2.3 Bajásšaddaneavttut
Sámediggi lea beroštan das ahte ásahit
buriid bajásšaddaneavttuid sámi
mánáide ja nuoraide ja ovdánahttit
sin sámi identitehta. Sámediggi
lea registreren ahte ráđđehus
orru deattuheame nannet sámegiela. Diehttelasat
galgá mánáin leat
riekti sámegiel ja sámegillii mánáidgárddefálaldahkii.
Sámediggi lea danin vuoruhan barggu nannet sámi
kultuvrra mánáidgárddiin
ja skuvllain. Dat addá mánáide vejolašvuođa
ovdánahttit sin iežaset sámi
identitehta, kulturgullevašvuođa
ja gielalaš gálggaid.
Sámediggi lea dán sámediggeáigodagas
galledallan sámi mánáidgárddiid miehtá
riikka. 18 suohkanis gos leat sámi mánáidgárddit,
lea Sámediggi deaivvadan suohkannjunnožiiguin
ja mánáidgárdeeaiggádiiguin
ja digaštallan sámi mánáid mánáidgárddefálaldagaid
birra. Dan geažil leat suohkanat ja mánáidgárddit šaddan eambbo
dihtomielalaččabun das mot váldit
vuhtii sámi mánáid
beroštumiid. Dat čájehuvvo
ea.ea. ahte dán áigodagas leat mánáidgárddiid
doarjjaohcamat sámi fálaldagaide
ja ovdanahttinprošeavttaide lassánan.
46 sámi mánáidgárdái
lea juolluduvvon doarjja, doarjja 16 mánáidgárdái
eatnigiela oahpahussii ja guđa sámi mánáidgárddi
leat ožžon doarjaga geahččalan-
ja ovdánahttinprošeavttaide. 34 mánáidgárddi Finnmárkkus
leat ožžon dábálaš
doarjaga ja 5 mánáidgárddi
fas doarjaga sámegiel oahpahussii. Romssa fylkkas
leat ovcci mánáidgárddi
ožžon dábálaš doarjaga
ja ovcci mánáidgárddi
doarjaga sámegiel oahpahussii ovtta mánnái.
Nordlánddas lea okta mánáidgárdi
ožžon dábálaš doarjaga
ja okta doarjaga sámegiel oahpahussii ovtta mánnái.
Davvi-Trøndelágas lea okta mánáidgárdi
ožžon dábálaš doarjaga
ja okta fas doarjaga sámegiel oahpahussii ovtta
mánnái. Lulli-Trøndelágas
ii leat oktage mánáidgárdi
ožžon doarjaga. Hedemárkkus lea
okta mánáidgárdi ožžon
dábálaš doarjaga
ja seamma lea dilli Oslo-Akershus fylkkas. Sámi mánáidgárddiid
oahpponeavvuide lea juolluduvvon 600 000 ruvnno. Sámediggi
lea dán áigodagas lasihan erenoamáš
doarjaga sámi mánáidgárddiide
ja doarjaga ovdánahttit pedagogalaš ávdnasiid mánáidgárddiide.
Sámi mánáidgárddiid
dilli čielggaduvvo sierra dieđáhusas sámi
mánáid bajásšaddandili
birra mii ovddiduvvo Sámedikki miessemánu
dievasčoahkkimii 2005:s.
2.3.1 Orrut sámi kultuvrras
Sámediggeráđđi deattuhii
erenoamážit bajásšaddaneavttuid
ja sohkabeali rollaid iežas dásseárvopolitihkalaš čielggadeamis
2004:s. Čielggadeapmi válddii ovdan
kultuvrralaš árvvuid ja norpmaid
sirdima, sámi bártniid bajásgeassima vuođđoealáhusaide,
ja nieiddat fas váikkuhuvvojit váldit
alit oahpu, bargojuogu ruovttus ja bajásgeassima
dan viidáset fievrridit ođđa
buolvvaide. Guorahallamis maid geahčadii váttisvuođaid
gaskal bártniid ja nieiddaid nuorravuođaáiggis
ja sámi servodaga čieguslágan
fáttáid ja daid váikkuhusaid
birra.
Oassi Sámedikki váldoulbmiliin
lea dustet ođđa áiggi
ja ođđa gáibádusaid ollislaš
máhttopolitihkain sámegiela, kultuvrra
ja árvovuođu vuođul.
Dat lea buorrin vuođđun ásahit
saji hutkanattáldagaide ja vásihusaide. Gaskaomiid
geavaheamis leat dán vuoruhan go leat juohkán
doarjagiid iešguđet lágan
doaibmabijuide mánáid ja nuoraid
váste, doaibmabijuide main mánát
ja nuorat leat mielde ja doaibmabijuide main leat mánát
ja nuorat duogábealde. Vásihusat
eatnasiin dain čájehit ahte mis
leat ovddabealde stuora ja deaŧalaš hástalusat
mánáid ja nuoraid ektui. Danin lea
Sámediggi stáhtabušeahta
2005 oktavuođas ovddidan árvalusa
ahte galggašii sierra várrejupmi Sámediggái
ruđain mat leat biddjon Kultuvrralaš
Skuvlasehkkii.
Bohtet maiddái buorit bohtosat Elgå giellaealáskahttinprošeavttas. Dán
rádjái čájehit
mánát buori gielalaš
ovdáneami, sihke ipmárdusa, njálmmálaš
ja čálalaš gálggaid dáfus.
Jagis jahkái lea ovdáneapmi ja oaidnit
ahte lea álkit mánáide
ovdanbuktit oarjelsámegillii. Gáibiduvvo
ollu hutkáivuohta ja mokta ollesolbmuid bealis oažžut
mánáid geavahit sámegiela
danin go sis váilu giellabiras mánáidgárddi
ja skuvlla olggobealde. Lea deaŧalaš
ahte mánát gullet oarjelsámegiela,
ja ahte ásahuvvojit sámi báikkit
gos sámegiella geavahuvvo. Dás leat
giliskuvllat leamaš guovddážis,
muhto dat leat áitojuvvon heaittihuvvot suohkana heajos
ruhtadili geažil.
Sámediggi oažžu
muhtin jearaldagaid sámi mánáid
ja nuoraid dáfus. Sámediggi addá
diehtojuohkima ja bagadallama iešguđet ládje,
ee. Sámi oahpponeahtain ja go almmuha mánáidgárddeáigečállosa «Stullán».
Mánát ja nuorat fertejit vásihit
ahte sámegiella lea giella mii geavahuvvo dain mediain
mat leat sin birra beaivválaččat.
Danin leat fas geahččaleame ráhkadišgoahtit
sámi mánáidbláđi. Sámediggi
addá doarjaga Š-nuoraidbláđđái
ja lea maid ekonomalaččat veahkehan ásahit
neahttavuođđuduvvon nuoraidfálaldaga
Info Nuorra Sápmi ja sámi Klara
Klok. Sámi čállosiid
ekonomalaš dilli lea dohkketmeahttun ja lea leamaš
dan ollu jagiid. Ain lea dárbu nannet sámi čállosiid
almmuhemiid nu ahte daid sáhttá
almmuhit jámmet sávahahtti kvalitehtain
ja lasihit jahkásaš almmuhemiid.
Doarjjaortnet sámi čállosiidda 2004:s
lea viiddiduvvon fátmmastit maid risttalaš
bláđi Nuorttanaste.
2002:s ja 2003:s čađahii Sámediggi
ovttas Sámi Girječálliid
Servviin girjjálašvuođaprošeavtta
nuoraide geat čállet sámegillii. Gávcci
nuorra čálli ožžo
stipeandda. Sihke oarjel-, julev- ja davvisámegielagat
ledje daid searvvis. Stipeandavuostáiváldit čađahedje čállinkurssa mii
bisttii jagi. Prošeavtta ulbmil lea movttiidahttit
ja oččodit ođđa
sámi girječálliid.
Prošeakta lihkostuvai hui bures, ja Sámediggi áigu čađahit
sullasaš prošeavtta farggamusat.
Sihke teáhteroktavuođas ja valáštallama
oktavuođas leat viidáset deattuhan lávdedáidaga
ja lágidemiid main leat leamaš mánát
ja nuorat fárus ja main mánát ja
nuorat leat olahusjoavkun. Čujuhuvvo muđui
kultuvra ealáhussan kapihttalii.
2.3.2 Nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
(SNPL) lea leamaš hui doaibmái 2004:s.
SNPL miellahtut leat muđui earret eará oassálastán
iešguđet ge semináraide
ja konferánssaide ja doallan doppe sáhkavuoruid,
ja sii leat oassálastán ON eamiálbmotáššiid bissovaš
foruma 3. sešuvdnii. SNPL miellahtut leat čuvvon
osiid Sámedikki dievasčoahkkimiin
ja bargan iešguđet ge referánsajoavkkuin,
ráđiin ja lávdegottiin.
Sii leat leamaš fárus pláneme
ja lágideame Sámi parlamentáralaš ráđi
nuoraidkonferánssa, sii leat buktán árvalusaid
ja cealkámušaid iešguđet áššiin, j.n.a.
Ovddasguvlui pláne SNPL eambbo nannet diehtojuohkindoaimmaid
ja bargat oažžut eanet nuoraid čálihit
iežaset sámi jienastuslohkui ja
oažžut sin jienastit boahtte sámediggeválggain.
Oassin Sámi parlamentáralaš
ráđi nuoraid áŋgiruššamiid
nannemis lágiduvvui oktasaš sámi
nuoraidkonferánsa man bajilčálan
lei «Nuorat njealji riikkas – riikarájit fierpmádatcaggin
eai ge hehttehussan?» golggotmánu 5. – 6.
b. 2004:s Honnesvágis. Sullii 40 sámi
nuora Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša
bealde oassálaste. Dasa lassin čuovui
Sámi parlamentáralaš ráđđi
olles konferánssa dahje osiid das. Prográmmas
ledje iešguđet riikka nuorain sáhkavuorut
sámi nuoraid dili ja hástalusaid
birra iešguđet riikkain, ja maid
sii oaivvildit ovttasbarggu ja fierpmádathuksema
birra sámi nuoraid gaskkas riikarájiid
rastá. Viidáset oassálaste
nuorat ja Sámi parlamentáralaš ráđđi
joavkobargguide iešguđet gažaldagaid dáfus,
ja čađahuvvui «jearahallandiibmu» mas
nuorat sáhtte jearrat gažaldagaid
Sámi parlamentáralaš
ráđi miellahtuin panelas. Konferánsa čađahuvvui
gárrenmirkohis lágideapmin.
2.3.3 Mánáid vuoigatvuođat
Mánáidgárddelága ođasteami
oktavuođas lea Sámediggi árvalan
ahte sámi mánát
galget oažžut individuálalaš
rievtti mánáidgárddefálaldahkii
mii lea heivehuvvon sin sámi duogážii.
Ođđa mánáidgárddeláhka
eaktuda ahte suohkaniin lea ovddasvástádus
dasa ahte mánáidgárddefálaldat
sámi mánáide lea
huksejuvvon sámegiela ja kultuvrra ala. Suohkanat
ja mánáidgárddeeaiggádat
fertejit oažžut návccaid čuovvolit mánáidgárddelága áigumušaid.
Sámi giellagelbbolašvuođa
skuvllain ja mánáidgárddiin
gos leat sámi mánát,
galgá vuoruhit ovddasguvlui. Fertejit doarvái oahppan
olbmot geain lea sihke sámi giellagelbbolašvuohta
ja pedagogalaš gelbbolašvuohta ja
geat sáhttet váldit badjelasaset
giellabarggu skuvllain ja mánáidgárddiin.
Dan sáhttá dahkat ea.ea. gelbbolašvuođaloktemiin
ja oahpponeavvuid ovdánahttimiin mánáidgárddiid rámmaplána
mielde.