3.15.2 Boazodoallu
Boazodoallopolitihka ulbmil lea oaččohit áigái
boazodoalu mii lea ekonomalaččat,
ekologalaččat
ja kultuvrralaččat
ceavzil. Jus boazodoallu boahtteáiggi
galgá leat sámi
kultuvrra vuođđu,
de dat ferte váldojuvvot
vuhtii ja hálddašuvvot
dakkár ealáhussan
mas lea ekonomalaš árvobuvttadeapmi
ja bevttolaš buvttadeapmi.
Guokte guovdilis váikkuhangaskaoami boazodoallopolitihkalaš ulbmiliid
juksamis leat boazodoalloláhka
ja boazodoallošiehtadus.
Ođđa
boazodoalloláhka fámuiduvai
suoidnemánu 1. b. 2007.
Ain leat čađaheamen
ođđa lága.
Lága vuođđu
lea ahte boazodoallu lea gitta guohtuneatnamiid biologalaš resurssain,
ja ahte dat leat ja geavahuvvojit ceavzilit guhkibu vuollai. Dohkkehuvvon
doallonjuolggadusat leat resursahálddašeami vuođđu
ovddas guvlui, ja fertejit leat eaktun dasa ahte lága
arvat mearrádusat galget
sáhttit geavahuvvot. Orohatstivrrat
leat ođđa
lága vuođul ožžon
ovddasvástádusa ráhkadit
doallonjuolggadusaid. Doallonjuolggadusat galget sisttisetdoallat
njuolggadusaid earret eará guohtuneatnamiid
geavaheami birra, boazologu birra ja dárbbašlaš vuođđostruktuvrra
birra. Guovllustivra galgá dohkkehit
doallonjuolggadusaid. Boazologu galgá Boazodoallostivra
loahpalaččat
dohkkehit. Ollu orohagat leat ráhkadan
doallonjuolggadusaid, muhto dássážii
ii leat oktage orohagaid ožžon
dohkkehuvvot iežas doallonjuolggadusaid.
Boazodoallohálddahus čuovvola
dál sihke daid orohagaid
mat leat ráhkadan doallonjuolggadusaid,
muhto main leat čujuhuvvon
váilivuođat,
ja daid orohagaid mat eai leat vel sáddet
doallonjuolggadusaid dohkkeheapmái.
Dasto čujuhuvvo dasa ahte
boazodoalloeiseválddit leat
ožžon
viiddiduvvon fápmudusaid čuovvolit
daid dáhpáhusaid
main siskkáldas iešstivren
ii doaimma, ja main lea dárbu dan
dahkat resursavuođu geažil
dahje eará servodatberoštumiid
geažil.
Jahkásaš boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid
oktavuođas lea Sámedikkis čuovvunvuoigatvuohta,
ja dat čuovvu šiehtadallamiid oktilaččat. Šiehtadallamiid ovdalaš Sámediggi
meannudii árvalusaidis 2010/2011
Boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid
skábmamánu
dievasčoahkkimisttis. Dan árvalusat
gusket máŋgga
suorgái, ja sohpet eanaš Norgga
Boazosápmelaččaid
Riikkasearvvi (NBRa) gáibádusaide.
Juovlamánu 15. b. dolle
Sámediggi ja Eanadoallo-
ja biebmodepartemeantta (EBDa) politihkalaš njunnošat
digaštallančoahkkima mas
Sámediggi čilgii
iežas árvalusaid.
Guovvamánu 18. beaivvi
NBR ja Stáhta soabaiga ođđa
boazodoallošiehtadusa birra áigodahkii 01.07.2010 — 30.06.2011. Šiehtadus
siskkilda ekonomalaš doaibmabijuid
boazodollui buohkanassii 101,0 milj. ruvnno ovddas. Dát
lea seamma stuorra juolludus go gustojeaddji šiehtadusas
ge.
Boazodoallošiehtadus
2010/2011 nanne doaibmabijuid maiguin lea áigumuš oaččohit áigái
buoremus buvttadusa ja buorebut heivehit boazologu resursavuđđui.
Dehálaš doaibmabidju lea
ahte doarjja misiid njuovvamii lasihuvvo mearkkašahtti
ollu. Ovddidan dihtii ulbmillaš dásseárvobarggu
boazodoalus bealit leat soahpan čielgasit
lasihit beallelašdoarjaga.
Lea šaddan váddásat
jođihit bohccobierggu gávpemárkanii
maŋimus jagi. Danne šiehtadus
deattuha doaibmabijuid mat sáhttet
buoridit njuovvama čađaheami
miehtá áigodaga,
ja mat sáhttet buoridit
vuovdinvejolašvuođaid. Šiehtadusbealit
leat soahpan ásahit sierra
Márkanlávdegotti
bohccobierggu várás. Márkanlávdegoddi
galgá earret eará láhčit dilálašvuođaid
earret eará dasa ahte bohccobiergu
galgá vuovdaluvvot mearkanevtrála
bohccobiergun, ja eará ge vuovdalandoaibmabijuide
maid atná dárbbašlažžan.
Boazodoalu stuorámus
hástalus guhkit áigái
lea sihkkarastit eatnamiid. Dát
lea stuorra hástalus go
olmmoš jurddaša
ahte boazodoallu lea dakkár ealáhus
mii erenoamážit dárbbaša
viiddis eatnamiid, ja ahte sisabahkkemat ja ráfehuhttin
boazoguohtuneatnamiin lea lassánan
mearkkašahtti láhkai
maŋimus jagiid. Danne lea dehálaš áŋgireappot geahččalit
geahpidit dán váttisvuođa.
Jus mii galgat lihkostuvvat sámekultuvrra ávnnaslaš vuođu sihkkarastimiin,
de lea mearrideaddji eaktu ahte mis lea oktasaš duohtavuođaáddejupmi
ja ahte iešguđet
doaibmit doibmet ovttas. Dát
gáibida ahte politihkkárat ja
eiseválddit máhttet
ollu boazodoalu guđege beliid
birra, nuppástusproseassaid
birra ja áššiid
gittalasvuođa birra. Boazodoallu
doaimmahuvvo gieldda- ja fylkkarájáid
rastá. Danne lea dárbu ahte
gielddat barget bures ovttas, ahte gielddalaš ja
guvllolaš eiseválddit
barget bures ovttas, nu ahte lea vejolaš láhčit
diliid eambbo ollislaš jurddašeapmái eanahálddašeami
birra sámi boazodoalloguovlluin.
Aivve oktasaš áŋgiruššamiin
ja ovttasbargguin lea vejolaš juksat
biddjojuvvon ulbmiliid.
Go lea áigumuš sihkkarastit boahtteáigái
eleš boazodoalu, de lea dárbu
buorebut sihkkarastit boazodollui eatnamiid, ja erenoamážit
dakkár eatnamiid mat sáhttet
váikkuhit ceavzilis boazodollui.
Plána- ja huksenláhka
lea guovdilis láhka areálahálddašeami hárrái
boazodoalloguovlluin, ja dat lea guovdilis váikkuhangaskaoapmi
go áigumuš lea
buorebut sihkkarastit areálaid.
Plána- ja huksenlága ođđa
plánaoasis leat ásahuvvon buoret
bargoreaiddut mat addet gielddaid ja fylkkagielddaid plánejeaddjiide
buoret vejolašvuođa čuovvolit
riikkalaš ulbmiliid sihkkarastit
sámi boazodollui ávnnaslaš vuođu. Vuođđolága § 110a
ja riikkaidgaskasaš njuolggadusat
geatnegahttet sihke gielddalaš,
guvllolaš ja stáhtalaš eiseválddiid
vuhtii váldit sámi
kultuvrra, ealáhusaid ja
servodateallima nu ahte dat ožžot
erenoamáš gieđahallama
ja árvvoštallama
servodatplánemis oppalaččat
ja areálaplánemis
erenoamážit. Dát
guoská buot gielddaide ja
regiuvnnaide main lea sámi
boazodoallu.
Sámediggi lea ráhkadan
sierra plánaveahki. Dát
plánaveahkki oktan dainna
fáddávehkiin
maid Birasgáhttendepartemeanta
lea ráhkadahttán,
leat buorre vuođđu
go áigumuš lea
sihkkarastit sámi kultuvrii,
ealáhusaide ja servodateallimii
buoret luondduvuođu.
Vai lea vejolaš geavahit
duoid vehkiid nu bures go vejolaš,
de ferte leat dehálaš ahte
Sámediggi ja boazodoalu
hálddašanorgánat
ožžot vejolašvuođa
barget bures ovttasráđiid.
Sámediggi lea váldán
ovdan gažaldaga konsultašuvnnaid
birra boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid
ektui, ja erenoamážit
stáhta fálaldaga ektui.
Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta ja Sámedikki
gaskasaš čoahkkimiin
lea Sámediggi ožžon
dieđu ahte ii leat guovdil
ii ge ulbmillaš konsultašuvnnaid
doallat Stáhta fálaldaga
birra. Váldosivva lea ahte
eai galgga leat konsultašuvnnat
bušehttii gulli čiegos dieđuid
birra. Muhto Sámediggi ja
Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta leat ásahan dehálaš proseassaid
earret eará bissovaš čoahkkimiiguin
ovdalaš boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid. Dát
oktavuohta vuoruhuvvo boahtteáiggi ge.