4.2.3 Sis-Finnmárkku diggegoddi ja sámi juridihkalaš terminologiija
Stuoradiggi mearridii 2001’ giđa ásahit ođđa
duopmostuolu, namalassii Sis-Finnmárkku diggegotti (Indre
Finnmark tingrett).
1
Duopmostuollu
lea biddjon sámi gildii Deatnui, ja lea doaibman ođđajagimánu
1.b. 2004 rájes. Dát lea dábálaš vuosttašinstánsa
duopmostuollu mii galgá leat iežas
riekteguovllu ássiid bálvalussan. Riekteguvlui
gullet Kárášjoga, Guovdageainnu,
Unjárgga, Porsáŋggu ja
Deanu gielddat. Dát gielddat gullet sámegiela hálddašanguvlui,
ja Sis-Finnmárkku diggegoddi lea riikka vuosttaš guovttegielalaš duopmostuollu.
Ođđa sundi lea
deatnulaš ja sámegielat.
Duopmostuoluide galgá ráhkaduvvot ođđa áššemeannudanvuogádat,
ja das galgá sámegiella heivehuvvot čállingiellan.
Sis-Finnmárkku diggegotti ásaheapmi lea buorren ággan
ain ovddidit sámegiela. Dál lea álggahuvvon
prošeakta man ulbmilin lea ráhkadit
sámi juridihkalaš terminologiija,
ja prošeavtta jođihit
Justiisadepartemeanta ja Deanu gielda. Leat nammaduvvon fágajoavkkut
mat barget terminologiijja čohkkemiin ja
systematiseremiin. 2002:s juolludii Justiisadepartemeanta 250 000
NOK dán prošektii. Seamma mađe
juolluduvvui 2003:s. Gielda- ja guovlodepartemeanta juolludii 300 000
NOK prošektii 2003:s.
Sis-Finnmárkku diggegotti ásaheami ja giellaovddidanprošeavtta
ulbmil lea dahkat riektevuogádaga eambbo olahahttin sápmelaččaide,
ja buoridit riektevuogádaga máhtu sámi
vieruid ja riekteipmárdusaid birra. Sis-Finnmárkku
diggegotti ásaheapmi lea maiddái Eurohparáđi
unnitlogugielaid soahpamuša Norgga ratifiserema
mearkka-šumiid oskkaldas čuovvoleapmi.