2.3.3 Giella, gulahallan ja diehtojuohkin
2.3.3.1 Bargu sámegielain
Sámediggái
lea guovddáš mihttomearrin
ahte sámi giellabargu nannejuvvo ja ovddiduvvo
buot giellaguovlluin. Mihttomearrin lea maiddái
dat, ahte sáme- ja dárogiella šaddaba ovttaárvosaš giellan
buot dásiin almmolaš orgánain
ja muđuige servodagas. Sámedikkis
leat sierra doarjagat mat juolluduvvojit sámegiela
ovddidanbargguide.
Sámdikki giellastivra doalai jagi 2001:s guokte čoahkkima
ja meannudii ee. guovtte- ja golmmagielat fylkka- ja suohkannamaid
gulaskuddanáššiid,
dohkkehii tearpmaid ja evttohii kandidáhtaid
giellamovttiidahttin-bálkkašupmái.
Sámediggeráđđi
nammadii juovlamánus 2001 giellastivrii
ođđa lahtuid válgaáigodahkii
2002–2005.
Sámediggi juolludii rámmadoarjaga jagi
2001 bušeahtas 15 850 000
kr sámi dulkonbálvalussii
ja guovttegielalašvuhtii. Juolludeapmi
lei ná dan guđa
gildii ja guovtti fylkegildii mat gullet sámegiela hálddašanguvlui,
gč tabealla 2.1.
Tabealla 2.1
Poasta 53.0 | Guovttegielalašvuođadoarjagat | Ru |
---|
| Guovdageainnu suohkan | 3 321 000 |
| Kárášjoga
gielda | 3 102 000 |
| Deanu gielda | 2 489 000 |
| Porsáŋggu gielda | 2 060 000 |
| Unjárgga
gielda | 1 609 000 |
| Gáivuona
suohkan | 1 404 000 |
| Finnmárkku
fylkkagielda | 1 057 000 |
| Romssa fylkkagielda | 808 000 |
| SUBMI | 15 850 000 |
Guovttegielalašvuođa
doarjaga ulbmilin lea suodjalit, nannet ja ovddidit sámegiela geavaheami
buot dásiin hálddašanguovllus.
Bajit dási mihttomearrin lea ahte gielddahálddahusat ollásit šattašedje
guovttegielagin, nu ahte sáme- ja dárogielagat ožžot
ovttaárvosaš bálvalusaid
goappašiid gillii. Ortnet lea ovdal juogaduvvon
sierra njuolggadusaid mielde. Dát njuolggadusat
heaittihuvvojedje bušeahttajagi 2001 rájes,
mii guoská doarjagii mii juolluduvvo sámegiela
hálddašanguvlui. Rámmadoarjagiid
váldoulbmil ja doarjja proše-avttaide
lea nu mo ovdalge. Sámediggeráđđi
lea veaháš rievdadan
doarjjaeavttuid, ee. masa addo doarjja ja áigemeriid bákkolaš giellaraporttaide.
Sámediggi juolludii 2 406 000
ru sámegiela ovddideapmái
lulli- ja julevsámi guvlluide, Ofuohta
ja Lulli-Romssa guovlluide ja riddo- ja vuotnaguovlluide. Ruhtajuolludeami
vuođđun leat Sámedikki ráhkadan
giellaplánat dáidda guovlluide.
2001:s ledje 22 ohcci, mat ohce oktiibuot 5 387 393
ru ovddas. Sámi giellaossodat vuoruhii čuovvovaš doaimmaid:
terminologiijaprošeavttat, arenat gos buolvvat gávnnadit
sámegiela hupmat, sámegielagiid
alfabetiserenbargu, mánáid
ja nuoraid gielladoaimmat ja giellamovttidahttinbálkkašupmi.
Jagi 2001 juolludeapmi juohkásii čuovvovaš surggiide,
gč tabealla 2.2.
Tabealla 2.2
| Ru |
---|
Davvisámi
guovlu (Ofuohta- ja Lulli-Romssa guovllut ja riddo- ja vuotnaguovllut) | 798 668 |
Julevsámi
guovlu | 798 666 |
Lullisámi
guovlu | 798 666 |
Giellamovttiidahttinbálkkašupmi | 10 000 |
Juolluduvvon prošeaktaruhta | 2 406 000 |
Sámediggi lea jahkásaččat
juolludan ruđaid giellaprošeavttaide
olggobeallái sámegiela hálddašanguovllu.
Dáid ruđaid hálddašii
ovddeš Sámi giellaráđđi,
muhto jagi 2001 rájes hálddaša Sámedikki
ođđaásahuvvon
doarjjastivra dáid ruđaid. Vuođđun
ođđasis organiseremii
leat dat sierra plánat, maid diggi lea mearridan
doarjjaruđaid juogadeai oktavuođas.
Sámedikki giellaossodat áššemeannuda
ohcamiid siskkáldasat ja ráhkkanahttá áššiid
doarjjastivrii. Sámediggi bivddii bušeahttagieđahallamis
doarjjastivrra erenoamážit
vuhtiiváldit giellamovttiidahttinprošeavtta,
maid Sámi giellaráđđi
lei álggahan dalá doaibmaáigidagas.
Sámediggi doarjjui 5-jagi prošeavtta olggobealde
sámegiela hálddašanguovllu,
man bokte nannet mánáid
giellaovdáneami, ja evttohii ahte doarjjastivra
vuoruha dán prošeavtta
joatkima. Elgå-bajásšaddanguovddáš Engerdal
suohkanis čađaha prošeavtta,
mii álggahuvvui 2001 čavčča.
Sámediggi fuomašuhtii maiddái
sámegiela váttis dillái
Ofuohtas/Lulli-Romssas, ja bivddii doarjjastivrra vuoruhit
doarjagiid prošeavttaide, mat nannejit
sámegiela dán
guovllus.
Doarjja giellaprošeavttaide olggobealde hálddašanguovllu
lea ollu jagiid leamaš sullii seamma dásis,
mii mearkkaša ahte ii báljo
leamašge doarjjalassáneapmi.
Jagi 2001 rájes unnui prošeaktadoarjja
go dain ruđain várrejuvvui
oassi giellaguovddážiidda
Divttasvuonas ja Lulli-Romssas. Dát dagahii
ahte ollugat, geat ledje ohcan giellaruđaid,
eai ožžon doarjaga.
Sámediggi oažžu jahkásaččat
ohcamiid sullii 7–8 milj ovddas, muhto ii leat go váile
2,5 milj maid juohkit. Jus Sámediggi galgá beassat vuoruhit
gielladoaimmaid olggobealde hálddašanguovllu,
de ferte stáda juolludit eambbo ruđaid Sámediggái.
Nu movt ruhtadilli lea leamaš daid maŋemus
jagiid, de ii leat Sámediggái
leamaš vejolaš lasihit
doarjaga ee. giellaprošeavttaide.
2.3.3.2 Giellamovttiidahttinbálkkašupmi
Sámedikki giellastivra juohká giellamovttiidahttinbálkkašumi
olbmuide/ásahusaide/organisašuvnnaide
geat/mat leat erenoamážit
bargan sámegiela ovddas vai dat seailu
ja ovdána. Bálkkašupmi
lei ruhtasubmi 10 000 ru ja dáiddadiploma
maid Bjørg Monsen Vars lei ráhkadan.
Giellamovttiidahttinbálkkašumis
leat sierra njuolggadusat. Jagi 2001 bálkkašumi oaččui
Skániid ja Evenášši
giellajoavku. Bálkkašumi
ožžo dan vuođul
go leat bargan máŋggalágan
giellabargguiguin, ee terminologiija bargguigun ja čohkken sámi
báikenamaid. Giellajoavku lea maid bures
lihkostuvvan čohkket iešguđetge
buolvvaid mielde iežaset gielladoaimmaide.
Sámediggi lea álggahan
giellamovttiidahttinprošeavtta, mii galgá láhčit dilálašvuođaid mánáidgárdemánáide,
vai sii áramus lági
mielde ohppet sámegiela. Seammás
ferte láhčit dilálašvuođaid prošeaktaváhnemiidda, mánáidgárdái,
skuvlii ja gildii, vái sii besset fárrui prošeavttaide
nu ahte ožžot dieđuid
ja ohppet mo čáđahit
sámegieloahpahusa mánáidgárddii
rájes vuođđoskuvlla
rádjai.
Prošeaktaáigodat
lea 5 jagi. Prošeakta čuovvu
mánáid mánáidgárddi
rájes dassážii
go leat vázzán skuvlla
moadde jagi. Olahusjoavkun lea okta mánáidgárdi, mánáid
váhnemat, skuvla gos mánát
galget skuvlla vázzit maŋŋá mánidgárddi,
astoáiggeortnet ja gielda gos mánáidgárdi
lea. Elgå bajásšaddanguovddáš Engerdal
suohkanis čađaha prošeavtta,
mii álgghuvvui jagi 2000 čavčča.
Jus geahččalanprošeavttas
leat buorit bohtosat, mat čájehit
ahte mánát leat
oahppan sámágiela mánáidgárddis,
ahte sii besset joatkit oahpahusain skuvllas ja astoáiggeortnegis,
de sáhttá seammalágan prošeavttaid álggahit
maiddái eará guovlluinge.
Sámediggi áigu
bargat dan ovdii ahte movttiidahttit ovttaskas olbmuid geavahit sámegiela
buot diliin ja buot sajiin sámi servodagas.
Dan geažil ferte nannet giellagelbbolašvuođa,
vai sáhttá geavahit
sámegiela go lea lunddolaš ja sávahahtti
almmá fertet čilget
ja vásihit vuostehágu
dan geažil. Dán
rádjai leamaš nu
ahte dárogielagat dat mearridit goas sáhttá hállat
sámegiela. Giellaovddidan- ja giellagáhttenbarggus
ii sáhte dán láhkai
jurddašit. Giellagáhtten
ja giellaovddideapmi gáibida ollu giellageavaheaddjiid. Sámedikki
ovddasvástádus áddehit
servodaga áhte sámegielagiin
lea vuoigatvuohta beassat hállat sámegiela
ja ahte dát vuoigatvuohta gusto vaikke
man čeahppi de leš dárogielas.
Muđui ii sáhte ovttaárvosažžan
dahkat sámegiela ja dárogiela. Sámelága § 1.1
nanne sámegielagiid vuoigatvuođa
Norggas ja § 3 čilge dan
vuoigavuođa, mii sámegielagiin
lea sámegiela hálddašanguovllus erenoamážit.
2.3.3.3 Giellaguovddážat
Sámegiela barggu plánenvejolašvuođaid
dihte ásahii Sámediggi
jagi 2001 bušeahta oktavuođas
ođđa ortnega,
mas lea vuođđodoarjja
sámi giellaguovddážiidda.
Doarjja lea 1 600 000 ru ja galgá sihkkarastit
giellaguovddážiid
doaimma, ja juolluduvvui 400.000 ru giellaguovddážiidda Porsáŋggus,
Gáivuonas, Divttasvuonas ja Lulli Romssas.
2001 čavčča
rahppui giellaguovddáš várjjatsuopmaniid várás.
Giellaguovddáš lea Unjárggas
ja dan namma lea Isak Saba guovddáš.
Jagi 2002 rájes oažžu
maiddái dát giellaguovddáš vuođđodoarjaga Sámedikkis.
Sámedikki giellaossodat lea bargan gávdnat
vuogas vuogi movt ruovttoluotta oažžut
dieđuid giellaovddidanbargguid ja ruhtajuolludemiid
birra. Giellaossodat lea ráhkadan minstara
movt galgá ohcat doarjagiid sámegiel
prošeavttaide. Ulbmil lea leamaš ahte
ohcamis galgá boahtit ovdan movt prošeavtta áigu čađahit,
makkár ekonomálaš bealit
prošeavttas leat ja maiddái
movt prošeavttain sáhttá ovddidit
sámegiela. Dasa lassin lea ráhkaduvvon
minsttar movt doarjjaraporteren berre dáhpáhuvvat
giellaossodahkii.vai giellaossodat čielgaseappot oaidná masa
ruđat leat geavahuvvon ja maiddái
movt prošeakta lea ovddidan sámegiela.
Dát bargu lea leamaš hui
guovddážis giellaossodagas.
Giellaossodat gáibida buriid prošeavttaid
main sihke sámegiela ovddideapmi ja ekonomalaš bealit
leat deattuhuvvon, ja maiddái buriid raporttaid
movt ruđat geavahuvvojit giellaovddideami
ja ekonomiija dáfus. Dát
mielddisbuktet ahte giellaossodagas lea buoret vuođđu árvvoštallat
prošeavttaid, ja dainna lágiin
lea stuorát vejolašvuohta
joksat ulbmiliid ahte geavahit doarjagiid buoremus lági
mielde. Sámedikki giellaossodat lea maid
ráhkadan girjjáža
neavvun dihte tearbmabargiid movt bargat tearpmaiguin. Giellaossodat
ruhtada terminologiijaprošeavttaid dainna
eavttuin ahte Sámedikki giellaossodat oažžu bohtosiid
almmuhit sátnevuorkkás
dahje Gielladieđuin.
2.3.3.4 Giellaossodaga bargodilli 2001:s
Giellaossodagas ledje vuosttaš jahkebeales
4 virggi. Dan njealjásis ledje guovttis
virgelobis ja okta heittii giđđadálvve
ja njealját fas geasset. Dát
dagahii ahte ossodagas lei váttis bargodilli
vuosttaš jahkebeale. Čavččabeallái buorránii
bargodilli veaháš go sadjásaš ossodatdirektora
biddjui virgái ovtta jahkái, ráđđeaddivirgái
biddjui olmmoš, julev- ja lullisámegielkonsuleanttat álggiiga
virggiide, ovdakántuvrii ja arkiivi biddjui
olmmoš virgái
ja oahpahusossodagas sirdojuvvui okta bargi giellaossodahkii. Dát
mielddisbuvttii ahte bargoveahka lassánii
100 % dan ektui mii lei jagi álggus.
Dát váttis bargodilli
lea dieđusge váikkuhan
giellaossodaga doaimmaide jagis 2001.
2.3.3.5 Gulahallan ja diehtojuohkin
Sámediggi mearridii miessemánus
2001 gulahallan- ja bálvalanpolitihka. Julggaštus
lea olles organisašuvnna oktasaš áŋgiruššamiid boađus,
ja dat gávdno neahtas ja báberhámis.
Fágasuorgi gulahallan ja diehtojuohkin
lea nanosmahttojuvvon sihke siskkáldasat
ja olggobeale geavaheaddjiid ektui, go guoská min bálvalusaide.
Ođđajagemánus
geavahišgođiimet
intraneahta nannet gulahallama siskkáldasat,
ja miessemánus bohte ođđa
neahttasiiddut mis. Neahttasiiddut leat 100 % guovtti
gillii, okta sámegillii ja nubbi dárogillii,
ja oanehis čilgehusat leat maiddái
eaŋgalasgillii. Olbmot leat bures vuostáiváldán
siidduid ja oaččuimet
vihtta nástti guhtta vejolaš nástti
gaskkas kvalitehtamearkan norge.no:s. Neahttabálvalus
lei guhkes áiggi heittot váilevaš báddegovdodaga
geažil Kárášjohkii. Skábmamánus
laktojuvvui Sámediggi Finnmark bredbånd
govdabáddenehttii. Dát
mearkkaša dan ahte mis sáhttá leat
min neahttasiidduid mášenpárka
dáppe Kárášjogas.
Govdabáttiin lea sihke hálddahusas
ja neahttasiidduid geavaheaddjiiin vejolaš oažžut
erenoamáš multimedia-bálvalusaid interneahta
bokte. Dievasčoahkkimiid jietnafievrrideami
Interneahta bokte áigut geahččalit
2002:s.
Sávaldahkan lea ovddidit Sámedikki intraneahta
ain eanet, nu ahte lea vejolaš beassat
iešguđet diehtovuođuide, ohcat
ođđasiid ja beassat
arkiiva- ja áššemeannudanvuogádahkii.
Go lea leamaš nu lossa bargu, de lea leamaš dárbu
vuoruhit olggobeale geavaheaddjiid muhtun áiggi.
Dattetge lea eaktun ahte leat eanet doaimmat ja fálaldagat
intraneahtas Sámedikki bargiid ja álbmotválljen áirasiid/lahtuid
várás, jos galgá sáhttit
fállat buriid bálvalusaid olggobeale
geavaheaddjiide. Sámedikki hálddahusa
organiserema nuppástuhttin lea maiddái
buktán organisašuvdnii
hástalusaid mii guoská beaktilis
siskkáldas gulahallamii. Mihttomearrin
lea ovddidit buriid elektrovnnalaš bálvalusaid
maiguin sáhttá birget
kantursajiid guhkes gaskkaid geažil.
Sámediggi lea bargan árjjalaččat
iešguđet prošeavttaid
ektui almmuhit vejolašvuođa
geavahit sámegiela Unicode-teknologiijain,
ja lea gaskkustan almmolaš eiseválddiid ovddasvástádusa
fállat bálvalusaid
ja dieđuid sámegillii. Erenoamážit
namuhit prošeavtta «Finnmark på nett» – mii
lea Finnmárkku gielddaid oktasašportála,
ruđaid juolludeami Odina rustemii ja prošeavtta «Fylkesmannen
på nett».
Sámediggi searvá árjjalaččat
Gielda- ja guovludepartemeantta bargojovkui sámegiel bustávaid
ja IT ektui, mii lea ásahuvvon eNorge-plána
geažil. Joavku rávve
ahte earret eará stáhta bidjá dakkár
gáibádusaid vuovdiide
ahte prográmmagálvvuin, mat
ostojuvvojit, galgá sáhttit
geavahit bustávvamearkastandárdda.
Unicode-bustávvamearkkain leat sámi bustávat,
ja danne dat čoavddášii
daid váttisvuođaid
mat dál leat sámi bustávaid
ektui. Sámediggi dahje sámi
servodat okto ii leat dan muttos stuoris ahte dat sáhtášii
hoahpuhit ođđa
bustávvamearka-teknologiija heiveheami
gávpeoktavuođas.
Danne livččii
hirbmat buorre jos stáhta veahkehivččii
dákko. norge.no ja Statskonsult redakšuvnnaide
lea čujuhuvvon ahte máŋggagielalaš bálvalusaid
ja teknihkalaš čovdosiid
main sáhttá geavahit sámi
bustávaid (Unicode) neahtas, galggašii
bálkkašit. Dát dagahivččii
geasuheaddjin fállat sámi
bálvalusaid go eatnašat háliidivčče
leat bajimusas norge.no almmolaš neahttasiiduid
listtas.
Ođđa sámediggi, Sámediggevisti
ja guovttegielat neahttasiiddut leat dagahan dan ahte beroštupmi
sámi áššiide
lea lassánan. Leat boahtán
ollu jearaldagat telefovnnaid, e-poastta, reivviid ja telefávssaid
bokte, skuvllain, eiseválddiin, fitnodagain,
mediijain ja earáin. Sámedikkis
lea áššebáhpiriid
lohku jagis lassánan 3 736:in,
2000:s ledje 18 937 áššebáhpira
ja 2001:s 22 673 áššebáhpira
1
. Vástidanáigemeari
geažil, mii lea mearriduvvon bálvalusčilgehusas,
ferte dávjá maŋidit
eará diehtojuohkin- ja bibliotehkafágalaš bargguid. Dan
geažil leatge ásahan
neahttabáikki masa leat bidjan dávjá jerrojuvvon
gažaldagaid.
Čakčat 2001
manne viehka ollu resurssat diehtojuohkinbargui ođđa sámedikki
vuođđudeami oktavuođas.
Leat ráhkadan diehtojuohkinávdnasiid
Sámedikki birra máŋgga
gillii, ja geassemánus borgemánnui čájeheimmet
ollugiidda máŋgii
beaivái sámediggevistti
máŋgga gillii erenoamážit
turisttaide, muhto maiddái eará gussiide
ja mátkkošteaddjiide.
Girji «Sametinget i navn og tall» almmustuvvá cuoŋománus
2002. Dasa lassin galget ovddiduvvot sierralágan
diehtojuohkinávdnasat sihke báberhámis
ja neahtas. Mihttomearrin lea ahte buohkat, geain lea beroštupmi, galggašedje
sáhttit ohcat dieđuid Sámedikki
doaimma birra ja čuovvut mielde politihkalaš ja
hálddahuslaš doaimma
Sámedikki neahttasiidduid bokte. Boahtte áigodagas
maid ferte geavahit seamma ollu návccaid
diehtojuohkin- ja bagadusbargui ja dat lea deaŧalaš nugo dat
dán rádjai ge
lea leamaš, ja lea sivva vuordit ahte mediat,
geavaheaddjit ja earát jerret ain eanet
dieđuid. Sámedikki
neahtta, Sámediggevisti ja politihkalaš doaimmaid
lassáneapmi buktá stuorát
beroštumi dikki doibmii.
2.3.3.6 Miellaguottuid ja máhtolašvuođa
kárten
Norsk Gallup čađahii giđđat
2001 iskkadeami, maid Sámediggi lei bivdán
dahkat. Iskkadeami váldomihttomearrin lei
kártet maid olbmot dihtet Sámedikki
ja sámi jienastuslohkui čáliheami
birra ja makkár miellaguottut leat dan
ektui, ja dasto iskkaduvvui man beaktilat ledje dat diehtojuohkindoaibmabijut
mat čađahuvvojedje áigodagas
guovvamánu rájes miessemánnui
2001:s. Sámedikki váldesurggiid
dorjot viehka ollu olbmot, sihke jienastuslohkui čálihan sápmelaččaid
ja eará vástideaddjiid
gaskkas. Iskkadeami bohtosat čájehit
ahte Sámediggi galgá nannoseabbot
deattuhit earret eará giela, kultuvrra,
oahpahusa, boazodoalu ja dásseárvvu.
Vástideaddjiide lea seamma deaŧalaš ásodatpolitihkka,
johtalus, vearroáššit,
suodjalus, gávpot- ja čoahkkebáikeovddideapmi.
Iskkadeapmi čájeha maiddái
ahte eanaš mihttomearit 2001 diehtojuohkinkampánjjas
sámi jienastuslogu ektui leat olahuvvon.
Eanaš olahusjoavkkut lohket ožžon iešguđetlágan
dieđuid sámi jienastuslogu
ja čálihanskovi
birra sierra kanálaid bokte. Hui ilus leat dainna
go nu bures juvssaimet nuoraid dáinna iskkademiin.
Logut čájehit
dattetge ahte eat olahan nissonolbmuid nu bures go leimmet doivon. Raporta
ollásit lea Sámedikki
neahttasiidduin: www.samediggi.no.
Fitnodat Agenda jearahalai giđđat 2002
válljejuvvon olbmuid ja čađahii
jearahallaniskkadeami man ulbmilin lei kártet
olbmuid miellaguottuid ja dieđuid sámediggeválgga, sámi
jienastuslogu ja Sámedikki birra. Dát
iskkadeapmi lea dan jearahallaniskkadeami kvalitatiivvalaš čuovvoleapmi,
mii dahkkojuvvui giđđat
2001. Iskkadeapmi 2002:s lea ovttasbargoprošeakta
Sámedikki, Gielda- ja guovlodepartemeantta
ja Statskonsult gaskka. Goappašat iskkadeamit
leat deaŧalaš oasit
barggus ráhkadit strategiija movt oažžut
eanegiid sámi jienastuslohkui áigodagas
gitta 2005 rádjai. Strategalaš ja doaibmačujuheaddji
plána ráhkaduvvo
2002:s.
2.3.3.7 Sámi arkiiva
Sámediggi lea geatnegahtton sáddet boarraset
arkiivaávdnasiid riikaarkivárii,
muhto ii leat vuos háliidan sáddet
maidege iežas arkiivaávdnasiin.
Danne go háliidivččiimet
ahte sámi arkiiva Guovdageainnus viiddiduvvo
našuvnnalaš sámi
arkiivan, ja dasto sáhtášii
váldit badjelasas maiddái
Sámedikki arkiivva.
2.3.3.8 Sámi sierrabibliotehka, girjebusset ja
sámi bibliografiija
Sámi sierrabibliotehkas lea našuvnnalš sámi
kulturásahus, mas lea ovddasvástádus
háhkat, vurket, lágidit
ja gaskkustit girjjiid ja eará ávdnasiid
sámegillii ja sámi
diliid birra buotlágan gielaide. Sámi
sierrabibliotehka galgá vuosttažettiin
doaibmat bibliotehkaid bibliotehkan.
Sámi sierrabibliotehka dáláš dihtorvuogádat
lea hirbmat boaris, iige dat doaimma Sámedikki ođđaáigásaš infrastruktuvrras.
Dál ii gávdno makkárge
bibliotehkavuogádat mas doaimmašedje
sámi bustávat Sámedikki
gáibádusaid/dárbbuid
mielde. Sámediggi meroštallá ahte
ovdal go jahki 2002 nohká váldojuvvo
atnui ođđa prográmmagálvu Sámi
sierrabibliotehkii, ja ođđa arkiiva-
ja áššemeannudanvuogádat.
Mihttomearrin lea ahte dát vuogádagat
nu bures go vejolaš galget heivehuvvot
olggobeale ja siskkáldas nehttii. Goappašiin
dán guovtti vuogádagas
lea sámi bustávaid geavahanvejolašvuohta
viehka eahpesihkar – muhto Sámedikki
gáibádus lea ahte
sámi bustávaid
galgá leat vejolaš geavahit.
Ođđajagemánu
1. b. 2002 sirdojuvvui sámi girjebussiid
doarjjaortnega hálddašeapmi Sámediggái.
Diggi lea dál álggahan
ráhkadit sierra njuolggadusaid dán
ortnega váste. Dát
galget plána mielde leat gárvásat
ovdal go jahki nohká.
Bibliotehkas leat ollu barggut maŋŋonan
dan geažil go logenearjagiid leat leamaš unnán
bargit. Vaikko maŋimuš jagiin
leatge ožžon eanet
resurssaid, de ii leat leamaš vejolaš boahtit áiggi dássái
registeren- ja gaskkustanbargguin. Dát
mearkkaša dan ahte bibliotehka geavaheaddjit
eai oaččo daid fálaldagaid
maid galggašedje oažžut.
Prošeakta Sámi
bibliografiija álggahuvvui jagis 1997 ja
Romssa universitehtabibliotehkas lei ovddasvástádus oktiiordnet
dán barggu. Sámedikki
sierrabibliotehka lea leamaš fárus prošeavttas álggu
rájes. Norgga-, ruoŧa-
ja suomabeale sámedikkit árvvoštallet
dál váldit badjelasaset
dán oktiiordnenbarggu. Prošeavtta
mihttomearrin lea dahkat sámi girjjálašvuođa
eanet olahahttin Interneahtas go riikkaid iešguđet
bibliotehkavuogádagat sáhttet
gulahallat. Vai ohccit gávdnet áigeguovdilis girjjálašvuođa
diehtovuođus, de ovddiduvvo maiddái máŋggagielat
terminologiijaneavvu, tesaurus, dán prošektii.
2.3.3.9 Journálavuogádat
Sámediggi lea 1993 rájes
geavahan Jass-journálavuogádaga,
masa Riikaarkivára lea mearridan Noark
3 standárdda. Jass-vuogádaga
vuovdi lea dovddahan ahte dán vuogádahkii
ii addojuvvo šat geavaheaddjidoarjja maŋŋá jagi
2002. Dát mearkkaša
dan ahte Sámediggi ferte oastit ja oažžut
doaibmat ođđa
arkiiva- ja áššemeannudanvuogádaga
ovdal 2002 jagi loahpa. Dan geažil go Jass-vuogádagas
leat gáržžes vejolašvuođat
ja go mii háliidit áššemeannudanvuogádaga
intranehttii, leat bargagoahtán Noark 4
standárdii sirdimiin, masa lea vejolaš bidjat
ollislaš elektrovnnalaš arkiivva.
Arkiivaláhka gáibida
ahte buot ossodagat ráhkadit arkiivaplána.
Arkiivaplána lea ollislaš geahčastat arkiivaráhkadusas
ja vurkemis. Ieš arkiivabáhpiriid
buvttadeami lassin guoská dat arkiivaortnegii,
seailluheapmái áigeguovdilis
arkiivvas, rádjanarkiivii ja gáiddusarkiivii,
arkiivaráddjemii, kassašuvdnii
ja arkiivva loahpadeapmái. Dasa lassin
galgá arkiivaplánas
leat geahčastat buot plánain
ja čielggadusain maid Sámediggi
lea ráhkadan. Sámediggi
ii leat ráhkadan arkiivaplána
arkiivakapasitehta váiluma geažil.
Dán geažil fertege
buot daid ollu geatnegahttojuvvon ja dárbbašlaš bargguid maŋidit
nugo kassašuvdnanjuolggadusaid ráhkadeami,
maid ferte geahčadit bálddalagaid
arkiivačoavdagiin, loahpadanplánain,
arkiivaplánabargguin ja vuollásaš ráđiid
ja guovllukantuvrraid arkiivaávdnasiid
loahpademiin.