2.10.2.1 Lotnolasealáhusat
Doarjjaortnega mihttomearri:
Vuoruheamit 2009:s:
Buvttaovddideapmi ja meahccebuktagiid
kvalitehta sihkkarastin
Vuovdin- ja márkandoaibmabijut
meahcceealáhusaid siskkobealde
Sáivačáhceguliid
biebman
Vásihusvuđot mátkeealáhusdoaimmaid
ovddideapmi
Smávitlágan
biebmobuvttadeapmi
Meahccebuktagiid vuostáiváldinrusttegat
Gelbbolašvuođa
buorideapmi meahcceealáhusaid
siskkobealde
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
3 150 000 ru lotnolasealáhusaide.
Jagi 2008 jahkeloahpaheamis sirdojuvvui 1 904 000
ru jahkái 2009. Juolluduvvui
4 529 000 ru 34 prošektii mearriduvvon
vuoruhemiid siskkobealde.
2.10.2.2 Duodji – fidnooahppiortnet
Doarjjaortnega mihttomearri:
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
1 500 000 til lærlingeordning for duodji.
2009:s dahkkojuvvojedje 3 fidnooahppešiehtadusa.
2.10.2.3 Čielggadanprošeavttat
ja eará
doaibmabijut árvoháhkanprográmmas
2009 bušeahtas lei várrejuvvon
1 350 000 ru čielggadanprošeavttaide
ja eará doaibmabijuide lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmmas.
Juolluduvvui 1 327 050 ru vuolábealde
doaibmabijuide.
Sámediggi juolludii ruđaid álggahankursii
Finnmárkkus mii álggahuvvui 20008:s
ja loahpahuvvui 2009:s. Dain 18.s geat čađahedje,
ledje njealjis Gáivuona suohkanis.
Kurssa vásáhusat čájehit
ahte lea dárbu loktet gelbbolašvuođa,
ja ahte lea deaŧalaš vuoruhit
sin, geain leat konkrehta gávpejurdagat.
Sámediggi lea čielggadan
dárbbu gelbbolašvuođaguovddážii
meahcceealáhusaid várás. Čielggadusas
lea evttohuvvon gelbbolašvuođafierpmádat
vuođđuduvvon ásahusaid
gaskkas masa earret eará Bioforsk, sámi
guovddážat
ja Sámi allaskuvla/Sami
University College servet. Čielggadeaddji
ii evttot iehčanas gelbbolašvuođaguovddáža. Sámediggi
ii leat meannudan čielggadusa.
Sámediggi lea ovttas
Mearrasámi Diehtoguovddážiin
Billávuonas álggahan
golmmajagáš prošeavtta,
Njuorju báikkálaš kultuvrras
ja vuotnaovddideamis, lasihan dihtii njuorjobivddu Porsáŋggu-,
Láges- ja Deanuvuonas. Prošeavtta
mihttomearri lea uhcidit vahágiid
vuonaid guliide ja buoridit daid kvalitehta, áimmahuššat
ja ovddidit ođđa
dieđuid geavaheamis njurjobierggu
borramuššan
ja viidásetbuvttadit njurjoávdnasiid
duodjebuvttadeamis.
Gáŋgaviikka
gielda oaččui doarjaga
mearrasámi duođaštanprošektii
oainnusin dahkat gieldda mearrasámi
kultuvrra, ja dakko bokte láhčit
dilálašvuođa
mearrasámi vásihanturismii
mas eaktivuohta ja jáhkehahttivuohta
leat guovddážis.