2.3 Gulaskuddan
Raporta lea sáddejuvvon 165
gulaskuddaninstánsii. Gulaskuddaninstánsan leat leamaš Sámediggi,
gielddat, fylkkagielddat ja sámi organisa šuvnnat. Oktiibuot 27
vástádusa leat vuostáváldojuvvon. Sámediggi lea vuostáváldán buot
gulaskuddanvástádusaid ja lea dasto addán gulaskuddanvástádusa
departementii.
Buot gulaskuddaninstánssat dorjot bargojoavkku
evttohusa láhkavuođustit sámi leavgga geavaheami
láhkamearrádusaide, seammá gusto evttohussii dahkat leavgga
geavaheami hámola žžan sierra njuolggadusčállosa bokte.
Sámediggi lea gulaskuddanvástádusastis bivdán
departemeantta farggamusat álggahit dárbbala š láhkateknihkalaš
árvvoštallamiid formaliseren dihtii sámi leavgga geavaheami
Norggas. Sámediggi guorrasa váldoáššálaččat bargojoavkku
čuokkisevttohusaide, oktan čuoggá 3 nuppástusain. Sámediggi lea
mearridan dáid njuolggadusaid (Sámedikki mearrádus 43/01):
«1. Dohkkeheapmi: Sámi leavga dohkkehuvvui
Sámiid 13. konfereanssas Åres 15.8.1986. Leavga lea das rájes
leamaš anus. Sámi leavga lea dohkkehuvvon geavahuvvot gielddaid
almmolaš visttiin ja giddodagain, dahje visttiin ja giddodagain
maid eanaš geavahit gielddalaš institušuvnnat.
2. Árvodássen: Sámi leavga lea oktasaš sámiide
Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas ja lea danne sámi álbmoga
oktasaš dovdomearkan. Sámi leavga árvodássejuvvo maŋábeallái
norgalaš leavgga, muhto ovddabeallái norgalaš gieldda- ja
fylkkaleavggaid ja vejolaš guvllolaš leavggaid.
Sámi leavga árvodássejuvvo norgalaš leavgga
maŧábeallái virggálaš norgalaš leavgabeivviid ja virggálaš norgalaš
dilálašvuođain, main levgejuvvo. Sámi leavga árvodássejuvvo maiddái
našuvnnalašstáhtaid leavggaid maŋábeallái. Dakkár dilálašvuođain
main sámit leat bovdejeaddjin stuorát riikkaidgaskasaš konferensii,
lea lunddolaš ahte sámi leavga biddjojuvvo isit- ja eamitleavgan
bálddalagaid norgala š leavggain ja árvodássejuvvo guosseeatnamiid
našuvnnalaš leavggaid ovddabeallái.
3. Levgen: Gielddat ja fylkkagielddat berrejit
geavahit sámi leavgga, ja ávžžuhuvvojit ráhkadit njuolggadusaid
levgemii, mat maiddái siskkildit sámi leavggain levgema ja levgema
sámi leavgabeivviin. Sámi leavga sáhttá geavahuvvot oktanaga
norgalaš leavggain dahje okto nai. Sámi leavggain sáhttá maiddái
levgejuvvot gaskustággui.
4. Buorre leavgavierru: Sámi leavga lea sámi
álbmoga dovdomearka, masa čatnašuvvá allaáiggálašvuohta ja mii
galgá gieđahallojuvvot gudnejahttojumiin. Sámi leavgga geavaheapmi
(geassin/ luoitin) ja sámi leavgga gieđahallan čuovvuba norgalaš
leavgga leavganjuolggadusaid.
Buorre leavgavierru mearkkaša maiddái, ahte
čuvvojuvvo čavges geavat ja láhtten, dalle go leavga lea anus
gávppálaš dilálašvuođain.
5. Gažaldagat sámi leavgga geavaheamis
divvojuvvojit Sámediggái.»
Departemeanta atná Sámedikki árvvoštallama
mearrideaddji dettolažžan.
