3.2.3 Vuoigatvuođat
Dál leat čielggadeamen ja bargamin
ollu dakkár resursalágaiguin main njuolga lea mearkkašupmi
sámi kultuvrra ávnnaslaš vuđđui.
Lea sivva čujuhit ahte dáláš luondduresursalágaid
hálddašanortnet ii dávis
ILO-konvenšuvnna nr 169 15. artihkkalii,
eamiálbmogiid searvama ektui hálddašeapmái. Lágaid
sisdoaluin ja láhkaproseassaiguin ferte ollašuhttit álbmotrievttálaš gáibádusaid,
ja Sámediggi vuordá ahte dan hálddašanvuogádaga
organiseren, maiddái kulturmuitohálddašeapmi, árvvoštallojuvvo
ođđasis.
Sámi guovlluin rikkis luondduresurssat leat ovdamunnin
maid sáhttá eanet geavahit ealáhusovddideapmái
ja árvobuvttadeapmái. Dat go vuoigatvuođa-
ja hálddášanáššit
eai leat čielggaduvvon, institušuvnnalaš ráddjejumit
ja ruossalas geavaheaddjiberoštumit hehttejit dábálaččat
oppalaš positiivvalaš ealáhusovdáneami.
Danne lea Sámediggi politihkalaš doaimmastis
nannosit deattuhan sámi perspektiivva omd. boazodoalu, eanadoalu
ja guolástusa láhčima
ja hálddašeami oktavuođas.
Guolleresurssat galget hálddašuvvot sámiid
eavttuid vuođul ja našuvnnalaš ja
riikkaidgaskasaš eamiálbmotgeatnegasvuođaid
vuođul. Sámediggi áigu
vuoruhit bivdovuoigatvuođaid ruovttoluotta oččodeami
sámi riddo- ja vuotnaguovlluide. Dasa lassin áigu
Sámediggi vuoruhit báikkálaš hálddašanmálliid oažžuma,
main lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihppa
biddjojuvvo vuođđun.
Sámediggi searvá Áhperesursalága
ráhkadeapmái mii earret eará galgá boahtit
geassemánu 3. b. 1983 nr 40 sáltečáhcebivdolága
jna. (sáltečáhcebivdoláhka)
sadjái. Láhka galgá earret eará siskkildit
eamiálbmotdimenšuvnna mearraresurssaid hálddašeami
oktavuođas ja Norgga eamiálbmotgeatnegasvuođaid.
Okta dain stuorámus areálageavahanhástalusain
2004:s leat dat issoras stuorra plánat hukset bieggafámu
sámi guovlluin. Sámedikkis ii leat goassige jerrojuvvon
bieggafámu birra energiijaáŋgiruššama
oktavuođas. Go dál čájeha
ahte sámi guovlluide dat eanemusat čuhcet
dát doaibmabijut, de lea ágga jearrat ahte leigo Ráđđehusas
ja Stuorradikkis dohkálaš mearrádusvuođđu dalle
go leat mearridan bargagoahtit bieggafámuin. Eat man ge
láhkai sáhte dohkkehit bieggafámu viidáset
huksema sámi guovlluin ovdal go sámi vuoigatvuođat
leat dohkkehuvvon. Eanemus maid ovdal dan sáhttá dahkat,
lea ahte ráhkaduvvo ollislaš váikkuhaniskančielggadus
bieggafámu huksema birra sámi guovlluin, man oktavuođas
juo ásahuvvon ja plánejuvvon rusttegat geahčaduvvojit fárrolaga.
Deaŧalaš lea
bargat dan ala ahte sámi mánáid vuoigatvuođat
mánáidgárddiin gozihuvvojit sin eatnigiela,
kultuvrralaš duogáža
ja identitehta ektui. Sámediggi áigu joatkit bargat
dan ala ahte sámi oahppit oččošedje
individuálalaš vuoigatvuođa
oahpahussii sámegillii ja sámegielas, beroškeahttá das guđe
báikkis riikkas orrot. Lea dárbu bargat dan ala
ahte oahppit duođai oččošedje
daid vuoigatvuođaid maidda sis lea vuoigatvuohta
oahpahuslága vuođul. Lea deaŧalaš ahte
diehtu vuoigatvuođaid birra manašii
maiddái politihkkariidda ja skuvlaeiseválddiide,
iige dušše oahppiide
ja sin fuolaheaddjiide.
Sámediggi bargá dan ala ahte sámi
pasieanttaid fágalaš, kultuvrralaš ja
gielalaš vuoigatvuođat
nannejuvvojit. Vásihusat dán rádjai čájehit
ahte dat ođđa dearvvasvuođafitnodagat
eai dohkálaččat
vuhtii váldde sámi geavaheaddjiid vuoigatvuođaid.
Danne evttohage Sámediggi ovttasbargoorgána Sámedikki
ja guovllulaš dearvvasvuođafitnodagaid gaskka.
Sámediggi áigu gozihit sámi pasieanttaid vuoigatvuođa
geavahit sámegiela go deaivvadit dearvvasvuođa-
ja sosiáladoaimmahagaiguin. Dát vuoigatvuohta
hálddašanguovllu ektui lea mearriduvvon
sámelága §:s 3–5.
Sámediggái lea deaŧalaš searvat aktiivvalaččat
riikkaidgaskasaš eamiálbmotbargui.
Ulbmilin lea váikkuhit riikkaidgaskasaš eamiálbmotpolitihka
ja ná leat mielde bidjamin rámmaid sámi
servodaga ovdáneapmái. Danne áigu ge
Sámediggi boahtteáiggis vuoruhit áŋgiruššamiid
daid orgánaid ektui mat mearridit riikkaidgaskasaš riektestandárddaid.
Sámediggi áigu bargat dan ala ahte maiddái
eamiálbmotparlameanttat ja eará álbmotválljen
orgánat galget sáhttit searvat iešheanalis
vuođuin ON oktavuođas.
Sámedikki diehtojuohkinbarggu guovdileamos mihttomearrin áiggis
ovddosguvlui lea dat, ahte sámiid eana- ja čáhcevuoigatvuođaid buorebut dohkkehuvvojit
ja ahte sámi jienastuslohku stuorru eanet. Dát
lea erenoamáš deaŧalaš boahtte
sámediggeválgga oktavuođas
2005:s ja go Stuorradiggi meannuda Ráđđehusa
finnmárkkuláhkaárvalusa.