgárddiide.
2.5.9 Gelbbolašvuođabajideapmi
2.5.9.1 Stipeanda ohppiide geain lea sámegiella
joatkkaskuvlla fágasuorggis
Doarjjaortnega mihttomearri:
Stipeanda juhkkojuvvo goralaččat
joatkkaskuvllaid ollesáiggeohppiid
gaskkas geat lohket sámegiela
vuosttašgiellan, nubbingiellan
ja amasgiellan.
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
ja lea juolluduvvon 2 400 000 ru ovddas stipeanda
ohppiide geain lea sámegiella
fágan joatkkaskuvllas. 461
oahppi ožžo
stipeandda 2009:s. Dat lea seamma lohku go 2008:s. Govus dás
vuolábealde čájeha
mot stipeanda lea juolluduvvon iešguđetge oahppijovkui
2008:s ja 2009:s.
Govus 2.1 Stipeanda oahppiide geain lea sámegiella
fágan joatkkaskuvllas.
2.5.9.2 Fágalaš gelbbolašvuođa
bajideapmi
Doarjjaortnega mihttomearri
Vuoruheamit 2009:s:
2009 bušeahtas lei 800 000
ru várrejuvvon fágalaš gelbbolašvuođaloktemii.
Dušše
ovtta prošektii leat juolludan
doarjaga, 149 000 ru. Eará ohcamušat
eai lean mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde.
2.5.9.3 Stipeanda alit ohppui
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Alit oahppu sámi
oahpponeavvopedagogihkas
Ovdaskuvla- ja dábálašoahpaheaddjestudeanttat
geain lea sámegiella fágasuorggis
Alit oahppu mátta-,
julev dahje davvisámegielas.
Máttasámegiella
ja julevsámegiella vuoruhuvvojit
ovddemussii
Joatkkaoahppu boarrásiidfuolahusas
Joatkkaoahppu psykososiála
váttuid eastadeami ja áhpásmahttima
siskkobealde go guoská sámi mánáide
ja nuoraide
2009 dárkkistuvvon bušeahtas
lei 1 350 000 ru várrejuvvon
alit oahpu stipeanddaide. Juolludeimmet 56 stipeandda oktiibuot 2 550 000
ru ovddas mearriduvvon vuoruhansurggiid siskkobealde, earret oahpponeavvopedagogihkkasuorggis,
ja sivvan dasa lei ahte ii lean oahppofálaldat.
Bušeahta rájibadjelgeavaheami
sivva lei ahte ovdaskuvla- ja dábálašoahpaheaddjeoahpu
ja sámegieloahpu stipeanddaid
vuoruheapmi jotkojuvvui. Dat lea gokčojuvvon
geavatkeahtes ja ruovttoluotta gessojuvvon doarjjalohpádusaiguin
mat eai leat geavahuvvon. Govus dás
vuolábealde čájeha mot
2009 stipeandajuolludeamit leat juhkkojuvvon iešguđet
vuoruhuvvon stipeandaortnegiidda.
Govus 2.2 Jagi 2009 stipeandajuolludemiid juohkáseapmi
iešguđet
vuoruhuvvon stipeandaortnegiidda.
2.5.9.4 Doarjja sámi mánáidgárddiide
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
2009 bušeahtas lei 9 205 000
ru várrejuvvon sámi
mánáidgárddi
doarjagiidda. Das lea 7 839 700 ru juolluduvvon
sámi mánáidgárddiide.
Sámi mánáidgárddiid
lohku mat gokčet Sámedikki
juolludaneavttuid, lea njiedjan 41 mánáidgárddis
2008:s, 37 mánáidgárdái
2009:s. Sámegieloahpahussii
sámi mánáide
geat leat dáčča mánáidgárddiin
lea juolluduvvon 1 513 750 ru. Sámi
mánáid
lohku geat ožžot
sámegieloahpahusa dáčča
mánáidgárddiin lea
loktanan 35 mánás
2008:s, 94 mánnái
2009:s. Sivva sámi mánáidgárddiid
logu njiedjamii, ja dat mii muhtun muddui lea dagahan ahte mánáid
lohku geat ožžot sámegieloahpahusa
lea loktanan, lea ahte mánáidgárddiid
lohku mat olahit eavttuid dohkkehuvvot sámi mánáidgárdin,
lea njiedjan. Dat mánáidgárddit
ožžot dál
doarjaga sámegieloahpahussii dáčča mánáidgárddiin.
Lassin lea juolluduvvon 925 500 ru 8 prošektii
ja ovdánahttinbargui sámi
giellaoahpahusa siskkobealde.
Bušeahta rájibadjelgeavaheami
sivva lea go dát váikkuhangaskaoapmeortnet vuoruhuvvui
ja dat lea gokčojuvvon geavatkeahtes
ja ruovttoluotta gessojuvvon doarjjalohpádusaiguin
mat eai leat geavahuvvon, ja geavatkeahtes ruđaiguin
sámi mánáidgárddi
kvalitehtaovdáneami poasttas.
2.5.10 Doaibmabijut
oahpponeavvoráhkadeami nannemii
2.5.10.1 Matematihka oahppogirjjiid jorgaleapmi
ja heiveheapmi
Sámediggi vuoruhii čuovvovaš doaibmabijuid
2009:s.
Matematihkkagirjjiid 5. – 7.
Jahkecehkiide, jorgaleapmi davvisámegillii
ja heiveheapmi sámi diliide
Matematihkkagirjjiid 8. Jahkeceahkkái, jorgaleapmi
davvisámegillii ja heiveheapmi
sámi diliide
Matematihka tearpmaid ovddideapmi julev- ja lullisámegillii
2009 bušeahtas lei 4 000 000
ru várrejuvvon matematihkkagirjjiid
jorgaleapmái ja heiveheapmái.
Matematihkkagirjjiid jorgalan- ja heivehanbarggut ledje almmuhuvvon
Doffinii. Muhto fálaldatgilvu
fertii bissehuvvot formálalaš boasttuvuođaid geažil.
Barggut almmuhuvvojit ođđasit
ođđajagimánus 2010 čuovvovaš kategoriijaiguin;
1. – 10. jahkecehkiide davvisámegillii
ja 1. – 4. jahkecehkiide julev- ja lullisámegillii.
Matematihkkatearpmaid ovddideapmi julev- ja lullisámegillii álggahuvvojit
sierra prošeaktan.
2.5.10.2 Ovddasmanniprošeakta – resursaskuvla
julevsámi guovllus
2009 bušeahtas lei 2 000 000
ru várrejuvvon ovddasmanniprošektii – resursaskuvla julevsámi
guovllus. Prošeavtta ulbmil
lea nannet julevsámi oahpponeavvoráhkadeapmi.
Divttasvuona suohkan lea doarjjaoažžu.
Prošeakta jotkojuvvo 2010:s.
2.6 Giella
2.6.2 Oassemihttomearit
Bisuhit ja viidáset
ovddidit dálá arenaid,
ja ásahit ođđa
arenaid sámegiela váste.
Ealáskuhttit sámegiela
dain guovlluin gos giella lea rašis
dilis
Ovddidit ja nannet sámegielgeavaheami guovlluin
gos sámegiella lea beaivválaš giella
2.6.3 Strategiijat
Váikkuhangaskaomiid
aktiivvalaš geavaheami bokte
ovdánahttit sámegiela
geavaheami
Háhkat daid buoremus
rámmaeavttuid sámegiela
váste gulahallama bokte
báikkálaš,
regionála ja guovddáš eiseválddiiguin
ja eará guoskevaš aktevrraiguin
Nannet ja ovddidit sámegiela
sámi tearbmabarggu bokte
Nannet, suodjalit ja buktit oidnosii sámegiela
sámi báikenammabarggu
bokte
Ovttasbargat Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain sámegiela
doaibmaplána čađahemiin
2.6.3.1 Bargu sámegielain
Sámi giellalávdegoddi
lea sámedikkiid oktasaš orgána
barggus sámegielain, ja
lea organisatuvrralaččat
Sámi parlamentáralaš ráđi vuollásaš.
Sámediggi lea ovttasráđiid
Sámi giellalávdegottiin
ovdánahttán
ovttasbargovugiid, ja dieinna lágiin
buoridan tearbmabarggu čađaheami.
Sámedikkis lea oktavuohta
sierra aktevrraiguin sámegiela
nannenbarggus, maiddái riikkaidgaskasaččat. Sámediggi
lea ovdamearkka dihte čoahkkimis
European Charter for Regional or Minority Languages, muitalan sámegiealid
dili birra Norggas. Čoahkkima
vuođđun
ledje raporttat: «Committee of Experts’ 3rd Evaluation Report
on Norway», «Text of the Charter» ja «Fourth
Report of the Norwegian Government».
Gielddat ja sámi giellaguovddážat
leat hui deaŧalaš aktevrrat
sámegiela suodjalan- ja
ovddidanbarggus. Danne gulahallá Sámediggi dáid
aktevrraiguin jeavddalaččat
earret eará čoahkkimiid,
semináraid ja konferánssaid
bokte
Sámediggi lea váldán
Kultur- ja girkodepartemeanttain ovdan ášši sámegiela
geavaheami birra norgga stáht girkus.
Dán duogážin
lea reive maid Kultur- ja girkodepartemeanta lea sádden Davvi-Hålogalándda
bismii jagi 1848 mearrádusaid čilgema
birra. Departemeantta áddejumi
mielde eai geatnegahte boares girkolaš mearrádusat
geavahit sámegiela ipmilbálvalusain sámegiela
hálddašanguovllus. Departemeanta
oaivvilda ahte bismagotti duohken dat lea mearridit sámegiela máhtolašvuođa
dárbu báhpaid
virgádemiid oktavuođas. Sámedikki
oaivila mielde galget ipmilbálvalusat,
erenoamážit sámegiela
hálddašanguovllus,
dollojuvvot sámegillii dahje
guovtti gillii.
Sámediggi lea čađahan
giellaiskkadeami sámegiela
geavaheami birra válljejuvvon ásahusain
ja ossodagain sámegiela
hálddašanguovllus,
ja muhtun válljejuvvon gielddain
olggobealde dán guovllu.
Dasa lassin lea Sámediggi iskan
makkár beroštupmi
skuvllain ja mánáidgárddiin
Norggas lea válljet sámegiela.
Giellaiskkadeapmi čađahuvvo
juohke njealját jagi. Iskkadeapmi čájeha
ahte eai leat stuorra rievdadusat sámegiela
geavaheames dain guovlluin gos iskkadeapmi lea dahkkojuvvon jagi
2004 iskkadeami ektui. Go iskkadeapmi lei gáržžiduvvon,
de dat ii čájet
ollislaš gova sámegiela dilis
Norggas. Danne lea Sámediggi
mearridan ahte čađahuvvo
stuorát iskkadeapmi 2010:s.
Sámediggi lea evalueren
guovttegielat ruđaid geavaheami
mat addojuvvojit sámegiela
hálddašanguovllu
gielddaide ja fylkkagielddaide. Dál
mearriduvvo njuolggo doarjja gielddaide ja fylkkagielddaide Sámedikki
jahkásaš bušeahtain almmá meroštallannjuolggadusaid
haga. Evalueren galgá geavahuvvot vuođđun
earret eará árvvoštallat
dan ahte galgetgo guovttegielatdoarjagii biddjojuvvot meroštallannjuolggadusat
ja movt dat vejolaččat galggašedje
doaibmat. Evalueren čájeha
ahte doarjja lea váikkuhan sámegiela
geavaheami ovdánahttima. Doarjja
lea deaŧalaš,
ja ollu oktavuođain mearrideaddji
dasa vai gielddat sáhttet
fállat guovttegielat bálvalusaid.
Dasto čájeha
raporta ahte gielddat váillahit
lávgadet čuovvoleami
ja gulahallama Sámedikkiin
ja čielgaset njuolggadusaid
ruđaid geavaheapmái. Raporttas
problematiserejuvvo dulkon movt guovttegielat ruđat
galget geavahuvvot, ja das daddjojuvvo ahte jos sámeláhka
dulkojuvvo čavgadit, de
galget guovttegielat ruđat
geavahuvvot ollašuhttit gáibádusaid
mat leat sámelágas. Ruđaid
geavaheapmi sihke Sámedikki bealis
ja gielddaid/fylkkagielddaid beales lea ovdánan
nu ahte sámegiela nannen baicce
biddjojuvvo guovddážii.
2.6.3.2 Tearbmabargu
Sámediggi addá beaivválaččat
rávvagiid priváhta
ja almmolaš aktevrraide sámegiela
sániid, tearpmaid, ásahusnamaid
ja namahusaid geavaheames.
Dohkkehuvvon tearpmat
Sámediggi ráhkada
tearbmalisttaid sisaboahtán ávdnasiid
vuođul maid sierra tearbmaprošeavttat
buktet ja maid Sámediggi
lea ruhtadan. Dan maŋŋá dohkkehit
Sámi giellalávdegotti
tearbmajoavkkut tearbmalisttaid. Čuovvovaš tearbmalisttat
leat dohkkehuvvon 2009:s: «Matematihkkatearpmat»-
matematikktermer, «Luonddufágatearpmat»- naturfagtermer, «Muhtin
jurdihkalaš tearpmat» – noen
juridiske termer ja «Mediatearpmat» – medietermer
ja «Gielddaid ja fylkkagielddaid bálvalustearpmaid» – gielddaid
ja fylkkagielddaid hálddašantearpmat.
Njuolggadusat tearbmabarggu várás
Sámediggi lea revideren
tearbmabarggu njuolggadusaid. Njuolggadusat leat ráhkaduvvon
tearbmaprošeavttaid geavahussii,
ja leat oktan eaktun ruđaid
juolludeapmái dán
lágan prošeavttaide.
Risten.no
Sámediggi bargá Risten.no
tearbmabáŋkku
ovddidemiin viidáseappot.
Muhtumin leat teknihkalaš hástalusat
tearbmabáŋkkus ájihan
dohkkehuvvon tearbmalisttaid registrerenbarggu.
2.6.3.3 Sámi báikenamat
Sámediggi láve
rávvet sámi báikenamaid
geavaheami birra journalisttaide, gielddaide ja earáide.
Journalisttaide ja gielddaide addojuvvojit dieđut mearrádusaid
birra movt galgá čállit
almmolaš čujuhusaid
ja čoahkkebáikkiid,
gilážiid,
gielddalaš geainnuid, gáhtaid
ja sullasaččaid
namaid. Ovdamearkka dihte leat 2009:s addojuvvon Ránu
ja Hápmira suohkaniidda
dán lágan
rávvagat gielddaid sámegiela
nama hárrái
ja geaidnonamaide Deanu gielddas. Rávvagat addojuvvojit
ovttagaslaččat.
Gielddat mearridit geaidno- ja gilinamaid, ja luonddunamaid mearrida
fas Stáhta kártadoaimmahat. Buot
rávvagat bohtet olámuddui
dalle go dat leat mearriduvvon ja biddjojuvvon Stáhta kártadoaimmahaga
kárttaide sihke neahtas
ja báberkárttaide.
Sámediggi lea revideren
njuolggadusaid čohkkejuvvon
báikenamaid várás.
Njuolggadusat galget geavahuvvot báikenamaid čohkkema
oktavuođas ja leat oktan
eaktun ruđaid juolludeapmái báikenammaprošeavttaide.
2.6.3.4 Ráđđehusa
sámegiela doaibmaplána
Ráđđehusa
sámegiela doaibmaplána
ovddiduvvui 2009:s, konsultašuvnnaid
maŋŋá Sámedikkiin
plána doaibmabijuid hárrái.
Doaibmaplána doaibmaáigodat
lea 5 jagi. Ođasmahttin-, hálddahus-
ja searvadahttindepartemeanta oktiiordne plána čuovvoleami plánaáigodagas.
Departemeanttas ja Sámedikkis
lea jeavddalaš gulahallan doaibmaplána čuovvolanbarggu
birra. Dasa lassin lea Sámedikkis
ovttasbargu eará departemeanttaiguin
ja direktoráhtaiguin doaibmaplána čuovvoleami
birra.
2.6.4 Váikkuhangaskaoamit – giella, njuolggo
doarjagat
2.6.4.1 Guovttegielalašvuođadoarjja gielddaide
Doarjjaortnega mihttomearri:
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 37 650 000
ru guovttegielatdoarjjan sámegiela hálddašanguovllu
gielddaide. Hálddašanguovlu
viiddiduvvui 01.10.09 rájes
nu ahte Loabága gielda šattai mielde,
ja 31.12.09 muttus gullet 9 gieldda hálddašanguvlui.
Gielddat galget maŋimuštá 01.08.10
leat raporteren movt doarjja lea geavahuvvon 2009:s. Jagi 2008 ektui
dieđihedje gielddat ahte
guovttegielat ruđat leat
geavahuvvon earret eará njuolga
bálvalusaid addimii, bargiid
oahpaheapmái, jorgaleapmái,
galbemii ja sámegiela oainnusmahttimii visuálalaččat.
Sámediggi lea álgán
guovttegielatdoarjaga reviderenbargguin, ja das galget earret eará árvvoštallojuvvot
meroštallannjuolggadusat
ja raporterengáibádusat
gielddaide. Oassin árvvoštallanbarggus
ja ortnega vejolaš rievdadeamis
lea Sámediggi doallan čoahkkimiid
buot gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin mat gullet sámegiela hálddašanguvlui.
2.6.4.2 Guovttegielalašvuođadoarjja fylkkagielddaide
Doarjjaortnega mihttomearri:
Doarjjaortnega olahusjoavku:
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 5 100 000
ru guovttegielalašvuođadoarjjan
dan 4 fylkkagildii main leat gielddat mat gullet sámegiela
hálddašanguvlui.
Fylkkagielddat galget maŋimuštá 01.08.10
leat dieđihan movt doarjja
lea geavahuvvon 2009:s. Jagi 2008 ektui almmuhedje fylkkagielddat
ahte dát doarjja lea geavahuvvon
earret eará bargiid oahpaheapmái,
jorgaleapmái ja sámegiela
oainnusmahttimii visuálalaččat.
Muhtun fylkkagielddat leat maiddái
juolludan ruđaid olggobealde
boahtán prošeavttaide
ohcama mielde. Geahča muđui
kapihttala guovttegielalašvuođadoarjja
gielddaide.
2.6.4.3 Sámi giellaguovddážat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 5 200 000
ru 10 sámi giellaguovddážii.
Sámi giellaguovddážat
leat gielddain Rørosa rájes máddin
Unjárgga rádjai
davvin.
Giellaguovddážat
galget maŋimuštá 01.08.10
leat raporteren movt doarjja 2009:s lea geavahuvvon. Jagi 2008 ektui
dieđihedje giellaguovddážat ahte
dat leat geavahan doarjaga earret eará sámegielkurssaide
ja arenaid ásaheapmái
sámegiela várás.
Ollu giellaguovddážat
leat lágidan máŋggalágan
doaluid gos oasseváldit
leat beassan deaivvadit eará sámegielagiiguin.
Fálaldat lea maiddái
leamaš mánáid
ja nuoraid várás.
2.6.5 Váikkuhangaskaoamit – giella, ohcavuđot
2.6.5.1 Giellaprošeavttat sámegiela hálddašanguovllus
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Prošeavttat
mat movttiidahttet sámegiela
geavaheami duhkoraddangiellan
Prošeavttat mat
nannejit sámegiela geavaheami
gulahallangiellan skuvlaastoáiggeortnegis
Prošeavttat mat
nannejit sámegiela geavaheami
gulahallangiellan joavkkuin ja servviin
Prošeavttat mat
movttiidahttet sámegiela
geavaheami juohkebeaivválaš eallimis
Prošeavttat mat
ovddidit sámegielgeavaheami
eanet ja ođđa
giellaarenain
Prošeavttat mat
váikkuhit sámegiela
ealáskahttima guovlluin gos
sámegiella lea heajus dilis
Gielladikšundoaimmat
mat nannejit sámegiela guovlluin
gos sámegiella geavahuvvo
beaivválaččat
Oktasašprošeavttat
sámi – kveana báikenamaid čohkkema
ja duođašteami
várás Porsáŋggu
gielddas
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 2 200 000
ru giellaprošeavttaide sámegiela
hálddašanguovllus. 2 952 000
ru juolluduvvui 18 prošektii
mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde. Dáid gaskkas
leat 14 prošeavtta álggahuvvon 2009:s.
Eanet geavaheapmi boahtá das
go dát váikkuhangaskaoapmeortnet
lea vuoruhuvvon, ja ruhta lea vižžojuvvon maiddái
juolludusain giellaprošeavttaide sámegiela
hálddašanguovllu
olggobealde, go daidda lea unnit geavahuvvon.
Ovdal juolluduvvon doarjagiin giellaprošeavttaide
leat 4 prošeavtta gárvvistuvvon
2009:s.
Govus 2.3 Juolluduvvon prošeaktadoarjagiid juohkáseapmi
guđage gildii sámegiela
hálddašanguovllus.
Govus vuolábealde čájeha
movt doarjagat prošeavttaide
juohkásit gielddaid gaskka
sámegiela hálddašanguovllus
siskkobealde, 2007 – 2009.
2.6.5.2 Giellaprošeavttat olggobealde sámegiela
hálddašanguovllu
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Prošeavttat
mat movttiidahttet sámegiela
geavaheami duhkoraddangiellan
Prošeavttat mat
nannejit sámegiela geavaheami
gulahallangiellan skuvlaastoáiggeortnegis
Prošeavttat mat
nannejit sámegiela geavaheami
gulahallangiellan joavkkuin ja servviin
Prošeavttat main
lea ulbmilin nannet giellafievrrideami buolvvaid gaskkas
Prošeavttat mat
movttiidahttet sámegiela
geavaheami juohkebeaivválaš eallimis
Prošeavttat mat
ovddidit sámegielgeavaheami
eanet ja ođđa
giellaarenain
Gielladikšundoaimmat
mat nannejit sámegiela guovlluin
gos sámegiella geavahuvvo
beaivválaččat
Báikenammaprošeavttat
Helgelánddas Nordlándda
fylkkas
Báikenammaprošeavttat
Davvi-Trøndelaga fylkkas
Báikenammaprošeavttat
Lulli-Trøndelaga ja Hedemárkku
fylkkain
Oktasašprošeavttat
sámi-kveana báikenamaid čohkkemii
ja duođašteapmái
Omasvuona suohkanis
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 3 810 000
ru giellaprošeavttaide sámegiela
hálddašanguovllu
siskkobealde. 3 158 000 ru juolluduvvui 21 prošektii mearriduvvon
vuoruhemiid siskkobealde. Dáid
gaskkas leat 17 prošeavtta álggahuvvon
2009:s.
Ovdal juolluduvvon doarjagiin giellaprošeavttaide
leat 3 prošeavtta gárvvistuvvon
2009:s.
Govus 2.4 Juolluduvvon prošeaktadoarjagiid
juohkáseapmi guđage
fylkii mat leat sámegiela
hálddašanguovllu
olggobealde.
Diagrámma vuolábealde čájeha
movt doarjagat prošeavttaide juohkásit
fylkkagielddaid gaskka sámegiela
hálddašanguovllu
olggobealde, 2007 – 2009.
2.6.5.3 Čoahkkáigeassu giellaprošeavttat,
ohcanvuđot
Jagi 2009 bušeahtas lei
oktiibuot várrejuvvon 6 010 000
ru giellaprošeavttaide. Sámediggái
bohte 46 ohcama oktiibuot 8 000 000 ru ovddas.
Dáid gaskkas juolluduvvui
39 prošektii oktiibuot 6 110 00
ru vuoruhemiid siskkobealde.
2.7 Kultuvra
2.7.2 Oassemihttomearri
Sámi
kulturásahusaid ja museaid bisuheapmi
ja viidáset ovddideapmi
Sámi dáiddalaš ovdanbuktimiid girjáivuođa
ovddideapmi ja daid gaskkusteami sihkkarastin
Movttiidahttit ja ovddidit valáštallandoaimmaid
sámi álbmogii
Sihkkarastit ja ovddidit musihkka-, girjjálašvuohta-,
filbma- ja revy- ja teáhterdoaimmaid
Viiddes kulturdoaibmafálaldat
sámi mánáide
ja nuoraide
Buorre bibliotehkafálaldat
sámi geavaheddjiide
Sihkkarastit ahte sámi
museat besset oassálastit
museaođastusas
2.7.3 Strategiijat
Váikkuhit
sámi dáidda-
ja kultureallima bisuheami ja viidáset
ovddideami aktiivvalaš váikkuhangaskaomiid
geavaheami bokte
Váikkuhangaskaomiid
aktiivvalaš geavaheami bokte
ovddidit oktasaš sámi-kveana
kulturdoaimmaid
Nannet ja ovddidit ovttasbarggu aktevrraiguin mat barget
sámi kulturovddidemiin
Bisuhit ja ovddidit dialoga guovddáš, regionála
ja báikkálaš eiseválddiiguin
nannen dihte sámi kulturovdáneami
rámmaeavttuid
Sámedikki ja fylkkagielddaid
gaskasaš ovttasbargošiehtadusaid
bokte vel eanet geatnegahttit ovttas ovddidit sámi
dáidda- ja kultureallima
Dáiddáršiehtadusa
bokte láhčit
dili sámi dáidaga
dahkamii ja gaskkusteapmái
Veahkkin ásahit
sámi dáiddamusea
Bargat dan badjelii ahte duohtandahkat ođđa
teáhtervistti Beaivváš Sámi
Teáhterii
Bargat vuoruhuvvon sámi
kulturviesuid stuoridemiin
Váikkuhit ahte sámi
museat ožžot
buriid rámmaeavttuid doaibmamii
ja fágalaš ovddideapmái
2.7.4 Ovttasbargu iešguđetlágan aktevrraiguin
Sámediggi oaidná dárbbu
dialogii guovddáš ja
báikkálaš eiseválddiiguin
barggus seailluhit ja nannet sámi
kultuvrra.
Sámedikkis leat juohke
jahkebeali oktavuođačoahkkimat
Kulturdepartemeanttain, gos váldojuvvojit
bušeahtta ja eará áigeguovdilis áššit guorahallamii.
Ovdamearkka áššiin maid
2009 leat guorahallan lea Girjerádjosiid stuoradiggedieđáhus,
mas Sámediggi lei mielde
kvalitehtasihkkarastime loguid ja teavstta dieđáhusas.
Leat leamaš konsultašuvnnat
doaibmabijuid birra mat biddjojuvvojit johtui stuoradiggedieđáhusa
vuođul.
Ráđđehus
lea Stuoradiggedieđáhusas
(2007 – 2008) no. 28 sámepolitihka
birra evttohan ahte váldonjuolggadussan
váldojuvvo viessoláigoruhtadanortnet
atnui gos stáhta ruhtada ođđa
kulturviesuid huksema. Sámediggi
galgá vuoruhit ođđa kulturviesuid.
Evttohus guoská buot ođđa
huksenprošeavttaide maid Sámediggi
mearrida. Sámediggi lea
oppalohkái ovttamielas atnit
dákkár
viessoláigoruhtadeami ruhtadanmállen.
Kulturdepartemeanta lea dieđihan Sámediggái
ahte bohtet dollojuvvot konsultašuvnnat
viessoláigoruhtadanortnega
birra.
Sámedikkis leat dássidiid
oktavuođačoahkkimat
sámi kulturásahusaiguin
ja -organisašuvnnaiguin mat
ožžot
doarjaga Sámedikki bušeahta
bokte. Čoahkkimat leat arena gos
lea goabbat guvlui diehtojuohkin ja fágalaš digaštallan,
gos fáttát
leat bušeahtta ja diehtojuohkin ja
digaštallan áigeguovdilis áššiin.
2.7.5 Sámi kulturviesut
Várdobáiki
lea čoahkkimisttis Sámedikkiin
buktán ovdan dieđu ahte
sii leat válbmasat álggahit ođđasisorganiserenproseassa čuovvoleapmin
Sámedikki ásahusdieđáhusa.
Várdobáikki
mielas lea ođđasisorganiseren
eaktun dasa ahte bargu hukset kulturviesu sáhttá álggahuvvot
nu go plánejuvvon ásahusdieđáhusas.
Proseassa galgá čađahuvvot
buori áiggis ovdal ásahusvistti
prošekterema mii ásahusdieđáhusas
lea biddjon áigodahkii 2011 – 2012.
Sámediggi lea addán
dieđu Várdobáikái ahte
lea sávahahtti ahte viessoláigoruhtadeapmi
biddjo vuođđun
huksemii.
Sámediggi lea okta osolaččain easka álggahuvvon
searvvis Senter for Nordlige folk AS, Davviriikkaid Álbmoga Guovddáš OS.
Searvvi doaibma lea Ájas,
Gáivuona suohkanis. Searvvi
mihttu lea buktit lassi dieđuid
ja beroštumi iešguđetlágan álbmogiid
birra davviguovlluin. Fokus galgá leat
davviguovlluid olbmuide, ja de erenoamážit
mearrasámi kultuvrii. Eará osolaččat leat
Romssa fylkkasuohkan, Riddu Riđđu Searvi,
Gáivuona suohkan ja ovddeš osolaččat.
Álttá Siida
sávvá kulturviessostahtusa
Sámedikki bušeahtas. Sámediggi
lea dása bidjan eaktun ahte oktii
organiserejit iežaset Álttá sámi
giellaguovddážiin,
ja ahte organisašuvdnahápmi
lea vuođđudus
mas Sámediggi lea okta eaiggádiin
dahje vuođđudeddjiin. Álttá Siida
bargá ođđaorganiseremiin.
2.7.6 Sámi festiválat
Márkomeanus leat eanas
leamaš eaktodáhtolaš bargit,
ja lea dál proseassas veardádallame
festivála boahtteáiggi.
Festivála lea šaddan
nu stuoris ahte lea dárbu
ovtta buvttadeaddjivirgái.
Sámediggi lea ávžžuhan
lagat ovttasbarggu gaskkal Várdobáikki
ja Márkomeanu, dása
lea Márkomeannu mieđihan. Sámediggi áigu
ovttasbargat Romssa ja Nordlándda
fylkkasuohkaniiguin ruhtadit ovtta buvttadeaddjivirggi 2010 festiválii.
2.7.7 Sámi valáštallan
Sámediggi lea 2009:s álgán
bargguin gos geahččalit
oažžut
eambbogiid searvat sámi
valáštallanlihkadussii.
Sámediggi lea nannen sámi
nissonspábbačiekčama
go lea juolludan ruđaid
sámi nissoniid spábbačiekčanjovkui. Maŋŋil
dialoga ođđa
heargevuodjinservviin, Sámi
Heargevuodjinsearvi, lea dát
searvi váldojuvvon mielde oažžut
fásta doaibmadoarjaga 2010:s.
Sámediggi lea juolludan
Sámi valáštallanlihttui – Norga spealloruđaid
sámi valáštallamii.
Ulbmil doarjagiin lea doarjut bisuheami ja ovdánahttima
erenoamáš sámi valáštallandoaimmain
mat leat oassin árbevirolaš sámi
kultuvrras. Okta mihttomearri lea maid ahte ruđat
galget váikkuhit dasa ahte
olbmuid valáštallan
ja lihkadeapmi lassána,
erenoamážit
mánáid
ja nuoraid gaskkas. Sámi
valáštallanlihttu
lea geavahan ruđaid earret
eará rekrutteret heargegilvovuodjimii
guovlluin olggobealde Finnmárkku,
ja láhčit čuoigamiid
maid ovttastahttá njoarostemiin.
2.7.8 Sámi teáhterat
Sámedikki mielas lea
dehálaš ahte sámi
teáhteriin galget leat doarvái ekonomalaš rámmaeavttut,
ja lea dáinna bargan dialogas
teáhteriiguin. Sámediggi
lea bovden Kulturdepartemeantta čoahkkimii
politihkalaš dásis,
gosa maid Beaivváš Sámi
Teáhter lea bovdejuvvon.
Sámediggi ii nagot addit teáhterii
seamma buriid ovdánahttineavttuid
go mat eará teáhteriin
leat maid regionálalaš ja
stáhtalaš eiseválddit
hálddašit.
Lassin dasa ahte Beaivváš Sámi Našunálateáhteris
ja Åarjelhsaemien Teatere:s ráhkaduvvojit
teáhterat sámiin
sámiid várás,
de sii maid ovdánahttet
sámi giela iežaset dáiddalaš doaimmas.
Lea guhkit áigge čađa
bargojuvvon ásahit sierra
teáhtervistti Guovdageidnui
Beaivváš Sámi Našunálateáhterii.
Teáhter láigoha čájálmaslanjaid,
kantuvrraid ja eará lanjaid
kulturviesus Guovdageainnu suohkanis. Teáhtera
lanjat muđui eai leat doarvái
buorit otná standárdda
ja dárbbuid ektui. Sámediggi
doarju jurdaga ásahit ođđa
teáhtervistti ja juogada teáhtera
sávaldagaid oažžut dán
ollašuvvat ovdal manná beare guhkes áigi.
Åarjelhsaemien Teatere lea mearridan ođđasisorganiseret
ja álggahit vuođđudusa,
ja dát proseassa lea álggahuvvon.
2.7.9 Sámi museat
Sámedikki oasseguorahallama čuovvoleapmi
sámi museadoaimmain Davit- Nordlánddas
ja Romssas lea čađahuvvon. Árran
Julevsámi guovddáš lea
geigen Plána museadoaimmaid ásaheapmái Bihtánsámi
guovllus, Várdobáiki
sámi guovddáš lea
geigen Plána museadoaimmaid ásaheapmái
Várdobáiki
sámi guovddážis-
museadoaimmat márkosámi
guovllus ja Lofuohtas ja Viestterállasis,
ja Ája sámi guovddáš lea
geigen Plána sámi museadoaimmain
davit Gaska- Romssas ja Davvi- Romssas. Ája
sámi musea 2010 – 2015. Guovddážat
leat ožžon
doarjaga ásahit museasiiddaid
nu go oasseguorahallamis boahtá ovdan. Álggahanáigodagas
leat Sámediggi ja Nordlándda
ja Romssa fylkkasuohkanat ruhtadan prošeavttaid.
Dat golbma ođđa museaovttadaga
leat mielde Sámedikki bušeahtas
sámi museaid oasis 2010 rájis.
Lea biddjon johtui proseassa vai Nordlándda
ja Romssa fylkkasuohkanat juolludit doaibmadoarjaga museaovttadagaide,
nu go lea Finnmárkku sámi
museain.
Vuođđudus
Deanu ja Várjjat museasiida
lea álggahuvvome. Vuođđudus
lea doaibmaovttastupmi Várjjat
Sámi Musea, Deanu musea,
Saviomusea ja Nuortasámi
musea/Ä‘vv – Saa’mi mu’zei
gaskka. Siida galgá plána
mielde eaiggádit Ä‘vv,
mii rahppo 2010 čavčča.
Sámediggi lea sádden
reivve Statsbyggii barggu birra hukset sámi
dáiddamusea gitta RiddoDuottarMuseai.
Sámediggi bivdá Statsbygga
plánet ođđa vistti
ja dárbbašlaš divodemiid
ja heivehemiid Sámi Vuorká-
Dávviriid visttis mii juo
gávdno. Sámediggi
lea juolludan 850 000 ru ovdaprošekteremii.
Dán ruđa
sáhttá Statsbygg
geavahit. Statsbyggas lea oktavuohta RiddoDuottarMuseain.
Álttá-
Guovdageainnu ášši
lea guovddáš sámi historjjás. Áššis
ii leat goasse čađahuvvon
plánejuvvon duođaštanbargu.
Sámediggi lea 2009 reviderejuvvon
bušeahtas juolludan ovdaprošeaktaruđaid
RiddoDuottarMuseai ásahit
duođaštusguovddáža Álttá-
Guovdageainnu ášši
várás.
Saemien Sijte lea álgime
hukset ođđa
vistti ásahussii. Dan sivas
lea dát leamaš fáddán
gulahallamis gaskal Sámedikki
ja Saemien sijte, lassin Saemien sijte ruhtadillái
ja ovdánahttinplánaide
boahtteáiggis.
Primus lea museačoakkáldagaid hálddašeami
vuogádat mii gieđahallá iešguđet
lágan museadávviriid
seamma vuogádagas. Ollu
museat geavahit Primus- nammasaš katalogiserenreaiddu.
Hástalus sámi
museaide lea go Primus ii hálddaš sámegielbustávaid.
Sámediggi, ABM- utvikling ja
KulturIT leat nammadan bargojoavkku mii galgá oččodit
sámegielbustávaid
Primusii 2010 jagi mielde.
Gaskkal Norgga Álbmotmusea
ja Sámedikki lea álggahuvvon
proseassa gos geahčadit
vejolašvuođaid máhcahit
ruovttoluotta sámi museadávviriid
ovtta dahje eanet sámi museaide.
Duogážin
dán álggahuvvon
prosessii lea álbmotmusea
stivramearrádus mii guoská máhcaheapmái.
Okta bargojoavku lea nammaduvvon mii galgá bargat
viidáseappot dáinna čuolbmačilgehusain.
Joavkkus leat ovddasteaddjit Sámedikkis,
Norgga Álbmotmuseas ja Sámi
museasearvvis.
2.7.10 UNESCO konvenšuvnna
čuovvoleapmi ávnnaskeahtes
kulturárbbi gáhttemis
Stáhta arkiivva-, girjerádjosa-
ja museaguovddáš lea
ožžon
bargun Kulturdepartemeanttas hábmet
gova johtuibidjamis ávnnaskeahtes
kulturárbbi gáhttema
konvenšuvnnain ja lea dán hábmema
oktavuođas bivdán vejolaš ovttasbarggu
Sámedikkiin. Ollislaš visogovva
galgá geigejuvvot departementii
2010 čavčča.
Okta referánsajoavku lea
nammaduvvon mii galgá čuovvut
barggu. RiddoDuottarMuseat lea referánsajoavkkus
mielde.
2.7.11 Girjjálašvuohta
Sámi Girječálliidsearvvi
30 jagi ávvudeami oktavuođas
bovdii Sámediggi, Sámi
Girječálliidsearvi
ja Davvi- Norgga Girjebeaivvit girjjálašvuođa
riemuide Sámedikkis.
Sámediggi lea ovttasbarggus dáiddárorganisašuvnnaiguin
guorahallan sisaoastinortnega sámi čáppagirjjálašvuhtii
ja musihkkii/luohtái. Sámediggi
lea mearridan ahte sisaoastinortnet sámi čáppagirjjálašvuhtii
ja musihkkii/luohtái
biddjojuvvo johtui geahččalanortnegiin
mii bistá 3 jagi. Bargu
hábmet njuolggadusaid dán
ortnegii álggahuvvo 2010,
ja sáddejuvvo gulaskuddamii
dáiddárorganisašuvnnaide.
2.7.12 Govvadáidda ja dáiddaduodji
Sámi Dáiddárčehpiid
Searvi lea nammadan golbma áirasa
Sámedikki sisaoastinkomiteai
dálááiggi dáidagii
ja dáiddaduodjái.
Sisaoastinkomitea doaibmá olggos
2011.
2.7.13 Dáiddáršiehtadus
Dáiddáršiehtadus
masa Sámediggi searvvai
2004:s lea ovttasbargošiehtadus
Sámi Dáiddárráđiin
(SDR). Sámediggi ja Sámi Dáiddárráđđi šiehtaiga
ekonomalaš rámma
juolludemiide Sámedikki
bušeahta bokte 2010 Dáiddáršiehtadussii
mii lea 5 515 000 ru. Dát
mielddisbuktá ahte lea lassáneapmi
365 000 ru mearriduvvon 2009 dáiddáršiehtadusa
ektui.
2.7.14 Sámi filbma
Riikkaidgaskasaš sámi
filbmaguovddáš Guovdageainnus
lea ožžon
doarjaga álggaheapmái Sámedikkis,
Finnmárkku fylkkasuohkanis,
Guovdageainnu suohkanis ja Kultur- ja Girkodepartemeanttas. Sámediggi
háliida ahte dát
guovddážis
galgá leat nu go eará buohtastahtti
guovddážiin
lea, almmolaš eaiggádat
ja huksejuvvot almmolaš ruhtademiin.
Riikkaidgaskasaš sámi
filbmaguovddáš lea álgán
dáinna bargguin ja bargguin ordnet
formálalaš beliid
filbmafoandda álggaheamis.
2.7.15 Musihkka
Sámediggi ja Finnmárkku
fylkkasuohkan leaba ruhtadan ovdaprošeavtta álggahit etnomusihkkaguovddáža Kárášjohkii.
Prošeavtta álggaheaddji
lei Kárášjoga gielda
mii maid lea ekonomalaččat
dorjon dán prošeavtta.
2.7.16 Lullisámi mediafálaldat
Sámediggi álggahii
2009:s barggu čielggadit
lullisámegielat mediafálaldaga
dárbbu. Ulbmil lei earret
eará čájehit
lullisámegielat dálá mediafálaldaga
ja evttohit doaibmabijuid buoridan dihte dán
fálaldaga.
2.7.17 Sámi girkoáššit
Sámediggi oassálasttii
konferánssas Parliament
of World Religion’s Australias, oassin ovttasbargoprošeavttas
Sámi girkoráđiin,
mas
Sámi ráđđi
Ruoŧa Girkus lea mielde.
Prošeavtta ulbmil lea váikkuhit prosessii árbevirolaš vuoiŋŋalaš árvvuid
rolla birra dálá Sámis.
Earret eará guoská dát
dasa movt miššuvdna,
dáruiduhttin, ođasmahttin
ja globaliseren leat váikkuhan
vuoiŋŋalaš árvvuid sadjái
sámi servodagas.
2.7.18 Váikkuhangaskaoamit – Kultuvra,
njuolggo doarjagat
2.7.18.1 Sámi kulturviesut
Doarjjaortnega mihttomearri:
2009 reviderejuvvon bušeahtas
lei várrejuvvon 8 912 000
ru 12 sámi kulturvissui. Sámi
kulturviesut mat ožžot
juolluduvvot ruđa Sámedikki
bušeahta bokte leat norgga
bealde Sámi suohkaniin ja Oslos.
Kulturviesut galget geiget raportta ovdal borgemánu
1. b. 2010, mas oidno jagi 2009 doarjagiid geavaheapmi. 2008 jahkái
raporterejit sámi kulturviesut
ahte sii leat dehálaš arenan
báikkálaš sámi
kultuvrra ovdáneapmái
ja gaskkusteapmái, ja ahte
sii doibmet deaivvadanbáikin álbmogii.
Kursat main lea báikkálaš kultuvrralaš sisdoallu leat
dan sivas oassin sámi kulturviesuid
aktivitehtain.
2.7.18.2 Sámi festiválat
Doarjjaortnega mihttomearri:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
2 882 000 ru 6 sámi
festiválii. Sámi
festiválat mat ožžot
doarjaga
Sámedikki bušeahta
bokte leat báikáduvvon
Gáivuona, Evenáši,
Guovdageainnu ja Kárášjoga
suohkaniidda.
Festiválat galget ovdal
borgemánu 1. b. 2010, raporteret
2009 doarjagiid geavaheami birra. 2008 jahkái
raporterejit sámi festiválat
ahte sii doibmet scenan sámi
musihkkii ja eará kulturilbmadeapmái.
Festiválat leat maid dehálaš deaivvadanbáikkit
olbmuide ieš guđet
agiin. Festiválat maid dieđihit
positiivvalaš rievdamiid
guottuin sámi kultuvrra vuostá guovllus.
2.7.18.3 Sámi valáštallan
Doarjjaortnega mihttomearri:
Doarjjaortnega olahusjoavku:
2009 reviderejuvvon bušeahtas
lei várrejuvvon 1 629 000
ru sámi valáštallamii.
SVL-N ja SSL galgaba ovdal borgemánu
1. b. 2010, raporteret 2009 doarjagiid geavaheami,. 2008 jahkái
raporterejit sámi valáštallanorganisašuvnnat
ahte sii addet identitehtahuksejeaddji astoáiggefálaldaga
máŋgga sámi
guovllus, erenoamážit
nuorra sápmelaččaide.
Valáštallanorganisašuvnnat
deattuhit viidáset ahte sámi
valáštallan
lea dehálaš kulturgaskkusteaddji
riikkarájáid rastá.
2.7.18.4 Sámi teáhter
Doarjjaortnega mihttomearri:
Doarjjaortnega olahusjoavku:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon 16 519 000
ru sámi teáhteriidda.
Teáhterat galget ovdal
borgemánu 1. b. 2010, raporteret
2009 doarjagiid geavaheami. 2008 jahkái
raporterejit sámi teáhterat
ahte sii leat arenan kulturvásihusaide
ja kulturgaskkusteapmái,
ja dan mávssolašvuođas
mii sis dan sivas lea sámi
giela čalmmustahttimii ja
geavaheapmái.
2.7.18.5 Sámi prentosat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Doarjjaortnega olahusjoavku:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
2 571 000 ru sámi
prentosiidda.
Prentosat galget ovdal borgemánu
1. b. 2010, raporteret 2009 doarjagiid geavaheami. 2008 jahkái
raporterejit sámi prentosat čuovvovaččat
almmuhemiid birra: Gába
lea almmuhan 4 nummára, dáin
leat guokte duppalnummárat
main leat badjel 84 siiddu, Nuorttanastes leat leamaš 11
almmuheami, main viđa nummáris
leat leamaš 12 siiddu, njealji nummáris
leat leamaš 8 siiddu ja
guovtti nummáris leat leamaš 16
siiddu. Nuoraidbláđđi Š lea
almmuhuvvon 5 gearddi, main guovtti nummáris
leat leamaš 36 siiddu ja
golmma nummáris leat leamaš 32
siiddu.
2.7.18.6 Girjebusset
Doarjjaortnega mihttomearri:
Doarjjaortnega olahusjoavku:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
6 145 000 ru guđa
sámi girjebussii.
Girjebussiid eaiggádat
galget ovdal borgemánu 1.
b. 2010, raporteret 2009 doarjagiid geavaheami. 2008 jahkái
raporterejit sámi girjebusset čuovvovaš doaimmaid
lassin dábálaš bibliotehkadoaimmaide;
Galledeapmi girječálliid luhtte, čájálmasat
ja lohkangilvvut.
2.7.18.7 Museat
Doarjjaortnega mihttomearri:
2009 reviderejuvvon bušeahtas
lei várrejuvvon 20 798 000
ru 5 sámi museai. Várrejupmi
sisttisdoallá maid 1 800 000 ru
mii galgá geavahuvvot museareforbma čuovvoleapmái.
Museat galget ovdal borgemánu
1. b. 2010, raporteret 2009 doarjagiid geavaheami. 2008 jahkái
raporterejit sámi museat mearkkašumi
sápmelaččaid iežaset
vuoigatvuođas beassat dokumenteret,
vára váldit
ja gaskkustit iežaset historjjá ja
dálá áiggi.
Museat raporterejit viidáset
movt dát bargu čuovvoluvvo,
ja ahte dárbu ja beroštupmi
lassána sámi
kultuvrra ja historjjá máhttui
ja dieđuid háhkamii.
2.7.19 Váikkuhangaskaoamit – kultuvra,
ohcanvuđot doarjagat
2.7.19.1 Kulturovddideapmi
2.7.19.1.1 Girjjálašvuohta
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
2 586 000 ru girjjálašvuhtii.
2 074 000 ru juolluduvvui 8 prošektii
mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde.
2009:s leat 6 prošeavtta
almmuhuvvon ruđaiguin mat
ovdal leat juolluduvvon girjjálašvuhtii.
2.7.19.1.2 Musihkkaalmmuheamit
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
CD- almmuheamit musihkain mánáid várás
CD- almmuheamit máttasámi
musihkas
CD- almmuheamit árbevirolaš juoigamiin
CD- almmuheamit oskkolaš teavsttaiguin
2009 reviderejuvvon bušeahtas
lei várrejuvvon 2 150 000
ru musihkkaalmmuhemiide. 2 075 000 ru lea juolluduvvon
18 prošektii mearriduvvon
vuoruhemiid siskkobealde. Okta dáin
lea válmmasin dahkkon 2009:s.
2009:s leat 6 prošeavtta
almmuhuvvon ruđaiguin mat
ovdal leat juolluduvvon musihkkaalmmuhemiide.
2.7.19.1.3 Kulturdoaibmabijut mánáid
ja nuoraid
várás
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Dáidda-
ja duodjedoaibmabijut main mánát
ja nuorat oassálastet árjjalaččat
Sámi teáhterdoaibmabijut
main mánát
ja nuorat oassálastet árjjalaččat
Prošeavttat mat
leat ovddideamen sámi mánáid
ja nuoraid deaivvadansajiid
Doaibmabijut ja prošeavttat
mat ovddidit mánáid
bajásšaddaneavttuid
báikkálaččat sámi
guovlluin
Musihkkafálaldagat
mas mánát ja
nuorat leat mielde
Spáppastallangárddážat julev-
ja máttasámi
guovllus
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
1 900 000 ru doaibmabijuide mánáid
ja nuoraid várás.
1 793 000 ru juolluduvvui 22 prošektii
mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde.
2.7.19.1.4 Eará kulturdoaibmabijut
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Sámi
kulturdoalut sámi álbmotbeaivvi
guovvamánu 6. b. čalmmustuhttima
oktavuođas
Filbmabuvttadusaid sámi
diliid birra oasseruhtadeapmi
Heargegilvvohallamiid lágideapmi
Sámi govvadáidda-
ja duodječájáhusat
Norggas, oktan katalogaiguin ja plakáhtaiguin
Sámi amatevrateáhter
ja revydoaimmat
Doaibmabijut dahje prošeavttat
mat ovddidit sámi girjjálašvuođa Nordlándda
fylkka skuvla- ja álbmotgirjerájuid
geavaheddjiid várás
Artistahonorárat
sámi artisttaide
Gierdomátkedoarjja
Norggas sámi artisttaide
Girkolaš álgoálbmotovttasbarggu
oassálastin
Oktasaš sámi-
kveana kulturlágideamit
2009 reviderejuvvon bušeahtas
lei várrejuvvon 3 093 000
ru eará kulturdoaimmaide. 4 169 100
ru juolluduvvui 64 prošektii
mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde.
2009 juolludemiin leat 21 prošeavtta čađahuvvon.
2.7.19.2 Sámegielat govvasárggusráiddut
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
460 000 ru sámegielat
govvasárggusráidduide.
560 000 ru juolluduvvui 3 prošektii
mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde. Dát prošeavttat álggahuvvo
2009:s. Vuoruheamit váikkuhangaskaoapmeortnegis
leat sivvan liigegeavaheapmái,
ja lea gokčojuvvon eará sajis
unnit geavaheami bokte ja go geavatkeahtes doarjjalohpádusat leat
ruovttoluotta máhcahuvvon.
Ovdal juolluduvvon Doarjagiiguin sámegielat
govvasárggusráidduide leat
2 prošeavtta válbmejuvvon
2009:s
2.7.19.3 Čoahkkáigeassu, kulturovdánahttin,
ohcanvuđot
Reviderejuvvon 2009 bušeahtas
lei oktiibuot várrejuvvon
10 189 000 ru kulturovdánahttimii.
Sámediggái
bohte 255 ohcama, 28 550 000 ru ovddas, dáin ožžo
115 ohcama juolluduvvot doarjaga, oktiibuot 10 671 300
ru ovddas vuoruhemiid siskkobealde. Kulturovdánahttima
vuoruheapmi lea leamaš sivvan
liigegeavaheapmái, ja lea
gokčojuvvon eará sajis
unnit geavaheami bokte ja go geavatkeahtes doarjjalohpádusat
leat ruovttoluotta máhcahuvvon.
Vuolábealde govvosis čájehuvvo movt
kulturovdánahttima doarjagat
leat juolluduvvon fylkkaid mielde. Stoalpu mii čájeha
ollislaš doarjjajuolludeami čájeha
ahte Finnmárku lea ožžon
ollu dáin doarjagiin. Dása lea
sivvan earret eará dat go Finnmárkkus
leat máŋga lágádusa
ja eará olggosaddit main lea
iežas fitnodat, mat ožžot girjjálašvuođa-
musihkkaalmmuheami- ja sámegielat
govvasárggusráidduid
doarjagiid. Stoalpu mas oaidnit dušše
doarjagiid eará kulturdoaimmaide
ja kulturdoaimmaide mánáid
ja nuoraid várás, čájeha
fas eará gova.
Govus 2.5 Juolluduvvon ruhtadoarjagat kulturovddideapmái
fylkkaid mielde.
2.7.20 Sámi lágádusat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
2 682 000 ru sámi
lágádusaide.
2 682 000 ru juolluduvvui 6 lágádussii
mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde.
2.7.21 Sámi deaivvadansajit
Doarjjaortnega mihttomearri:
Doarjjaortnega olahusjoavku:
Doaimmat mat leat definerejuvvon sámi deaivvadansadjin,
ja oktasaš duodjebajit Reais(a)-
vuonas Mátta- Várjjagis, Billávuona
duodjedállu Porsáŋggus,
Duojáriid dállu Unjárggas
ja Stuorrnjarga Sámiid Duodji
Skániin, sámediggeráđi
dieđáhusas
sámi ásahusovddideami
birra.
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
700 000 ru sámi
deaivvadansajiide. 700 000 ru juolluduvvui 4 deaivvadansadjái.
2.7.22 Sámi dáiddáršiehtadus
Borgemánu 19. b. 2004-mannosaš Dáiddáršiehtadusa váldošiehtadusa
vuođul leaba Sámediggi
ja Sámi dáiddárráđđi šiehtadallan
jagi 2009 dáiddáršiehtadusa. Sámediggi
ja Sámi dáiddárráđđi
leat soahpan 5 150 000 ruvdnosaš juolludemiid
ekonomalaš rámma
Sámedikki bušeahta
bokte jagi 2009 dáiddáršiehtadussii.
Dát mearkkaša
800 000 ruvdnosaš lassáneami
jagi 2008 dohkkehuvvon dáiddáršiehtadusa
ektui.
Šiehtadussii gullet čuovvovaš doaimmat:
Dáiddárfoanda
700 000 ru.
Stipeanda sámi dáiddáriidda 2 100 000
ru.
Doaibmadoarjja sámi
dáiddárorganisašuvnnaide
ja Sámi Dáiddárráđđái 1 750 000
ru.
Sisaoastinortnet sámi
govvadáidagii ja dáiddaduodjái
350 000 ru.
Fágalaš bagadeapmi
250 000 ru.
Sámi dáiddárráđđi hálddaša šiehtadusa
várrejumiid earret sisaoastinortnega
ruđaid govvadáidagiidda
ja dáiddaduodjái. Dáid
ruđaid hálddaša
RiddoDuottarMuseat.
2.8 Ealáhusat
2.8.2 Oassemihttomearit
Bisuhit ja ovddidit ealáhuseallima sámi
guovlluin
Suodjalit ja ovddidit mariidnaealáhusaid ávnnaslaš vuođđun ássamii
ja barggolašvuhtii sámi guovlluin
Bisuhit eanadoalu deaŧalaš kulturguoddin
ja barggaheaddjin sámi guovlluin
Ovddidit ealáhuslaš duoji
mas lea gánnáhahttivuohta
ja mii vuovdá iešráhkaduvvon
gálvvuid
Ekologalaččat,
ekonomalaččat
ja kultuvrralaččat
ceavzilis boazodoallu
2.8.3 Strategiijat
Váikkuhangaskaomiid
aktiivvalaš geavaheami bokte
váikkuhit juohkelágan
ealáhusaid ja doarjjaruđaid
buori juohkima sohkabeliid gaskka
Váikkuhangaskaomiid
aktiivvalaš geavaheami bokte
addit nuorra ásaheddjiide
vejolašvuođa álggahit iežaset
doaimma
Oktiiortnet váikkuhangaskaomiid ovttasráđiid
báikkálaš ja
regionála eiseválddiiguin
Bisuhit ja viidáset
ovddidit gulahallama guovddáš ja
regionála eiseválddiiguin
nannen dihte rámmaeavttuid
sámi ealáhusovddideapmái
Láhčit
gelbbolašvuođaovddideami
ja innovašuvnna ovttasbarggu
bokte gelbbolašvuođa-
ja máhtolašvuođabirrasiiguin
Ovttasbarggu bokte relevánta
beliiguin váikkuhit dan
ahte ealáhusovddidanbargu šaddá eanet boahtteáiggiváikkuheaddjin
ja ahte vuođđudeaddjit čuovvoluvvojit buorebut
2.8.4 Ovttasbargu sierranas oassálastiiguin
Sámediggi gullahallá sierranas oassálastiiguin
nannen dihtii ealáhusovddideami
rámmaid sámi guovlluin.
Ealáhusorganisašuvnnat
gullet daidda oassálastiide
geaiguin Sámediggi vuoruha
gulahallat.
Lassin formálalaš čoahkkimiid sierranas
oassálastiiguin lea Sámediggi maiddái
lágidan ja áigu
lágidit álbmotčoahkkimiid
main sáhttet boahtit ovdan
evttohusat ja komeanttat. Ovdamearkka dihtii leat álbmotčoahkkimat
oassin Riddoguolástuslávdegotti
evttohusa čuovvoleamis.
Sámediggi lea árvalusaid
oktavuođas eanandoallošiehtadussii
ja boazodoallošiehtadussii
dovddahan ahte Sámediggi
galgá sáhttit
konsulteret šiehtadusaid
birra ovdalgo dat sáddejuvvojit šiehtadalliide.
Dan birra leat álggahuvvon
ságastallamat Eanandoallo-
ja biebmodepartemeanttain.
2.8.5 Doaibmabidjoplána sámi giliid
suddjema ja ovddideami várás
Sámediggi lea meannudan
sámi giliid suddjema ja
ovddideami ášši ságaškuššanáššin dievasčoahkkimis.
Ollu oasálaččain
lea ovddasvástádus
giliovddideamis; stáhtas,
fylkkain, gielddain ja maiddá Sámedikkis.
Áššis
deattuhuvvui dárbu nannet
sámegiela, eaktodáhtolaš organisašuvdnabarggu
ovddidanvejolašvuođat,
buriid ja oadjebas eallineavttuid sihkkarastin sámi árvvuid vuođul,
báikkálaš ealáhuseallima
nannen ja ovttasbargu eará ovddidanoasálaččaiguin. Konkrehta
evttohussan mearridii Sámediggi lágidit
jurdda- ja oaivadanseminára
giliovddideami várás
sámi guovlluin. Sámediggi
deattuhii ahte sámi gilit
leat iešguđetláganat
ja ahte lea dárbu heivehit
doaibmabijuid viidáset ovddideapmái.
2.8.6 Mariidna ealáhusat
2.8.6.1 Riddoguolástuslávdegotti
Sámediggi vuoruha mearrasámi
vuoigatvuođaid dohkkeheami
ja nannema, ja bargá danne árjjalaččat čuovvolemiin
Riddoguolástuslávdegotti
evttohusa finnmárkkuguolástusláhkan.
Sámediggi ja Guolástus-
ja riddodepartemeanta leat šiehtadan
ovttasbarggu ráhkkanan dihtii konsultašuvnnaide.
Sámediggi atná deaŧalažžan
gávdnat čovdosa
mii lágalaččat
dohkkeha guolástusvuoigatvuođa
eahpitkeahtes álbmotrievttálaš rámmaid siskkobealde.
Dakkár vuoigatvuođa
sisdoallu ferte viidáseappot
konkretiserejuvvot, ja boahttevaš hálddašanortnet
ferte sihkkarastit sámi
mielmearrideami resursahálddašeamis.
2.8.6.2 Luossahálddašeapmi
Sámedikki mihttomearri
lea ahte sámi mearraluossabivdu
galgá bisuhuvvot nu mo dat
lea dál vai mearraluossabivdiid
vuoigatvuođat bisuhuvvojit.
Danne lea Sámediggi bargan
dan ala ahte ii čađahuvvo
Birasgáhttendepartemeantta ásahan
konsešuvdnaortnet mearraluossabivddu
várás,
ja ahte mearraluossabivddu mudden rievdaduvvo ruovttoluotta 2007 ortnegii.
Sámedikkis leat leamaš konsultašuvnnat
jagi 2009 mearraluossabivddu muddema birra Luondduhálddašandirektoráhtain
ja Birasgáhttendepartemeanttain.
Muddemat mat ledje mearriduvvon 2008 várás,
jotkojuvvojedje 2009:s.
Luondduhálddašandirektoráhta lea
mearridan njuolggadusaid anadroma luossabivddu muddemii áigodahkii
2010 – 2014. Njuolggadusat leat mearriduvvon
konsulterekeahttá Sámedikkiin.
Sámediggi lea reivves Luondduhálddašandirektoráhtii čujuhan
dan.
Luondduhálddašandirektoráhta lea
konsulteren Sámedikki ovdalgo
mearraluossabivddu muddenevttohus áigodahkii 2010 – 2014
sáddejuvvui gulaskuddamii.
Lea čielggaduvvon ahte birasgáhtteneiseválddit
galget konsulteret muddemiid mearrideami birra maŋŋá gulaskuddama, ja
direktoráhtas galget leat
sierra čoahkkimat sámi
mearraluossabivdoorganisašuvnnaiguin
ovdal mearrideami.
2.8.6.3 Guolásteami muddemat
jagi 2009 várás
Sámedikki evttohusa vuođđun
jagi 2009 guolástusmuddema
oktavuođas lei mihttomearri
ahte buoridit resursadili sápmelaččaide
ja earáide geat bivde riddo-
ja vuotnaguovlluin. Mearridettiin jagi 2009 muddemiid lea Guolástus-
ja riddodepartemeanta muhtun čuoggáin mieđihan
Sámediggái.
Ovdamearkan dasa lea ahte uhcimus fatnasat mat bivdet dorski, leat
sihkkarastojuvvon stuorát
badjelmuddenproseantta, friija bivdima uhcimus fatnasiidda, mat
bivdet divssu ja sáiddi
giddejuvvon joavkkus, ahte fierbmečalbmesturrodat
ii bajiduvvo dorskebivddus siskkobealde vuotnalinjá ja ahte
snoranuohtti gildojuvvo vuotnalinjáid siskkobealde.
Sámediggi atná negatiivan
rahpat šákšabivddu
2009:s Finnmárkku vuonain
ja rittus go dál eat dieđe
doarvái dan birra maid šákša
mearkkaša biepmusráidui
mariidna ekologalaš vuogádagas.
Sámediggi lea viidáseappot
evttohan ahte gonagasreabbá hálddašuvvo lagašvuođa
ja sorjavašvuođa prinsihpa
vuođul.
2.8.6.4 Dorskebiebman
Sámediggi lea addán
celkámuša Omasvuona
suohkanii dorskebiebmanrusttega birra. Sámedikki
cealkámušas čujuhuvvo
Omasvuona, Ivgu ja Gáivuona suohkaniid
bargui oktasaš riddoavádatplánain.
Sámedikki oainnu mielde
ii berre ášši
meannuduvvot ovdalgo plána
lea dohkkehuvvon. Sámediggi
oaivvilda viidáseappot ahte ášši
lei berret meannudit plánaáššin
go das leat mearkkašahtti
váikkuhusat birrasii ja
servodahkii. Omasvuona plána-
ja doaibmastivra rávvii
gielddastivrra ahte ii galgan dohkkehit rusttega. Gielddastivra
lea mearridan ohcama ja addán
Storfjord Torsk lobi hukset dorskebiebmanrusttega. Lohpi lea ráddjejuvvon
3 jahkái. Sámedikki
vuosteákkat eai leat vuhtiiváldojuvvon
suohkanstivrra mearrádusas.
Ii ge Sámediggi leat ožžon
dieđu mearrádusa
birra.
2.8.7 Eanandoallu
2.8.7.1 Eanadoallošiehtadallamat
Sámediggi lea buktán árvalusaid Eanandoallo-
ja biebmodepartementii eanadoallošiehtadusaid
oktavuođas, ja lea muhtun
muddui ožžon
mieđihuvvot miljon lihtera
sturrosaš mielkeearrelassáneami.
Lassánan mielkeearri lea dattetge
ráddjejuvvon Finnmárkui. Šiehtadallit
leat ovttamielalaččat
das ahte Finnmárkkus galgá leat
seamma doarjjamáksomearri
areálaide mat leat badjel
200 dekára go vuollel 200
dekára. Dálá máksomearri
olggobealde Finnmárkku lea
uhcit areálaide mat leat badjel
200 dekára. Sámediggi
ii leat duhtavaš dainna
ahte ortnegiidda Finnmárkku
várás
ii gula sámi eanadoallu
Romssas ja Nordlánddas,
ja áigu bargat dan ala ahte
dát guokte fylkka galget
gullat daidda ortnegiidda maid Sámediggi
lea ožžon
mieđihuvvot 2010 várás.
Sámediggi háliidii
konsultašuvnnaid eanadoallošiehtadusa
birra ovdalgo fálaldat sáddejuvvui eanadoalloorganisašuvnnaide.
Eanandoallodepartemeanta lea hilgon dán gáibádusa
sihke reivve bokte ja čoahkkimis.
2.8.7.2 Dáluid bisuheapmi
Sámediggi lea ovttasbarggus
Innovasjon Norge:in ja Finnmárkku
fylkkamánni eanadoalloossodagain
plánen prošeavtta man áigumuš lea
sihkkarastit eanadoalu Porsáŋggus,
Kárášjogas
ja Guovdageainnus. Dilli guovllus lea balahahtti ja ollu dálut
leat heaittihuvvon. Gielddat bovdejuvvojit searvat 2010 ovddasmanniprošektii. Prošeavtta
vásáhusat
sáhttet várra
eará sámi
guovlluide ge boahtit ávkin.
2.8.7.3 Eanadoalu ja boazodoalu gaskasaš riiddut
Sámedikkis lea leamaš čoahkkin Finnmark
bodelag:ain dan ealáhusriiddu
birra Álttás
mii lea gaskal eanadoalu ja boazodoalu. Sámediggi
lea deattuhan ahte dát ii leat čearddalaš riidu,
muhto ealáhusriidu masa
sáhttá gávdnat dakkár čovdosiid
maid bealit sáhttet dohkkehit.
2.8.7.4 Ráđđehusa eanadoallopolitihkka
Soria Moria-julggaštusas
boahtá ovdan ahte galgá ráhkaduvvot
stuorradiggedieđáhus
norgga eanadoallopolitihka birra. Sámedikkis
galgá leat árjjalaš rolla
dán dieđáhusa ráhkadeamis.
Eanandoallodepartemeanta lea dieđihan
ruovttoluotta ahte Sámediggi galgá beassat
searvat dán bargui.
2.8.8 Duodji
2.8.8.1 Duoji ealáhusšiehtadus
Sámediggi ja duodjeorganisašuvnnat šiehtadallet
jahkásaččat ealáhusšiehtadusa
duoji várás. Čakčamánus
2009:s boatkanedje ealáhusšiehtadallamat
jagi 2010 várás.
Danne lea Sámediggi mearridan
duodjedoaibmabijuid ekonomalaš rámma
jahkásaš bušeahtas. Organisašuvnnaid
gáibádusat
lei stuorát go dat ekonomalaš rámmat mat
ledje biddjojuvvon ealáhusšiehtadussii.
2.8.8.2 Doaibmadoarjjaortnet duojáriidda
Sámediggi lea árvvoštallagoahtán
duoji doaibmadoarjjaortnega. Árvvoštallojuvvot
galget doaibmadoarjjaeavttut, doaibmadoarjjaortnega beaktu ja áššemeannudeapmi
ja áššejohtu.
Raporta galgá leat gárvvis
maŋimusat njukčamánu 1.
b. 2010.
2.8.8.3 Duoji fidnooahppiortnet
Fidnooahppoortnet doajis lea álggahuvvon,
ja guhtta ohcci leat ožžon
fálaldaga álgit
fidnooahppin. Golmmas sis leat álggahan
oahppoáigodaga. Ođđa
fidnooahppit váldojuvvojit
sisa go jagi 2010 skuvlajahki álgá. Sámediggi
lea ožžon
Boazodoalu ja duoji oahppokantuvrra organiseret ortnega. Fidnooahppoortnet
lea oassi lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmmas.
2.8.9 Boazodoallu
2.8.9.1 Sámedikki dieđáhus sámi
boazodoalu birra
Sámedikki dievasčoahkkin
meannudii 2009:s sámi boazodoallodieđáhusa. Sámi
boazodoallodieđáhus ráhkaduvvui
earret eará ságaškuššanášši vuođul
boazodoallopolitihka birra maid Sámediggi
meannudii, čoahkkimiid vuođul
buot Norgga orohagaiguin ja čoahkkima
vuođul Norgga boazosápmelaččaid
riikkaservviin.
Boazodoallopolitihkalaš barggu
bajimus mihttomearri lea váikkuhit
dasa ahte boazodoallu jotkojuvvo ceavzilis sámi
ealáhussan, ja fuolahit
ja sihkkarastit kultuvrra, giela, boares vieruid ja árbejuvvon
vuoigatvuođaid deaŧalaš fáktorin hálddašeamis
ja láhkaaddimis. Mihttomearri
mearkkaša boazodoalu árbevirolaš mihtilmasvuođa
deattuheami bearašealáhussan,
ja sihkkarastit boazodoalu areálaid.
Dieđáhusas
dieđihuvvo earret eará ođđa
politihkalaš mihttomeriid
birra ja Sámedikki vuordámušaid
birra boazodoalu hálddašeami
ektui, ja Sámedikki iežas
rolla ja ovddasvástádusa
birra boazoealáhusa ovddideami
ektui. Dieđáhus árvala
iešguđet politihkalaš strategiijaid
dainna ulbmiliin ahte sihkkarastit boazodoalu rámmaeavttuid. Sámediggi
oaidná dakkár
ovddideami mii mearkkaša
stuorát válddi guovddáš sámi
servodatsurggiin. Duohta jahkásaš bušeahttašiehtadallamat
ovddidivččii
Sámedikki rolla politihkkaovddideaddjin
ja ovddasvástádusdoaimmaheaddjin.
Dakkár ovddideami háliidus guoská maiddái
boazodollui politihkka- ja váldesuorgin
Sámediggái.
2.8.9.2 Boazodoallošiehtadus
Sámediggi lea dárkojeaddji
stáhta bealis boazodoallošiehtadallamiin. Sámediggi
lea evttohusastis boazodoallošiehtadussii
earret eará evttohan ahte orohatdoarjja
orohagaide maid boazolohku lea menddo stuoris, ii galgga oaniduvvot.
Boazodoalloláhka geatnegahttá orohagaid
fuolahit oktasašresurssaid,
ja doarjjaeaktun lea ahte orohagat galget geahpedit boazologu jus
dat lea menddo stuoris daid areálaid
ektui maid sáhttá geavahit.
Dát mearkkaša ahte
orohagaid ferte atnit boazodoalu ovddasteaddji orgánan
mii galgá fuolahit ávnnaslaš vuđđosa
ovttaskas boazodoalli bealis. Sámediggi
oaivvilda ahte dat vuohki mo stáhta
lea gieđahallan orohatdoarjaga,
ii ollašuhte álgoálbmotrievtti
mii eaktuda ahte stáhta
galgá fuolahit dan ahte álgoálbmot
ovddasteaddji orgána sáhttá fuolahit
iežas ávnnaslaš vuđđosa.
Sámedikki oainnu mielde
ii leat riekta ahte orohatdoarjaga oanideapmi galgá čuohcat
buot orohaga boazodoalliide go okta dahje eanebut orohagas eai doahttal
dohkálaš boazologu.
2.8.9.3 132 kV fápmolinjjá huksen Mátta-Helgelánddas
Sámediggi lea konsulteremin
Oljo- ja energiijadepartemeanttain fápmolinjá huksema birra
Mátta-Helgelánddas.
Fápmolinjá lea
plánejuvvon Vevelstad suohkanis Brønnøy
suohkanii. Válljejuvvon
spáittusmolssaeaktu lea
hálbbimus molssaeaktu, muhto šaddá vuostálagaid
guohtuneatnamiiguin ja máŋgga
johtolat-, vuojehan- ja johtingeainnuiguin guoskevaš orohagas
Jillen-Njaarke. Spáittus šaddá maiddái
vuostálagaid sámi
kulturmuittuiguin.
2.8.9.4 Konsultašuvnnat konsešuvnnaid birra
Forsanvatnet fápmorusttega muddeman
ja fápmohuksema birra
Oljo- ja energiijadepartemeanta lea addán Nord-Salten
Kraftlag AL:ii konsešuvnna
muddet Forsanvatn ja Forsanvatn fápmorusttega Stáiggus
ja Hápmira suohkaniin Nordlánddas.
Sámedikki ledje konsultašuvnnat
Oljo- ja energiijadepartemeanttain dán áššis.
Guokte čielggadusa ráhkaduvvojedje
muddema vejolaš váikkuhusaid
birra boazodollui. Raporta deattuha iešguđetláhkai váikkuhusaid
johtingeainnuide. Konsultašuvnnain
ii čielga man muddui lea ovttamielalašvuohta
departemeantta ja Sámedikki
gaskkas das ahte sáhttet
go muddemat dagahit ahte johtolatgeaidnu giddejuvvo. Ii ge Sámediggi
beassan konsulteret vejolaš konsešuvdnaeavttuid
guovllu boazodoalu ektui. Konsultašuvnnat
eai čađahuvvon
buori jáhkus dainna ulbmiliin
ahte juksat ovttamielalašvuođa
nu mo konsultašuvdnašiehtadus gáibida.
Departemeanta loahpahii konsultašuvnnaid
ovttabeallásaččat vaikke
vel Sámedikkis ii leat leamaš vejolašvuohta árvvoštallat
lea go vejolaš juksat ovttamielalašvuođa. Eai
ge konsultašuvnnat čuovvoluvvon njuolgga
guoskkahuvvon orohagaid ektui.
2.8.9.5 Muhtun guovlluid ráfáiduhttin boazoguohtuma
vuostá Finnmárkkus
Sámediggi ja Eanadoallo-
ja biebmodepartemeanta leaba barggu oktavuođas
revideret láhkaásahusa
mii guoská muhtun Finnmárkku
guovlluid ráfáiduhttimii boazoguohtuma
vuostá, álggahan
konsultašuvdnaproseassa.
Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta galgá maiddái
konsulteret eará njuolgga
guoskkahuvvon sámi beroštusaid.
Konsultašuvnnaid rámmat
lei rievttálaš vuolggasadji, historihkka, áššeproseassa,
juridihkalaš čuolbmačilgehusat
ja vejolaš molssaektosaš čovdosat. Sámediggi
ja Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta eaba juksan ovttamielalašvuođa.
2.8.9.6 Geaidnu Njeareveadjái
2008:s attii Sámediggi
400 000 ruvdnosaš lohpádusa
Njeareveaji geaidnosearvái bargat
prošeavttain «Vei
til Nervei». Sámediggi
háliid deaivvadit Njeareveaji geaidnoservviin
ja dainna orohagain, mii lea dolvon Njeareveaji-ášši
riektái, vai gulahallama
bokte sáhtášii čoavdit ášši.
Orohat ii háliidan searvat.
Sámediggi lea doallan čoahkkima
Njeareveaji geaidnoservviin, ja lea čuovvola ášši ságaškuššamiiguin Finnmárkkuopmodagain
ja Finnmárkku fylkkagielddain.
Lea dahkkojuvvon bággolonistanmearrádus
mii earret eará mearkkaša
ahte buhtadusmeroštallamat boazodollui
mearriduvvojit rievttis. Oasit geainnus leat leamaš huksejuvvomin
2009 golggotmánu rájes
Johtolatdepartemeantta ruđaiguin,
muhto lea ain guhki dassážiigo
geaidnu adnojuvvo leat gárvvis. Ášši
galgá várra
meannuduvvot Finnmárkku
fylkkadikkis 2010 dálvvi.
2.8.10 Lotnolas- ja meahcceeáláhusat
2.8.10.1 Lotnolasealáhusaid
árvoháhkanprográmma
ja sámi
mátkeealáhusat
Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma
prográmmačilgehus
ja sámi mátkeealáhus árvvoštallojuvvojit jeavddalaččat
heivehan dihtii ealáhuseallima
ovddideapmái, ja Stuorradikki
ja Sámedikki bušeahttamearrádusaide.
Sámediggi čađaha dan
lassin muddemiid muhtun doaibmabijuid várás
oččodan
dihtii dakkár váikkuhangaskaoapmeortnega mii
deaivá nu bures go vejolaš. Prográmma
bokte lea leamaš vejolaš ruhtadit
bagadusbálvalusa duojis
mas Duodjeinstituhtta lea ožžon ovddasvástádusa.
Leat maid álggahuvvon doaibmabijut
mat uhcidivčče njurjomáddodaga
muhtun vuonain. Máŋga
investerendoaibmabiju leat ruhtaduvvon prográmma
bokte. Eanaš oassi ruđain
lea juolluduvvon mátkeealáhusulbmiliidda.
2.8.10.2 Meahcceealáhusat
Sámediggi lea Sámi
bivdo- ja meahcástanservviin
ja Guovdageainnu suohkaniin ságaškuššan
meahcceealáhusaid ovdáneami
erenoamáš deattuin
sáivaguolásteapmái
Guovdageainnus. Stuorra hástalusat
leat álggahit ođđa doaimmaid
meahcceealáhusas. Sámediggi
hálddaša
váikkuhangaskaomiid mat
dárbbašuvvojit
doaibmabijuid ruhtadeapmái,
muhto ealáhus ieš dat
ferte álggahit ođđa doaibmabijuid.
Sámediggi lea juolludan
doarjaga dasa ahte árvvoštallat
lea go vuođđu
sáivaguliid vuostáiváldimii
Guovdageainnus.
2.8.10.3 Gárdun
Sámediggi lea addán cealkámuša
Finnmárkkuopmodaga evttohussii
ahte muddet gárduma. Sámediggi
deattuhii ahte ferte deattuhuvvot ahte rievssahiid gárdumis
lea dakkár vuođđu
sámi kultuvrras ja ealáhusdoaimmaheamis,
mas lea doarjja finnmárkkulága
ulbmilparagráfas. Sámediggi
lea viidáseappot dovddahan ahte
ii dárbbaš muddet
gárduma vai ceavzilis rievssatmáddodat
sihkkarastojuvvo, danne go dat rievssathivvodat mii bivdojuvvo gárdumis
ii okto áitte rievssatmáddodaga,
ja danne go gárdun viehka
guhkás mudde iežas. Finnmárkkuopmodaga
stivra mearridii dattetge ahte ásahuvvo áigodatearri gárdumii
go resursadeasta dan dahká dárbbašlažžan. Gárdunáigodahkii
2009 – 2010 ásahuvvo
dakkár áigodatearri,
ahte gárdumiin beassá bivdit
eanemusat 50 rievssaha juohke áigodagas.
2.8.11 Boraspiret
Sámediggi nammada áirasiid
boraspirenammagottiide Hedmárkkus
davás. Birasgáhttendepartemeanta
gáibida boraspireláhkaásahusa
vuođul ahte Sámedikki áirasat
boraspirelávdegottiin galget
lea áirrasin dahje várreáirrasin
Sámedikkis. Sámediggi
mielas dát gáibádus lea
eahpegovttolaš, ja lea bivdán Birasgáhttendepartemeantta
rievdadit boraspireláhkaásahusa
nu ahte Sámediggi friija
sáhttá nammadit
lahtuidis boraspirenammagottiide. Birasgáhttendepartemeanta lea
mieđihan Sámedikki gáibádussii
ja sis lea leamaš láhkaásahusa
rievdadusevttohus gulaskuddamis 2009 čavčča. Láhkaásahusrievdadus
lea nu ahte ii šat gáibiduvvo
ahte Sámedikki lahtut regionála
boraspirenammagottiin galget leat áirrasin
dahje várreáirrasin Sámedikkis.
Dat gáibádus
gal bisuhuvvo ahte galgá leat
báikkálaš gullevašvuohta.
2.9 Váikkuhangaskaoamit – ealáhusat – njuolgga doarjagat
2.9.1 Duodjeásahusat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 2 509 000
ru duodjeásahusaide, 2 009 500
ru lea doaibmadoarjja Duodjeinstituhttii, ja 500 000 ru doarjja
bagadallanvirggiide duojis maid Duodjeinstituhtta hálddaša.
Duodjeinstituhtta galgá maŋimusat 01.08.10
raporteret jagi 2009 doarjjageavaheami.
Bargojoavku masa sihke Sámediggi
ja Duodjeinstituhtta oassálastet,
lea ásahuvvon árvvoštallat
daid mihttomeriid mat leat mearriduvvon instituhttii, ja dan bargui
maid instituhtta čađaha.
Bargojoavku galgá maiddái árvvoštallat
instituhta ekonomalaš beliid.
Proseassa lea álggahuvvon
ja bargu loahpahuvvo 2010:s.
2.10 Váikkuhangaskaoamit –
ealáhusat – ohcanvuđot
doarjagat
2.10.1 Ealáhusovddideapmi
2.10.1.1 Juohkelágan ealáhusat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Gelbbolašvuođa
bajideapmi ja buvttaovddideapmi
Investeremat mat váikkuhit
ollu fitnodatovddideapmái
Buvttaovddideapmi ja investeremat boazodolliid lasseealáhusain
Buvtta- ja márkanovddideapmi mátkeealáhusaid
siskkobealde
2009 reviderejuvvon bušeahtas
lei várrejuvvon 6 017 000
ru juohkelágan ealáhusaide.
Juolluduvvui 7 452 000 ru 53 prošektii
mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde. Rájibadjelgeavaheami
sivvan lea juohkelágan ealáhusaid
vuoruheapmi, ja lea gokčojuvvon
daid bušehterejuvvon ruđaiguin
mat eai leat geavahuvvon, ja geavatkeahtes lohpádusaiguin
mat leat gessojuvvon ruovttoluotta.
Meahcceealáhusat
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
1 000 000 ru meahcceealáhusaide,
poasta geavahuvvui juohkelágan
ealáhusaide reviderejuvvon bušeahtas.
Duodji ealáhusšiehtadusa
olggobealde
2009 reviderejuvvon bušeahtas
lei várrejuvvon 500 000
duodjái ealáhusšiehtadusa
olggobealde. Juolluduvvui 291 700 ru 2 oasussearvvi doaibmadoarjagii..
2.10.1.2 Mariidnaealáhusat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Doarjja bivdofatnasiid oastimii mat
leat vuollel 25 jagi.
Doarjja vuostáiváldinrusttegiid viidáset
ovddideapmái ja ođasmahttimii
Ođđa
buktagiid ásahemiide, ovddideapmái
ja/dahje viidáset náláštuhttimii
mariidnaealáhusaid siskkobealde
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
4 165 000 ru mariidna ealáhusaide.
Juolluduvvui 4 224 000 ru 26 prošektii
mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde.
2.10.1.3 Eanandoallu
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Ođđahuksemat
ja doaibmavisttiid viidát
earáhuhttin
Eanadoallomašiinnat
ja -reaiddut reaidoservviide. Nissonolbmot ja nuorat mat leat vuolle
35 jagi, sáhttet ohcat doarjaga bođumašinnaide-
ja reaidduide
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
4 799 000 til jordbruk. Juolluduvvui 4 790 200
ru 32 prošektii mearriduvvon
vuoruhemiid siskkobealde. Dan lassin juolluduvvui 313 900
ruvdnosaš doarjja oastit
mielkeeriid 14 mielkedollui. Rájibadjelgeavaheami
sivvan lea vuoruheapmi jordbruk, ja lea gokčojuvvon
daid bušehterejuvvon ruđaiguin
mat eai leat geavahuvvon, ja geavatkeahtes lohpádusaiguin
mat leat gessojuvvon ruovttoluotta.
2.10.1.4 Álggahanstipeanddat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
1 500 000 ru álggahanstipeanddaide.
Juolluduvvui 1 500 000 ru 11 stipendii mearriduvvon
vuoruhemiid siskkobealde.
2.10.2 Lotnolasealáhusaid
árvoháhkanprográmma
2.10.2.1 Lotnolasealáhusat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Buvttaovddideapmi ja meahccebuktagiid
kvalitehta sihkkarastin
Vuovdin- ja márkandoaibmabijut
meahcceealáhusaid siskkobealde
Sáivačáhceguliid
biebman
Vásihusvuđot mátkeealáhusdoaimmaid
ovddideapmi
Smávitlágan
biebmobuvttadeapmi
Meahccebuktagiid vuostáiváldinrusttegat
Gelbbolašvuođa
buorideapmi meahcceealáhusaid
siskkobealde
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
3 150 000 ru lotnolasealáhusaide.
Jagi 2008 jahkeloahpaheamis sirdojuvvui 1 904 000
ru jahkái 2009. Juolluduvvui
4 529 000 ru 34 prošektii mearriduvvon
vuoruhemiid siskkobealde.
2.10.2.2 Duodji – fidnooahppiortnet
Doarjjaortnega mihttomearri:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
1 500 000 til lærlingeordning for duodji.
2009:s dahkkojuvvojedje 3 fidnooahppešiehtadusa.
2.10.2.3 Čielggadanprošeavttat
ja eará
doaibmabijut árvoháhkanprográmmas
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
1 350 000 ru čielggadanprošeavttaide
ja eará doaibmabijuide lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmmas.
Juolluduvvui 1 327 050 ru vuolábealde
doaibmabijuide.
Sámediggi juolludii ruđaid álggahankursii
Finnmárkkus mii álggahuvvui 20008:s
ja loahpahuvvui 2009:s. Dain 18.s geat čađahedje,
ledje njealjis Gáivuona suohkanis.
Kurssa vásáhusat čájehit
ahte lea dárbu loktet gelbbolašvuođa,
ja ahte lea deaŧalaš vuoruhit
sin, geain leat konkrehta gávpejurdagat.
Sámediggi lea čielggadan
dárbbu gelbbolašvuođaguovddážii
meahcceealáhusaid várás. Čielggadusas
lea evttohuvvon gelbbolašvuođafierpmádat
vuođđuduvvon ásahusaid
gaskkas masa earret eará Bioforsk, sámi
guovddážat
ja Sámi allaskuvla/Sami
University College servet. Čielggadeaddji
ii evttot iehčanas gelbbolašvuođaguovddáža. Sámediggi
ii leat meannudan čielggadusa.
Sámediggi lea ovttas
Mearrasámi Diehtoguovddážiin
Billávuonas álggahan
golmmajagáš prošeavtta,
Njuorju báikkálaš kultuvrras
ja vuotnaovddideamis, lasihan dihtii njuorjobivddu Porsáŋggu-,
Láges- ja Deanuvuonas. Prošeavtta
mihttomearri lea uhcidit vahágiid
vuonaid guliide ja buoridit daid kvalitehta, áimmahuššat
ja ovddidit ođđa
dieđuid geavaheamis njurjobierggu
borramuššan
ja viidásetbuvttadit njurjoávdnasiid
duodjebuvttadeamis.
Gáŋgaviikka
gielda oaččui doarjaga
mearrasámi duođaštanprošektii
oainnusin dahkat gieldda mearrasámi
kultuvrra, ja dakko bokte láhčit
dilálašvuođa
mearrasámi vásihanturismii
mas eaktivuohta ja jáhkehahttivuohta
leat guovddážis.
2.10.3 Duoji ealáhusšiehtadus
Sámedikki mihttomearri
lea láhčit vejolašvuođa
ovddidit nannoset ealáhusvuđot
duoji dakko bokte ahte buoridit duodjeealáhusa
rámmaeavttuid. Sámediggi
ja duodjiorganisašuvnnat Duojáriid
ealáhussearvi ja Riikasearvi Sámiid
Duodji leat soahpan váldošiehtadusa
mii vuolláičállojuvvui
2005:s. Šiehtadus deattasta
ahte bealit galget šiehtadallat oktilis
ealáhusšiehtadusa
duodjái dakkár
doaibmabijuiguin maid áigumuš lea
ovddidit ealáhusa politihkalaš mihttomeriid
ja ealáhusnjuolggadusaid
vuođul.
Jagi 2009 rámma lei buohkanassii 9 210 000
ru. Duodješiehtadusa mihttomearri lea
ovddidit dakkár ealáhusvuđot duoji
mii lea eanet gánnáhahtti
ja mas vuvdojuvvojit gálvvut
maid ieža leat ráhkadan.
2.10.3.1 Duoji doaibmadoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
Oarjjaortnega olahusjoavku:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
3 300 000 ru doaibmadoarjagiidda duojis. Juolluduvvui 3 650 900
ru 57 doaibmadoarjagii. Doaibmadoarjagiid lohku duojis lea lassán
njeljiin 2008 rájes.
2.10.3.2 Investeren- ja ovddidandoarjja
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Gelbbolašvuođa
bajideami doaibmabijut álggaheaddjiid
ja ásahuvvon doaimmaheaddjiid
várás
Investeremat ja doaibmabijut mat váikkuhit
fitnodatovddideapmái
Ovddidanprošeavttat
duodjeealáhusa várás
Mearkagálvoovddideami
joatkin
Vuovdin- ja vuovdalandoaibmabijut
100 000 ru várrejuvvo
duodjestipeandan daidda oahppiide geat váldet
joatkkaoahpu
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
3 100 000 ru investeren- ja ovddidandoarjjan duojáriidda.
Juolluduvvui 3 024 000 ru 28 doaibmabidjui vuoruhemiid
siskkobealde. Dan lassin lea juolluduvvon 100 000 ru 19
duodjestipendii daid joatkkaskuvlla oahppiide geain lea duoji fágasuorggis.
2.10.3.3 Doaibmadoarjagiid árvvoštallan
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
300 000 ru árvvoštallat
doaibmadoarjjaortnega duoji ealáhusšiehtaduss.
Árvvoštallam
lea álggahuvvon ja gárvvistuvvo
plána mielde ovdal 01.03.10.
2.10.3.4 Duoji čálgoortnegat
Doarjjaortnega mihttomearri
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
200 000 ru duojáriid čálgoortnegiidda.
Juolluduvvui 43 974 ru 4 duojárii.
2.10.3.5 Fága- ja ekonomiijalávdegoddi
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
200 000 ru dan fága-
ja ekonomiijalávdegoddái,
mii mearrida ohcamušaid
beassat mielde duodjeregistarii, ja mii meroštallá duodjeealáhusa
ekonomalaš vuođu.
Bargovuohki ráhkadit raportta
duodjeealáhusa ekonomalaš vuođu
birra, lea rievdaduvvon, ja danne ii ráhkaduvvon
raporta 2009:s.
2.10.3.6 Sámi duodjegávppi organisašuvnnat
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
550 000 ru sámi
gávpeorganisašuvnnaide dahje
fitnodagaide mat vuvdet duoji. Juolluduvvui 550 000 ru
4 duodjevuovdimii.
2.10.3.7 Duodjeorganisašuvnnat – njuolgga
doarjagat – duoji ealáhusšiehtadus
Doarjjaortnega mihttomearri:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
1 560 000 ru duodjeorganisašuvnnaide.
Duojárid Ealáhus
Searvi ja Sámiid Duodji
OS galget maŋimusat 01.08.10
raporteret 2009 doarjjageavaheami.
2.10.4 Čoahkkáigeassu ealáhus,
ohcanvuđot
2009 reviderejuvvon bušeahtas
lei várrejuvvon buohkanassii
26 661 000 ru ealáhusaid ohcanvuđot
ortnegiidda. Sámediggi oaččui
475 ohcama 50 387 294 ru ovddas, 262 ohccái
juolluduvvui buohkanassii 29 875 700 ru vuoruhuvvon
surggiid siskkobelde. Rájibadjelgeavaheami
sivvan lea vuoruheapmi ealáhusovddideapmái,
ja lea gokčojuvvon daid
bušehterejuvvon ruđaiguin
mat eai leat geavahuvvon, ja geavatkeahtes lohpádusaiguin
mat leat gessojuvvon ruovttoluotta.
Vuolábealde govadat čájeha
nissonolbmuid, almmáiolbmuid
ja fitnodagaid oassi dain doarjagiin mat leat juolluduvvon ealáhusovddideamis,
lotnolasealáhusain ja duodješiehtadusas,
ja ortnegiin ollislaččat.
Govus 2.6 Juolluduvvon ruhtadoarjagat ealáhusovddideapmái,
lotnolas ealáhusaide ja
duodješiehtadussii gulli doaimmaide.
Kárta boahtte siiddus čájeha
juolluduvvon doarjagiid juogadeami gielddaid mielde ealáhusa
ohcanvuđot ortnegiidda.
Govus 2.7 Jagi 2009 doarjagat ealáhusáigumušaide.
2.11 Birasgáhtten ja kultursuodjalus
2.11.3 Strategiijat
Árjjalaš váikkuhangaskaoapmegeavaheami
bokte nannet sámi árbedieđuid
ja sámi kulturmuittuid fuolaheami
ja suodjaleami vuđđosa
Bisuhit ja viidáseappot
ovddidit gulahallama ja ovttasbarggu guovddáš, regionála
ja báikkálaš eiseválddiiguin
ja eará oassálastiiguin,
nannen dihtii sámi kultur-
ja birasgáhttema rámmaeavttuid
Ovttasbargošiehtadusaid
bokte fylkkagielddaiguin nannet sámi
kulturmuitosuodjalusa
Fuolahit sámi beroštusaid
lagaš gulahallama ja ovttasbarggu
bokte gielddaiguin kulturmuitolága,
plána- ja huksenlága
ja eará guoskevaš mearrádusaid
vuođul
Gulahallama bokte allaskuvllaiguin, dutkanásahusaiguin
ja universatehtaiguin bargat dan ala ahte buoridit sámi
kulturmuitosuodjalusa ja árbedieđuid
dutkama
Sierra biras- ja dálkkádatdieđáhusain čalmmustuhttit sámi árbevirolaš geavaheami hástalusaid
2.11.4 Kulturmuitosuodjalus
2.11.4.1 Statistihkka mii čájeha doaimmaid
Sámedikki hálddašanváldi sámi
kulturmuittuid ektui mielddisbuktá ollu
doaimmaid, maid maiddái
jagi 2009 kulturmuitosuodjalusa doaibmastatistihkka čájeha:
6820 dokumeanttat vuostáiváldojuvvon
ja 2912 dokumeantta sáddejuvvon,
186 báikediđoštallama,
6 vuosttadeami, 19 luvvejuvvon kulturmuittu ja 630 ođđa
kulturmuitologahallama lassin daid rievdadusaid 1082 bođu
kulturmuittus, mat leat logahallojuvvon kulturmuitodiehtovuđđui
Askeladden.
2.11.4.2 Riikkarevišuvnna iskkadeapmi
das mo
Birasgáhttendepartemeanta
lea
fuolahan ovddasvástádusa
ráfáidahttojuvvon
ja suodjalanveara
visttiin
Riikkarevišuvdna lea čađahan hálddašaniskkadeami
das mo Birasgáhttendepartemeanta
lea fuolahan nationála ovddasvástádusa ráfáidahttojuvvon
ja suodjalanveara visttiin. Riikkarevišuvnna
raporta deattasta ahte Birasgáhttendepartemeanttas
eai leat doarvái stivrendieđut
vistesuodjalussuorggis. Sámediggi
lea addán cealkámuša
sihke gaskaboddasaš raportii
ja Riikkarevišuvnna mearkkašumiide.
Sámedikki cealkámuš lea
almmuhuvvon ollásit loahpparaporttas.
Sámediggi lea erenoamážit čujuhan
ahte ii leat ožžon
lassi hálddahusresurssaid sámi
kulturmuitohálddašeapmái
1999 rájes, ja ahte Sámedikki
hálddašanváldi sámi
kulturmuittuid ektui ferte šaddat bistevaš ortnegin.
2.11.4.3 Ovttasbargu Riikkaantikvárain
Sámediggi ja Riikkaantikvára
gulahallaba jeavddalaččat áigeguovdilis áššiid
birra. Sámediggi lea maiddái
ovttas Riikkaantikvárain leamaš mielde
evttoheamen ja juohkimin 2 000 000 ruvnnu sámi
kulturdoaibmabijuide Ráđđehusa
doaibmabidjopáhkas.
Sámediggi lea ávžžuhan Riikkaantikvára
bargat dan ala ahte sámegielat
geavaheaddjit sáhttet geavahit
kulturmuitodiehtovuođu Askeladden sámegillii.
2.11.4.4 Ovttasbargu eará oassálastiiguin
Sámediggi gulahallá jeavddalaččat
guoskevaš fylkkagielddaiguin
kulturmuitohálddašeami oktavuođas.
Sámediggi oassálastá fylkkagielddaid areálaplánaforumii,
ja ovttasbargá maiddái
beaivválaš áššemeannudemiin
ja báikediđoštemiiguin.
Sámedikkis lea muđui
jeavddalaš oktavuohta ja
gulahallan gielddaiguin ja doaibmabiddjiiguin ovttaskas olmmožin,
priváhta ja almmolaš fitnodagaiguin
ja ásahusaiguin. Dát
oktavuohta dáhpáhuvvá erenoamáš dávjá diđoštallanáigodagas.
Sámediggi veahkeha muđui
sihke Norgga kulturmuitofoandda ohcciid ja foandda áššemeannudit
ohcamiid sámi kulturmuittuid
oktavuođas.
2.11.4.5 Ovttasbargošiehtadus Opplándda
fylkkasuohkaniin
Opplándda fylkkasuohkan
ja Sámediggi leat dahkan
ovttasbargošiehtadusa kulturmuitohálddašeami
birra. Šiehtadus lea čuovvoluvvon
dakkár ássánguovllu
roggamiin Rensrennis Oarjjit Slidre suohkanis, maid mii navdit máttasámi ássamin.
Oslo kulturhistorjjálaš musea
lea plánen ja čađahan
roggama, Opplándda fylkkasuohkana
ja Sámedikki ruđaiguin.
Sámediggi juolludii dasa 100 000
ru.
2.11.4.6 Regionálaplána
kulturmuittuid ja
kulturbirrasiid várás
Finnmárkki fylkkagielda
ja Sámediggi gaskasaš šiehtadusas
bohtá ovdan ahte beliin
galgá leat oktasaš kulturmuito-
ja kulturbirasplána. Regionála plána
kulturmuittuid ja kulturbirrasa várás
Finnmárkkus lea ođđahutkanbargu.
Beliin lea ovttamielalašvuohta
das ahte bargu kulturmuitosuodjalusas galgá juogaduvvot
buorebut fágalaš fáttáid
vuođul ja ahte galgá ráhkaduvvot
oktasaš kulturmuitoplána
Finnmárkui. Plánabargu álggahuvvui
politihkalaš stivrenjoavkku ásahemiin
ja plánaprográmma
dohkkehemiin. Sihke fylkkadiggi ja Sámediggi
galget dohkkehit plána.
2.11.4.7 Nuortalašsiida
Sámediggi lea oastán
gohttensaji Nuortalašsiiddas
Njávdámis
ja lea dál dan eaiggát.
Gohttenbarttat leat gaikojuvvon. Ássanvisti
gal čuožžu
ja galgá divoduvvot bálvalusvistin báhpaide
mat dollet ipmilbálvalusaid
ja galledit searvegotti, ja orrunsadjin ja vuorkán eanadatdikšuma
ja kulturbirrasa dikšuma
oktavuođas. Jahkásaš dikšuma čađaha
Nuortasámi musea šiehtadusa
vuođul.
Ođđasis
hávdádeami
oktavuođas lea Riikkaantikvára
juolludan Sámediggái
ruđaid Nuortalašsiidda
hávdesaji ovdaiskkadeapmái.
Iskkadeapmi čađahuvvui
ovttas Norsk institutt for kulturminneforskning, earret eará geavahettiin
georádara/giedderádara
mainna duođašta hávddiid
logu ja hávdesajit viidodaga. Areálaplána
suodjalanguovllu várás
lea ráhkaduvvomin.
Sámediggi lea doallan álbmotčoahkkima
Njávdámis gos
lei diehtojuohkin ođđasis hávdádeami
birra Nuortalašsiiddas.
2.11.4.8 Ceavccegeađgi-Mortensnes UNESCOs
máilmmiarbelisttus
Sámediggi lea guhkit áiggi oččodan
Ceavccegeađgi-Mortensnes
UNESCO máilmmiárbelistui. Sámediggi
lea bargagoahtán dan badjelii ahte ásahuvvo
bargojoavku mas Riikkaantikvára,
Unjárgga gielda ja Sámediggi
barget viidáseappot plánain
vai ášši
ovdána. Kulturmuitoguovllu
jahkásaš dikšuma čađaha
Várjjat sámi
musea šiehtadusa vuođul.
2.11.4.9 Báikediđoštallamat
Sámediggi lea hálddašaneiseváldin
geatnegahttojuvvon ollašuhttit iskkadangeatnegasvuođa.
Sámediggi árvvoštallá áššemeannudeamistis
hui vuđolaččat diđoštallandárbbu.
Go dattetge válljejuvvo čađahit
diđoštallama,
de lea sivvan dasa ahte ii leat ovdal diđoštallojuvvon
plána- ja huksenguovllus,
dahje ahte ovddeš diđoštallamat árvvoštallojuvvojit
leat váilevaččat
ođđa dieđuid
vuođul sámi
kulturmuittuid birra. Diđoštallamiid áigumuš livččii
maiddái daid sámi
kulturmuittuid logahallamiid kvalitehtasihkkarastin, mat leat čađahuvvon
ovddeš diđoštallamiin.
Sámedikkis lea buorre ovttasbargu
Sámedikki hálddašanguovllu
fylkkagielddaiguin diđoštallamiid
juogadeami dáfus. Dát
ii guoskka davit Nordlándda hálddašanguvlui
gos ovttasbargu diđoštemiid
juogadeapmi ii oro doaibmamin nu bures go lei berret.
Dá leat ovdamearkkat
makkár diđoštallamat
leat čađahuvvon jagis
2009:
Avinor lea áššáskuhttojuvvon
leat rihkkon mearrádusaid
mat gildet duohtadeamis kulturmuittuid Čáhcesullo girdišiljus.
Sámediggi lea ovttas Finnmárkku
fylkkasuohkaniin, Romssa musean ja Čáhcesullo
politiijain diđoštallan
guovllu ja gávnnahan ahte
earret eará lea sámi
hávdesadji gávcciin
hávddiin duohtaduvvon njuolgga
ja golmma bođu hávddi
sihkkarastinavádat lea rihkkojuvvon. Fágalaš árvvoštallan
ii mielddisbuktán roggangáibádusa
go hávddit iešalddiset
eai leat billahuvvan, muhto gáibiduvvui čorget
luonddu hávddiid birra.
Sámediggi lea čađahan báikediđoštallama
dan oktavuođas go Meavkki
báhčinguovlu galgá čielggaduvvot
kulturmuittuid ektui. Ledje juo ovdal registrerejuvvon ollu kulturmuittut guovllus,
ja 25 ođđa
kulturmuittu fuomášuvvojedje.
Ođđa gávdnosat
ledje eanaš árranat, muhto
maiddái registrerejuvvojedje
golbma geađgerieggá,
maid doaibma ii leat oahpis.
Sámediggi lea ráhkadan dikšunplána
seailluhit áidnalunddot guovžahávdečoakkáldaga Návuona
suohkanis. Johtolat lea áittan guovžahávddiide.
Guovllus leat maid registrerejuvvon muhtun ođđa
kulturmuittut.
Ráđđehus
lea 2008:s čujuhan 20 válljejuvvon
kultureanadaga eanadoalus mat galget oažžut
sierra dikšuma ja hálddašeami.
Mearrasámi gilli Skárfvággi
Gáivuonas lea válljejuvvon
Romssa fylkka nationála
eanadoalloeanadahkan. Gilli ovddasta árbevirolaš mearrasámi ássama
ja eallinvuogi. Sámediggi bargá ovttas
Romssa fylkkamánniin ja Gáivuona
suohkaniin dáinna prošeavttain.
Sullii 20 arkeologalaš kulturmuittu
(goahte- ja návetsajit, áidesajit, sieiddit
), 11 suodjalanveara oapmegoađi
ja láđut
ja 19 návsttu, mearravistti, mearaduvdaga
ja guollejielli. Sámediggi
lea jearahallan ja diđoštallan
ovttas eanaeaiggádiiguin,
mat árjjalaččat gáhttejit
eanadoalloeanadaga. Nordlánddas
lea Kjelvik- Engan/Ørnes guovlu Sørfoldda
suohkanis mii lea válljejuvvon.
Dás lea earret eará Kjelvik-nammasaš sámi
láigodállu,
mas leat auteanttalaš visttit
nugo barta, návet, dollastohpu,
bádji ja visti gosa vurkejedje
biergguid ja guliid. Mearragáttis
leat maiddái návsto-
ja mearravistesajit.
Sierra hálddašanplána ráhkadeami
oktavuođas Rogo álbmotmeahci
várás
Sørfoldda suohkanis Nordlándda
fylkkas lea Sámediggi čađahan
diđoštallama álbmotmeahcis.
Buohkanassii registrerejuvvojedje 52 kulturmuitobáikki.
Dát leat árranat/lávvosajit,
goahtesajit, mearkkat muorain, mánáid
kulturmuittut, sieiddit ja bákteloamut.
Riikkaantikvára lea addán Sámediggái
doarjaga ráhkadit sierra dikšunplána
rokkahaga várás mii
lea Skorvkjosenis Divttasvuona suohkanis eastadit ahte dat billašuvvet
ain eanet. Registrerenbargu lea addán
Sámediggái dárbbašlaš visogova
kulturmuittuid viidodagas, daid dilis ja dikšundárbbus. Registrerejuvvon
kulturmuittut leat rašis
kulturmuittut, ja dárbu
rokkahaga eanet duođaštit
ja dikšut lea stuoris.
2.11.4.10 Vistesuodjalus
Sámediggi lea 2009:s čađahan diđoštallamiid
sámi vistesuodjalusa oktavuođas
Finnmárkkus, Romssas ja Davit
Nordlánddas. Dan lassin
lea Sámediggi bargan iešguđet plána-
ja ovddeštanáššiiguin.
Ovdamearkan sáhttet leat
dakkár áššit
go Sandeggen girkogárdi Gáivuona
suohkanis, válljejuvvon
kultureanadagat Skárfvákkis
Romssas ja Máhkkanjárggas
Finnmárkkus ja kulturmuitoiskkadeamit
Uhca Liidnavuonažis, Finnmárkkus.
Sámediggi bargá ovttas
Deanu gielddain ja Sirpmá giliservviin
máŋgga jagáš vistesuodjalanprošeavttain Sirpmás.
Prošeavtta mihttomearri
lea háhkat vásáhusaid
sámi vistesuodjalusas ja
oahpahit ovddeštanduojáriid. Prošeavtta
oktavuođas lágiduvvui fágaseminára árvvoštallat
bohtosiid dán rádjai.
2.11.4.11 Vuosttaldeamit
Sámediggi lea kulturmuitoeiseváldin ovddidan
vuosttaldeami Hámmanoaivvi
bieggafápmorusttega muddenplánii Báhcavuona
gielddas. Vuosttaldeapmi lea ovddiduvvon daid kulturmuitodiđoštallamiid
vuođul, mat lea čađahuvvon guoskevaš guovllus.
147 eaŋkil kulturmuittu
leat registrerejuvvon, mat juohkásit
82 kulturmuitobáikái.
Dás lea sáhka čilain,
urain, vuorkkáin, borain,
dáktevuorkkáin
ja vejolaš hávddiin.
Plánaguovllu gaskkamus
oassi šaddá vuostálaga
máŋgga registrerejuvvon
kulturmuittuin, main lea oktavuohta sápmelašvuhtii
ja lohkkojuvvojit automáhtalaččat
ráfáiduhttojuvvon.
Dáin kulturmuittuin árvvoštallojuvvojit
máŋgasis leat
viehka guhkes áigeolli ja
dat duođaštit
oktilisvuođa guovllu sámi
geavaheamis, dat mearkkaša
bivdoservodaga rájes boazodoalu
rádjai. Viidáseappot čatnasit
várra muhtun kulturmuittut
boares sámi oskui ja árbevirrui.
Vásáhusárvu árvvoštallojuvvo
stuorisin.
Ohccojuvvon doaibmabidju sáhttá Sámedikki árvvoštallama
mielde duššadit,
vahágahttit ja vuortnuheamit
heahppášuhttit
sámi kulturmuittuid, ja
danne dat rihkku kulturmuitolága.
Sámediggi oaivvilda ahte
osiid guovllus ferte váldit
eret muddenplánas. Dat mii
vel báhcá plánaevttohusas váikkuha
ain visuálalaččat
registrerejuvvon kulturmuittuide, muhto areálahálddašeapmi
ii rihko kulturmuitolága.
2.11.4.12 Gaskkusteapmi
Gaskkustanbealli lea oassi kulturmuitobarggus, ja Sámediggi
lea earret eará ofelastán jahkásaš Golleverremárssas
Deanu gielddas. Fáddán
lei historjjálaččat
dovddus bivdoássanbáiki
mii gullá Gollevári
viiddes bivdorusttegii.
2.11.5 Birasgáhtten
2.11.5.1 Sámedikki biras- ja areáladieđáhus
Sámedikki dievasčoahkkin
meannudii 2009:s Sámedikki
biras- ja areáladieđáhusa,
Eallit riikkas dan dábiid
mielde. Dieđáhus
bidjá ovdan Sámedikki
biras- ja areálapolitihka, sihke
riikkalaš ja riikkaidgaskasaš dásis.
Dása gullet sihke áššesuorggit
main Sámedikkis lea duohta
háldenvejolašvuohta,
ja suorggit main Sámediggi
ovttas earáiguin sáhttá hábmet
biraspolitihka.
Sámedikki biras- ja areáladieđáhusa
váldomihttomearrin lea sihkkarastit
ceavzilis ovddideami buot areála-
ja resursahálddašemiin sámi ássanguovlluin.
Heahttás biraspolitihka čuvvosat čuhcet
erenoamážit álgoálbmogiidda. Sámediggi
deattuha dárbbu searvat
riikkaidgaskasaš deaivvadanbáikkiide
vai álgoálbmogiid
oaidnu sihkkarastojuvvo bajimus biraspolitihkkii.
Čuolbmačilgehusat
mat čatnasit birrasii ja
areálii leat viidát
ja fátmmastit hui iešguđetlágan áššesurggiid.
Dieđáhusas čujuha
Sámediggi hástalusaide
mat čatnasit sámeguovlluid ássamii
ja veahkadatovddideapmái,
areálaid ja resurssaid geavaheapmái
ja suodjaleapmái, oppamáilmmálaš birashástalusaide,
ja lágaide vuoigatvuođaid,
máhtu ja gelbbolašvuođa
birra. Dieđáhus bidjá maid
ovdan deaŧalaš surggiid vuoruhuvvon
doaibmabijuid.
2.11.5.2 Dálkkádat
ONa álgoálbmotáššiid Bistevaš Forum
doalai čoahkkima Kárášjogas. Čoahkkin
lei ovdačoahkkin Bistevaš Foruma sešuvdnii
New Yorkas. Dálkkádatrievdamat
ja álgoálbmogat
lei okta máŋgga
fáttás
mat ságaškuššojuvvojedje čoahkkimis.
Sámedikkiin ja Ruošša
bealde sámiid ovddasteaddjiin
ledje sierra čoahkkimat
lahtuiguin. Dan lassin lei rabas čoahkkin
sámi organisašuvnnaiguin
ja ásahusaiguin. Máilmmibáŋku
bođii vásedin
Kárášjohkii divaštallat
dálkkádatdoaibmabijuid Bistevaš Foruma
lahtuiguin rabas čoahkkimis.
Sámediggi ja Sámiráđđi oassálaste
riikkaidgaskasaš álgoálbmotčoahkkimii dálkkádatrievdamiid
birra Anchorages Alaskas. Vásáhusat,
gulahallanoktavuođat, ja
raporta ja julggaštus Anchorage-čoahkkimis,
leat deaŧalaččat
oažžumis álgoálbmotposišuvnnaid
mielde Københavna dálkkádatkonvenšuvnna
njunusčoahkkimii. Sámediggi
lea ráhkadan bajimuš posišuvnnaid
dálkkádatrievdamiid birra.
Sámediggi oassálasttii
Norgga sáttagoddái
bajimusčoahkkimis dálkkádaga
birra ja gaskašiehtadallamiin
dan ovddabealde.
Dat, mo Norga čuovvola Árktalaš ráđi
dálkkádatprošeavtta «Arctic
Climate Impact Assessment», galgá oassečielggadeami
bokte leat mielde ovddideamen, buohtastahttimin ja gaskkusteamen máhtu
dálkkádatrievdamiid
birra – váikkuhusaid
ja heivehemiid – Norgga bealde Árktisas.
Sámediggi oassálastá fáddájovkui
dálkkádatrievdamiid
heivehemiid birra ja váidudeaddji
doaibmabijuid birra, ja lea maid mielde fáddájoavkkus álbmogiid
ja servodagaid birra.
2.11.5.3 Biologalaš šláddjivuođakonvenšuvdna
Sámediggi lea oassálastán
Norgga sáttagoddái čihččet
ja gávccát
bargojoavkočoahkkimii genaresurssaid
birra biologalaš šláddjivuođakonvenšuvnnas. Šiehtadallamat
riikkaidgaskasaš ráđđenvuogi
birra genaresurssaid geavaheami ja vuoiggalaš juogadeami
oktavuođas leat gáibideaddjit. Váldofáttát
maid birra šiehtaduvvui
ledje ráđđenvuogi
ulbmil ja doaibmaguovlu, mihtilmasvuohta, doahttaleapmi, vuoitojuogadeapmi
ja genaresurssaid oažžunvejolašvuohta,
ja kapasitehtahuksen ja árbedieđut
genaresurssaid oktavuođas.
Proseassa oassálastit leat
ain guhkkálagaid.
Sámediggi lea maid oassálastán Norgga
sáttagoddái
guđát
bargojoavkočoahkkimis artihkal
8 (j) oktavuođas álgoálbmogiid árbedieđu,
ođasmahttima ja doaimmaheami birra
mii guoská biologalaš šláddjivuođa
gáhttemii ja ceavzilis geavaheapmái. Álgoálbmotjoavku lei
duhtavaš bargojoavkočoahkkima
bohtosiin álgoálbmogiidda
guoskevaš áššiiguin
ja árbedieđuin,
ja oaivvilda ahte dat addá buori
vuođu konstruktiiva mearrádusaide
beliid čoahkkimis biologalaš šláddjivuođakonvenšuvnna čoahkkimis
2010:s. Dát guoská erenoamážit
lassánan fokusii dasa mo álgoálbmogat
leat ávkkástallan
biologalaš šláddjivuođain
dološ vieruiduvvan ja ceavzilis
geavaheami vuođul. Viidáseappot
lei positiiva ovdáneapmi barggus
etihkalaš kodaid, indikáhtoriid
ja dološ vieruiduvvanrievtti
ovttaiduhttima oktavuođas
ovddideamis vuogádagaid
mat galget suodjalit álgoálbmogiid árbedieđuid.
2.11.6 Areálat
2.11.6.1 Finnmárkkuopmodat
Sámediggi, Finnmárkku
fylkkagielda ja Finnmárkkuopmodat
dollet gulahallančoahkkimiid
juohke jahkebealis. Čoahkkimat
dollojuvvojit Sámedikki
ja Finnmárkku fylkkagieldda
gaskasaš ovttasbargošiehtadusa
vuođul, mas daddjojuvvo
ahte bealit galget «láhčit dilálašvuođa
buori ovttasdoaibmamii Finnmárkkuopmodagain». Čoahkkimiid fáddán
lea earret eará leamaš Finnmárkkuopmodaga
beaggin ja Finnmárkkuopmodaga
boahttevaš badjebáhcaga
hálddašeapmi.
2.11.6.2 Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
II –
viidáset čuovvoleapmi
Sámediggi lea Sámi
vuoigatvuođalávdegotti
II barggu oktavuođas doallan álbmotčoahkkima guoskevaš guovlluin
háhkan dihtii evttohusaid
ja oaiviliid, ja vai lea beassan oahpásmahttit
Sámedikki politihkkii.
2.11.6.3 Suodjaleapmi
2010 Stáhtabušeahtas
biddjojuvvojit ovdan álbmotmehciid
ja eará stuorra suodjalanguovlluid
ođđa hálddašanmálle.
Sisdoallu ja teaksta dávista
Sámedikki ja Birasgáhttendepartemeantta
gaskasaš proseassa konsultašuvdnabohtosii.
Dálá ja ođđa álbmotmehciid hálddašeapmi
galgá dáhpáhuvvat
gielddaidgaskasaš álbmotmeahccestivrra/suodjalanguovlostivrra
bokte. Álbmotmeahccestivrrain galget
leat sihke guoskevaš gielddaid
ja fylkkagieldda álbmotválljen áirasat. Dakkár
guovlluin gos leat sámi beroštusat,
galgá dan lassin Sámediggi
nammadit áirasiid. Sámedikkis
ja Birasgáhttendepartemeanttas
leat vuorrohálešteamit
dan birra guđe málliid
galgá válljet báikkálaš ja
sámi oassálastimii
suodjalanguovlluid hálddašeamis. Dan
birra čađahuvvojit
konsultašuvnnat.
Sámedikkis ja Birasgáhttendepartemeanttas
lea ovttamielalašvuohta
vuvddiid suodjaleami suodjalanláhkaásahusaid hárrái.
Ovddeš ovttamielalašvuohta
suodjalanplánaid birra sámi
guovlluin jotkojuvvui suodjalanláhkaásahusas
Holmvassdalena luonddumeahci várás
Grane suohkanis Nordlándda
fylkkas, ja Trostenelva luonddumeahci várás
Roan suohkanis Mátta-Trøndelága
fylkkas. Mølmannsdalslia, Dragåsvollen, Samsjøen
ja Nålbogen luonddumehciid vuovdeguovlluid várás
sámi boazoguohtunguovlluid
olggobealde lea boahtán teaksta
láhkaásahussii
mii váldá vuhtii
ahte boazodoallu dattetge sáhttá doaibmat
guovlluin johttima, guohtuma ja bođu
bohccuid ohcama oktavuođas.
Davvi-Trøndelága
fylkkamánni lea Sámediggái
dieđihan ahte plánejuvvo álggahuvvot
plánaproseassa Dåapma álbmotmeahci
hárrái Nord-Fosen
suohkanis Namdalseidis ja Verranis Davvi-Trøndelágas,
ja Åfjord, Osen ja Roan suohkaniin Mátta-Trøndelágas.
Evttohus boahtá guoskevaš suohkaniin háleštemiid
vuođul Fosen/Njaarke orohagain.
Evttohus boahtá olggobealde
stuorradiggedieđáhusa álbmotmehciid riikkaplána
birra, ja galgá gehččojuvvon
vuostecealkkan daidda ollu bieggafápmo-
ja fápmojođasprošeaktaplánaide Fosenis.
Sámediggi lea gáibidan
ahte ferte Dåapma álbmotmeahci
suodjalanbargui ásahuvvot
bargolávdegoddi mas leat guoskevaš sámi
beroštusaid áirasat,
dás maiddái
Fosen/Njaarke orohagas.
Sámediggi ja Birasgáhttendepartemeanta
leaba konsultašuvnnaid bokte
soabadan suodjalanláhkaásahusaid
ja sisdoalu Lomsdal-Visten álbmotmeahci/Njaarken vaarjelimmiedajve,
ja Strauman suodjemeahci ja Sjunkhatten álbotmeahci
várás Nordlánddas.
Ovddeš soabadeapmi suodjalanplánaid
oktavuođas sámi guovlluin
lea jotkojuvvon, ja mielde leat boahtán
ođđa
mearrádusat dan birra ahte
suodjalus ii galgga hehttet ávkkástallama
luondduávdnasiiguin mat čatnasit
sámi kultuvrii. Sámediggi
lea čoahkkimis Nordlándda
fylkkamánniin ja guoskevaš gielddaiguin
soabadan dan bargojoavkku čoahkádusa,
mii galgá ráhkadit
hálddašanplána
for Lomsdal-Visten álbmotmeahci
ja Sjunkhatten álbmotmeahci
várás
. Dát lea maid čielggaduvvon
guoskevaš orohagaiguin.
Romssa fylkkamánni lea
váikkuhusčielggadusaid
ja gulaskuddancealkámušaid
vuođul rávven Luondduhálddašandirektoráhtii ahte ásahuvvo álbmotmeahcci
Beardui namain Rohkunborri álbmotmeahcci.
Romssa fylkkamánni ii čađahan
konsultašuvnnaid Sámedikkiin
ja eare guoskevaš sámi
beroštusaiguin, vaikke vel
Sámediggi bivddii dakkár
konsultašuvnnaid dollojuvvot.
Sámediggi áigu čielggadit
Luondduhálddašandirektoráhtain
ja Birasgáhttendepartemeanttain
mo konsultašuvnnat galget čađahuvvot viidáset áššemeannudeamis. Sámediggi
atná sihke Gielas ja Hjerttind/Altevatn/Fagerfjell
orohagaid, ja Talma čearu Ruoŧas,
njuolgga guoskevaš sámi beroštussan
maid stáhta eiseválddit fertejit
konsulteret lassin Sámedikki.
2.11.6.4 Minerálat
Stuorradiggi dohkkehii 2009:s minerálalága.
Mearriduvvon láhka ii váldde
vuhtii Sámedikki oainnu
mii earret eará deattuha
ahte sámi beroštusat
Finnmárkku olggobealde galget
fuolahuvvot. Dat mearkkaša
ahte stáhta sáhttá addit
sihke iskan- ja rogganlobiid Finnmárkku
olggobealde almmá dieđitkeahttá Sámediggái.
Doppe eai árvvoštallojuvvo
sámi deasttat eai ge dat
deattuhuvvo, ja Sámediggi
ii konsulterejuvvo. Sámedikki
oaidnu lea ahte dát lea čielgasit álbmotrievtti
rihkkun.
Sámediggi lea addán cealkámuš Finnmárkkuopmodaga njuolggadusevttohussii
mo geavahit eanaeaiggáda
minerálaid dan eatnamis
maid Finnmárkkuopmodat stivre
ja hálddaša.
Sámediggi deattuha ahte eanaeaiggádiid
minerálaid iskkadeapmi ja
roggan sáhttá dušše dáhpáhuvvat šiehtadusa
vuođul eanaeaiggádiin
dahje bággolonisteami vuođul.
Sámedikki árvalus
lea muhtumassii mielde eanaeaiggáda minerálahálddašannjuolggadusain. Áššiin
rievdaduvvon meahcceávkkástallama
birra lea Sámedikki oaidnu
dat ahte Finnmárkkuopmodat galgá iehčanassii árvvoštallat rievdadusaid
mearkkašumi sámi
kultuvrii, boazodollui, meahcceávkkástallamii, ealáhusdoaimmaheapmái
ja servodateallimii. Dát
guoská maid daidda lobiide minerálalága
vuođul, maid minerálahálddašandirektoráhta
lea árvvoštallan finnmárkkulága
vuođul.
Sámediggi lea addán celkámuša
Báktehovdii Sydvaranger Gruve
ASa ohcamii oažžut
mihtiduvvot, ja rogganlobi, oktiibuot 15 guovllu Mátta-Várjjaga
gielddas. Mihtidanguovllut leat sihke siskkobealde ja olggobealde
Sydvaranger Gruve konsešuvdnaguovllu.
Sámedikkis eai leat mearkkašumit
daidda mihtidanguovlluide mat leat ollásit
konsešuvdnaguovllus. Dát
lea dieđihuvvon ovdal, dainna eavttuin
ahte roggama joatkin ii mielddisbuvtte ođđa
sisabahkkemiid ja rievdaduvvon muddemiid. Sámediggi
lea baicce vuosttildan ahte addojuvvo rogganlohpi dain guovlluin
mat leat konsešuvdnaguovllu
olggobealde. Ággan lea geavahuvvon
ahte Báktehoavda ii leat árvvoštallan
rogganlohpeohcama finnmárkkulága
ja Sámedikki rievdaduvvon
meahcceávkkástallama
njuolggadusaid vuođul. Sámediggi
lea bivdán ahte čađahuvvojit
konsultašuvnnat gaskal stáhta
eiseválddiid ja Sámedikki
jus árvvoštallojuvvo
addit rogganlobi dain guovlluin mat leat konsešuvdnaguovllu olggobealde.
Sámediggi ii leat dán rádjai
ožžon
vástádusa
jearaldahkii ahte čađahit
konsultašuvnnaid.
2.11.6.5 Mohtorjohtalus meahcis
Sámediggi lea mieđihan
rievdadussii mohtorjohtalusláhkii
mii nanne meahcceávkkástallama vejolašvuođaid.
Lea aiddostahttojuvvon ahte rievdadus ii gáržžit
eará vuodjindárbbuid.
Birasgáhttendepartemeanta áigu
konsulteret Sámedikki dan oktavuođas
go sii leat dieđihan ahte
mohtorjohtaluslága guorahallan
galgá loahpahuvvot.
2.11.6.6 Šiehtadus Norgga čázádat-
ja
energiijadirektoráhtain
Sámediggi ja Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhta
leaba soabadan čađahit
konsultašuvnnaid energiijaáššiin.
Direktoráhta lea Oljo- ja
energiijadepartemeantta vuollásaš ja ráhkkanahttá ja
meannuda buot konsešuvdnaáššiid
mat gusket huksemiidda energiijalága
vuođul. Danne deaivvada
Sámediggi dávjá direktoráhtain
huksen- ja areálaáššiin,
ja stáhta eiseváldin
lea Norgga čázádat- ja
energiijadirektoráhta geatnegahttojuvvon čađahit
konsultašuvnnaid Sámedikki
ja stáhta eiseválddiid
gaskasaš bajimus konsultašuvdnašiehtadusa
vuođul. Ovttasbargošiehtadus
lea Sámedikki ja stáhta
eiseválddiid gaskasaš bajimus konsultašuvdnašiehtadusa
aiddostahttin.
2.11.6.7 Konsultašuvnnat bieggamillopárkkaid
birra
Varanger kraft AS lea ohcan konsešuvnna beassat
hukset bieggamilluid Rákkočerrui
Beralvágis. Sámedikkis
leat leamaš konsultašuvnnat
Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhtain
konsešuvdnaohcama birra.
Sámediggi deattuhii hástalusaid
guovtti dili ektui, namalassii sámi
kulturmuittuid ja boazodoalu. Konsultašuvnnat
leat loahpahuvvon ja Sámediggi
ii leat duhtavaš dainna
ahte ii Rákkočearu huksenplánaid
oktavuođas ge mieđit direktoráhta
dasa ahte berre čađahit iskkademiid
kulturmuitolága vuođul ovdalgo
konsešuvdnaohcan meannuduvvo. Guoskevaš orohat
ja doaibmabiddjit lea soahpan ráddjehusaid
plánaguovllus ja heivehemiid
boazodollui. Sámediggi sáhtii dáid
proseassaid vuođul miehtat
dasa ahte Rákkočearu
bieggamilluid huksemis eai leat mearkkašahtti
hehttehusat guovllu boazodollui.
Sámediggi lea ožžon
dieđu oktan váikkuhusčielggadusprográmmain
Kalvvatnan bieggafápmorusttega
huksema birra Bindal suohkanis Nordlánddas.
Plánejuvvon huksen guoská sihke
luonddu- ja kulturbirrasii. Huksemis sáhttet
leat negatiivva váikkuhusat sihke
guovllu sámi kulturmuittuide
ja boazodollui. Sámediggi
ja Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhta leat čađahan
konsultašuvnnaid váikkuhusčielggadusprográmma birra.
Boazodoalu oktavuođas anii Sámediggi
erenoamáš deaŧalažžan
ahte ovdalis čađahuvvon
ja ođđa plánejuvvon
sisabahkkemat galge biddjojuvvot vuođđun čielggadeapmái. Sámediggi
válddii vuhtii ahte ii leat vejolaš soabadit
Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhtain
buot mearkkašumiid ektui
mat ledje čielggadanprográmmii. Sámediggi áigu
váldit ovdan dárbbu
eanet konsultašuvnnaide
go vejolaš konsešuvdnaohcan
oktan váikkuhusčielggademiiguin
biddjojuvvo ovdan.
Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhta
lea vuoruhan njeallje bieggafápmoprošeavtta
Fosenis loahppameannudeami oktavuođas.
Suohkanat maidda dat guoská leat
Roan, Åfjord, Bjugn ja Osen Mátta-Trøndelágas
ja Flatanger Davvi-Trøndelágas.
Orohat masa dat guoská, lea
Fosen orohat. 4 bieggafápmoprošeavtta
leat maŋiduvvon. Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhta rávve
viidáseappot ahte vel 11
bieggafápmoprošeavtta
plánen loahpahuvvo ja ahte
prošeavttat formálalaččat
gessojuvvojit ruovttoluotta gulaskuddancealkámušaid geažil.
Dalle ii oro bieggafápmorusttegiid huksen šaddat
nu viiddis go álggos orui šaddamin.
Dán oaidná Sámediggi
positiivan sámiid bealis. Muhto
ain leat muhtun prošeavttat
main sáhttet leat negatiiva
váikkuhusat sámi
beroštusaide ja sámi
kultuvrii. Dáid plánejuvvon
prošeavttaid geažil
leat Sámedikkis konsultašuvnnat
Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhtain.
2.11.6.8 Mearraenergiijaláhka
Sámediggi ja Oljo- ja
energiijadepartemeanta leaba konsultašuvnnain
juksan ovttamielalašvuođa
mearraenergiija hárrái.
Láhka gusto ávkkástallamii
ođasmuvvi energiijaresurssaiguin
vuođđolinjá olggobealde
ja áigumuššan
lea deattuhit deastta sámi
kultuvrii go addojuvvo areála-
ja konsešuvdnaohcanlohpi.
2.11.6.9 Goliat-fealtta huksen ja doaibma
Barentsábis
Sámedikkis leat leamaš konsultašuvnnat
Oljo- ja energiijadepartemeanttain Goliat-fealtta birra. Bealit
gávnnahedje ahte ii lean
vuođđu
juksat ovttamielalašvuođa áššis.
Bealit eai juksan ovttamielalašvuođa álgoálbmotfoandda
hárrái petroleumadoaimma
oktavuođas dahje livčče
go sámiin sierra vuoigatvuođat
petroleumaresurssaide. Dan vuođul
go ii leat ovttamielalašvuohta
lea Sámedikki árvvoštallama
mielde nu ahte ii leat doarvái
buorre vuođđu guorrasit
huksemii ja doibmii Goliat-fealttas. Sámedikki
oainnut bohtet rivttes láhkai ovdan
Stuorradiggeproposišuvnnas.
2.11.7 Váikkuhangaskaoamit – birasgáhtten
ja kulturmuitosuodjalus – Njuolggo
doarjagat
2.11.7.1 Dutkan ja duođašteapmi
2.11.7.1.1 Dutkan ja duođašteapmi Divttasvuona
rádjelovssaid birra
2009 reviderejuvvon bušeahta
lei várrejuvvon 1 000 000
ru Divttasvuona rádjelovssaid
dutkan- ja duođaštandoibmii. Prošeakta
lea loahpahuvvomin ja gárvvistuvvo
2010:s.
Divttasvuona rádjelovssaid
dutkan- ja duođaštandoaimma
mihttomearri lea čuvget
ja duođaštit
sámi álbmoga árjja
2. máilmmisoađi áiggi
ja Divttasvuona rádjelovssaid árjja
erenoamážit.
Sámediggi ja Árran
Julevsáme guovdásj/Lulesamisk
senter soabaiga 2007:s čađahit golmmajagáš dutkan-
ja duođaštanprošeavtta
2. máilmmisoađi
rádjelovssajohtolaga birra.
2.11.8 Váikkuhangaskaoamit – birasgáhtten
ja kulturmuitosuodjalus –
Ohcanvuđot doarjagat
2.11.8.1 Kulturmuitosuodjalus
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon
sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid
registreren
Rašis ja áitojuvvon
sámi kulturmuittuid sihkkarastin
ja ođasteapmi
Vuoruhansurggiid siskkobealde vuoruhuvvojit prošeavttat
máin lea dihtomielalaš sohkabealperspektiiva, ovddemužžii.
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
2 000 000 ru kulturmuitosuodjaleapmái.
1 968 000 ru juolluduvvui 24 prošektii
mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde. Dáin
leat 17 prošeavtta álggahuvvon
2009:s.
2009 juolludemiin leat 2 prošeavtta gárvvistuvvon.
Ovdalis juolluduvvon doarjagiin kulturmuitosuodjaleapmái gárvvistuvvojedje
2009:s 19 prošeavtta.
Dan lassin juolludii Riikkaantikvára 2 000 000
ru Sámediggá ráfáiduhttojuvvon
ja suodjalanveara visttiid suodjaleapmái.
2 000 000 ru juolluduvvui 7 prošektii.
2.12 Dearvvašvuohta ja sosiála
2.12.1 Váldomihttomearri
Dássásaš dearvvašvuođa- ja
sosiálabálvalusat
sámi álbmogii,
nugo muđui álbmogis
leat
2.12.3 Strategiijat
Gulahallamiin ja ovttasbargguin guovddáš eiseválddiiguin
ja gullevaš oassálastiiguin
sihkkarastit Sámediggái
váikkuhanfámu sámi álbmoga dearvvašvuođa-
ja sosiálafálaldaga
hábmemis ja čađaheamis
Váikkuhangaskaomiid
aktiivvalaš geavaheami bokte
veahkkin heivehit dakkár
dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusa
mii lea vuođđuduvvon
sámi giella- ja kulturáddejupmái
buot dásiin
2.12.4 Ovttasbargu sierra aktevrraiguin
Sámediggi gulahallá sierra
aktevrraiguin ovddidan dihte buoret dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusa
sámi álbmoga várás.
2.12.5 Sámi mánáid vuoigatvuođat
2009:s lei gollan 20 jagi das go ON mánáidvuoigatvuođa
konvenšuvdna mearriduvvui.
Dan oktavuođas lágidii
Sámediggi seminára
mánáidkonvenšuvnna birra
Sámedikki áirasiidda. Mánáidkonvenšuvdna
lea deaŧalaš gaskaoapmi
Sámedikki barggus sámi
mánáid
ja nuoraid vuoigatvuođaiguin.
Sámediggi lea maiddái
dorjon Gáldu Čála
almmuheami – Mánáidkonvenšuvdna
ja sámi mánát
Norggas.
2.12.5.1 Sámi mánáid bearráigeahčču
mánáidsuodjalusa
fuolahusas
Sámediggi lea álggahan
konsultašuvnnaid Mánáid-, dásseárvo-
ja searvadahttindepartemeanttain sámi
mánáid bearráigeahččanortnega hárrái
mánáidsuodjalusa
fuolahusas. Konsultašuvnna
duogážin
lea sámi mánáid
gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid
goziheapmi olggobealde vánhemiid
ruovttu. Sámedikki ulbmilin
lea ahte sámi mánáid
gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođat maid
konvenšuvnnat ja nationála lágat
stivrejit, galget heivehuvvot láhkaásahusaide
mánáidsuodjalusa
bearráigeahču
birra.
2.12.5.2 Mánáidviessu
Sámediggi konsultere
Justiisa- ja politiijadepartemeanttain sámi
mánáid
vuoigatvuođaid goziheami
ja dárbbu organiserema hárrái
Mánáidviesus. Mánáidviessu
lea ođđa gažadanmálle
mánáide
geat leat gillán vearredaguid
ja ulbmilin lea čohkket
buot gelbbolašvuođa
ja instánssaid ovtta sadjái fysálaččat.
Sámedikki mihttomearrin
lea ahte sámi mánát
geat gillájit vearredaguid
galget oažžut kultuvrralaččat
ja gielalaččat heivehuvvon
fálaldaga go deaivvadit dikšunapparáhtain,
politiijaiguin ja riektedoaimmahagain.
2.12.6 Ovttasdoaibmanođastus
Sámedikkis leat leamaš gulahallančoahkkimat
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanttain ovttasdoaibmanođastusa
barggu birra. Ovttasdoaibmanođastusa
ulbmilin lea oččodit buoret
ovttasdoaimma vuođđo-
ja spesialistadearvvašvuođabálvalusaid gaskka.
Sámediggi lea dieđihan
ahte ovttasdoaibmanođastusas
leat váikkuhusat buot sámiide,
ja danne ferte nationála dásis
bidjat guovddážii
sámi perspektiivva barggus
bajimuš dásis. Sámediggi
lei bovden sámi fágabirrasiid čoahkkimii
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanttain. Stuorradiggedieđáhus
ovttasdoaibmanođastusa birra
lea geigejuvvon Stuorradiggái. Sámediggi áigu čuovvolit viidáseappot
sámi pasieanttaid dearvvašvuođafálaldaga
goziheami Ovttasdoaibmanođastusas.
2.12.7 Spesialistadearvvašvuođabálvalusat
Sámediggi lea ovttasráđiid Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanttain ovttamielalaš das
ahte álggahuvvo prošeakta
ráhkadan dihte doaibmabijuid dan
várás
vai sámi pasieanttat besset geavahit
iežaset giela oktavuođas
spesialistadearvvašvuođabálvalusain.
2.12.8 Sámi nationála
gelbbolašvuođaguovddáš oahppama
ja máhttima várás
Lea ásahuvvon oahppan-
ja máhttinguovddážat
miehtá riikka mat galget gozihit
pasieanttaid ja oapmahaččaid
oahpaheami. Sámi pasieanttat
leat unnán geavahan daid
fálaldagaid maid oahppan-
ja máhttinguovddážat
dál fállet
eaige dat doaimma dohkálaččat.
Danne doarju Sámediggi sierra
oahppan- ja máhttinguovddáža ásaheami
sámi pasieanttaid várás,
mii váldá vuolggasaji
sámi gielas ja kultuvrras.
Fálaldat galgá leat
nationála dásis
ja galgá bálvalit
olles sámi álbmoga
Norggas. Sámediggi lea váldán
dán ovdan Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanttain, ja leaba ovttamielalaččat
das ahte dát galgá čuovvoluvvot regionála
dearvvašvuođadoaimmahagaid
bargodoaibmadokumeanttain.
2.12.9 Regionála
dearvvašvuođadoaimmahagaid
bargodoaibmadokumeanttat
Sámediggi lea čađahan
konsultašuvnnaid Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanttain sámi
pasieanttaid dárbbuid ja
vuoigatvuođaid goziheami birra
regionála dearvvašvuođadoaimmahagaid
2010 bargodoaibmadokumeanttain. Konsultašuvnnaid
boađusin lea earret eará ahte čuovvovaš teaksta váldojuvvui
mielde buot regionála dearvvašvuođadoaimmahagaid
bargodoaibmadokumeanttaide:
«Sámi
pasieanttaid vuoigatvuohta ja dárbu
oažžut láhččojuvvon
fálaldagaid galgá ohcaluvvot
ja oainnusmahttojuvvot plánemis, čielggadusain
ja go mearrádusat dahkkojuvvojit.»
2.12.10 NAV
Sámedikkis lea beroštupmi
sihkkarastit dan ahte sámi
geavaheaddjit NAV-vuogádagas
ožžot
fálaldagaid sámi
giella- ja kulturmáhtolašvuođa
vuođul, ja dieđuid
vuođul sámi
servodatdiliid birra. Danne lea Sámediggi
joatkán barggu mii guoská sámi
bálvalusdárbbašeddjiid
vuoigatvuođaide ja dárbbuide
ođastusas, ja lea máŋgii
váldán
dán ovdan čoahkkimiin
Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain.
2.12.11 Heahtedieđihanbálvalus
Sámediggi lea álggahan
konsultašuvnnaid Justiisa-
ja politiijadepartemeanttain sámi
giela ja kulturmáhtolašvuođa
goziheami birra heahtedieđihanbálvalusas.
Dál váilu
heahtedieđihanguovddážiin
sámi giella ja kulturgelbbolašvuohta,
man geažil sáhttá šaddat
nu ahte sámi geavaheaddjit
eai oaččo
ge veahki doarvái johtilit.
Konsultašuvnnain lea Sámediggi váldán
vuolggasaji das ahte sámi geavaheddjiin
lea vuoigatvuohta geavahit sámegiela
go lea oktavuohta heahtedieđihanguovddážii.
Dát ferte čuovvoluvvot
barggus ođđa digitála
heahtefierpmádagain dainna lágiin
ahte čovdosiin mat válljejuvvojit
gozihuvvojit sámi geavaheddjiid dárbbut.
Bargguin ođđa
riikaviidosaš digitála
heahtefierpmádagain leat
maŋŋonan.
Sámediggi áigu leat
mielde plánaproseassas viidáseappot danne
vai sámi giella ja kultuvra
gozihuvvo dohkálaš vugiin.
2.12.12 Váikkuhangaskaomiid evalueren
dearvvašvuođa-
ja
sosiálaáŋgiruššamiidda
Sámedikki áŋgiruššamiid váldoulbmilin
dearvvašvuođa-
ja sosiálasuorggis lea dat
ahte sámi álbmogii
ovddiduvvojit dásseárvosaš dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusat
nugo muđui leat álbmogis. Sámediggi
lea 2009:s evalueren váikkuhangaskaomiid
geavaheami áigodagas 2001 – 2007.
Evalueremis boahtá ovdan
ahte prošeavttain maid Sámediggi
lea dorjon leamaš nana váikkuhus
sámi kultuvra ja giella
máhtolašvuhtii
ja áddejupmái
dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusas,
ja erenoamážit
boarrásiidfuolahusas.
Prošeavttat eai leat
buvttihan stuorát áddejumi
das ahte ovddidit dearvvašvuođafálaldagaid
main sámi giella ja kultuvra
vuhtii váldojuvvo julev-
ja lullisámi guovlluin.
Prošeavttat maid eai leat
duođi eanet dagahan dan
ahte sámi pasieanttaid dárbbut
livčče biddjojuvvon
eanet guovddážii ovddasvástideddjiid
gaskkas bajimuš dásis.
Evalueren čájeha
ahte doarjagiin lea ávki.
Hástalussan leat vátna
resurssat, iešguđege
prošeavttaid bohtosiid gaskkusteapmi
ja viidáset bargu áddejumi
buoridemiin ovddasvástideaddji
dearvvašvuođaeiseválddiid gaskkas
daid dárbbuid ektui mat
leat erenoamážit
julesámi ja máttasámi
guovlluin
2.12.13 Váikkuhangaskaoamit –
dearvvašvuođa-
ja
sosiálaáŋgiruššamat – ohcanvuđot
doarjagat
2.12.13.1 Dearvvašvuođa-
ja sosiálaprošeavttat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Prošeavttat
mat ovddidit sámi giella- ja
kulturmáhtolašvuođa dálá dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusain
Metodaovddidanprošeavttat
Prošeavttat main
leat konkrehta doaibmabijut bistevaš láhčima várás
Prošeavttat mat
ovddidit buriid reaidduid maiguin mihtidit ja sihkkarastit kvalitehta sámi álbmoga dearvvašvuođa-
ja sosiálafálaldagain
Ráhkadit buohcciide
heivehuvvon dearvvašvuođa-
ja sosiálafágalaš girjjálašvuođa
mii lea vuođđuduvvon
sámi gillii ja kultuvrii.
Girjjálašvuođa
dahje gihppagiid jorgalahttin sámegillii
ii leat vuoruhuvvon.
Ovdaprošeavttat
dutkanideaid ja prošeaktaevttohusaid
ovddideapmái
Bajábeale namuhuvvon
prošeavttat main leat máŋga
ruhtadeaddji, vuoruhuvvojit
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 3 250 000
ru dearvvašvuođa-
ja sosiálaprošeavttaide.
2 894 000 ru juolluduvvui 17 prošektii
siskkobealde mearriduvvon vuoruhemiid. Dáid
gaskkas leat 16 prošeavtta álggahuvvon
2009:s.
16 prošeavtta ovdal juolluduvvon
doarjagiin dearvvašvuođa-
ja sosiálaprošeavttaide
gárvvistuvvojedje 2009:s.
2.13 Sámi organisašuvnnat
2.13.2 Váikkuhangaskaoamit – sámi
organisašuvnnat – ohcanvuđot
doarjagat
2.13.2.1 Sámi organisašuvnnat
2.13.2.1.1 Sámi váldoorganisašuvnnat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Jagi 2009 bušeahtas várrejuvvui 2 451 000
ru sámi váldoorganisašuvnnaide.
Guovtti organisašuvdnii juolluduvvui
2 452 000 ru.
2.13.2.1.2 Sámi politihkalaš bellodagat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Jagi 2009 bušeahtas várrejuvvui
250 000 ru sámi
politihkalaš bellodagaide.
Ovtta bellodahkii juolluduvvui 250 000 ru.
2.13.2.1.3 Sámi rájárasttideaddji organisašuvnnat
Doarjjaortnega mihttomearri
Jagi 2009 bušeahtas várrejuvvui
350 000 ru sámi
rájárasttideaddji
organisašuvnnaide. Ovtta
organisašuvdnii juolluduvvui
350 000 ru.
2.13.2.1.4 Sámi kulturorganisašuvnnat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Jagi 2009 bušeahtas várrejuvvui
350 000 ru sámi
kulturorganisašuvnnaide.
4 organisašuvdnii juolluduvvui
350 000 ru.
2.13.2.1.5 Sámi ealáhusorganisašuvnnat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Jagi 2009 bušeahtas várrejuvvui
500 000 ru sámi
ealáhusorganisašuvnnaide. 5
organisašuvdnii juolluduvvui
500 338 ru.
2.13.2.1.6 Sámi dásseárvoorganisašuvnnat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Jagi 2009 bušeahtas várrejuvvui
300 000 ru sámi
dásseárvoorganisašuvnnaide.
Guovtti organisašuvdnii juolluduvvui
301 000 ru.
2.13.2.1.7 Sámi organisašuvnnat
mat barget nuppi máilmme
soađi geažil oahpu
massán olbmuid áššiiguin
Doarjjaortnega mihttomearri:
Jagi 2009 bušeahtas várrejuvvui
200 000 ru sámi
organisašuvnnaide mat barget nuppi
máilmme soađi
geažil oahpu massán
olbmuid áššiiguin. Golmma
organisašuvdnii juolluduvvui
199 000 ru.
2.14 Eará váikkuhangaskaoamit
2.14.1 Váikkuhangaskaoamit
sámediggeráđi geavahusas
2.14.1.1 Regionála ovddideapmi
Jagi 2009 reviderejuvvon bušeahtas várrejuvvui
3 800 000 ru ovttasbargošiehtadusaid čuovvoleapmái, maid
Sámediggi lea dahkan Finnmárkku, Romssa,
Norlándda, Davvi-Trøndelága, Mátta-Trøndelága
ja Hedmárkku fylkkagielddaiguin. Šiehtadusaid
ulbmilin lea nannet ja buktit oidnosii sámi
giela, kultuvrra ja servodateallima ovttasbargguin fylkkagielddaiguin.
Jagis 2009 dagai Sámediggi
ovttasbargošiehtadusa sámi
kulturmuitosuodjaleamis Opplándda
fylkkagielddain. Sámedikki
ulbmilin lea oažžut ovttasbargošiehtadusa
maiddái Oslo gielddain.
Jahkásaččat dieđihuvvo
fylkkadikkiide ja Sámediggái
doaimmaid ja ovdáneami birra.
Vuođđu
raporttaid ráhkadeapmái
biddjo jahkásaš čoahkkimiin
politihkalaš dásis
guoskevaš fylkkagielddain.
Ovttasbargošiehtadusat ođastuvvojit jeavddalaččat.
Ovttasbargošiehtadus Sámedikki
ja máttasámi
guovllu fylkkagielddaid gaskka lea ođasmahttojuvvon 2009:s.
Ovttasbargošiehtadusain
leat oktasaš doaibmabijut
ollu servodatsurggiin ja ruđat regionála
ovddideapmái mannet doaibmabijuide
ja prošeavttaide mat ruhtaduvvojit ovttasráđiid
fylkkagielddaiguin.
Jagis 2009 juolluduvvui 5 217 500 ru 27 prošektii.
Liigegeavaheami sivvan lea doaibmabijuid vuoruheapmi fylkkagielddaid
ovttasbargošiehtadusain,
ja dat ruđat leat vižžojuvvon
unnit geavahuvvon poasttain ja geavatkeahtes juolludusaid ruovttoluotta
geassimiin.
2.14.2 Friija váikkuhangaskaoamit
Jagi 2009 bušeahtas várrejuvvui
550 000 ru friija váikkuhangaskaomiide
maid sámediggeráđđi
geavaha doaibmabijuide maidda muđui
ii gávdno ruhta Sámedikki
váikkuhangaskaomiin.
Jagis 2009 juolluduvvui 777 700 ru 15 prošektii.
Liigegeavaheami sivvan lea doaibmabijuid vuoruheapmi friija ruđain,
ja dasa lea váldojuvvon
poasttain main lea báhcan ruhta
ja geavatkeahtes juolludusaid ruovttoluottageassimiin.
2.14.3 Riikkaidgaskasaš doaibmabijut
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 1 100 000
ru riikkaidgaskasaš doaibmabijuide maid
sámediggeráđđi
geavaha doaibmabijuide maidda muđui
ii leat ruhta Sámedikki
váikkuhangaskaomiin. Ollislaš rámmas
juolluduvvui 250 000 ru Barents álgoálbmotkantuvrii Lujárvvis,
ja 700 000 ru Interreg 2007 – 2013 Oasseprográmma
Sápmi sámi regionála
prošeaktaruhtadeapmái. Dát
ruđat leat juhkkojuvvon
4 prošektii 2009:s. Dasa
lassin lea addojuvvon 50 000 ruvdnosaš doarjja
Mama Sara Education Foundation for Maasai School Children/Youth,
ja doarjja álgoálbmotráđđeaddi
oasseruhtadeapmái Barents
International Čállingottis
100 000 ru mii lea šiehtaduvvon
Olgoriikadepartemeanttain.
2.14.3.1 Rámmašiehtadus
Olgoriikadepartemeanttain
Sámediggi ja Olgoriikadepartemeanta
leat 2009:s vuolláičállán rámmašiehtadusa
doarjaga hárrái
Sámedikki riikkaidgaskasaš bargui.
Olgoriikadepartemeanta láve
jahkásaččat
addit 1 000 000 ru Sámedikki
riikkaidgaskasaš bargui. Dát
doarjja addojuvvo Sámediggái go
galgá ovddastit sámi álbmoga. Rámmas
várrejuvvo 650 000
ru Sámedikki riikkaidgaskasaš bargui álgoálbmotáššiiguin
ON ja eará multilaterála
organisašuvnnaid siskkobealde,
ja bilaterála bargui regionála
organisašuvnnaid siskkobealde mat
barget álgoálbmotáššiiguin.
ON-vuogádagas guoská dát
earret eará Álgoálbmotáššiid bissovaš forumii
searvamii ja álgoálbmotbargui
ON siskkobealde. Dasa lassin galgá doarjja
geavahuvvot goluide mat šaddet
das go Sámediggi searvá álbmotgaskasaš organisašuvnnaide olggobealde
ON-vuogádaga ja bilaterála bargui
organisašuvnnaid guovdu
Asias, Afrihkás ja Latin-Amerihkás
mat barget álgoálbmotvuoigatvuođaiguin. Sámedikki
searvamii Barentsráđđái
ja Árktalaš ráđđái
lei várrejuvvon 350 000
ru 2009:s.
2.14.3.2 Sámedikki riikkaidgaskasaš bargu
Riikkaidgaskasaš ovttasbargu álgoálbmotsearvamis
lea čoavdda go galgá sihkkarastit
nana ceavzilis ovdáneami
mainna sihkkarastojuvvo álgoálbmogiid
birgejupmi. Dát lea erenoamáš mávssolaš go guoská dálkkádatrievdamiidda
main čovdosiid ferte gávdnat
riikkaidgaskasaš šiehtadusaid
dahkama bokte ja daid aktiivvalaš čuovvoleami
bokte nationála dásis.
Sámedikki searvan riikkaidgaskasaš bargui
vuoruhuvvo čavgadit vátna
resurssaid geažil. Dasto
bohtet dađistaga vuordámušat
iešguđege dáfus,
maiddái stáhtaid
bealis, ahte Sámediggi galggašii
searvat ja áŋgiruššat
riikkaidgaskasaš arenas.
Ollu riikkaidgaskasaš aktevrrat
leat čájehan
beroštumi Sámediggái
ja Sámedikki doibmii 2009:s.
Máŋggat
olgoriikkalaš delegašuvnnat
leat galledan Sámedikki.
2.14.3.3 Sámi parlamentáralaš ráđđi
Sámi parlamentáralaš ráđđi
lea parlamentáralaš ovttasbargoorgána
Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid
gaskka. Ruošša
beale sámit leat bissovaš searvit
ráđis.
Sámi parlamentáralaš ráđđi galgá gozihit
sámi beroštusaid
riikkarájáid
rastá ja doaibmat sámi jietnan
riikkaidgaskasaččat. Sámediggi
lea juolludan 500 000 ru Sámi parlamentáralaš ráđđái
stáhtabušeahta bokte.
Juolludus manná dan sámediggái
mii doaibmá ráđi čállingoddin.
Juohkehaš sámediggi
máksá ieš goluid
sáttagottiid searvama ovddas čoahkkimiidda
ja eará ovddastemiide.
Jođiheaddjidoaibma Sámi
parlamentáralaš ráđis
juogaduvvo golmma sámedikki
gaskka vuoruid mielde. 29.10.08 rájes
lea dat leamaš Ruoŧa beale
sámedikkis ja gitta 16 mánu áigodaga.
Ráđđi
lea mearridan sierra doaibmaplána áigodahkii skábmamánu
2008 rájes juovlamánu
2010 rádjai. Plánas válddahallojuvvojit
earret eará sámi giella,
oahpahus/oahppu, nuoraidáššit,
sámi universitehta, davviriikkalaš sámekonvenšuvdna,
resursageavaheapmi ja biras, riikkaidgaskasaš áŋgiruššamat
ja dásseárvu.
Doaibmaplána lea háldenlinján
ráđi
bargui.
2.14.3.4 Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna
Jahkásaš čoahkkin
Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámeministariid
ja sámedikkiid presideanttaid
gaskka mii livččii
galgan dollojuvvot skábmamánus
2009, maŋiduvvui ođđajagimánnui 2010.
Sivvan maŋideapmái
lei dat go ain lea eahpesihkarvuohta erenoamážit Suoma
beale Sámedikkis sierra
beallasašrolla ja sierra šiehtadallanrievtti ektui šiehtadallamiin
davviriikkalaš sámekonvenšuvnnas.
Norgga ráđđehus
lea fállan lágidit maŋiduvvon čoahkkima,
mii dollojuvvo Ruoŧa ovdagoddeáigodagas.
2.14.3.5 ON álgoálbmotjulggaštus
ON álgoálbmotjulggaštusas
lea biddjojuvvon eaktun ahte ovttaskas riikkat galget dieđihit
movt julggaštus heivehuvvo
sin álgoálbmotpolitihkkii.
Dán dieđiheami
birra lea ságastallojuvvon davviriikkalaš ovttasbarggus
sámi áššiid
hárrái
Nordisk ämbetsmanssorgan for samiska frågor nammasaš orgána
siskkobealde. Dán virgeolbmuidorgánas
leat mielde Suoma, Norgga ja Ruoŧa
ráđđehusaid ovddasteaddjit
ja sámedikkit hálddahusa dásis.
2.14.3.6 ON Álgoálbmotáššiid Bissovaš Forum
ON Álgoálbmotáššiid Bissovaš Forum
doalai gávccát sešuvnna
New Yorkas miessemánus. Sámediggi
searvvai norgga sáttagotti mielde.
Fáddán
jagi 2009 sešuvnnas ledje
earret eará ON Álgoálbmotjulggaštus
ja dálkkádatrievdamat Árktisis.
2.14.3.7 Álgoálbmotvuoigatvuođaid
áššedovdimekanisma
Sámediggi searvvai Álgoálbmotvuoigatvuođaid áššedovdimekanismma
nuppi sešuvdnii Genevas. Sešuvnna
fáddán
lei álgoálbmotvuoigatvuođaid
heiveheapmái ohppui/oahpahussii,
ja álgoálbmotjulggaštus. Áššedovdimekanisma
lea buktán rávvagiiddis «advice»-
rávvagiid hámis.
Jos dát ásahuvvo bissovaš geavahussan,
de šaddet áššedovdi
mekanismmaid rávvagat dađistaga
geahčastahkan álgoálbmotrievtti
ovdáneamis ja ásahuvvon álbmotrievttálaš instrumeanttaid
dulkomis go guoská álgoálbmotvuoigatvuođaide. Sámediggi
searvvai Olmmošvuoigatvuođaráđi
sešuvdnii čakčamánus
dalle go áššedovdimekanismma
raporttat dan guovtti vuosttamuš sešuvnnas meannuduvvojedje. Áššedovdimekanismma
rávvagat ja evttohus ođđa čielggadusmandáhtan
dohkkehuvvui Olmmošvuoigatvuođaráđis. Áššedovdimekanisma oaččui
mandáhtan čielggadit álgoálbmotrievtti
mielde mearrideami hárrái áššiin
mat gusket daidda. Gaskaboddosaš raporta
ovddiduvvo sešuvnnas 2010:s
ja loahpalaš raporta ovddiduvvo
2011:s.
2.14.3.8 Universal periodic review
Sámediggi searvvai Norgga
sáttagotti mielde dán
jagi Universal periodic review gulaskuddamis Genevas. Sámediggi válddii
ovdan dan positiivvalaš ovdáneami
maid sámit Norggas vásihit,
muhto čujuhit maiddái makkár
hástalusat sámiin
leat ovddabealde. Máŋga
stáhta ovddidedje gažaldagaid
ja rávvagiid mat guske sámiide,
earret eará sámi
vuoigatvuođaid goziheami
birra oppalaččat dan
olis go sámit lea álgoálbmot
ja álgoálbmotjulggaštusa
beaktilis heiveheami birra.
2.14.3.9 Árktalaš ráđđi
Árktalaš ráđi
ministerčoahkkin dollojuvvui
Romssas 2009:s. Sámediggi
searvvai norgga sáttagotti mielde.
Sámediggi deattuhii sáhkavuorustis
searvevuođa perspektiivva
stáhtaid ja álgoálbmogiid
gaskka, ja deattuhii ahte searvevuohta ferte leat mielde čavga
politihkas, láhkadahkosiin
ja geavahusas. Guđa álgoálbmotorganisašuvnnas
lea stáhtus bissovaš searvin Árktalaš ráđis,
daid searvvis lea Sámiráđđi.
Árktalaš ovttasbargui
gullá maiddái
ovttasbargu parlamentáralaš čoahkkimiid
gaskka, árktalaš parlamentáralaš konferánssas, árktalaš riikkain. Čoahkkádus čájeha Árktalaš ráđi čoahkkádusa. Álgoálbmogiin lea
ovddastus bissovaš searvin
ja Sámi parlamentáralaš ráđđi ovddasta
sámiid dán
ovttasbarggus. 2009:s lei Ruoŧa
beale sámediggi Sámi
parlamentáralaš ráđi ovddasteaddjin. Árktalaš parlamentáralaš konferánsa
dollojuvvo juohke nuppi jagi. Beaivválaš doaimmas fuolaha
Parlamentáralaš árktalaš ovttasbargokomitea.
2.14.3.10 Barentsovttasbargu
Sámit, nenetsat ja vepsálaččat leat
dat álgoálbmogat
mat servet Barentsovttasbargui. Álgoálbmogiin
lea okta oktasaš ovddasteaddji
Barents Guovlluráđis
ja Guovllukomiteas. 2009:s lei Suoma beale sámedikkis álgoálbmogiid
ovddasteaddji Guovlluráđis
ja Norgga beale sámedikkis
lei fas ovddasteaddji Guovllukomiteas. Bissovaš dásis
lea ásahuvvon álgoálbmot
bargojoavku. Álgoálbmot
bargojoavkkus lea ráđđeaddi
stáhtus Guovlluráđis
ja Barentsráđis. Álgoálbmogiin
ii leat ovddasteaddji Barentsráđis.
Sámi parlamentáralaš ráđđi
nammada sámiid ovddasteddjiid
Barentsovttasbarggu orgánaide. Álgoálbmogiin
lea ovddasteaddji ekonomalaš dili
mielde. Álgoálbmogiin
eai leat iežaset ekonomalaš várit
geavahusas, ja leat sorjavaččat
guoskevaš nationálastáhtaid
ekonomalaš doarjagis.
Norgga beale Sámediggi
ruhtada Barents Indigenous Peoples’Office doaimma Lujávrris Ruošša
bealde. Sámediggi ja Olgoriikadepartemeanta
leat ovttamielalaččat das
ahte ovttas ruhtadit álgoálbmotbargi virggi
Riikkaidgaskasaš Barentsčállingottis
Girkonjárggas. Ulbmilin
lea oččodit
buoret oktavuođa ja ovttasbarggu álgoálbmogiid gaskka
Barentsguovllus.
2.14.3.11 Eurohpapolitihkalaš áššit
Sámediggi bargá eurohpapolitihkalaš áššiiguin
Sámi parlamentáralaš ráđi
bokte ja Sámedikki oktavuođa
bokte guovddáš,
guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiiguin
Norggas. Sámedikkis leat
guokte ovddasteaddji Eurohpapolitihkalaš Forumis guovddáš,
guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiid hárrái.
2.14.3.12 Sámedikki ja Olgoriikadepartemeantta
gaskasaš konsultašuvnnat juohke
jahkebealis
Sámediggi ja Olgoriikadepartemeanta
leat doallan guokte konsultašuvdnačoahkkima
jahkái. Earret eará ságastallojuvvui áššiid
birra nugo davviriikkalaš sámekonvenšuvdna, Barentsovttasbargu, Árktalaš ráđđi,
Dálkkádat-
ja birasguovddáš Romssas, álgoálbmotvuoigatvuođaid áššedovdi mekanisma,
Bissovaš forum, doahpaga «free prior
and informed consent», áddejupmi, šiehtadallamat
WTO- soahpamuša hárrái,
nuortasámit ja Gáldu álgoálbmotvuoigatvuođaid
gelbbolašvuođaguovddáš.
2.14.4 Doarjja vuovdaleapmái
ja
fierpmádathuksemii sámi
mátkeealáhusaid siskkobealde
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 300 000
ru doarjjan vuovdaleapmái
ja fierpmádathuksemii sámi mátkeealáhusaid
siskkobealde. 300 000 ru juolluduvvui ovtta prošektii.
2.14.5 Ásahusdieđáhusa čuovvoleapmi
Jagi 2009 reviderejuvvon bušeahtas
lei várrejuvvon 1 000 000
ru ásahusdieđáhusa čuovvoleapmái.
Geavaheapmi 1 308 000 ru lea Sámedikki
oassi oasuskapitálas vuođđudusas
Senter for nordlige folk AS. Liigegeavaheapmái
lea váldojuvvon ruhta doppe
gos lea unnit geavahuvvon ja geavatkeahtes juolludusaid ruovttoluotta geassimis.
2.14.6 Váikkuhangaskaoamit
čoahkkinjođihangotti geavahussii
2.14.6.1 Sámedikki politihkalaš joavkkut
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 1 872 000
ru doarjjan Sámedikki 11
politihkalaš jovkui.
2.14.6.2 Opposišuvnna bargoeavttut
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 988 000
ru opposišuvnna bargoeavttuid várás,
dan 10 politihkalaš jovkui.
2.14.6.3 Sámediggeválgga
2009 listtat
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 2 000 000
ru sámediggeválggaid
listtaide. Oktiibuot juolluduvvui 1 999 998 ru
54 dohkkehuvvon listii.
2.15 Eará doaibmabijut mat
eai leat
váikkuhangaskaoamit
2.15.1 Konferánssat Sámedikki oktavuođas
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 1 150 000
ru konferánssaide Sámedikki oktavuođas.
2009:s dollojuvvojedje čuovvovaš konferánssat:
2.15.1.1 Mánáidgárde-
ja skuvlakonferánsa
Sámediggi lea ovttas
Finnmárkku, Romssa ja Norlándda
Fylkamanniiguin ja Sámi
allaskuvllain doallan mánáidgárde-
ja skuvlakonferánsa Álttás.
Konferánssa fáddán
lei sámegiella mas giela ealáskuhttin
lei guovddážis. Miehtá riikka
ledje boahtán birrasii 250 oasseváldi,
mánáidgárddiin, vuođđoskuvllain,
joatkkaskuvllain, studeanttat ja hálddahuslaš bargit
sierra ásahusain.
2.15.1.2 Sámedikki nuoraidkonferánsa
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
lei mielde lágideamen Sámedikki
nuoraidkonferánssa. Konferánsa
dollojuvvui Troanddimis ja birrasii 50 nuora serve. Váldofáddán
ledje oahppu, gelbbolašvuođa
dárbu Sámis
ja ON mánáidkonvenšuvdna.
Nuoraidkonferánssa resolušuvnnas
válddahallojuvvojedje earret
eará Sámi
allaskuvla visotsámi skuvlan
gos oahpahus ja ávdnasat
leat buot sámegielaide,
sámegiela nannen ja kulturgelbbolašvuohta
oahpaheaddjioahpus ja oahppoplánain
ja media rolla ovdagáttuid bisuheamis
sámiid ektui, mii lea vuostá ON
mánáidkonvenšuvnna.
2.15.1.3 Konferánsa gielddaiguin
ja
fylkkagielddaiguin
Sámediggi lea doallan
konferánssa gielddaiguin
ja fylkkagielddaiguin mas fáddán lei
finánsaroassu ja dan váikkuhus sámi
guovlluide. Ealáhusaid,
dutkama, departemeanttaid ja eará almmolaš ásahusaid
ovddasteaddjit dolle sáhkavuoruid.
Konferánsii ledje boahtán
birrasii 35 olbmo.
2.15.1.4 Bibliotehkakonferánsa
Norgga bibliotehkasearvi guovlu Davvi-Norga lágida
juohke nuppi jagi Davvinorgga bibliotehkakonferánssa.
Dát konferánsa lágiduvvui
2009:s Romssas, man Sámediggi
lei mielde lágideamen. Konferánsii
ledje boahtán 160 oasseváldi ja
das lei viiddis prográmma.
2.15.1.5 Dearvvašvuođa-
ja sosiálakonferánsa
Dearvvašvuođa-
ja sosiálakonferánsa
lágiduvvui dievasčoahkkinsemináran
Sámedikki áirasiidda
mas ON mánáidkonvenšuvdna
lei fáddán.
2.15.2 Bálkkašumiid
ja stipeanddaid juohkin
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 200 000
ru bálkkašumiid
ja stipeanddaid várás.
Sámedikki valáštallanstipeandda ulbmilin
lea movttiidahttit nuorra valáštalliid áŋgiruššat valáštallamiin,
ja dat addojuvvui dán jagi
beanavuoddjái Aila Emilie
Sarre ja luođuvaláštallái
Martin Hanssen Lillevik.
Sámedikki giellamovttiidahttin bálkkašupmi
addojuvvui Sagka Stångberg:ii eret Deardnás
su áŋgiruššamiid
ovddas máttasámegiela
ovddidemiin.
2.15.3 Ruđat dutkamii ja ovddideapmái,
čielggadusaide ja
duođaštanprošeavttaide
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 2 650 000
ru dutkamii ja ovddideapmái, čielggadusaide
ja duođaštanprošeavttaide.
Čielggadusprošeakta ovttasráđiid
Máhttodepartemeanttain movt
boahtteáiggis organiseret oahpponeavvobuvttadeami.
Bargojoavkku raportta galggašii
plána mielde leat gárvvis
ovdal ođđajagimánu 2010
loahpa.
Tearbmaprošeakta
mii lea vuolggahuvvon Sámedikki
strategalaš oahpponeavvoplána čuovvoleami
olis: matematihkkatearpmat julev- ja máttasámegillii.
Prošeavttat maid
ulbmilin lei ovddidit kvalitehtasihkkarastin vuogádagaid
mat leat heivehuvvon sámi
vuođđooahpahussii:
Sámedikki, máhttodepartemeantta
ja Oahpahusdirektoráhta ovddasteddjiid
gaskka lea ásahuvvon oktasaš bargojoavku.
Dat galgá árvvoštallat
fága- ja diibmojuohkima
Sámi máhttoloktema
mielde. Árvvoštallan
galgá geavahuvvot vuođđun
fága- ja diibmojuohkima
vejolaš rievdadusaide ja
oahppoplánaid oktiiordnemii
ja heiveheapmái. Bargojoavku
galgá leat geargan bargguinis
giđđat
2010.
Dárbu lea háhkat
eanet dieđuid sámi álbmoga dearvvašvuođa
birra ja makkár erenoamáš hástalusat
sámi álbmogis
leat go guoská buori álbmotdearvvašvuhtii. Sámediggi
lea álggahan barggu 2009:s
ja bargguin jotkojuvvo 2010:s.
2.15.4 Evalueremat
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 500 000
ru Sámedikki váikkuhangaskaoapmeortnegiid
evalueremii.
Bargu kulturovddidandoarjaga evalueremiin lea álggahuvvon
2009:s, ja dat gárvvistuvvo čakčat
2010.
2.16 Sámeálbmotfoanda
Stuorradiggi lea sámeálbmotfoanddas várren
75 miljon ru sámi álbmogii dáruiduhttinpolitihka
dagahan vahágiid ja eahperievtti
oktasaš buhtadussan. Sámediggi
hálddaša
foandda reanttuid. Sámeálbmotfoandda
foandastivran lea Sámedikki
dievasčoahkkin.
Jahkásaš reanttut
leat sullii 4 600 000 ru. Dan rájes
go Stuorradiggi ásahii sámeálbmotfoandda
ja dan rájes go Sámediggi
dan geavahišgođii
2008:s, leat jahkásaš reanttut
biddjojuvvon fondii. Čoggon
reanttut ledje veaháš badjelaš 30 000 000
ru dalle go foanda váldojuvvui
atnui. Oasit dáin čoggon
reanttuin ja foandda jahkásaš buvttadus
geavahuvvo Sámedikki jahkásaš bušeahtas.
Sámediggi mearrida bušeahttamearrádusainis
movt sámeálbmotfoandda
reanttut geavahuvvojit, daid vuoruhemiid ja áŋgiruššansurggiid
mielde maid lea mearridan válgaáigodahkii. Vejolaš badjel-
dahje vuollebáza biddjojuvvo
ruovttoluotta fondii rehketdoallojagi loahpas.
2.16.1 Ohcanvuđot doarjagat –
Sámeálbmotfoanda
2.16.1.1 Giellaovddideapmi
Doarjjaortnega ulbmil:
Vuoruheamit 2009:s
Leairaskuvla sámegillii,
movttiidahttit sámegiela
geavaheami ja oainnusmahttit sámi
kultuvrra girjáivuođa
Giellalávgunprošeavttat mánáide,
nuoraide ja rávesolbmuide
Sámi tearpmaid ovddideapmi (fágaterminologiija
ja fágadoahpagat):
Báikenammaprošeavttat
julev- ja davvisámi guovlluin
Giellaealáskuhttinprošeavttat
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 4 000 000
ru giellaovddideapmái sámeálbmotfoanddas.
14 prošektii juolluduvvui
oktiibuot 4 049 000 ru mearriduvvon vuoruhemiid
siskkobealde.
2.16.2 Árbediehtu – duođašteapmi
ja
gaskkusteapmi
Doarjjaortnega ulbmil:
Vuoruheamit 2009:s
Prošeavttat
mat kártejit árbedieđuid
luondduresurssaiguin ávkkástallama
oktavuođas
Prošeavttat mat
váikkuhit sámi álbmotmedisiinna
duođašteami ja
bisuheami
Prošeavttat mat
duođaštit sámi
meahccegeavaheami ja ealáhusbarggu
historjjálaš perspektiivvas
Prošeavttat mat
duođaštit
movt nissonolbmot geavahedje ja gaskkustedje árbedieđuid
luonddu ráhkadanávdnasiid
muohkadeami oktavuođas
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 1 600 000
ru árbedieđuid duođaštan-
ja gaskkustanprošeavttaide,
sámeálbmotfoanddas. 16
prošektii juolluduvvui oktiibuot
2 222 000 ru mearriduvvon vuoruhemiid siskkobealde.
2.16.3 Girjjálašvuohta
Doarjjaortnega ulbmil:
Vuoruheamit 2009:s
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 4 000 000
ru girjjálašvuhtii, sámeálbmotfoanddas.
24 prošektii juolluduvvui
oktiibuot 4 668 000 ru mearriduvvon vuoruhemiid
siskkobealde.
2.17 Eará doaibmabijut mat
eai leat
ohcanvuđot
2.17.1 Giellaprográmma
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 3 000 000
ru giellaprográmmii.
Sámegiela ealáskuhttin
ja nannen lea okta dain stuorámus
hástalusain mii sámi
servodagas lea ovddabealde. Ulbmilin lea ahte 5 jagi giellaprográmma
bokte álggahit doaibmabijuid
maid boađusin sáhttet
leat eanet aktiivvalaš sámegiela
geavaheaddjit. Okta doaibmabijuin lea oahpahusfálaldat
sámi rávisolbmuide
geat eai máhte sámegiela.
Dát doaibmabidju galgá čađahuvvot lávga
ovttasbargguin báikkálaš giellaguovddážiiguin
ja giellabirrasiiguin. Sámediggi
bargá ovttas Sámi
allaskuvllain giellaprográmma
oktavuođas, ja gulahallá jeavddalaččat
allaskuvllain prográmma
stáhtusa birra.
2009:s lea čađahuvvon
giellakurssa maid Sámi allaskuvla
ovttasráđiid Álttá,
Gáivuona, Loabága
ja Porsáŋggu
giellaguovddážiiguin
leat lágidan. Giellaguovddážat
leat geavahan Sámi allaskuvlla
dohkkehan kursaplánaid.
Dát lea addán
giellakursaohppiide vejolašvuođa
váldit eksámena
ja oažžut
oahppočuoggáid
kurssain. Allaskuvla lea doallan logaldalliid ja veahkehan eksámeniid čađaheamis.
Oktiibuot leat sullii 50 studeantta čađahan sámegiela álgokurssa
1 ja/dahje 2 ja váldán
eksámena.
2.17.2 Ovddasmanni prošeakta Árbediehtu,
kárten, suodjaleapmi ja geavaheapmi
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 650 000
ru Ovddasmanni prošektii Árbediehtu,
kárten, suodjaleapmi ja
geavaheapmi. Prošeakta maid
Sámi allaskuvla čađaha, čađahuvvo
reviderejuvvon prošeaktaplána
mielde. Earret eará leat
dollojuvvon seminárat ja álbmotčoahkkimat
ja máŋga oasseraportta
leat ráhkaduvvon. Ovddasmanni
prošeakta galgá gárvvistuvvot 2010:s.
2.17.3 Registara ovddideapmi árbedieđuid
hálddašeami
várás
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 950 000
ru Registara ovddideapmái árbedieđuid
hálddašeami
várás.
Bargu dán registara ovddidemiin álggahuvvui
2008:s raportta diŋgojumi bokte
Sámi allaskuvllas mii galgá leat vuođđun árbedieđuid hálddašeapmái.
Raporta gárvvistuvvui 2009:s
ja čájeha
ahte lea dárbu oažžut
eanet árvvoštallamiid
ja čilgehusaid ovdal go
konkrehta ovddidanbarggu sáhttá álggahit.
Danne ii leat ruhta váldojuvvon geavahussii
ja doaibmabidju maid ii leat gaskkustuvvon viidáseappot
jagi 2010 bušeahtas.
2.18 Politihkalaš dási doaibmagolut
2.18.1 Sámedikki dievasčoahkkin
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 9 300 000
ru Sámedikki dievasčoahkkima várás.
Válgga geažil
2009:s lassin dievasčoahkkimii
mii dollojuvvui ođđa Sámedikki
rahpama oktavuođas, leat
dollojuvvon 3 dábálaš dievasčoahkkima.
Buot dán golmma dievasčoahkkima
ovddabealde leat maiddái
dollojuvvon lávdegoddečoahkkimat.
Gonagaslaš Majestehta
Gonagas Harald rabai guđát
sámedikki golggotmánu
13. b. 2009.
2.18.2 Sámedikki čoahkkinjođihangoddi
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 1 200 000
ru Sámedikki čoahkkinjođihangoddái.
Dasa lassin go gohčču
lávdegoddečoahkkimiidda
ja dievasčoahkkimiidda áššelisttain, čoahkkinplánain,
sárdnunlisttain jna meannuda čoahkkinjođihangoddi váldoáššis čuovvovaš áššiid:
permišuvdnaohcamiid dahje
luohttámušdoaimmas
luvvemiid, joavko- ja opposišuvdnaruđaid hálddašeami,
bargoortnega reviderema, vuođđonjuolggadusaid
ja čoahkkinortnega, ja lávdegoddečoahkkimiid
ja dievasčoahkkimiid čoahkkinplánaid.
Čoahkkinjođihangotti jođiheaddji,
dievasčoahkkinjođiheaddji,
lea ollesáiggepolitihkar
ja sus lea kantuvra Sámedikkis Kárášjogas.
2.18.3 Sámedikki
bearráigeahččanlávdegoddi
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 200 000
ru Sámedikki bearráigeahččanlávdegoddái.
2.18.4 Sámi parlamentáralaš ráđđi
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 500 000
ru Sámi parlamentáralaš ráđđái
mii lea Suoma, Norgga ja Ruoŧa
beale sámedikkiid ovttasbargoorgána.
2.18.5 Sámedikki doarjjastivra
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 1 000 000
ru Sámedikki doarjjastivrii,
mii juolluda ruđaid Sámedikki
váikkuhangaskaoapmeortnegiin
daid mihttomeriid ja vuoruhemiid ektui mat bohtet ovdan Sámedikki jahkásaš bušeahttamearrádusain.
Sámedikki doarjjastivrras leat
7 lahtu.
2.18.6 Sámediggeráđđi
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 7 200 000
ru sámediggeráđđái
mii stivre beaivválaš politihkalaš doaimma. Sámedikki
dievasčoahkkin lea válljen
Sámediggeráđi
vihtta lahtu Sámedikki dievasčoahkkima áirasiid
gaskkas. Sámediggeráđi
lahtut ja 2 politihkalaš ráđđeaddi
leat 2009:s leamaš ollesáiggepolitihkkarat.
2.18.7 Sámedikki giellastivra
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 350 000
ru Sámedikki giellastivrii,
maid sámediggeráđđi
láve nammadit.
Sámedikki giellastivra
lea giellaáššiid
fágaorgána,
ja das leat 5 lahtu davvi-, julev- ja máttasámi guovlluin.
2.18.8 Sámi giellalávdegoddi
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 500 000
ru Sámi giellalávdegoddái. Dát
juolludus ovttas daiguin ruđaiguin maid
Suoma ja Ruoŧa beale sámedikkit juolludit,
mannet Sámi giellalávdegotti doaibmagoluide.
2.18.9 Sámedikki nuoraidpolitihkalaš
lávdegoddi
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 325 000
ru Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddái.
Dán lávdegottis
leat 5 lahtu davvi-, julev- ja máttasámi
guovlluin.
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
lea 2009:s addán diehtojuohkima
sámi nuoraide Oslos, Troanddimis
ja Romssas. Lávdegottis
leat earret eará leamaš čoahkkimat
Bargo- ja searvadahttindepartemeantta stáhtačálliin ja
Mánáidáittardeddjiin. Mánáidáittardeaddji
searvvai maiddái álbmotčoahkkimii
maid Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
lágidii Kárášjogas
2009:s. Álbmotčoahkkima váldofáddán
lei givssideapmi. Álbmotčoahkkimii
ledje boahtán lagabui 300
olbmo, ja givssidanproblematihkka oaččui
ollu mediaberoštumi. Dasa lassin
lea lávdegoddi doallan sáhkavuoruid
sierra seminárain ja konferánssain.
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
lea searvan bargojovkui ođđa
sámi nuoraidorganisašuvnna
Noereh vuođđudančoahkkima
oktavuođas.
Gielda- ja guovlodepartemeanta lea juolludan lávdegoddái
doarjaga diehtojuohkindoaibmabijuide 2009 válgga
oktavuođas. Doarjja geavahuvvui
kampánjii mii čađahuvvui
guovtti oasis ja mas guovddážis
lei oažžut
eanet nuoraid Sámedikki
jienastuslohkui ja dasto buoridit válgasearvama
nuoraid gaskkas.
Maŋŋá válggaid
nammadii Sámediggeráđđi
ođđa nuoraidpolitihkalaš lávdegotti áigodahkii
2010 – 2011.
2.19 Hálddahuslaš dási doaibmagolut
Sámedikki bušeahttarámma
lea lassánan 140 miljon
ru guđa maŋimuš jagis. Bušeahttarámma
2003:s lei 206 miljon ru ja 2009:s fas 346 miljon ru. Dát čájeha
ahte Sámedikki doaimmat leat
lassánan sakka. Strategiijat
2009 bušeahtas addet gova
doaimmaid birra sierra politihkka- ja hálddašansurggiin.
Strategiijat konkretiserejuvvojit hálddahusa bargoplánain.
Bargu politihkkaovddidemiin ja politihkalaš áššiid čuovvolemiin,
eanet hálddašandoaimmat
ja servodaga vuordámušat
gáibidit kapasitehta ja
alla fágalaš gelbbolašvuođa
ollu surggiin. Reviderejuvvon 2009 bušeahtas
lei várrejuvvon 81 660 000
ru hálddahuslaš dási doaibmagoluide.
Tabealla 2.5
| 31.12.2007 | 31.12.2008 | 31.12.2009 |
---|
| Jođiheaddjit | Buot
bargit | Jođiheaddjit | Buot
bargit | Jođiheaddjit | Buot
bargit |
---|
Nissonat | 8 | 78 | 7 | 75 | 6 | 83 |
Albmát | 3 | 42 | 4 | 42 | 6 | 43 |
Oktiibuot | 11 | 120 | 11 | 117 | 12 | 126 |
Nissoniid proseantalohku | 72,7 | 65,0 | 63,6 | 64,1 | 50 | 65,9 |
Albmáid
proseantalohku | 27,3 | 35,0 | 36,4 | 35,9 | 50 | 34,1 |
31.12.09 nammii ledje Sámedikki hálddahusas
124,56 jahkedoaimma. Ovdáneapmi
tabeallas vuolábealde čájeha
ahte nissonoassi bargiid gaskkas stuorru, go fas jođiheddjiid
gaskkas njiedjá nissonlohku.
Bealit Sámedikkis, bargoaddi
ja bargiidorganisašuvnnat,
leat ovttasráđiid ásahan
Sámedikki bargiid- ja bálkápolitihka,
mii earret eará guoská beliid
gaskasaš ovttasdoaibmamii.
Báikkálaš bálkášiehtadallamiid
bokte leat bealit ilbmadan ja jevden bálkáerohusaid
nissonolbmuid ja almmáiolbmuid
gaskka sierra virgejoavkkuid siskkobealde.
Sámediggi lea Čáhkkilis
Bargoeallin-fitnodat ja čuovvu
mearrádusaid mat leat mearriduvvon šiehtadusas čáhkkilis
bargoeallima hárrái. Bargit
geain lea dárbu oažžut
sierra láhčima
bargosajis ja bargodoaimmaid ektui ožžot
fálaldaga das. Lokálain
maid Sámediggi geavaha galget vuhtii
váldojuvvot olbmot geain
leat hedjonan doaibmanávccat.
Bargiidpolitihkalaš mihttomearrin
lea juksat dássedettolaš ahke-
ja sohkabealjuogu, ja dasto rekrutteret olbmuid geain lea minoritehta-
ja álgoálbmotduogáš.
Dát váldojuvvo
vuhtii álohii almmuhemiin
ja olbmuid rekrutteremis.
Sámedikki hálddahusas
leat 4 ossodaga, ja dan lassin vel dievasčoahkkinstába.
2009:s ásahuvvui gulahallanossodat.
Gulahallanossodagas lea ovddasvástádus
gulahallamis ja diehtojuohkimis siskkáldasat
ja olggos guvlui, ja galgá geavatlaččat
láhčit sámediggeráđi čoahkkimiid
ja mátkkiid. Ossodagas lea
maiddái ovddasvástádus
Sámedikki girjerádjosa
doaimmas, man bargun lea nannet ja ovddidit girjerádjofálaldaga
sámi álbmoga
várás.
Girjerádju doaibmá sámi girjjálašvuođa
ja sámi girjerádjobálvalusaid
gelbbolašvuođabibliotehka.
Sámedikki girjerádju ásahii
2009:s sierra neahttasiiddu man bokte sáhttá ohcat
sámi girjjálašvuođa
ja girjjiid sámi diliid
birra.
Dievasčoahkkinstába
lea Sámedikki hálddahusa
oassi, muhto politihkalaččat
lea dat dievasčoahkkinjođiheaddji
vuollásaš iige sámediggeráđi.
Dievasčoahkkinstábas
lea hálddahuslaš ovddasvástádus
Sámedikki parlamentáralaš doaimmas,
nugo lávdegodde- ja dievasčoahkkimiid plánen
ja čađaheapmi.
Dievasčoahkkinstábas
leat golbma bargi ja danne ferte lávdegodde-
ja dievasčoahkkimiid áigge
oažžut
veahki čállinbálvalusossodagas,
jorgalanbálvalusain jna.
Maiddái sámediggeválgga
ráhkkaneapmái
ja čađaheapmái
ja ođđa sámedikki
rahpama čađaheapmái
2009:s, oaččui
dievasčoahkkinstába
veahki ossodagain.
Sámedikkis leat kantuvrrat
Snoasas, Ájluovttas, Evenáššis, Olmmáivákkis,
Guovdageainnus; Kárášjogas
ja Vuotnabađas Unjárggas.
Áššemearri
Sámedikkis lea lassánan
jagis jahkái. Dasa lassin
go dokumeanttaid lohku duohtavuođas
lea lassánan, de lea Sámediggi maŋimuš jagiin
gártan meannudit mealgat
eanet dakkár áššiid main
lea stuorát viidodat ja
kompleksitehta. Govvosis vuolábealde
sáhttá oaidnit man
ollu dokumeanttat leat lassánan jahkásaččat
mat meannuduvvojit Sámedikki
journálavuogádagas. Jagis
2009 bohte Sámediggái
18 399 dokumeantta, oktiibuot 33 368 dokumeantta
gaskkas. 2008:s bohte Sámediggái
15 122 dokumeantta. Mii mearkkaša
dan ahte 2009:s bohte 3 217 dokumeantta eanet go 2008:s,
mii vástida 21,3 % lassáneami.
Govus 2.8 Daid dokumeanttaid logu ovdáneapmi
mat gieđahallojuvvojit Sámedikki journálavuogádagas.
Dokumeantalogu lassáneapmi
oktiibuot 2008 rájes 2009
rádjai čájeha ahte
dokumeanttat leat lassánan
4 041 dahje 13,8 %. Vástesaš lohku
maŋimuš 10
jagis, 1999 rájes 2009 rádjai, čájeha
lassáneami mii lea 85,8 %.
2.20 Bargu áššiiguin
mat eai gula
kapihttaliidda ovddabealde
2.20.1 Raporteren ON siviila ja politihkalaš
vuoigatvuođaid konvenšuvnna
hárrái
Norggas lei áigemearrin
01.10.09 buktit guđát
raporttas ON olmmošvuoigatvuođakomiteai
dan hárrái
movt Norga ollašuhttá geatnegasvuođaidis
ON siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
konvenšuvnna mielde. Raporttas
galgá konvenšuvnna
juohke artihkkaliid ektui válddahallat deaŧalaš prinsihpalaš rievdadusaid relevánta
láhkaaddimis ja hálddašan-
ja riektegeavahusas ovddit raportta ektui mii addojuvvui 2004:s. Sáhttá maiddái
leat mávssolaš válddahallat deaŧalaš dáhpáhusaid
ja ságastallamiid.
Sámediggi ii sádden
makkárge suoivvanraportta
ovddit áigodatlaš raporterema
oktavuođas 2004:s. Sámediggi
lea áigodagas 2004 – 2009
ráhkadan suoivvanraporttas,
mii lea sáddejuvvon ON:ii
ja kopiija das departemeanttaide. Raporttas válddahallojuvvojit
eanaš dat seamma áššit
maid Sámediggi válddahalai
suoivvanraporttastis ILO-konvenšuvnna
nr. 169 hárrái. Sámedikki
raporttas válddahallojuvvojit iešmearridan
vuoigatvuohta, stáhta eiseválddiid
geatnegasvuohta suodjalit sámi
giela, kultuvrra ja servodateallima, earret eará finnmárkkulága, minerálalága,
guolástusaid, mearraluossabivddu,
nuortasámiid, skuvlaheaittihemiid
sámi guovlluin, sámi
boarrásiid dili ektui ja
nationála orgána
váiluma ektui mii sáhtášii bearráigeahččat
olmmošvuoigatvuođa
rihkkumiid sámiid guovdu.
2.20.2 Divvun II – sámegiela
divvunprográmma
Jahkeloahpaheamis 2008:s várrejuvvui 5 192 600
ru sámegiela divvunprográmmii – Divvun.
Prošeakta bargá dál
máttasámegiela divvunprográmmain,
ja das leat vihtta bargi.
Sámediggi lea bargamin
oažžut bissovaš doaibmaorganiserema
Divvunprográmmii ja áigu ásahit
sierra ovttadaga Romssa universitehtii Sámi guovddáža
giellateknologiija oktavuhtii. Divvun prográmma
bissovaš joatkin galgá sihkkarastit
ahte prográmmat mat leat
ovddiduvvon prošeavttas
bajásdollojuvvojit ja beaiváduvvojit
teknihkalaččat
ja gielalaččat.
2.20.3 Geográfalaš
diehtojuohkinvuogádagat
Ovttasbargoprošeakta
geográfalaš diehtojuohkinvuogádagaid
atnui váldimis, Sámedikki
ja Finnmárkku fylkkagieldda
gaskka lea loahpahuvvon. Bealit barget dattetge ain ovttas vuogádagaid
geavaheami ektui organisašuvnnain.
Sámediggeválgga čađaheami
oktavuođas geavahuvvui geográfalaš diehtojuohkinvuogádat
diehtojuohkimis válgaortnega
birra, kártta geavahemiin.
Sámediggi doaimmaha neahttabálvalusa
Nordatlas ovttasráđiid Finnmárkku
fylkkagielddain ja Finnmárkku
fylkkamánniin. Nordatlas:is lea
kárta mas leat sierra fáttát,
earret eará sámi
kulturmuittut Norggas.
Sámediggi lea 2009:s
searvan plána- ja fáddálávdegoddái Finnmárkkus.
Lávdegotti jođiha Stáhta
kártadoaimmahat ja dat doaibmá arenan
diehtojuohkima oktiiordnemis ja plána-
ja fáddádieđuid olámuddui
buktimis.
2.20.4 Statistihkka
2009:s dahkkojuvvui ođđa
rámmasoahpamuš Statistihkalaš guovddášdoaimmahagain
sámi guoski statistihka
almmuheamis juohke nuppi jagi. «Sámi
logut muitalit» almmuhuvvo várra boahtte
háve guovvamánus
2010.
2.21 Erenoamáš prošeavttat
2.21.1 Buoret bálvalus geavaheddjiide
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 1 000 000
ru geavaheaddjibálvalusaid
buorideapmái.
Sámedikki neahttasiiddu
ođasmahttin lea álggahuvvon
ja dainna jotkojuvvo 2010:s. Maiddái
bargu doarjjaohcamiid elektrovnnalaččat
vuostáváldima
ektui lea álggahuvvon.
2.21.2 Kvalitehta ovddideapmi
vuođđooahpahusas – oahppoplána
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 2 200 000
ru ovddideapmái vuođđooahpahusas.
Viđa oahppoplána
buvttadeapmi duojis joatkkaoahpahusa váste
lea álggahuvvon, ja árvalusat
oahppoplánaide leat sáddejuvvon gulaskuddamii.
2.21.3 Vistesuodjalanprošeavttat
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 300 000
ru vistesuodjalanprošeavttaide. Dát
ruhta lea várrejuvvon vistesuodjalanprošektii
Sirpmás. Prošeakta
ii leat vel gárvvistuvvon.
2.21.4 Árvoháhkanprográmma
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 150 000
ru árvoháhkanprográmma ovddidanforumii
ja fágalaš forumii. Oktasaš čoahkkin
lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma
ovddidanforuma ja fágalaš foruma
gaskka lea dollojuvvon. Čoahkkimis
ságastallojuvvui earret eará ođđa
doaibmabijuid birra 2009:s.
2.21.5 Njávdáma
ortodoksa hávdesadji
nuortalašgilis
Jagi 2009 reviderejuvvon bušeahtas
lei várrejuvvon 2 220 000
ru Njávdáma ortodoksa
hávdesaji várás
nuortalašgilis. Ruđat
leat geavahuvvon gohttensaji oastimii nuortalaš gilis.
Dasa lassin juolludii Bargo- ja searvadahttindepartemeanta 1 500 000
ru dán ulbmilii. Dát
juolludus lea fievrriduvvon sisaboahtun ja lea máksojuvvon.
2.21.6 Kvalitehta ovddideapmi sámi
mánáidgárddiin
Jagi 2009 bušeahtas lei
várrejuvvon 1 000 000
ru kvalitehta ovddideapmái sámi
mánáidgárddiin. Ruđat
leat geavahuvvon eará láhkai, ja
dat leat addojuvvon doarjjan sámi mánáidgárddiide,
ja juogaduvvon ovddidanprošeavttaide
sámi mánáidgárddiin
ja sámi giellaprográmmii
sámi mánáid várás
norgalaš mánáidgárddiin.
2.21.7 Sámediggeválggat
2009
Jagi 2009 reviderejuvvon bušeahtas
lei várrejuvvon 3 162 962
ru jagi 2009 válggaid várás.
Sámedikkis lea leamaš ovddasvástádus
2009 sámediggeválggaid
hálddahuslaš čađaheamis.
Válgaortnet rievdaduvvui
hui viidát 2009:s. Dáid
rievdadusaid geažil šadde
stuorra hástalusat, erenoamážit
go guoská diehtojuohkimii gielddaide
ja jienasteddjiide dan ođđa válgaortnega
birra.
Giđđat
2009 čađahii Sámediggi
kampánnja oččodit eambbogiid čálihit
iežaset jienastuslohkui.
Dan oktavuođas ledje golbma sierra
almmuhusa áviissain miehtá sámi
ja Dagbladet nammasaš áviissas.
2009 sámediggeválggas
ledje 13 890 olbmo Sámedikki
jienastuslogus. Lassáneapmi
2005 válgga rájes
lei 1 352 olbmo.
2.22 Hástalusat
Norgga stáhtas lea earenoamáš ovddasvástádus
sámegiela, sámi
kultuvrra ja servodateallima ovddideapmái.
Dát ovddasvástádus
lea nannejuvvon vuođđolágas.
Lágat, láhkaásahusat
ja guovddáš stivrendokumeanttat,
nugo stáhtabušeahtta,
bidjet rámmaid sámi
servodatovdáneapmái.
Konsultašuvdnašiehtadusa
bokte gaskal Sámedikki ja
stáhtalaš eiseválddiid
lea Sámedikkis vejolašvuohta
váikkuhit stivrendokumeanttaid
sisdoalu, ja sáhttá dainna lágiin
gozihit sámi perspektiivva
earret eará lágain
ja láhkaásahusain. Jus
Sámediggi ii beasa árrat
mielde sihkkarastit ahte sámi álbmot
vuhtiiváldojuvvo, de sáhttá váikkuhit
nu ahte sámi servodaga ovdáneapmi
ii mana rivttes guvlui. Danne lea Sámediggái
dehálaš atnit čalmmis
ráđđehusa
barggu.
Lágaid, láhkaásahusaid
ja eará stivrendokumeanttaid
hábmenproseassa čájeha
konkrehtalaččat dan
guhkes perspektiivva Sámedikki
politihkalaš barggus. Sámedikki
ja eará sámi
politihkkáriid initiatiiva iešguđetlágan áššiid birra
ja konsultašuvnnat gaskal
Sámedikki ja ráđđehusa,
leat mielddisbuktán ahte
ráđđehus
buorebut vuhtiiváldá sámi
perspektiivva.
Nuppi dáfus eai atte
konsultašuvnnat doarvái
váikkuhanfámu Sámediggái
dain proseassain mat mielddisbuktet juolludemiid sámi
ulbmiliidda stáhtabušeahta
bokte. Dálá bušeahttabargovuogit
eai ollašuhte dan rievtti
mii sámiin lea ieš mearridit iežaset
ekonomalaš, sosiála
ja kultuvrralaš ovdáneami.
Danne ferte Sámediggi beassat
duohta šiehtadallanposišuvdnii
bajitdási ekonomalaš rámmaid
birra sámi servodaga várás.
Sámi servodaga vejolašvuohta
nannet ja ovdánahttit iežaset
giela, kultuvrra ja servodateallima, vuolgá gelbbolašvuođas
ja kapasiteahtas. Jus galgat jođihit
politihka mii nanne ja ovdánahttá sámi
servodaga, de fertet ovttasbargat eará beliiguin,
sihke riikkaidgaskasaš,
našuvnnalaš ja regionálalaš dásiin.
Konsultašuvdnašiehtadus
ja ovttasbargošiehtadus
fylkasuohkaniiguin leat ovttasbargoovdamearkkat maid berre nannet
ja ovddidit.
Sámediggi lea áiggi
mielde ožžon
eanet bargguid ja nannoseabbo rolla almmolaš mearridanproseassain,
ja mis leat stuora hástalusat
máŋgga
servodat- ja politihkkasuorggis. Dat gáibida
eanet ja eanet fágalaš deattu
ja politihkalaš váikkuheami.
Deháleamos hástalusat sámegiela,
sámi kultuvrra ja servodateallima
nannemis ja ovddideamis, leat čadnon čuovvovaš golmma
oktavuođaide: buorit politihkalaš stivrenreaiddut, doarvái
buorit ekonomalaš rámmat ja
dárbbašlaš gelbbolašvuohta ja
kapasiteahta.
Buorit politihkalaš stivrenreaiddut
leat lágat, láhkaásahusat,
bagadusat ja eará dokumeanttat
dahje šiehtadusat maid vuođul
Sámedikkis lea vejolašvuohta
bidjat eavttuid dehálaš politihkalaš mearrádusain. Sámediggái
lea hástalussan sihkkarastit
sámi perspektiivva ođđa
stivrendokumeanttaide, ja čuovvolit
daid mearriduvvon lágain,
láhkaásahusain
dahje plánain. Dán
ovddasvástádusa čuovvolit
gáibida dan muttos ollu
kapasiteahta mii sámi servodagas
akto ii leat, iige dáidde šaddat
dan lagamus boahtteáiggis.
Danne leat mis dál dakkár
hástalusat go nannet ja ovdánahttit
daid ovttasbargovejolašvuođaid
mat leat juo láhččojuvvon
gustovaš šiehtadusain,
ja ovdánahttit ođđa
ovttasbargoarenaid. Maiddái riikkaidgaskasaš álgoálbmotovttasbarggu
oktavuođas leat Sámedikkis
stuora hástalusat bidjat
doarvái resurssaid ja kapasiteahta
solidáralaš oassálastimii.
Oassi Sámedikki váldohástalusain
lea nannet ja ovdánahttit
sámegiela ja sámi
kultuvrra. Dat gáibida gelbbolašvuođa
ja kapasiteahta, sihke fágalaččat
ja ekonomalaččat,
ja dat gáibida buori ovttasbarggu
našunála
ja báikkálaš eiseválddiiguin. Sámegiela
ovdánahttin gáibida
almmolaš arenaid gos giela
beassá geavahit. Buorre
oahpahus sámegielas ja sámegillii
buot dásiin skuvllas, oahppan
fágaolbmot, buorit oahpahusmodeallat
ja sámegiela oahpponeavvut
leat mearrideaddji eavttut giellabarggu lihkostuvvamii. Ráhkadit
ja heivehit teknologalaš reaidduid
mat nannejit sámegiela ja
sámegiela geavaheami leat dehálaš eavttut
dán barggu lihkostuvvamii.
Ceavzi servodat- ja ealáhusovdáneami sihkkarastin
sámi guovlluide gáibida árbevirolaš ealáhusaid
nannema ja ođđa
ealáhusaid ovddideami. Ealáhusat
fertejit oažžut
oadjebas rámmaid, earret
eará areálaid
sihkkarastima bokte. Ja sámi
servodagat fertejit oažžut
sihkkarastojuvvot sin iežaset oasi
resursaváldimis sin ássanguovlluin.
Oadjebas ja bistevaš ássan-
ja ealáhusovdáneapmi
sámi giliin gáibida
ahte goappaš sohkabeliide
sihkkarastojuvvo ovttaárvosaš vejolašvuohta
bargguin ja muđui servodagas.
Sámi giliide ferte sihkkarastit vuođđostruktuvrra,
bargosajiid ja kulturásahusaid
mat várjalit ja ovddidit sámi
historjjá ja kultuvrra,
ja seammás sihkkarastet ássama.
Buorit politihkalaš mearrádusat hábmejit
vuođu buori boahtteáigái
sámi álbmogii. Dakkár
mearrádusat fertejit vuolggahuvvot
nanu gelbbolašvuođa
vuođul, gos maiddái
sámi árbediehtu
lea mielde.