3 Ráđđehusa bargu sámepolitihkalaš
gažaldagaiguin ja Sámedikki jahkedieđáhusa čuovvoleapmi
3.1 Ráđđádallamat
stáhta eiseválddiid ja Sámedikki
gaskka
Sápmelaččain,
mii lea álgoálbmot, lea vuoigatvuohta beassat
ráđđádallat
stáhta eiseválddiiguin go meannuduvvojit áššit
mat sáhttet njuolga sin váikkuhit.
Vuoigatvuohta vuolgá maid ILO-soahpamušas
nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái
iešmearrideaddji riikkain (1989) 6. artihkalis.
ILO-soahpamuša 6. artihkal nanne ahte ráđđádallamat álgoálbmogiiguin
galget” dáhpáhuvvat buoredáhtus, vugiin
mii heive dilálašvuhtii ja galget
oaččuhit ovttamielalašvuođa áššiin dahje
nu ahte goappaš bealit sáhttet guorrasit
evttohuvvon doaimmaide». ILO-stivra lea mearridan ahte áššebeliid
gulahallamiid vuođđun galgá
leat dat ahte nuppiid atná árvvus,
galgá leat buoredáhttu ja galgá duođas
bargat boahtit ovttamielalašvuhtii. Dás
deattuhuvvo ahte galgá ráđđádallat
ovdagihtii ja álgoálbmotservodagat geaidda
guoská, galget áramus lágis
fárrui prosessii. Od.prp.nr 53 (2002–2003)
Láhka riektedili ja eanan- ja luondduriggodathálddašeami birra
Finnmárkku fylkkas (Finnmárkkuláhka),
das daddjo earret eará ahte eiseválddit
galget ráđđádallamiid čađahettiin
addit álgoálbmotáirasiidda
heivvolaš ja dievaslaš dieđuid, ja
ahte dieđut galget ovdanbuktojuvvot dakkár
vugiin man álgoálbmogat ipmirdit.
Bargojoavku ásahuvvui, masa sihke Sámediggi
ja Gielda- ja guovlodepartementa nammadedje áirasiid,
vai sihkkarastit dohkálaš bargodábi barggadettiin áššiiguin mat
váikkuhit sápmelaččaid
njuolga. Bargojoavku galggai ráhkadit raportta mas čilge álgoálbmogiid
juridihkalaš vuođu beassat ráđđádallat,
ja maiddái evttohit vásedin ráđđádallanprosedyraid
stáhta eiseválddiide ja Sámediggái.
Stuoradiggái dieđihuvvui dán
barggu birra St.prp. nr 1 (2004–2005) bokte. Ráđđádallanprosedyraid
vuolláičáliiga gielda-
ja guovloministtar ja sámediggepresideanta miessemánu
11.b 2005. Sámedikki dievasčoahkkin
dohkkehii prosedyraid geassemánu 1.b. Prosedyrat
dohkkehuvvojedje gonagas resolušuvnnas suoidnemánu
1.b. 2005.
Ráđđádallanprosedyra
sisdoalus leat dát vuođđooasit:
Sámediggi galgá
oažžut dievaslaš dieđuid áššáigulli
beliin nu fargga go vejolaš, ja dađistaga ášši
meannudettiin.
Sámediggái galgá
addojuvvot áigemunni árvvoštallat áigeguovdilis
jearaldagaid ja áigemunni máhcahit dieđuid
ruovttoluotta. Galgá maid, jus orru dárbu,
lágiduvvot dilálašvuohta
doallat eambbo ráđđádallančoahkkimiid.
Ráđđádallamat eai
galgga loahpahuvvot jus Sámediggi ja stáhta
jáhkket vejolažžan
boahtit ovttamielalašvuhtii.
Jus Sámediggi ja doaibmi departementa eaba
lihkostuva boahtit ovttamielalašvuhtii, de galget
Sámedikki oaivilat áššis
ovdanboahtit dalle go ášši biddjo
ovdan eará departementtaide, nu maid proposišuvnnain
mat mannet Stuoradiggái.
Diehtojuohkimat mat dađistaga lonohallojuvvojit
Sámedikkiin go ráhkkanahttá ášši,
galget sáhttit dollojuvvot eret almmolašvuođas.
Ráđđádallančoahkkimiin
galgá čállot beavdegirji,
mas oanehaččat čilgejuvvo ášši, áššebeliid árvvoštallamat
ja oaivilat ja bohtosat áššis.
Go ásahuvvojit ortnegat ja prosedyrat ráđđehusa
ja Sámedikki ovttasdoaibmamii, de ii dárbbaš
boahtte áiggis ovttohii digaštallat
movt álbmotrievttálaš ráđđádallan-
ja oassálastinmearrádusat galget ipmirduvvot. Ráđđádallanortnet geatnegahttá
maiddái Sámedikki. Earret eará
mearriduvvo ahte Sámediggi galgá čielgasit
máhcahit dieđu ráđđehusa
evttohussii šihttojuvvon áigemeriide. Dohkálaš ráđđádallanproseassat
maiddái dahket nuppi vuorus álkibun čađahit áigeguovdilis
doaimmaid ja lágaid. Jus áššesurggiide
juo gávdnojit njuolggadusat maid sihke departementa
ja Sámediggi oaivvildit vuhtiiváldit álgoálbmotberoštumiid
seamma bures go ráđđádallanprosedyrat,
de sáhttet stáhta ja Sámediggi
válljet ahte eai čuovo prosedyraid. Ráđđádaladettiin eai
galgga dieđut bušeahttačiegusvuođaid
birra almmuhuvvot.
Stáhta hálddašeaddji eiseválddiin
sáhttá, ILO-soahpamuša
nr 169 mielde, maiddái leat ráđđádallangeatnegasvuohta
eará sámi beroštumiiguin
go Sámedikkiin.
Boksa 3.1 Stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki ráđđádallanprosedyrat
Sápmelaččat leat álgoálbmogat,
ja nu leage sis dasto vuoigatvuohta beassat ráđđádallat
stáhta eiseválddiiguin áššiin
mat sáhttet sin váikkuhit njuolga.
Vai lea sihkar ahte bargu mii njuolga sáhttá
váikkuhit sápmelaččaid, čađahuvvo
dohkálaččat, de
leat ráđđehus ja
Sámediggi soahpan rávvejeaddji ráđđádallanprosedyraid
stáhta eiseválddiid ja Sámedikki
várás.
1. Ulbmil
Prosedyraid ulbmil lea váikkuhit vai:
geavatlaččat
sáhttá čađahuvvot
stáhta álbmotrievttálaš
geatnegasvuohta ráđđádallat álgoálbmogiin.
stáhta eiseválddit ja Sámediggi
bohtet ovttamielalašvuhtii go plánejuvvojit
ođđa lágat dahje
doaimmat mat njuolga sáhttet váikkuhit
sámi beroštumiid.
Lágidit vai stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki gaskii huksejuvvo guoibmevuohtaperspektiiva
mii váikkuha nu ahte nanne sámi
kultuvrra ja servodaga
huksejuvvo oktasaš áddejupmi
das movt sámi servodagaid dilli lea ja gokko daid
dárbbaša ovddidit
2. Viidodat
Ráđđádallanprosedyrat
leat ráđđehusa,
departementtaid, direktoráhtaid ja eará
vuolit doaimmaid várás.
Ráđđádallanprosedyrat
gustojit áššiin
mat sáhttet váikkuhit sámi
beroštumiid njuolga. Áššiid
ráđđádallanviidodat
sáhttá fátmmastit
iešguđetlágan áššešlájaid,
nu movt lágaid, láhkaásahusaid,
eaŋkalmearrádusaid, njuolggadusaid,
doaimmaid ja merremiid (omd. Stuoradiggedieđáhusain).
Ráđđádallangeatnegasvuohta
sáhttá fátmmastit
buot ideella ja materiálalaš vugiid
sámi kultuvrras. Vejolaš áššefáttát
sáhttet omd. leat musihkka, teáhter,
girjjálašvuohta, dáidda,
media, giella, osku, kultuvraárbi, immateriálalaš
vuoigatvuođat ja árbevirolaš máhttu,
báikenamat, dearvvašvuođa- jasosiála
bealit, mánáidgárddit,
oahppu, dutkan, opmodat- ja geavahanrievttit, areáladuohtadan-
ja areálaháldenáššit,
ealáhusovddideapmi, boazodoallu, guolástus,
eanandoallu, mineráladoaibma, bieggafápmu, čáhcefápmu,
ceavzilis ovdáneapmi, kultuvramuitogáhtten,
biogirjáivuohta ja luonddugáhtten.
Dain áššiin
mat gusket materiálalaš kultuvravuđđui,
nu movt areálaháldejupmi, areáladuohtadeamit
ja eananvuoigatvuođat, adnojit čuovvovaš
geográfalaš doaibmaguovllut ráđđádallamiidda
(árbevirolaš sámi
guovllut): Finnmárku, Tromsa, Nordlánda
ja Davvi-Trøndelága fylka, nu maid suohkanat
Osen, Roan, Åfjord, Bjugn, Rissa, Selbu, Meldal, Rennebu,
Oppdal, Midtre Gauldal, Tydal, Holtålen ja Røros
Lulli-Trøndelága fylkkas, Engerdal ja Rendalen,
Os, Tolga, Tynset ja Folldal suohkanat Hedmárkku
fylkkas, ja Surnadal ja Rindal suohkanat Møres ja Romsdálas.
Ráđđádallangeatnegasvuohta
ii gusto álgosaččat
dábálaš áššiin
mat jáhkkimis váikkuhit olles servodaga.
3. Diehtojuohkin
4. Almmolašvuohta
Diehtojuohkin man stáhta
eiseválddit ja Sámediggi lonohallet
gaskaneaset ráđđádaladettiin,
galgá sáhttit dollojuvvot eret almmolašvuođas,
eaktun lea ahte gávdno láhkavuođđu dan
dahkat. Lassialmmolašvuohta galgá
adnojuvvot dábálaš
dáhpin. Áššebeliid
loahpalaš oaidnu iešguđet áššis
galgá leat almmolaš.
5. Fásta čoahkkimat
Galget dollojuvvot fásta
politihkalaš čoahkkimat juohke jahkebealis
gaskkal sámeáššiid
stáhtaráđi ja Sámediggepresideantta.
Iešguđet fágastáhtaráđit
servet čoahkkimiidda dárbbu mielde.
Dain fásta politihkalaš čoahkkimiin
juohke jahkebealis galget ovdanváldit sámi
servodagaid dilálašvuođaid
ja ovddidandárbbuid, ja dettolaš
prinsihpalaš áššiid
ja proseassaid maiguin lea bargojuvvome.
Galget dollojuvvot fásta čoahkkimat
juohke jahkebealis gaskkal Sámedikki ja departementtaid
gaskasaš ovttastahttinlávdegotti
mii lea sámeáššiid
várás. Čoahkkimiin
galget earret eará čilgejuvvot áigeguovdilis
sámepolitihkalaš áššit
maiguin lea plánas bargat lagamus mánuid.
6. Ráđđádallanprosedyraid
oppalaš mearrádusat
Ráđđádallamat
Sámedikkiin galget dahkkojuvvot buoredáhtus
ja dainna ulbmiliin ahte boahtit ovttamielalašvuhtii
evttohuvvon doaimmaid hárrái.
Stáhta eiseválddit galget
farggamusat dieđihit Sámediggái go álggahuvvojit áigeguovdilis áššit
mat njuolga sáhttet váikkuhit sápmelaččaid,
ja gokko guoská sámi beroštumiide
ja diliide.
Go Sámediggái lea dieđihuvvon áigeguovdilis áššiid
birra, de galgá Sámediggi farggamusat
dieđihit ruovttoluotta ahte dáhttotgo
eambbo ráđđádallamiid áššis.
Sámediggi sáhttá
maid váldit áššiid
ovdan mas Sámediggi bivdá ráđđádallamiid.
Jus stáhta eiseválddit ja
Sámediggi sohpet joatkit ráđđádallama
dihto áššis, de
galget ovttasráđiid soahpat ráđđádallanvugiid,
dan soahpat goas ja gos oktavuođaid dollet (omd. čoahkkimiid,
videokonferánssaid, telefonoktavuođa, čálalaš
dieđuid lonohallama), áigemeriid
goas máhcaha dieđuid, ja jus dárbbašuvvo
politihkalaš dásis ráđđádallat,
ja politihkalaččat meannudit ášši.
Galgá várrejuvvot doarvái áigemunni
vai sáhttá čađahit albma ráđđádallamiid
ja bidjat politihkalaš meannudeapmái
evttohusaid. Jus dárbbašuvvo ášši
meannudit dievasčoahkkimis Sámedikkis,
de galgá dat dahkkot farggamusat.
Go áššiid
iešvuohta gáibida de galgá láhččojuvvot,
vai sáhttá doallat moanat ráđđádallančoahkkimiid,
ja eaige áššit galgga
loahpahuvvot jus Sámediggi ja stáhta
navdet olahit ovttamielalašvuođa áššis.
Áššiin mat
meannuduvvojit ráđđehusas,
de galgá, dallego áššit
ovdanbiddjojit eará guoskevaš departementtaide, čielgasit
oidnosii buktojuvvot gokko áššis
lea ovttamielalašvuohta Sámedikkiin,
ja gokko ii leat boahtán ovttamielalašvuhtii.
Proposišuvnnain ja dieđáhusain
mat mannet Stuoradiggái, ja main ráđđehus
lea eará oaivilis go Sámediggi,
galgá Sámedikki árvvoštallan
ja oaivil áššis
boahtit ovdan.
7. Beavdegirji
8. Čielggadandárbu /diehtovuođđu
Gielda- ja guovlodepartementa ja Sámediggi nammadit
ovttasráđiid guorahallanjoavkku
mii earret eará sámi statistihka
mielde juohke jagi buktá raportta sámi
servodagaid dilis ja guđe guvlui servodat ovdána.
Raporta adno ráđđádallamiid
vuođđun konkrehta áššiin,
ja maid go ráđđádallet
sámi servodagaid ovddidandárbbuid
birra. Dat dahkko juohke jahkebealis go čoahkkin
dollojuvvo sámeáššiid
stáhtaráđi ja Sámediggepresideantta
gaskka.
Go stáhta eiseválddit
dahje Sámediggi atnet dárbbašlažžan čielggademiid
dahkat, vai nannešii fáktádieđuid
vuođu dahje árvvoštallamiid
ja mearridemiid formálalaš vuođu,
de galgá dán áramusat buktit
dihtosii, ja áššebealit
galget čielggadeami mandáhttagažaldaga
ságastallat, jus galggaš čielggadeapmi
dahkkot. Stáhta ja Sámediggi galget
geahččalit ovttamielalašvuođa
olahit sihke mandáhta sisdollui, ja merret gean ovddasvástádus čielggadanbargu
galgá leat. Stáhtas ja Sámedikkis
lea geatnegasvuohta addit dárbbašlaš čuvgehusaid
ja materiála mat adnojit go čielggadeami čađaha.
9. Ráđđádallamat
sámi eará beroštumiiguin maidda
guoská
Go leat áššit
main stáhta pláne ráđđádallat
sámi báikkálaš
servodagaiguin ja/dahje sierra sámi beroštumiiguin,
maid láhka dahje doaimmat sáhttet
njuolga váikkuhit, de galgá stáhta áramusat diehtojuohkit
makkár beroštumiide/organisašuvnnaide
stáhta oaivvilda ášši
guoskat, ja digaštallat Sámedikkiin
movt ráđđádallanproseassaid
sáhttá ovttastahttit.
3.2 Ekonomiijastivren ja dárkkistanortnet Sámedikki
várás
3.2.1 Raporta dárkkistanortnegiid birra
Gielda- ja guovlodepartementa nammadii juovlamánus
2004 bargojoavkku man áirasat galge lagabuidda geahčadit dárkkistanortnegiid
Sámedikki várás.
Bargojoavkkus ledje guokte áirasa Sámedikkis
ja guokte departementtas. Dasa lassin čuvvo guokte
Riikarevišuvnna áiccardeaddji barggu.
Bargojoavkku mandáhta lei čilget
Sámedikki doaimma ovddasvástáduslinjjáid
ja siskkáldas dárkkistanortnegiid, bearráigeahču
ja revišuvnna Sámedikkis ja dan várás.
Joavkku bargun lei maid árvvoštallat
leatgo ortnegat doarvái ja cuiget jus leat váilevašvuođat,
lassin dasa ahte árvvoštallat Sámedikki
dárkkistankomiteá rolla. Joavku
galggai maid evttohit movt sáhttá
njulget vejolaš váilevašvuođaid
ja heittot beliid.
Joavku buvttii raportta cuoŋománu
1.b. 2005. Loahppaboađus lei ahte Sámedikki siskkáldas
dárkkisteapmi lea dohkálaš,
muhto sáhttá muhtin osiid buoridit.
Earret eará evttohuvvojit čuovvovaš
doaimmat:
Sámedikki dárkkistankomiteá
galgá doaibmat čielga dárkkistankomiteán, ja áššemeannudanfunkšuvdna
galgá nannejuvvot.
Galgá ásahuvvot dievasčoahkkinčállingoddi Čoahkkinjođihangotti vuollái,
mii organisatuvrralaččat lea luvvejuvvon Sámediggeráđis. Dárkkistankomiteá áššemeannudanfunkšuvdna
biddjo dievasčoahkkinčállingoddái.
Sámedikki rámma berre lasihuvvot
800 000 ruvnnuin jahkái vai nanne dárkkistankomiteá coavcci
bargat.
Sámedikki hálddahusbušeahtta
berre nannejuvvot ovttain virggiin siskkáldasdárkkisteami
dihte, ja Sámedikki bušeahtta nannejuvvot
600 000 ruvnnuin juohke jagi dán ulbmila
dihte.
Gielda- ja guovlodepartementa berre čielggadit,
ráđđálagaid Sámedikkiin,
ahte galgágo Sámediggi sirrejuvvot
ja šaddat iehčanas riektesubstánsan
ja movt dán sáhtášii dahkat.
Raporta geigejuvvui Gielda- ja guovlodepartementii ja Sámediggái cuoŋománu
15.b, ja Sámediggi meannudii raportta miessemánu
31. b. 2005. Sámediggi čuovvola
mearrádusastis bargojoavkku evttohusa ahte ruđalaččat
nannet Sámedikki dárkkistanbarggu. Ráđđehus
lea reviderejuvvon našunálabušeahtas lasihan
juolludeami Sámediggái 600 000
ruvnnuin 2005’ várás, nannen
dihte Sámedikki hálddahusa siskkáldas
dárkkisteami, ja Sámedikki dárkkistankomiteá áššemeannudannávccaid.
Sámediggi bivdá maiddái
mearrádusastis Gielda- ja guovlodepartementta ráđđádaladettiin Sámedikkiin čielggadit
berrego Sámediggi sirrejuvvot ja šaddat iehčanas
riektesubstánsan, áibbas luvvejuvvot
stáhtas. Gielda- ja guovlodepartementa álgá dáinna
bargguin farggamusat. Dan olis árvvoštallojuvvojit
maid gokko berre rievdadit sámelága, Sámedikki
juolludanvuogádaga ja Sámedikki
dárkkistanortnegiid ja revišuvnna,
dan dihte go de rievdá Sámedikki
riektedilálašvuohta. Gielda- ja
guovlodepartementa muitala čielggadeami birra sámepolitihka prinsihppadieđáhusas
mii boahtá jagis 2006.
3.2.2 Sámegiel’ rehketlihpuid ja duođaštusaid čuovvoleapmi
ja dárkkisteapmi
Sámedikkis leat muhtin áššemeannudanbáhpirat dušše
sámegillii. Dat leat áššečilgehusat, ohcamat
ja ruhtalohpereivvet mat maiddái čuvvot
rehketdoallolihppun go Sámedikki rehketdoallu reviderejuvvo. 2004’ rehketdoalu
revideredettiin, lea Riikarevišuvdna jearran sáhttágo
Sámediggi čuovvut dákkár bárgodábi,
vai leago Sámediggi geatnegahtton duođaštit
buot ruhtageavahemiid dárogillii.
Sámediggi čujuha sámeláhkii § 3–3
mii addá olbmuide vuoigatvuođa oažžut
vástádusa sámegillii go
sii váldet oktavuođa báikkálaš
dahje regiovnnalaš almmolaš orgánain. Vaikko
vel Sámediggi leage riikaviidosaš
orgána, iige leat báikkálaš
iige regiovnnalaš orgána go gáržžet
dulko mearrádusa, de orru vissasit leamen govttolaš
ahte olbmuin, geain lea vuoigatvuohta oažžut vástádusa
sámegillii iežaset suohkanis, lea
seamma vuoigatvuohta oažžut vástádusa
sámegillii Sámedikkis. Go Sámediggi
ieš doaimmaidisguin fuolaha áššemeannudeami
eanemus lágis sámegillii, de ii
ane ráđđehus leat dárbbašlažžan ovddidit
sierra láhkamearrádusa dan birra.
Ráđđehus hálida
ovddidit sámegiela nu ahte dat lunddolaččat sajáiduvvá
nu olu servodatsurggiide go vejolaš. Danne doarju ráđđehus
Sámedikki mihttomeari ahte eanas oassi áššemeannudeamis
galgá leat sámegillii. Ráđđehus jáhkká
ahte maiddái Riikarevišuvdna bargá
dan ala ahte sáhttá revišuvdnabarggu čađahit ásahusaide
mat áššeameannudit
sihke sámegillii ja dárogillii,
juogo dan bokte ahte huksejit alcceseaset gelbbolašvuođa
dahje ostet jorgalanbálvalusaid. Nu sáhtášii čuovvolit sámelága áigumuša
(§ 1–5) das ahte sámegiella
ja dárogiella galget leat ovttaárvosaš
giellan Norggas.
3.3 Sámedikki válgaortnet
Sámelága § 2–4
rievdaduvvui cuoŋománu 15.b. 2005.
Dat mielddisbuktá ahte 2005’ sámediggeválgga
rájis bohtet 4 dássenmandáhta Sámediggái
lassin dan 39 dábálaš mandáhttii.
Sámedikki válgalávdegoddi
galgá juohkit dássenáirasiid
dan njeallji válgabiirrii main leat eanemus jienat. (Loga
eambbo Sámedikki jahkedieđáhusa
kapihttalis 3.2).
Jietnalohku juohke áirasa nammii rievddada stuorámus
ja unnimus válgabiirriid gaskka. Dássenáirasat
maid stuorámus válgabiirret ožžot,
galget njulget dán erohusa. Sámediggái
ii mieđihuvvon ahte dássenáirasat
galget juhkkojuvvot dan sohkabeallái mii lea unnán
dikkis. Sámediggeválgga láhkaásahusas
lea mearriduvvon ahte Sámediggi sáhttá gáibidit
válgalistoevttoheddjiin ahte unnimusat 40 % galgá goappáge
sohkabealis leat listtuin mat mannet válgii. Sámediggi
mearridii láhkaásahusa juovlamánu 15.b.
2004.
Sámediggi lea ožžon 400 000
ruvnno lassiruđa reviderejuvvon našunálabušeahtas jahkái
2005 vai gokčá eambbogoluid go dikkis
lassánit áirasat.
Gielda- ja guovlodepartementa lea jagis 2004 juolludan 230 000
ruvnno Sámedikki kampánjii oaččuhit eambbo
nissoniid Sámediggái 2005’ válggas.
Kampánja galgá listobiddjiide bidjat ovddasvástádusa
lasihit nissoniid logu Sámediggái
2005’ válggas, váikkuhit
vai eambbo nissonat movttáskit mannat listtuid vuosttašsajiide
ja vai huksejuvvo nissonfierpmádat.
Departementa lea ovttaoaivilis Sámedikkiin ahte
dárbbašuvvo ollislaččat čielggadit Sámedikki
válgaortnega ja čielggadeamis galgá
suokkardit leago dárbu rievdadit válgabiirriid
juogu, ja rievdadit áirraslogu iešguđet
válgabiirriin. Departementa lea addán
300 000 ruvnno Sámediggái
vai ásaha áššedovdijoavkku árvvoštallat
sámediggeválgga ortnega ollislaččat. Čielggadeapmi
galgá adnot vuođđun árvvoštallat
dárbbašago válgaortnega
ođđasit rievdadit ovdal 2009’ válggaid.
3.4 Finnmárkoláhka
Láhka riektedili ja eanan- ja luondduriggodathálddašeami
birra Finnmárkku fylkkas (Finnmárkkuláhka)
dohkkehuvvui stáhtaráđis
geassemánu 17.b. 2005. Láhkamearrádus
spiehkkasa veahá Od. prp. nr. 53 (2002 – 2003)
evttohusas, ee. dakko bokte go galgá ásahuvvot
kommišuvdna ja sierraduopmostuollu mii galgá
identifiseret ja dovddastit dohkkehahttin gustovaš
vuoigatvuođaid.
Kommišuvdna nammaduvvo kártet
dálá oktasaš ja
oktagaslaš geavahan- ja oamastanvuoigatvuođaid
eatnamiidda ja (sáiva) čáziide
Finnmárkkus ja gaskaboddosaš sierraduopmostuollu
mii gieđahallá riidduid dan oktavuođas
(Láhka § 5, gč.
5. kapihtala).
Gielda- ja guovlodepartementa, Eanandoallo- ja biebmodepartementa,
Birasgáhttendepartementa, Ruhtadandepartementa ja
Justiisadepartementa váldet oasi bargojoavkkus mii galgá
ovttaidahttit geavatlaš gažaldagaid
Finnmárkkuopmodaga ásaheami dihte.
Dán bargui bohtet maid fárrui Sámediggi, Finnmárkku
fylkkadiggi, Statsskog SF, Stáhta luonddubearráigeahčču
ja Statsskoga bargit.
Finnmárkkuopmodat lea álgoálggus ovttaárvosaš
stáhta eiseválddiiguin ja eará priváhta
eananoamasteddjiiguin. Muhtin mearrádusat bidjet
dattetge vásedin bargguid Finnmárkkuopmodagas
Gonagassii dahje departementii. Dat barggut leat ee. ahte Gonagas
galgá dohkkehit meahci geavahanrievdadeami jna.
muhtin sierradiliin (§ 10), nammadit ovtta mieldelahtu Finnmárkkuopmodaga
dárkkistankomiteái (§ 16
vuosttaš lađas), meannudit váidagiid
go Finnmárkkuopmodaga olis gáržžiduvvo ođasmahtti
resursaid geavaheapmi jna. (§ 27 nubbi ja čihččet lađas).
Dát dahkko ovttasráđiid
Birasgáhttendepartementtain.
Sámediggi galgá ráhkadit
njuolggadusaid movt árvvoštallat
sámi kultuvrra mearkkašumi jna,
go lea sáhka rievdadit Finnmárkku
meahci geavaheami, gč. § 4. Dakkár áššiin
main meahci geavaheapmi rievdaduvvo, leat almmolaš
eiseválddit geatnegahtton čuovvut
njuolggadusaid. Gielda- ja guovlodepartementa galgá
gozihit njuolggadusaid lágalašvuođadárkkisteami,
gč. § 4, vuosttaš
lađas nubbi čuokkis.
Deanu ja Njávdáma guollebivddu
regulerema galgá reguleret láhkaásahusain
(§ 28). Láhkaásahus
galgá ráhkaduvvot ráđđádallamiid bokte
Sámedikkiin ja guoskevaš suohkaniiguin,
ja galgá maid šiehtadallojuvvot
Suomain.
Finnmárkkulága meannudettiin
dagai Stuoradiggi mearrádusa geassemánu
6.b. 2005 dán hámis:
«Stortinget ber Regjeringen snarest mulig foreta
en utredning av samer og andres rett til fiske i havet utenfor Finnmark,
herunder minimumskvote for båter under ti meter, og fremme
en oppfølgende sak om dette for Stortinget.»
Dás sámegillii jorgaluvvvon: «Stuoradiggi
bivdá Ráđđehusa
farggamusat čielggadit sápmelaččaid
ja earáid vuoigatvuođa bivdit mearas
Finnmárkku olggobealde, dása gullá
maid čielggadit vuolemus eari fatnasiidda, mat leat
vuollel 10 mehtara, ja ovddidit čuovvolahtti ášši
Stuoradiggái dán birra.»
Guolástus- ja riddodepartementa leat bargagoahtán
Stuoradiggemearrádusa čuovvolahttimiin.
Departementta siskkobealde, ja ráđđálagaid eará
departementtaiguin, leat hutkagoahtán movt barggu čađahit
ovddasguvlui ja mandáhtta dán čielggadeami
várás.
Go bergverksloven (bákteláhka)
rievdaduvvo, de ee. rahppojuvvo vejolašvuohta láhkaásahusain
mearridit ahte ruvkket Finnmárkkuopmodaga eatnama
alde galget máksit alit divvada eananeaiggádii
go ruvkket eará báikkiin (Bákteláhka § 42).
Ovdal go Finnmárkkuopmodat sáhttá
háldosis váldit Statsskog SF eatnamiid,
de ferte Finnmárkkuopmodat leat ásahuvvon
ja beassan ráhkkanit eatnamiid hálddašeapmái
dohkkehahtti láhkái. Dárbbaša
ráhkadit gaskaboddosaš njuolggadusaid
mat čilgejit stivrra gelbbolašvuođa
ráhkkananáigodagas. Bargojuvvo dan
ala vai dat dárbbašlas gaskaboddosaš
njuolggadusat leat sajis ođđajagimánu
1.b.2006. Sámediggi ja Finnmárkku
fylkkadiggi leat dadjan ahte sis lea vejolaš dan áigái válljet
stivralahtuid. Ovttasráđiid Sámedikkiin ja
fylkkadikkiin leat atnán vuođđun
ahte finnmárkkulága njuolggadusat Finnmárkkuopmodaga
birra, sáhttet boahtit fápmui 2006’ nuppi kvartálas,
oktan dainna ahte Finnmárkku eatnamat váldojit dasto
badjelassii eret Statskogas.
Bargojuvvo dan ala ahte njuolggadusat mat gustojit Finnmárkkukommišuvdnii
ja Finnmárkku Meahcceduopmostullui biddjojit fápmui ođđajagimánu
1.b.2007.
3.5 Sámi mánát ja
nuorat
3.5.1 Mánáidgárddit
Loga Sámedikki jahkedieđáhusa
2.4.kapihtalis bajásšaddandili birra. Sámediggái
juolluduvvo ruhtadoarjja mii adno sámi mánáidgárddiide,
eatnigiela oahpahussii ja diehtojuohkin-, ovddidan- ja bagadallanbargguide
mat bargojuvvojit sámi mánáidgárddiin
ja mánáidgárddiin
gos leat sámi mánát.
Ráđđehus lea ođastan mánáidgárdelága. Odeldiggeproposišuvdna ođđa
lága birra mánáidgárddiid várás
ovddiduvvui Stuoradiggái cuoŋománu
8.b. 2005 (Od.prp. nr 72 (2004–2005). Stuoradiggi dohkkehii lága
geassemánu 14.b. 2005. Lea evttohuvvon ođđa § 2 Mánáidgárddi
sisdoallu, ja njealját lađas sisttisdoallá čuovvovaš
mearrádusa: «
Mánáidgárdi
galgá vuhtiiváldit mánáid
agi, doaibmandási, sohkabeali, sosiála, čearddalaš
ja kultuvrralaš duogáža,
dása gullá maid sámi
mánáid giella ja kultuvra
.» Viidásit
lea § 8 Suohkana ovddasvástádus
deattuhuvvon, gč. goalmmát lađđasa: «
Suohkanis lea ovddasvástádus
dasa ahte mánáidgárdefálaldagat
sámi mánáide sámi
distrivttain huksejuvvojit sámegiela ja kultuvrra
vuođul. Eará suohkaniin galget dilálašvuođat
láhččojuvvot dasa
ahte sámi mánát
sáhttet sihkkarastit ja ovddidit gielaset ja kultuvrraset.»
Mánáid- ja bearašdepartementta
nammadan bargojoavku geigii suoidnemánu 5.b. 2005
ođastuvvon rámmaplánaevttohusa mánáidgárddiid várás.
Sámediggi lei ráđđádallanmieldelahttu
bargojoavkkus. Plána, mii lea láhkaásahus mánáidgárdeláhkii,
manná gulaskuddamii 2005’ čavčča
ovdalgo boahtá fápmui ođđajagimánu
1.b.2006.
Nannen dihtii sámi mánáidgárddiid
ovttasbarggu ja oainnosmahttit sámi giellaovdáneami
ovdaskuvlaagis, de lágiduvvui davviriikkalaš mánáidgárdekonferánsa
Kárášjogas geassemánus
2004. Oasseváldit Ruoššas,
Ruoŧas, Suomas ja Norggas lonohalle vásáhusaid rastá
riikarájiid. Norgga Sámediggi lei
lágideaddjin.
Mánáid- ja bearašdepartementa
doallá jámmadit hálddahuslaš čoahkkimiid
Sámedikkiin ja digaštallá
oktasaš doaimmaid ja hástalusaid.
Dan olis leat ásahuvvon nannejeaddji ovttasbargorutiinnat Sámi
allaskuvllain doaimmaid várás mat
galget buorebut oaččuhit studeanttaid
ohppui, ja oažžut sámegielat
ovdaskuvlaoahpaheddjiid bissut mánáidgárddiin. Viidásit
galget sámi mánáidgárddit
bargat mihttomeriiguin mat leat dokumenttas
Handlingsplan
for likestilling i barnehagene
. Dat jorgaluvvo sámegillii.
Geahča vel St. dieđ. nr 11 (2004–2005)
kap 4.1.1.
3.5.2 Mánáidsuodjalus
Mánáid- ja bearašdepartementta
ja Sámedikki politihkalaš njunnožat
dolle čoahkkima 2004’ giđa.
Dan čoahkkimis muitalii Sámediggi
ahte dárbbašuvvo eambbo oainnosmahttit
sámi mánaid ja nuoraid geat leat
hearkkes dilis. Viidásit lea dárbu
oainnosmahttit ahte doaimmat mat ásahuvvojit sámi
mánáid ja nuoraid várás
geat váldojuvvojit eret ruovttuin, galget áimmahuššat
mánáid giela ja kultuvrra. Mánáid-
ja bearašdepartementa čuvgii Sámediggái
ahte lea ásahuvvon Mánáid-, nuoraid-
ja bearašetáhtta, ja davvi regiovnna
Mánáid-, nuoraid- ja bearašetáhtta
oassálasti čoahkkimis.
Mánáid- ja bearašdepartementa
lea ovdalis jorgalan osiid Váhnenbagadusprográmmas sámegillii.
Mánáid- ja bearašdepartementa
bargá jorgalit digaštallangihppaga «Åtte
temaer for godt samspill», ja árvvoštallá jorgalit
fáddágihppagiid iešguđetlágan fáttáiguin,
váhnemiid ja earáid várás.
Mánáid- ja bearašdepartementa
doarju ain ruđalaččat
Barnevernets utviklingssenter i Nord-Norge
(Mánáidsuodjalusa ovddidanguovddáš
Davvi-Norggas), dakko bokte go addá doaibmadoarjaga.
Departementa attii jagis 2003 ruđaid Mánáidsuodjalusa
ovddidanguovddážii Davvi-Norggas,
vai ráhkada njeallje fáddágihppaga
mánáidsuodjalusa birra main lea
sámi konteaksta, mat sáhttet adnojuvvot
studeanttaid oahpahussii vuođđo-
ja viidásitoahpuin ja mánáidsuodjalusa
bargiide. Gihppagat galge plána mielde válbmanit
2004’ jagi lohppii, muhto bargu lea maŋŋánan
ja gárvána 2005’ čavčča.
Bearašráđđádallan
lea metoda man mánáidsuodjalus geavaha
go bargá sámi bearrašiiguin.
Mánáid- ja bearašdepartementa
doarjjui jagis 2004 našovnnalas prošeavtta
man bargun lei johtui bidjat, ovddidit ja oahpahit dan metoda. Finnmárkkusuohkaniin
lea oahpahuvvon movt bearašráđđádallama galgá
geavahit. Prošeakta jotkojuvvo jagis 2005.
Geahča vel St. dieđ. nr 11 (2004–2005)
kap 4.1.3.
3.6 Sámi vuođđooahpahus,
alit oahppu ja dutkan
Loga oahpahusgažaldagaid birra Sámedikki
jahkedieđáhusas, kapihtalis 2.4.
3.6.1 Sámi vuođđooahpahus
Sámi ohppiin lea oktagaslaš vuoigatvuohta
oažžut oahpahusa sámegielas,
beroskeahttá gos sii orrot riikkas. Vuoigatvuohta
guoská golmma gillii, nappo davvisámegillii,
lullisámegillii ja julevsámegillii.
Oahpahus- ja dutkandepartementa áŋgiruššá oažžut
skuvlaoamasteddjiid šaddat dihtomielalažžan dán
vuoigatvuođa hárrái,
dan seammás go fylkkamánnit galget
leat dihtomielalaččat dasa ahte bearráigeahččat
ja meannudit váidagiid. Galget leat unnimusat logi
oahppi joavkkus jus sámi ohppiin galgá
leat vuoigatvuohta oažžut oahpahusa
maiddái
sámegillii
.
Sámediggi lea Oahpahus- ja dutkandepartementii buktán
sávaldaga ahte vuoigatvuohta oahpahussii sámegillii, maiddái
galgá šaddat oktagaslaš
vuoigatvuohtan. Gažaldat árvvoštallojuvvo
departementtas.
Ođđa oahppoplánat Kunnskapsløftet
(Diehtolohpádusa) olis sámi vuođđooahpahussii ráhkaduvvojit
ja mearriduvvojit oahpahuslága 6.kap. meriid mielde.
Bargu fátmmasta vuođđoskuvlla ja
fágaid mat čuvvot olles vuođđooahpahusa skuvlavázzináiggis.
Sámi vuođđooahpahussii
ráhkaduvvo ođđa
fága- ja diibmojuohku 2005’ čavčča. Departementa
lea ilus go dáiguin bargguiguin leat nu bures ovttasbargan
Sámedikkiin.
Gáiddusoahpahusprošeavttat, mat
ledje jođus sámi ohppiid várás
geat čuvvot našovnnalaš
oahppoplána, bukte midjiide ávkkálaš vásáhusaid.
Oahpahusdirektoráhtta árvvoštallá
movt vásáhusaid galgá
geavahit go galgat ovddidit buriid fálaldagaid dáidda
ohppiide. Ášši birra
namuhuvvo 2006’ St.prp. nr 1.
Oahpahus- ja dutkandepartementa vuordá viidáseappot
ovttasbarggu sámi vuođđooahpahusođastusain
ja eará áigeguovdilis áššiiguin vuođđooahpahusa
dásis.
Ortnet, mas muhtin skuvllat válljejuvvojit ovdagovvaskuvlan,
almmuhuvvo ovtta gearddi jagis ja buot skuvllat ja skuvlaoamasteaddjit
sáhttet ohcat. Ohcamat mannet fylkkamánniide,
ja našovnnalaš jury vállje
skuvllaid loahpalaččat. Nu leage
buori sámi skuvllas seamma vejolašvuohta
go eará skuvllain beassat ovdagovvaskuvlan.
Sámi hálddašansuohkanat berrejit
movttiidahttojuvvot vai sin skuvllat duođaštit
bohtosiid ja dieđihit beroštumi
go ortnet almmuhuvvo.
Diehtolohpádusa sisafievrrideami oktavuođas
juolluduvvo ruhta gelbbolašvuođa
ovddideapmái golmma jahkái. Jahkái
2005 lea juolluduvvon 300 miljovnna ruvnno suohkaniidda ja eará
skuvlaoamasteddjiide doarjjan bargat gelbbolašvuođa
ovddidemiin. Sámi hálddašansuohkanat ja
eará suohkanat gos leat olu sámi oahppit,
leat maid ožžon oasi dáin
ruđain. Skuvlaoamasteddjiide lea dehálaš
ráhkadit buriid plánaid ruhtageavaheapmái,
ja ovttasbarget fágabirrasiiguin hukset maŋŋil-
ja viidásitoahpu oahpaheddjiide, skuvlajođiheddjiide
ja eará bargiide geaidda guoská.
Oahpahus- ja dutkandepartementa ja Gielda- ja guovlodepartementa
leat čoahkkinastán Finnmárkku
fylkkagielddain, Kárášjoga
ja Guovdageainnu suohkaniiguin, Sámedikkiin ja sámi
joatkkaskuvllaid stivrrain dan birra movt boahtte áiggis
galgá jođihit Sámi
joatkkaskuvlla Kárášjogas
ja Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla Guovdageainnus.
Jagis 2006 galgat geahččalit soahpat
movt skuvllaid doaibma ovddasguvlui buoremusat sáhttá
organiserejuvvot. Dát skuvllat leat vuođđooahpahusa guovddáš
gaskaoamit sámi ohppiide miehtá
riika, ja ášši ráđđádallojuvvo Sámedikkiin
ođđa ráđđádallanšiehtadusa
mielde.
3.6.2 Sámi instituhtta/Sámi allaskuvla
Sámi instituhta (NSI) ođđa njuolggadusain
ja davviriikkaid ministariid cealkámušas
NSI boahtte áiggi ruhtadeami birra, deattuhuvvo
ahte galgá sihkkarastit NSI iešmearrideami,
nu ahte bisuhuvvo sierra dutkanásahussan go sirdojuvvo
Sámi allaskuvlii. Dasa lassin galget ruđalaš
juolludeamit instituhta nammii várrejuvvot, vai
ii leat eahpádus ahte ruđat galget čadnojuvvot
instituhta dutkandoaimmaide.
Vaikko vel instituhtta galgáge, go oktiičaskojuvvo
Sámi allaskuvllain, leat iešmearrideaddjin
ja sierra dutkaninstituhttan, de liikká leat buorit
vejolašvuođat ovddidit ja juohkit fágalaš
ovttasbarggu mii dán guovtti ásahusa
gaskkas lea. Dáid ásahusaid dutkanviidodagat viehka
muddui dievasmahttet nubbi nuppi dutkama. Nu dáidetge
leat buorit vejolašvuođat nannet
fágalaš birrasa go oktiiorganisere ásahusaid. Sámi
dutkanbirrasat Norggas ja Davviriikkain oppalaččat
nannejuvvojit go dát institušuvnnat
barget lávgalagaid.
Stuoradiggedieđáhusa nr. 34 (2001–2002)
Sámi alit oahppu ja dutkan
meannudeamis
doarjjui Stuoradiggi ráđđehusa
plánaid bargat vai Sámi allaskuvla
ovdána viidáseappot ja oažžu stáhtusa
dieđalaš allaskuvlan. Vuordimis
lea dán bargui ávkkálaš
go NSI ja Sámi allaskuvla oktiiorganiserejuvvojit. Lávgadis
ovttasbargu dán guovtti ásahusa
gaskka váikkuha maid dan ahte allaskuvlla iežas
dutkandoaimmaid vuođđu šaddá
govdadeabbun.
Geahča maid St. dieđ. nr. 11 (2004–2005)
kap. 4.4.
3.6.3 Ođđa dieđaviessu
Lea guhká juo sávvojuvvon ásahit
sierra dieđaviesu Guovdageidnui (gč.Sámedikki
jahkedieđáhusa), ja bidjat ovtta dáhki
vuollái máŋggaid sámi
institušuvnnaid, nu movt NSI, Sámi
allaskuvlla, Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa,
Sámi earenoamášpedagogalaš
doarjalusa, Sámedikki oahpahus- ja giellaossodaga, Álgoálbmotvuoigatvuođaid
gelbbolašvuođaguovddáža
ja Sámi arkiivva. Ráđđehusa
mielas lea hirbmat buorre sirdit NSI ja Sámi allaskuvlla ovtta
dáhki vuollái, muhto dáidá
deháleamos ahte boahtá oktasaš
sámi gelbbolašvuođaguovddáš
sámi álbmogii go sámegielat
barggut ja sámi dieđalaš
doaibma čohkkejuvvojit ja nu šaddá
stuorát biras.
Sámi allaskuvllas leat boares ja unnán
heivvolaš lanjat. Ođđa
dieđaviessu Guovdageidnui lea sakka vuoruhuvvon
Oahpahus- ja dutkandepartementta bealis. Dán birra logat
eambbo stáhtabušeahta báhpiriin.
3.6.4 Dutkan
St dieđ. nr. 20 (2004–2005)
Vilje til forskning (Dáhttu dutkamii) evttoha máŋggaid
doaimmaid mat galget ovddidit sámi dutkama, gč. čuokkis
9.8.1. Das logat maid movt čuovvoluvvo St.dieđ.
nr. 34 (2001–2002) Kvalitehtaođastus.
Sámi alit oahppu ja dutkan.
Dutkandieđáhusas dadjá
ráđđehus ahte Dutkanráđi prográmma
sámi dutkama várás
galgá guhkiduvvot ja nannejuvvot. Das deattuhit
ahte dutkanprográmma nannen galgá
fuolahit doaimmaid mas almmuhuvvojit sámi álbmogii
dieđut. Dieđáhusas
deattuhuvvo maid dan seammas ahte sámigažaldagat
eai galgga ráddjejuvvot duššefal
dán sierra prográmmii, muhto maiddái
váldojuvvot ovdan Norgga dutkanráđi
eará dutkanprográmmain.
Oahpahus- ja dutkandepartementa deattuha dieđáhusas
ahte lea dehálaš sámi
dutkama čatnat eará dutkamiid oktavuhtii. Dat
mielddisbuktá ahte sámi dutkanruđain,
nu movt earáge dutkanruđain, ain
galgá muhtin oassi juhkkojuvvot njuolga universitehtaide
ja allaskuvllaide, ja muhtin oassi Norgga dutkanráđđái. Ráđđehus
lea maid bivdán Norgga dutkanráđi álggahit
oktasaš davviriikkalaš čielggadeami
mii galgá árvvoštallat ásahit
sámi dutkanlávdegotti Norgga, Ruoŧa
ja Suoma várás. Dutkanlávdegoddi galgá
hutkat sámi dutkama strategiijaid ja gávnnahit
buoret resursageavaheami dan bokte go ovttaidahttá
davviriikkalaš dutkanbargguid. Seammas galgá árvvoštallat
cegget sierra sámi etihkkalávdegotti.
Dasa lassin áigu ráđđehus
bargat vai sámegiella adnojuvvo eambbo vuođđogiellan
dutkamis ja diehtogilvimis, ja eambbo oažžut duođaštuvvot
sámi árbevirolaš
dieđu, eandalii giela bealis. Viidásit
galgá bargojuvvot nu ahte primára-
ja vuođđodieđut
sámi diliid birra lágiduvvojit ja
heivehuvvojit sámi dutkamii buorrin. Gielda- ja
guovlodepartementa juolludii 1 milj. kr liigeruđa Dutkanráđđái
jagis 2004 nannet ja oainnosmahttit sámegiela dutkama
vuođđogiellan, ja vai dutkanbohtosat
vuohkkasit buktojuvvojit ovdan olbmuide.
St.dieđ. nr 34 (2001–2002) evttohuvvon doaimmaid
vuođul jotkojuvvo maiddái álgoálbmotfierpmádat.
Dat lea ovttasbargu gaskkal Tromssa universitehta, Sámi
allaskuvlla ja Sámi instituhta. Dutkandieđáhus čujuha
maid dasa ahte julev- ja lullisámegiella, oassin
stuoradiggedieđáhusa čuovvoleamis,
leat nannejuvvon go ruhtajuolludeapmi lea addojuvvon Bådåddjo
allaskuvlii ja Davvi-Trøndelága allaskuvlii.
3.7 Kultuvra
3.7.1 Kultur- ja girkodepartementa ja Sámediggi ovttasbarget
Kultur- ja girkodepartementa ja Sámediggi dollet
hálddahuslaš čoahkkimiid
guovtte gearddi jagis vai bisuhuvvo buorre gulahallan.
2002 rájis lea addojuvvon Sámedikki
háldui hálddašit
máŋggaid kultuvraásahusaid
ja doaimmaid, nu movt Sámi sierrabibliotehka, johtti
girjerájusfálaldat (girjebusset), sámi
dáiddárstipenda, sámi
dáiddaásahusaid čájáhusbuhtadus, báikenammabálvalus
ja sámi giellalága čuovvoleapmi,
nu maid sámi museat, sámi arkiiva,
sámi musihkkafestiválat ja Beaivváš
Sámi Teahter. Sámediggi hálddaša
kultuvraulbmiliid rámmajuolludeami, ja Sámediggi
ieš vuoruha doaimmaid addojuvvon rámma
siskkobealde.
3.7.2 Sámi kultuvra
Ráđđehusa giella-
ja kulturpolitihka ollislaš čilgehusa
don sáhtát lohkat St. dieđ. nr. 48
(2002–2003)
Kulturpolitikk fram mot
2014
(Kulturpolitihkka 2014 rádjái). Dieđáhusas
ovddiduvvo boahtte logi jahkái ollislaš
giella- ja kulturpolitihkka, maiddái sámi
kultuvra ja giella.
Sámi arkiivva hálddašanovddasvástádus
lea ođđajagimánu
1.b 2005 rájis sirdojuvvon Riikkaarkiivárii, Sámedikki
dáhttuma mielde. Sámi arkiiva lea
dasto stáhta arkiivadoaimma oassin. Dán
rievdadeami dihte lea 0,7 milj. kr sámi arkiivva
hovdemii sirdojuvvon stáhta Arkiivadoaimmahahkii.
3.7.3 Sámegiella
Sámediggi mearridii jagis 2003 bivdit ráđđehusa
evttohit Stuoradiggái ahte rievdadit sámelága
giellanjuolggadusaid, vai Divttasvuona suohkan nai beassá
mieldelahttun sámegiela hálddašanguovlui.
Hálddašanguovlui gullet dál
suohkanat Kárášjohka,
Guovdageaidnu, Unjárga, Porsáŋgu, Deatnu
ja Gáivuotna.
Kultur- ja girkodepartementa lea čuovvolan Sámedikki
mearrádusa ja evttohan rievdadit lága
mii mielddisbuktá ahte Divttasvuona suohkan šaddá
oassin sámegiela hálddašanguovlui.
Departementa evttohii ahte lágas ii galgga njuolga
mearriduvvot guđet suohkanat gullet sámegiela
guovlui, muhto dan sadjái galgá
gonagassii addojuvvot váldi mearridit guđet
suohkanat galget gullat hálddašanguovlui. Stuoradiggi
lea mearridan láhkarievdadusa sámelahkii § 3–1. Láhkaásahusa
bokte lea mearriduvvon ahte Divttasvuona suohkan lea mieldelahtustuvvon
giellaguovlui 1.1.2006 rájes.
Mieldelahtusteapmi sáhttá áiggi
mielde leat áigeguovdilin maid eará
suohkaniidda, ja departementa lea ožžon
ohcamuša Snåase suohkanis beassat mieldelahttun sámegiela
hálddašanguovlui.
Sámediggi lea Kultur- ja girkodepartementta bivdán árvvoštallat sámelága
giellanjuolggadusaid. Departementa lea ságastallagoahtán
Sámedikkiin ja Gielda- ja guovlodepartementtain
giellanjuolggadusaid árvvoštallama
birra.
3.7.4 Báikenammaláhka
Stuoradiggi dohkkehii báikenammalága
rievdadusaid cuoŋománu 14.b.2005. Rievdadusaid erenoamáš áigumuš
lea oažžut áššemeannudeami álkibun,
ja njuolggadusaid ráhkadit čielgaseabbun
ja doaibmevaččabun. Sámi
báikenamaid dehálaš
rievdadus lea ahte galgá oktanis nammaášši
ceggejuvvot go leat paralleallanamat dárogillii,
sámegillii ja kveanagillii. Dasa lassin namuhuvvo
sámi báikenamaid vuhtiiváldin
sierra ulbmilparagráfas lágas. Departementa
lea bargagoahtán láhkaásahusa
rievdademiin.
3.7.5 Sámi media
Sámediggi čujuha čuovvovaččat
sámi almmuhemiid ruđalaš
dilli lea eahpedohkálaš ja nu lea
leamaš ollu jagiid
, ja atná
vuođđun ahte dárbbašuvvo
nannet dáid olggosaddima vai
ilmmášedje dássetlaččat sávahahtti
kvalitehtain ja vai maiddái lassánivččii
olggosaddimiid lohku jahkái.
Ruhtajuolludeapmi Kultur- ja girkodepartementta bušeahtas
sámi aviissaide lea oktiibuot 13 milj. kr jahkái
2005, ja lea 1,4 milj. kr eambbo go 2004:s. Rievttimielde lea doarjjarámma
lassánan 5 milj. kr, dahje sullii 60 proseantta,
2000 rájis. Dan vuođul go Stuoradiggi
gieđahalai St.dieđ.nr 33 (2201–2002),
de atná Kultur- ja girkodepartementa vuođđun
ahte 2005’ bušeahttalassáneapmi
berre várrejuvvot sámegielat aviissaide, dán
ortnega mielde, loga Sd.prp.nr. 1 (2004–2005).
Dasa lassin rabai departementa vejolašvuođa
addit doarjaga ovttaskas čállimiidda
ja dakkáriidda julevsámegillii aviissain
mat álgoálggus leat olggobealde
láhkaásahusa mas čilgejuvvo
mii sámegielat aviisa lea. Goappaš
evttohusat gáibidit ahte láhkaásahus
rievdaduvvo. Departementa sádde farggabáliid láhka-ásahusevttohusa
gulaskuddamii.
Nordnorsk filmsenter AS (Davvi-Norgga filbmaguovddáš
OS) oažžu 5,4 milj. kr jahkái
2005. Dáin ruđain várrejuvvo
2,5 milj. kr oanehisfilmmaid buvttadeapmái. Ruhtadoarjaga
eaktun lea ahte galgá buvttaduvvot unnimusat okta
sámi filbma mii oažžu
doarjaga Davvinorgga filbmaguovddážis.
3.7.6 Sámi valáštallan
Sámediggi ja Sámi valáštallanlihttu –Norga
(SVL-N) bivddiiga jagis 2003 Kultur- ja girkodepartementtas oažžut
jahkásaš ruhtadoarjaga spealloruđain.
Kultur- ja girkodepartementa lea 2004:s doallan oktavuođa
Sámedikkiin ohcama struktuvrra ja sisdoalu birra,
jus datte galgá addojuvvot ruhtadoarjja sámi valáštallamii.
3.7.7 Sámi girjebusset
Sámedikki dieđáhusas (kap. 2.7.2) čujuhuvvo
ahte ođđa sámi girjebusset dárbbašit
ruhtaduvvot. Danne leage ráđđehus
evttohan reviderejuvvon stáhtabušeahtas juolludit
Kultur- ja girkodepartementta bušeahtas 2 milj.
kr liigeruđa Sámediggái
ruhtadit ođđa, lullisámi
girjebusse.
3.8 Dearvvašvuođa ja sosiálabálvalusat sápmelaččaide
Loga dearvvašvuođa- ja sosiálagažaldagaid
birra Sámedikki jahkedieđáhusas
(kap. 2.6 ovdalis).
Lea ovttamielalašvuohta joatkit ovttasbarggu
Sámedikki ja dearvvašvuođaeiseválddiid
gaskka oažžun dihtii sámi
albmogii ovttaárvosaš bálvalusaid.
Dearvvašvuođaministtar Dagfinn Høybråten
doalai 2004’ giđa čoahkkima
Sámedikkiin, ja 2004’ čavčča
doalai ges stáhtaráđđi
Ansgar Gabrielsen dan ođđa Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartementta olis čoahkkima Sámedikkiin. Sáhkavuođđun
lei oaččuhit doaktáriid
ja eará dearvvašvuođabargiid
Sis-Finnmárkku vuođ-đodearvvašvuođabálvalussii, veajuiduhttinfálaldaga
sámi álbmogii, fálaldaga
psyhkalaš dearvvašvuhtii, ásahit
ovttasbargoorgána mii fuolaha sámi álbmoga
vuhtiiváldámušaid dearvvašvuođaforetáhkain,
ja Suoma ja Norgga ovttasbarggu birra mii čuovvolahttá prošeavtta «Grenseløst
i Nord (Rájehisvuohta Davvin).
Finnmárkku fylkkamánni lea ovttasráđiid
guoskevaš suohkaniiguin bargagoahtán
buoridit doavtterdili ja oaččuhit
bargiid vuođđodearv-vašvuođabálvalussii.
Dát doaimmat sisttisdollet earret eará fáttarortnega
medisiinnalaš turnuskandidáhtaide.
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartementa
lea bargan viidáseappot jagis 2004 plánain
ahte viiddidit psyhkalaš dearvvašvuođagáhttema
ja hukset ásahusaid Kárášjogas
ja Leavnnjas našovnnalaš gelbbolašvuođa doibmenbáikin
bálvalan várás sámi álbmoga.
Dás leat vuoruhan hukset Bearašossodaga
ja akuhttasajiid nuoraid várás.
Ollislaš ruhtajuolludeapmi lei 13 milj. kr jagis
2004 (lassáneapmi lei 6 milj. kr 2003’ ektui)
ja meroštallojuvvo leat 18 680 kr jagis
2005 (ođđa lassáneapmi
6 milj. kr).
Jagis 2004 várrii Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartementa 10,7 milj. kr geahččalan-
ja ovddidanbargui mii vulggii NAČ 1995: 6
Sámi álbmoga
dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa
plána Norggas
ja
Mangfold
og likeverd
(Eatnatgeardáivuohta ja ovttaárvosašvuohta) – Ráđđehusa doaibmaplána
sámi álbmoga dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalussii Norggas 2002–2005
vuođul. Dáin ruđain fievrriduvvojedje
5,1 milj. kr Sámediggái, mas eanas
adnojuvvo hálddašit prošeaktaruđaid
ja dasto guovtti áššemeannudanvirgái
Sámedikkis. Jahkái 2005 lea Sámedikki
ruhtajuolludeapmi 5,4 milj. kr.
Dan 5,6 milj. kr mii vel báhcá, hálddaša
Sosiála- ja dearvvašvuođadirektoráhtta,
man ovddasvástádus lea johtui bidjat doaibmaplána
eará osiid. Dáin ruđain
oaččui Sámi dearvvašvuođadutkama
guovddáš 4,3 milj. kr. dábálaš
doaibmaruhtan, ja dasto dearvvašvuođa-
ja eallindille-iskkadeapmái sámi
guovlluin. Departementa vuordá ahte Sámediggi
ja Sosiála- ja dearvvašvuođadirektoráhtta
barget lávgalagaid go čađahit
doaibmaplána eará doaimmaid. Loahpparuhta
lea várrejuvvon plánet sámi diehtojuohkinbálvalusa,
jorgalemiide, earret eará Pasientavuoigatvuođalága
jorgalit ja nannet bajilgeahččoeiseválddiid sámi
gelbbolašvuođa. Ruđat
leat maid adnojuvvon dulkaoahpu ovdaprošektii «dulkon
almmolaš bálvalusaddimis» Sámi
allaskuvllas Guovdageainnus.
Eatnatgeardáivuohta ja ovttaárvosašvuohta
–
mii lea Ráđđehusa doaibmaplána
sámi álbmoga dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalussii Norggas 2002–2005,
das lea 2005 plánenáigodaga maŋemus
jahki. Departementa áigu ráđđádallat Sámedikkiin
ja eará áigeguovdilis áššeguimmiiguin
vai gávnnahivččii heivvolaš
vuogi movt čuovvolit doaibmaplána.
Sámediggi ja Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartementa soabaiga čoahkkimis borgemánu 18.b.2005
ahte berre ásahit ovttasbargojoavkku dearvvašvuođa-
ja sosiálafágalaš
gažaldagaid várás
gaskkal Sámedikki, Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartementta, Bargo- ja sosiáladepartementta,
Gielda- ja guovlodepartementta, ja eará vejolaš
dasto guoski departementtaid, vuolit etáhtaid ja
dutkanbirrasiid. Dán ovttasbargojoavkku bargun lea
earret eará čuovvolit
doaibmaplána
Eatnatgeardáivuohta
ja ovttaárvosašvuohta
.
3.9 Biraspolitihkka ja kulturmuittut
3.9.1 Boraspirepolitihkka- ja hálddašeapmi
Maŋemus jagiid lea norgga boraspirepolitihkka vuđolaččat čielggaduvvon,
geahča St.dieđ.nr 15 (2003–2004)
Rovvilt i norsk natur
(Boraspiret norgga
mehciin). Čielggaduvvon ja árvvoštallojuvvon
lea maid movt boazodoallu váikkuhuvvo. Stuoradiggi
meannudii dieđáhusa 2004’ giđa,
gč.Innst S.nr. 174 (2003–2004),
ja cuoŋománu 1.b.2005 rájis
leat dehálaš oasit ođđa
boraspirepolitihkas čađahuvvon Stuoradikki
láidestusaid mielde. Ulbmil lea sihkkarastit vai
boraspirehálddašeapmi šaddá
ceavzilin, muhto seammas galgá vuhtiiváldit šibitdoalu
ja boazodoalu ja maiddái eará servodatberoštumiid.
Dál leat ásahuvvon gávcci
hálddašanregiovnna main leat gávcci
boraspirelávdegotti. Ođđa
boraspirelávdegottiid mieldelahtut bohtet fylkkasuohkaniin
ja Sámedikkis. Boraspirelávdegottiid
váldoovddasvástádus
lea mearridit movt váikkuhangaskaomiid galgá
geavahit go regiovnnat hálddašit
boraspiriid. Hálddašeapmái
gullet čuovvovaš áššit:
roasmmahuvvan/lápmahuvvan elliid báhčin, lisensabáhčin,
albbasbivdu eari vuođul, eastadan- ja riidduidhehtten
doaimmat, ja ráhkadit regiovnnalaš plánaid
boraspirehálddašeapmái.
Juohke regiovdnii lea mearriduvvon sierra mihttomearri olu go galget
leat iešguđetlágan
boraspiret. Lávdegoddi galgá hálddašit
boraspiriid mearriduvvon mihttomeriid mielde. Hálddašeamis
galgá deattuhit einnostahttivuođa
ja báikkálaš mieldeváikkuheami,
ja lagas oktavuođa gullevaš suohkaniiguin
ja organisašuvnnaiguin.
Sámedikkis lea áirras mielde buot
njeallji lávdegottis dain regiovnnain gos lea sámi
boazodoallu, ja nu leage ortnetládje beassan oassálastit
ja váikkuhit boraspirehálddašeami
buot guovlluin gos lea sámi boazodoallu. Sámediggi
nammada ieš mieldelahtuid ja várrelahtuid
boraspirelávdegottiide juogo Sámedikki áirasiid
dahje sin várrelahtuid gaskkas.
3.9.2 Kulturmuitogáhtten
Sámediggi oaččui
jagis 2001 válddii hálddašit
kulturmuitolága gaskaboddosaš hálddašanortnega
vuođul. Hálddašanortnet
guhkiduvvui 2004’ rájes ovddasguvlui. Nammaduvvon bargojoavku,
man Birasgáhttendepartementa jođiha
ja mas Sámediggi ja Riikaantikvára
leat mielde, galgá čielggadit boahttevaš
organiserema ja váldejuogadeami. Bargojoavku galgá
válbmet ášši
2005’ mielde.
Sámedikki hálddus lea 2 milj. kr
doarjjaortnet man Birasgáhttendepartementa ruhtada.
Doarjja addojuvvo iešguđetlágan
doaimmaide gáhttet sámi kulturmuittuid. Birasgáhttendepartementta
2005’ juolludanreivves lea biddjon eaktun ahte dušše
15 % sáhttá
adnojuvvot gokčat áššemeannudangoluid
maid ortnet mielddisbuktá.
3.9.3 Vistegáhtten
Sámedikki čielggademiin boahtá
ovdan ahte sámi vistegáhtten dárbbašuvvo oainnosmahttojuvvot
eambbo, vai sihkkarastit visttiid árvvu ja eastadit
billašuvvama. Nu movt daddjo St.dieđ.nr
16 (2004–2005)
Leve med kulturminner
(Eallit
kulturmuittuiguin), de dárbbašuvvo
konkrehtalaččat árvvoštallat guđiid
visttiid lea dehálaš vuoruhit gáhttet
guhkit áiggi perspektiivvas. Dieđáhusas maiddái
daddjo ahte dárbbašuvvo buoret ja
eambbo gelbbolašvuohta sámi vistegáhttemis. Departementa
fuolaha vai ráhkaduvvo čuovvolanplána
Sámedikki sámi visteárbbi
prošektii.
3.9.4 Areálgáhtten
Suohkaniid ovddasvástádus dat
lea plánet ja hálddašit areálaid
geavaheami iežaset guovllus. Birasgáhttendepartementa
meannudii njeallje vuostecealkámuša
maid boazodoallu celkii regulerenplánaide jagis 2004.
Golbma vuostecealkámuša guske bartahuksemiidda
boazodoalloguovlluin. Guovtti áššis
vuhtiiváldojedje boazodoalu vuostecealkámušat,
ja goalmmáda lea departementa meannudeame. Njeallját áššis,
mii guoskkai mohtorkrossabánii, mieđihuvvui vuostecealkámuš
belohahkii. Departementta diehtá ahte suohkanat addet
olu dispensašuvnnaid, ja boazodoallu oaidná
dán váttisin. Danne árvvoštallá
departementa ahte berrešii go buorebut juohkit dieđuid
suohkaniidda plána- ja huksenlága
ja dispensašuvnnaid birra.
3.9.5 Gáhttenplánat
Sámedikki ja Birasgáhttendepartementta čoahkkimis
ođđajagimánu 16.b.2004 šattai
ovttamielalašvuohta dárkileappot geahčadit áššemeannudannjuolggadusaid
mat gullet gáhttemii luonddugáhttenlága vuođul,
vai sihkkarasttášii ahte sámi
beroštumit buorebut váldojuvvojit
vuhtii plánaproseassas. Dát čoahkkin
lei hálddahuslaš dásis cuoŋománu
loahpageahčen, mas sohppojuvvui vuođđu
movt joatkit bargat ja ráhkaduvvui sohppojuvvon dokumenta/referáhtta
beivejuvvon geassemánu 28.b.2004. Sámediggi buvttii
maŋŋil ođđa,
viiddiduvvon oaivila go ášši meannuduvvui čoahkkimis
guovvamánu 2005’ loahpageahčen. Jagis
2005 joatkit ain barggu buoridit áššemeannudannjuolggadusaid.
3.9.6 Bievlavuodjin
Mohtorjohtolatnjuolggadusat leat aiddo dáid áiggiid
geahččaladdanprošeaktan
gávcci suohkanis, ja Guovdageainnu suohkan lea okta
dain. Geahččaladdan galgá plána
mielde loahpahuvvot ja árvvoštallojuvvot
2005’ guhkkodahkii. Geahččaladdan
lea buktán olu evttohusaid movt rievdadit njuolggadusaid,
sihke čavget ja ložžet
eambbo. Bievlavuodjin oainnosmahttojuvvo sierra dannego dánlágan
vuodjimat ráhkadit stuora háviid
ja luottaid lundui, ja vuodjimat sáhttet leat vahágin šattuide
ja elliide.
3.10 Suodjaluspolitihkka
Sámediggi namuha areálagáhttema
oasis Hálkavári báhcinšilju
Finnmárkkus ja Meavkki/Árvenjárgga
báhčinšiljuid oktiiovttastahttima
Tromssa fylkkas. (kap. 2.9.3 ovdalis).
Stuoradiggi mearridii jagis 1997 Meavkki/Arvenjárgga
báhčinšiljuid oktiiovttastahttit
ja dat duohtandahkkojuvvo dál. Dát
viiddideapmi gáržžida
guovllu boazodoalu, ja Suodjalusdepartementa ja boazodoallit geaidda ášši guoská,
leat šiehtadallame mii livččii
govttolaš ruđalaš
buhtadussan go masset guohtuneatnamiid báhčinšiljuid
oktiiovttastahttima dihte.
Eai leat plánat dál Hálkavári
báhčinšilju viiddidit.
3.11 Minerálaláhka
Sámediggi namuha dieđáhusastis
máŋgga sajis gažaldagaid
mat gusket minerálaide.
Departementa áigu, ođđá minerálaláhkabarggu čuovvolettiin,
dalle go orru lunddolaš, guorahallat ja árvvoštallat Sámedikki
oaiviliid minerálalága birra, minerálaresursaid
vuoigatvuođaid birra ja mineráladoaimmaid
birra sámi resursaguovlluin.
3.12 Guolástuspolitihkka
Loga Sámedikki dieđáhusa guolástuspolitihka
birra (kap 2.7.1).
Loga maiddái St.dieđ. nr. 19 (2004–2005)
Marin næringsutvikling – Den
blå åker
(Máriidna ealáhusovddideapmi – Alit
bealdu). Dán dieđáhusa
12.kapihtalis namuhuvvo erenoamážit guolásteapmi
sámi geahččanbealis.
Stuoradiggi meannudii dieđáhusa
miessemánu 27.b.2005.
Loga maiddái Stuoradiggemearrádusa
mii dahkkui finnmárkkulága mearrideamis, kap. 3.2.
ovdalis.
Sámedikki mearkkašumit gonagasreabbábivddu
oassálastima hárrái
jagis 2005, ráđđádallojuvvui Guolástus-
ja riddodepartementtain miessemánu 10.b. 2005. Guolástus-
ja riddodepartementa lea muhtinmuddui guorrasan Sámedikki
gáibádussii, earret eará
lea departementa rahpan vejolašvuođa
dasa ahte fatnasat vuollel 7 mehtara joavkkus I ja 6 mehtara joavkkus II,
sáhttet oassálastit gonagasreabbábivdui
.
3.13 Boazodoallu, areálagáhtten
ja eanandoallu sámi guovlluin
3.13.1 Boazodoallu
Boazodoalus (kap. 2.8.1) leat olu hástalusat. Boazodoallu
duvdojuvvo máŋgga bealis, ja dasa lassin
lea boazolohku váttisvuohtan guovddáš
guovlluin Finnmárkkus. Boazodoalu hástalusaid
berre geahččalit čoavdit
dan bokte ahte ealáhus ja eiseválddit
ovttasbarget, ja dás lea Sámediggi
dehálaš vuođđoeavttuid
biddji.
Nu movt Sámediggi namuhage, de ii leat njuovvan-
ja gávpemárkandilli leamaš
dohkálaš moadde maŋemus
jagi. Almmatge lea bargojuvvon garrasit dili buoridemiin, dasgo
olu ruhta lea juolluduvvon márkanfievrrideapmái,
ja eará doaimmaid álggaheapmái.
Dál ii leat váttis jođihit
buktagiid mat fállojuvvojit gávpemárkaniidda.
Danne eiseválddit deattuhit láhčit rámmaeavttuid
mat ovddidit buori ovttasbarggu iešguđet
priváhta aktevrraid gaskka. Lea árvoháhkangollosa
iešguđet cehkiid vuođđoovddasvástádus
hábmet doaimmaid ja konkrehtalaččat daid čuovvolit.
Oarje-Finnmárkku boazologuheiveheapmi lea vuoruhuvvon
hui garrasit. Eanandoallo- ja biebmodepartementa lea Stuoradikki áigumušaid
mielde deattuhan eaktudáhtu ja gulahallama. Almmatge čájehuvvo
ahte boazolohku ii leat unnon dohkehahtti mearrái.
Dan dihte ovddidii ráđđehus
miessemánu 27.b. 2005 proposišuvnna mas
evttoha dihto rievdadusaid boazodoalloláhkii (Od.prp.nr. 99
(2004–2005), áigumušain
ahte láhkii oažžut
buoret láhkavuođu man mielde sáhttá heivehit
boazologu.
Sámediggi bidjá gažaldaga
ahte sáhttágo boazologu heivehit
dálá lága vuođul
ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid
vuođul mat Norgii gullet. Iešguđetlágan čuovvoleapmi,
mii dahkko lágaid vuođul, galgá
leat daid lágaid vuođul mat leat fámus
iešguđetge áiggi.
Dan seammás galget álbmotrievttálaš
geatnegasvuođat čuvvojuvvot. Dát gáibida
erenoamáš gozešvuođa
dáid proseassaid ektui mas dás lea
sáhka. Muhto dál leat bargojuvvome čiekŋalit
ođastit boazodoallolága. Bargu lea ádjánan go
leat nu olu ja máŋggašlájat
gažaldagat, eandalii go ášši
geahččá dan bealis
ahte Finnmárkkus lea váttis guohtuneanandilli.
3.13.2 Areálagáhtten boazodoalu várás
Boazodoalu guohtuneatnamiid dili (loga kap. 2.9.3) ferte
erenoamážit gozihit
dás
ovddasguvlui. Boazodoallu vásiha garra deattu máŋgga bealis.
Hui stuora hástalussan lea sihkarastit doarvái
guohtuneatnamiid vai bisuhuvvo ceavzilis boazodoallu sámi
boazoguohtuneatnamiin. Dát gažaldagat leat
olu leamaš sáhkavuođđun
iešguđetlágan dilálašvuođain
maŋemus jagiid. Dás čujuhit
St.dieđ. nr. 33 (2001–2002) Om
samepolitikken (Sámepolitihka birra), ja St.dieđ.
nr. 11 (2004–2005) Sámedikki 2003’ doaibma.
Bieggafápmorusttegiid ja gullevaš
vuođđostruktuvrra birra sáhttá
lohkat eambbo St. dieđ. nr. 11 (2004–2005) čuokkis 4.14,
mas dát gažaldagat leat eambbo suokkarduvvon.
Dasa lassin lea Boazodoallohálddahus ja NVE ráhkadan raportta
mii galgá lasihit dieđuid bieggafámu
ja boazodoalu birra Norggas. Raporta lea boađus
lávgadis ovttasbarggus Boazodoallohálddahusa
ja NVE gaskka, vai buktá oidnosii dehálaš
hástalusaid go plánejuvvojit bieggafápmohoiddut guohtuneatnamiidda.
3.13.3 Eanandoallu sámi guovlluin
Eanandoallo- ja biebmodepartementa fuomášuhttá
ahte dat man Sámediggi namuha 2.7.1 čuoggás «riikkalaš árvobuvttadanprográmman»,
lea dat man fas Ráđđehus gohčoda «biebmobuvttadeami árvoháhkanprográmman».
Departementa lea oaidnán ahte Sámediggi bargá
searvvahit sámi eanandoallopolitihkalaš
sona našovnnalaš eanandoalloperspektiivii
ja bargá heivehit váikkuhangaskaomiid
geavaheami eanandollui.
Eanandoallo- ja biebmodepartementa áigu čujuhit
dasa ahte dálá eanandoallopolitihka
ulbmilin lea doalahit regiovnnalaš biebmobuvttadeami
ja árvoháhkama. Vai dán
ulbmila olaha, de leat oallut váikkuhangaskaoamit
sakka geográfalaččat
differensierejuvvon, ja bajimussii vuoruhuvvojit guovllut mat eanasmuddui
leat sámi guovddášguovllut.
Dan dihte oaivvilda departementa ahte lea unnán áigeguovdil ásahit
sierra sámepolitihkalaš sona.
3.14 Riikkaidgaskasaš gažaldagat
3.14.1 Bargu ON’ álgoálbmotjulggaštusain
I ilihkostuvvan bargu oažžut
ON’ álgoálbmotjulggaštusa mearrádusa
ollašuvvat ON álgoálbmotjagi
2004’ lohppii. Bargojoavku, mii šiehtadallá
oažžut áigái
julggaštusa, lea vel ovttain jagiin ožžon
mandáhta guhkiduvvot, ja dál bargojuvvo
dan ala vai geargat šiehtadallamiiguin 2005’ loahpageahčái.
Olgoriikadepartementa lea láhčime
nu ahte Sámediggi galgá beassat oassálastit šiehtadallamiin
mat vel galget dahkkot, seamma ládje go ovddiid jagiid.
3.14.2 Barentsovttasbargu
Álgoálbmogat leat dehálaš
oassin Barentsovttasbarggus. Ráđđehus bargá álgoálbmotgažaldagaiguin
earenoamážit guovtti dásis: álgoálbmogiid
vejolašvuohta oassálastit ja vuhtii
váldojuvvot Barentsregiovnna viiddis ovttasbarggus,
ja doaimmaid sisdoalu ja álggaheami dáfus
buoridan dihtii álgoálbmogiid eallindili,
oahpahusa, dearvvašvuođa jna. Dán
barggus leat Sámediggi ja Sámi parlamentáralaš ráđđi guovddážis.
Olgoriikadepartementta juolludan ruđaiguin, maid Barentsčállingoddi hálddaša,
doaimmahuvvojit máŋggat doaimmat main
ulbmil lea nannet ovttasbarggu sápmelaččaiguin,
sápmelaččaid ja
eará álgoálbmogiid
gaskka Barentsregiovnnas, ja ovddidit ealáhusaid
ja láhčit nu ahte nannejuvvot eavttut kultuvrralaččat
ja eará ovdáneapmái.
2005 lea daddjon leat Barentsovttasbarggu álgoálbmotjahkin.
Nu sáhttá nannoseappot čuvget áššiid
mas Barentsráđi mieldelahtut sáhttet
veahkehit báikegottiid, regiovnnalaš
eiseválddiid ja searvvahuvvon servodatorganisašuvnnaid,
vai olahuvvo mihttomearri oažžut
guoddevaš ovdáneami maiddái álgoálbmogiid guovdu,
nu movt čađat gaskka lea leamaš
vuođđun Barentsguovllu ovttasbarggus.
3.14.3 Eurohpapolitihkalaš forum
Olgoriikadepartementa juolludii Sámediggái
jagiide 2003/2004 NOK 340 000, vai čuovvola Ráđđehusa
eurohpapolitihkalaš vuođđoáigumušaid,
ja ovddida sierra strategiijaid eurohpalaš ovttasbargui.
Prošeavtta ulbmilin lea oainnosmahttit sámiid
saji boahttevaš EO:s. Prošeavtta
ulbmil lea maid hukset strategiijaid vai váikkuha
EO siskkáldas álgoálbmotpolitihka
ja sámi oassálastinstrategiijaid/ovddasteami
Brusselis. Prošeavtta váldooainnosmahttin
galgá leat strategiijaovddideapmi, gelbbolašvuođa
lokten ja fierpmádathuksen. Sámediggi
hálida maid dán olis doallat semináraid
iešguđetlágan vuogas fáttáiguin
sámiid ja EO hárrái.
Semináraide galgá bovdet oassálastiid
EO:s, Eurohpaparlámenttas, ja Suoma, Ruošša
ja Norgga ráđđehusaid áirasiid.
3.15 Dásseárvu sohkebeliid gaskka
Mánáid- ja bearašdepartementa
lea duhtavaš Sámedikkibargguin ovddidit
dásseárvvu sohkebeliid gaskka, ja
dán čilgemiin jahkedieđáhusas,
muhto seammás hálidit cuiget ahte sáhttá
leat munni buoridit. Sámediggi lea almmolaš orgána
ja dasto lea Sámediggi dásseárvolága § 1a
mielde geatnegahtton aktiivvalaččat ovddidit
dásseárvvu, sihke dan dihte go lea
bargoaddi (siskkáldasat) ja go lea politihkalaš
ja hálddahuslaš orgána
(olggosguvlui). Departementa hálida lagabuidda ságastallat
Sámedikkiin movt sáhtášii
dárkileappot buktit ovdan vuogas vugiin movt ovddidit dásseárvvu
sohkebeliid gaskka, juogo lassin dahje oassin dan dieđáhusas
mii juohke jagi addojuvvo Gielda- ja guovlodepartementii.
Ođđa Dásseárvo-
ja vealahanáittardeaddji ásaheami
oktavuođas oaivvildii Sámediggi
ahte berre juolludit ruđa sámi birrasii, man
ovddasteaddji lea Senter for urfolks rettigheter (Guovddáš álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid várás),
vai sámi birrasis maid fuolahuvvošedje
seammalágan funkšuvnnat. Mánáid-
ja bearašdepartementa ii leat ovttaoaivilis dasa,
dan áigumuša ja duogášbarggu
vuođul mii dahkkui lágain, ja mas
gildojuvvo vealahit čearddalašvuođa,
oskku jna. dihte (vealahanláhka), Od.prp.nr 33 (2004–2005)
ja ođđa lágain Dásseárvo-
ja vealahanáittardeaddji birra (Od.prp. nr. 34 (2004–2005).
Vealahanlága dáfus boahtá čielgasit
ovdan lága ovdabarggus ahte dát
fátmmasta álgoálbmogiid.
Proposišuvnna 88:át siiddus daddjo
ahte doahpagiid našovnnalaš
unnitlogut ja álgoálbmogat,
ii dárbbaš lágas
namuhit sierra sániiguin, dasgo dát
leat mielde čearddalašvuođa-doahpagis,
ja 205:át siiddus nannejuvvo ahte «čearddalašvuohta» galgá
ipmirduvvot seammaládje go doaba «čearddalaš
nálli», earret eará leat
našovnnalaš unnitlogut ja álgoálbmogat váldojuvvon
mielde dás.
Dat ođđa Dásseárvo-
ja vealahanáittardeaddji galgá earret eará
hálddašit dán lága
ja dásseárvolága. Lágas
boahtá ovdan ahte ođđa áittardeaddji galgá
sihke bearráigeahččat
ja váikkuhit vai dát lágat čađahuvvojit,
gč. láhkaevttohusa 9.siiddu: ”Dát doaibma
galgá dasto čađahit dásseárvolága,
vealahanlága, bargobiraslága ovttaárvosaš-gieđahallankapihtala
ja viessolága vealahangildosa, nu maiddái
fuolahit gelbbolašvuođa- ja láidestandoaimmaid jna,
mat veahkkin ovddidit stuorát dásseárvvu
ja ovttaárvosašgieđahallama».
Departementa maid seamma siiddus deattuha ahte Dásseárvo-
ja vealahanáittardeaddji fálaldat galgá
doaibmat riikaviidosaččat, ja galgá
bargojuvvot fálaldaga oažžut
olamuddui báikkálaččat.
Loahpas daddjo 7.kapihtalis ahte gelbbolašvuođa-/láidestanrolla galgá
leat sakka vuoruhuvvon áittardeaddji doaimmas.
Dán vuođul oaivvilda mánáid
ja bearašdepartementa ođđa áittardeaddjis leat
vuođu nu ahte sáhttá fuolahit
maiddái sámi beroštumiid,
iige leat áigeguovdil luvvet sámeáššiid
eret áittardeaddji eará doaimmain.
Muhto seammás mii guorrasit dasa ahte ođđa áittardeaddji dárbbaša
hukset ovttasbarggu áššedovdiiguin
ja diehtobirrasiiguin, nu maiddái sámi
birrasiiguin. Namuhuvvon lea Od.prp. nr. 34, 7. kapihtalis,
ahte dehálaš ovttasbargi lea Gelbbolašvuođaguovddáš álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid várás sámi
vuoigatvuođaid áššiin
(siidu 55, nubbi spálta).