3 Ráđđehusa
bargu sámepolitihkalaš áššiiguin
ja Sámedikki jahkedieđáhusa áššiid čuovvoleapmi
3.1 Ráđđádallamat
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.3 kap.
ILO-konvenšuvdna nr. 169 eamiálbmogiid
ja čearddalaš álbmogiid
hárrái iešmearrideaddji
riikkain nanne ahte ráđđehus
lea geatnegas ráđđádallat sápmelaččaiguin dakkár áššiin
main lea sidjiide njuolga mearkkašupmi. Stáhtalaš eiseválddiid
ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallamiid šiehtadusa
dárkilat prosedyraid birra dákkár áššiid hárrái
sohppui miessemánu 11.b. 2005. Prosedyrat
mearriduvvojedje ggl.res. suoidnemánu 1.b.
2005. Ráđđádallanšiehtadus
máinnašuvvo Sd.dieđ.
nr. 44 (2004 – 2005) Sámedikki
doaibma 2004, 3.1. kap.
Ráđđádallanprosedyraid
soahpama rájes leat dollon ráđđádallamat Sámedikkiin
moanaid áššiin.
Birasgáhttendepartemeanta ja Sámediggi
leat bargamin mearridit dárkilat njuolggadusaid ráđđádallamiidda dakkár áššiin
go gáhttenplánaid
ráhkadeamis, oppalaš ráđđádallanšiehtadusa
meriid siste.
Ráđđehus
ráhkkana vel ráđđádallat
boazodoaluin njuolga dakkár áššiin
mat njuolga gusket boazodollui. Ođđa
boazodoallolága bargguin lea Eanandoallo-
ja biebmodepartemeanta ráđđádallan
oktanaga Sámedikkiin ja Norgga Boazosápmelaččaid
Riikkaservviin.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea ovttasráđiin
eará departemeanttaiguin ráhkadan
bagadusa stáhtá eiseválddiid ráđđádallamiidda Sámedikkiin
ja vejolaš eará sámi
beroštumiiguin. Bagadus lea Bargo- ja searvadahttindepartemeantta
interneahttasiidduin (http://odin.dep.no/aid/norsk/tema/same/p30009062/bn.html).
3.2 Čielggadeapmi Sámedikki formálalaš sajádaga ja
bušeahttaprosedyraid birra
Sámediggi lea erenomáš doaibma
norgga hálddašeamis
ja politihkas. Sámediggi ii leat dábálaš stáhtaetáhta,
iige vuollásaš orgána ráđđehusa
ektui. Ovttaskas stáhtaráđđi
ii ovddasvástit Sámedikki
politihkalaš doaimma iige daid politihkalaš mearrádusaid
maid Sámediggi dahká iešguđet
politihkkasurggiin. Juohke stáhtaráđđi
datte konstitušuvnnalaččat ovddasvástida čuovvolit
mearreruđa mii su departemeantta bušeahtas
lea juolluduvvon. Hálddašanorgánan čuovvu
Sámediggi hálddašanlága,
almmolašvuođalága
ja stáhta ekonomimearrádusaid.
Sámedikkis galgá leat
stuorra friddjavuohta álbmotválljen orgánan.
Sámediggi lea danne badjelasas váldán
hálddašit moanaid
doarjjaortnegiid ja dasa lea addon váldi
ee. sámelága ja
oahpahuslága bokte. Dasto lea giddejuvvon fuomášupmi
oažžut oktavuođahámi
mii heive dakkár orgánii
go Sámediggái.
Diggái spiehkastuvvui 1999 juolludannjuolggadusaid
4 § (dálá njuolggadusaid
3 §) bruttobušehteremis ja oažžu dál
mearreruđa departemeanttain 50-poasttain.
Sámediggái addo dán
láhkai erenomáš iehčanas
ovddasvástádus
ja friddjavuohta resursahálddašeami ektui.
Ráđđádallanšiehtadusa
barggadettiin sohppui ahte dárbbaša
geahčadit prosedyraid sierra áššin Sámedikki
bušeahta ráhkadeami
oktavuođas, go bušeahttabarggu oktavuođas
bohciidahttet prosedyrat sierralágan áššiid
ja čuolmmaid.
Gielda- ja guovlodepartemeanta ja Sámediggi
nammadedje 2004 bargojoavkku mii galggai dárkilat
geahčadit siskkáldasdárkkisteami,
goziheami ja revišuvnna/olggobealedárkkisteami
Sámedikkis ja dan ektui. Bargojoavku geigii
raporttastis cuoŋománus
2005. Raporta lea máinnašuvvon
Sd. dieđ. nr. 44 (2004 – 2005)
Sámedikki doaibma 2004, 3.2 kap. Raporttas
lea bargojoavku loahpalaččat
meannudan ášši
ahte Sámediggi sáhtášii
leat eanet iehčanas, ja čujuha
dasa ahte dál lea Sámedikkis
seaguhuvvon rolla leat stáhtaorgánan/hálddašanorgánan
ja iehčanas álbmotválljen orgánan.
Bargojoavku evttoha njulgestaga ahte «vejolaš čoavddus
maid berrešii eanet guorahallat, lea ásahit Sámedikki
sierra riektesubjeaktan, nu ahte Sámediggi
oažžu seamma sorjjasmeahttun
saji, politihkalaččat
ja bušeahta dáfus,
go gielddat ge». Sámediggi meannudii
raportta miessemánus 2005, ja bivdá mearrádusastis
ahte ášši
guorahallo ráđđádallamiin Sámedikkiin.
Bajábeale namuhuvvon čuolmmaid
vuođul lea nammaduvvon bargojoavku mii
galgá ráhkadit
raportta Sámedikki formálalaš saji
ja bušeahttaprosedyraid birra gaskal ráđđehusa
ja Sámedikki Ráđđehusa dábálaš bušeahttaproseassa
rámma siskkobealde. Bargojoavkkus galget
leat Sámedikki, Bargo- ja searvadahttindepartemeantta
ja Justiisadepartemeantta miellahtut.
Bargojoavkku raportta ja Sámedikki raportta
meannudeami vuođul, áigu departemeanta
digaštallat dáid áššiid
boahtte prinsihppadieđáhusas
sámepolitihka birra.
3.3 Sámediggeválga
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.2 kap.
Sámelága 2 – 4 § nuppástuvvui
cuoŋománu 15.b.
2005 nu ahte 2005 sámediggeválgga
rájes válljejuvvojedje 4
ođđa dássenáirasa Sámedikki
39 dábálaš áirasa
lassin. Galle jiena leat juohke áirasa
namas molsašuvvá hirbmadit
gaskal stuorámus ja uhcimus válgabiire.
Dássenáirasat galggašedje
njulget muhtin oasi dán erohusas. Sámedikki gáibádussii
ahte dássenáirasat
galget leat dan sohkabeallái mii lei uhcitlogus,
ii mieđihuvvon. Sámediggeválljejumi
2005 láhkaásahusas
mearriduvvui ahte Sámediggi sáhttá gáibidit
válgalisttuid evttoheaddjiide ahte galgá leat
uhcimusat 40 % goappáge sohkabealis
dain listtuin mat ceggejuvvojit válljejumiide.
Sámediggi dohkkehii dákkár
láhkaásahusa juovlamánu
15.b. 2004.
Lea duhtadeaddji go válljejuvvon áirasiid
sohkabeallejuohkin Sámedikkis ja jienastuslohkui čálihuvvomat leat
njuolgagoahtán 2005 válljejumiin.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea seamma oaivilis go Sámediggi
ahte dárbbašuvvo oppalaččabut
geahčadit Sámedikki
válgalágideami. Gielda-
ja guovlodepartemeanta lea juolludan 300 000 kr Sámedikki čielggadeapmái
mii galggašii guorahallat válggaid
visot beliid, – válgabohtosa ge,
vejolaš dárbbu
nuppástuhttit válgabiirejuohkima
ja nuppástuhttit áirraslogu
iešguđet válgabiires. Čielggadeapmi galgá leat
vuođđun vejolaš ođđa
nuppástusaide válgalágideamis
2009 válljejupmái.
3.4 Finnmárkkuláhka
Finnmárkkulága
mearrádusat Finnmárkkuopmodaga
birra, oktan Statskog eatnamiid badjelas váldima bođii
fápmui suoidnemánu 1.b.
2006. Ggl.res. skábmamánu
25.b. 2005 mearriduvvo gaskaboddosaš njuolggadusat
ee. stivrra válddi birra álgomuttus
gitta badjelas váldimii. Finnmárkkuopmodaga
stivra vuođđuduvvui
ođđajagimánu
16.b. 2006. Dárkkistanlávdegoddi
lei sajis guovvamánu áigge.
Sámediggi lea ráhkadan
vuosttain njuolggadusaid sámi fuolaid árvvoštallamiid
hárrái mehciid
nuppástuhtti geavaheamis finnmárkkulága
4 § mielde. Vuosttain njuolggadusaid dohkkehii Bargo- ja
searvadahttindepartemeanta geassemánu 26.b.
2006 reivves.
Guovddáš ášši
dasa go lea leamaš nu ovttamielalašvuohta finnmárkkulága
hárrái, lea ahte
galgá ásahuvvot kommišuvdna
mii galgá kártet kollektiivvalaš ja
priváhta geavahan- ja oamastanvuoigatvuođaid
maid sápmelaččat
ja earát leat oamastan Finnmárkkus.
Galgá vel ceggejuvvot sierraduopmostuollu
dubmet nákkuid mat sáhttet
bohciidit kártema olis. Justiisadepartemeanta bargá dainna áigumušain
ahte kommišuvdna galgá leat
ceggejuvvon ođđajagimánu
1.b. 2007 ja duopmostuollu fas veaháš maŋŋil.
Kommišuvnna láhkaásahusa
ja duopmostuolu evttohus sáddejuvvui gulaskuddamii
geassemánu 26.b. 2006.
Birasgáhttendepartemeanta ovddasvástida
ráhkadit láhkaásahusa
mo báikkálaččat
ja vuoigatvuođalaččat hálddaša
Deanu- ja Njávdánčázádagaid.
Bargu álggahuvvo 2006 čavčča
mielde. Sámedikkiin ráđđádallo dán ášši hárrái.
Lávdegoddi lea nammaduvvon čielggadit sápmelaččaid
ja earáid vuoigatvuođa
guolástit mearas olggobealde Finnmárkku,
vrd. Stuorradikki geassemánu 6.b. 2005 ávžžuhanmearrádusa finnmárkkulága
meannudeami oktavuođas. Guolástus-
ja riddodepartemeantta ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallamat
leat dollon lávdegotti mandáhta
ektui (geahča máinnašeami
3.13 kap.)
3.5 Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna
Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
sávaldaga ovddidedje álggos
Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámi
váldosearvvit Davviriikkalaš Sámekonferánssas 1986:s.
Dán čuovui Davviriikkalaš Sámekonferánsa
1992:s dan maŋŋil,
masa ruošša sápmelaččat
guorrasedje. Eiseválddit bargagohte davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
bargguin guovvamánus 1995. Dalle dollui
Davviriikkalaš Ráđi
46. sešuvnnas Reykjavikas čoahkkin sámi áššiid
Suoma, Ruoŧa ja Norgga ovddasvástideaddji ministariiguin.
Davviriikkalaš ovttasbarggu meriid siskkobealde
sámi áššiid hárrái
joatkkašuvvui dát
bargu. 2002:s nammadedje sámi áššiid
ministarat ja Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámediggepresideanttat áššedovdijoavkku ráhkadit
davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
evttohusa. Áššedovdijoavku
geigii árvalusas bargoaddiide jahkásaš oktasaščoahkkimis
gaskal sámeministariid ja sámediggepresideanttaid skábmamánus
2005 Helssegis. Árvalusas lea konvenšunteaksta
51 artihkkaliigun juogaduvvon čieža kapihttalii.
Konvenšunevttohusa vuolgga lea dat ahte
sápmelaččat
leat eamiálbmot Suomas, Ruoŧas
ja Norggas, ja evttohus lea ráhkaduvvon
daid álbmotrievttálaš reaidduid vuođul
maidda dát golbma riikka leat geatnegahtton.
Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna
evttohuvvon ulbmilin lea álkidit sápmelaččaid
gaskasaš ovttasdoaimma riikarájáid rastá.
Konvenšunevttohus sáddejuvvui oktanas
gulaskuddamii dan golmma riikii 2006 álggus.
Leat vel dollon báikkálaš gulaskuddančoahkkimat
Norgga beale sámi ássanguovlluin.
Gulaskuddancealkámušat
ovddiduvvojit sámeministariidda ja sámediggepresidenttaide
2006 čavčča,
ja lágiduvvo nu ahte ášši joatkkameannudeapmi
digaštallo dán čoahkkimis.
3.6 Ovttadássásašvuohta
Mánáid- ja
dásseárvodepartemeanta
atná dehálažžan
ja miellagiddevažžan
ahte válljejumiin Sámediggái
2005 lei nu sohkabealledássidis boađus,
ja ahte Sámediggi ain áigu
vuoruhit ovttadássásašvuođabarggu
válljejumiid ja ovddastumiid dáfus.
Datte lea seamma dehálaš ahte
Sámediggi čuovvola Ovttadássasašvuođalága
doaibmageatnegasvuođa gohččuma,
vrd. ovttadássásašvuođalága
1 a §:
Almmolaš eiseválddit
galget bargat árjjalaččat,
ulbmillaččat ja
plána mielde sohkabeliid ovttadássásašvuođa ovdii
visot servodatsurggiin.
Bargoaddi galgá bargat árjjalaččat,
ulbmillaččat ja
plána mielde sohkabeliid ovttadássásašvuođa ovdii
doaimmas siskkobealde. Bargoeallima servviin lea vástideaddji
doaibmageatnegasvuohta sin doaibmasuorggi siskkobealde.
Doaimmat mat lága mielde leat gohččon čállit
jahkedieđáhusa,
galget jahkedieđáhusas čilget
duohta dili doaimma ovttadássásašvuođa ektui.
Galgá vel čielggadit makkár
doaimmat leat álggahuvvon ja doaimmat mat
leat jurddašuvvon álggahuvvot
ovddidan dihtii ovttadássásašvuođa ja
hehtten dihtii erohusmeannudeami dán lága
vuostá.
Sámediggi lea dás
almmolaš eiseváldi
ja galgá danne bargat sohkabeliid ovttadássásašvuođa ovdii
visot servodatsurggiin main Sámedikkis
lea doaibma, bargoaddin fuolahit ovttadássásašvuođagohččuma
ja dieđihit jahkedieđáhusas
dán birra.
Departemeantta áigumuš lea 2006 áigge,
goas Norga jođiha davviriikkalaš ovttasbarggu, álggahit doaimmaid
mat galget sihkarastit buoret oassálastima
davviriikkalaš eamiálbmogiidda
davviriikkalaš ovttadássásašvuođa barggus
sohkabeliid hárrái. Sápmelaččaid hárrái
galgá dát geavvat
lagaš ovttasráđiin
davviriikkalaš sámedikkiiguin,
dahje daid orgánaiguin dahje servviiguin
maidda sámedikkit sirdet dán
barggu. Sámi servodagas leat stuorra hástalusat
sohkabeliid ovttadássásašvuođa hárrái,
ja lea dehálaš ahte
dát bargu stivrejuvvo sápmelaččaid álbmotválljen
orgánaid bokte ovttasráđiid
earret eará Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanttain.
3.7 Dearvvašvuohta
Sámedikki jahkedieđáhusa
2.6 kapihttalis 2.6
Dearvvasvuohta čujuhuvvo dasa
ahte Sámediggi lea bargan dan ala ahte mánáid-
ja bearašsuodjalanođastus
galgá vuhtii váldit sámi
mánáid ja nuoraid
gielalaš ja kultuvrralaš identitehta.
Mánáid-, nuoraid-
ja bearašetáhta
davvi regiovnnas lea erenomáš ovddasvástádus
fállat sámi álbmogii
buori bearaš- ja mánáidsuodjalanfálaldaga. Bargu
ovttaidahttit sámi perspektiivva gullá regiovnna
doaibmaplánaide. Mánáid-,
nuoraid- ja bearašdirektoráhta
lea ee. jorgalahttán sámegillii
diehtojuohkinávdnasiid mánáid
ja nuoraid vuoigatvuođaid birra bággogeavaheamis
mánáidsuodjalanásahusain.
Mangfold og likeverd doaibmaplána nogai
2005. Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta ja Sámediggi ovttasbarget
plána doaimmaid joatkimiin. Plána
váldoprinsihpat leat vuođđun
joatkkabargui. Plánas lea okta váldoprinsihppa
dan mihttu ektui ahte galget leat seammaárvosaš bálvalusat,
ja makkár erenomáš hástalusat
de šaddet sámeálbmogii.
Sámedikki, Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeantta, Bargo- ja searvadahttindepartemeantta
ja Sosiála- ja dearvvašvuođadirektoráhta
gaskkas lea ásahuvvon ovttasbargojoavku
hálddahuslaš dásis.
Okta bargu dán joavkkus lea konkretiseret
doaibmaplána doaimmaid čuovvoleami.
Oassin ráđđehusa
ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallanortnega
lea Sámedikkiin vel lassin ráđđádallon
fuolahusbálvalusa ja nationála dearvvašvuođaplána
stuorradiggedieđáhusa
barggu oktavuođas.
Seammaárvosaš ja
geavaheaddjimielvákkuheami ulbmil lea guovddážis
Psyhkalaš dearvvašvuođa
nannenplánas. Dál
leat ceggemin sámi gealboguovddáža rávisolbmuide
ja nuppi mánáide
ja nuoraide. Klinihkalaš váldohástalussan
lea belohahkii nannet gealbbu gielas ja kultuvrras ja máŋggakultuvrralaš áddejumis,
ja belohahkii rahpat doaimma dutkamii ja ovddidit dakkár vuogádaga
mii klinihkalaš vásáhusaid
gaskkusta.
3.8 Mánáidgárddit,
oahpahus ja dutkan
3.8.1 Mánáidgárddit
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.8.1 kap.
Sámediggái
juolluduvvo doarjjaruhta sámi mánáidgárddiide,
giellaoahpahussii ja diehtojuohkin-, ovddidan- ja oaivadanbargui
sámi mánáidgárddiin
ja mánáidgárddiin
main leat sámi mánát.
2005 ožžo 47 mánáidgárddi
(915 máná) sierra
doarjaga sámi mánáidgárddiide.
18 mánáidgárddi
(25 máná) ožžo sámegieloahpu mánáidgárddis,
ja 4 mánáidgárddi ožžo
prošeaktaruđa.
Ođđa mánáidgárdeláhka (láhka
geassemánu 17.b. 2005) bođii
fápmui ođđajagimánu
1.b. 2006. 2 § njealját lađđasis mánáidgárddi
sisdoalu birra celko ahte
Mánáidgárdi galgá váldit
vuhtii máná agi, funkšundási,
sohkabeali, sosiála, čearddalaš ja
kultuvrralaš duogáža,
das maiddái sámemánáid giela
ja kultuvrra.
Gieldda ovddasvástádus
lea aiddostahtton lága 8 § goalmmát lađđasis
: Gielda ovddasvástida ahte mánáidgárdefálaldat sámemánáide
sámeguovlluin lea vuođđuduvvon sámegillii
ja -kultuvrii. Eará gielddain galgá láhčit dilálašvuođa
nu ahte sámemánát
sáhttet sihkarastit ja ovddidit gielaset
ja kultuvrraset.
Mánáidgárddi
sisdoalu ja doaimmaid ođđa rámmaplána
dohkkehuvvui njukčamánu
1.b. 2006 ja bođii fápmui
borgemánu 1.b. 2006. Sámi
perspektiiva lea rámmaplána
ovttaidahtton oassin. Sámediggi lea muđui oassálastán
bargojoavkkus mii evttohii mánáidgárddi rámmaplána
ođasmahttima. Sámediggi
ráhkada 2006 giđa oaivadanávdnasiid rámmaplánii.
Sihke ođđa mánáidgárdelága
ja mánáidgárddi
sisdoalu ja doaimmaid rámmaplána
leat jorgalahttimin sámegillii.
Máhttodepartemeanta galgá 2006 áigge álggahit mánáidgárdesuorgái gealboplána.
Dehálaš hástalus
sámi mánáidgárdesuorggis
lea mánáidgárdebargiid máhttu
sámegielas ja – kultuvrras. Čehppodat
lea mearrideaddji eaktun vai mánát
sámi mánáidgárddiin
galget nannet ja ovddidit gielaset ja identitehtaset. Departemeantta
mánáidgárdesuorggi gealboplánas
deattuhuvvo lagaš ovttasbargu Sámedikkiin
strategiijaid ja doaibmabijuid hábmedettiin.
Máhttodepartemeanta čoahkkinastá jeavddalaččat Sámedikkiin
hálddahuslaš dásis
digaštallan dihtii oktasaš doaibmabijuid
ja hástalusaid.
3.8.2 Vuođđooahpahus
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.8.2 kap.
Máhttodepartemeanta, Oahpahusdirektoráhta
ja Sámediggi leat ovttasbargan Máhttoloktema
Sámi oahppoplána
ráhkadeamis. Oahppoplánabarggus
leat direktoráhta ja Sámediggi
ovttasbargan, ja Sámediggái
lea sirdon ruhta direktoráhtas dán
bargui. Sámediggi ja departemeanta leat
ovttasbargan vuođđooahpahusa
fága- ja diibmojuohkimis.
Fága- ja diibmojuohkin daid oahppiide geain
lea sámegieloahpahus lakto Máhttoloktema
dábálaš oahppoplánii, álkidan
dihtii skuvlaoamasteaddjiide olggobealde hálddašanguovlluid láhčit
dili oahppiide geain lea vuoigatvuohta sámegieloahpahussii.
Oahpahuslága nuppástuhttimis sáhttá ráhkadit seammaárvosaš buohtalas
oahppoplánaid joatkkaoahpahusa fágaide. Máhttodepartemeanta
berošta das ahte dáid
atnigohtet nu olu joatkkaskuvllain go vejolaš dain
guovlluin gos dat lea lunddolaš. Máhttodepartemeantta
ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallamat
leat čađahuvvon
Máhttoloktema oahppoplánaid
ektui.
Dál lea ráhkadeamen
boahttevaš oamastan- ja jođihanmálle
dan guovtti sámi joatkkaskuvllaide Kárášjogas ja
Guovdageainnus. Ášši máinnašuvvo
2007 stáhtabušeahtas.
Gáiddusoahpahus lea eaktun dasa ahte sámi
oahppit geat ásset olggobealde hálddašanguovlluid
galget oažžut
giellaoahpahusa vuoigatvuođaideaset devdot.
Sierranas gáiddusoahpahusa prošeavttaid vuođul
sámegielas lea Oahpahusdirektoráhta
ožžon dahkamuššan
ráhkadit ortnegiid mo bissovaččat
jođihit gáiddusoahpahusa
daid oahppiide geain lea sámegieloahpahussii
vuoigatvuohta.
Giellamovttiidahttinprošeavtta Elgå bajásšaddanguovddážis lea
Sámediggi ruhtadan 2001/2002 skuvlajagi
rájes mii loahpahuvvo 2006 giđa. Prošeavtta
ulbmilin lea leamaš ahte mánát
galge oahppat hállat oarjelsámegiela,
ja ahte galget leat nu nannosat gielas ahte sáhttet čuovvut
oahpahusa oarjelsámegielas. Iskkadeamit čájehit
ahte bajásšaddanguovddáža oahpahusa
geažil áddejit mánát
dál oarjelsámegiela
beaivválaš giela,
ja ahte sii muhtin muddui sáhttet searvat
oarjelsámegiel beaivválaš hállamii.
Dat buorit bohtosat leat earret eará danne
go Elgå lea uhca ja oadjebas oahppobiras, 50 pst sámegiel
ja 50 pst eai sámegiel oahppiiguin. Máhttodepartemeanta
Oahpahusdirektoráhta bokte lea ovttas Bargo-
ja searvadahttindepartemeanttain ja Gielda- ja guovlodepartemeanttain
juolludan ruđa vai prošeakta
galgá joatkkašuvvot
2006/2007 skuvlajagi.
Lea álggahuvvon ovttasbargu gaskal Máhttodepartemeantta
ja ruoŧa skuvlaeiseválddiid
iskan dihtii sáhttá go
riikkarájáid rastá fállat
vuođđoskuvlaoahpahusa,
erenomážit oarjelsámi
guovlluin.
3.8.3 Alit oahppu
Gielda- ja hálddašanlávdegotti eanetlohku čujuha
ahte lea buorre go ođđa
dieđavisti ceggejuvvo Guovdageainnus, ja
ahte guhká lea leamaš dáhttu
seamma vistái čohkket
máŋga guovddáš sámi ásahusa ja
dán láhkai sáhttit ásahit čohkkejuvvon
gealboguovddáža
stuorát birrasis (Árvalus
S.nr.92 (2005 – 2006). 2006 stáhtabušeahtas
lea ráđđehus
liigudan 10 milj. kr álggahanmearreruhtan
ođđa dieđavistái.
Ruhta lea juolluduvvon Ođasmahttin- ja
hálddašandepartemeantta
bušeahtas.
Vai Sámi allaskuvla galggašii šaddat
dieđalaš allaskuvlan ferte ásahus
akkrediterejuvvot universitehta- ja allaskuvlalága
njuolggadusaid mielde akkrediterema hárrái dieđalaš allaskuvlii.
3.8.4 Sámi dutkan ja statistihkka
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.8.4 kap.
Dutkanráđđi
doaimmaha dutkanpolitihka ja –hálddašeami stáhta
eiseválddiid ovddas. Dát
guoská sámi dutkamii
ge. Dehálaš rámmaeavttut
leat addon Vuođđolágas
110a §, ILO-konvenšuvnnas nr.
169, erenomážit
6 ja 7 artihkkaliin, ja šiehtadusas ráđđádallat Sámedikkiin.
Norgga Dutkanráđi «Sámi
dutkama prográmmas» (2001 – 2005)
ledje 8,2 milj. ruvnno 2005 atnui. Prográmma čoahkkáigessui
konferánssas Romssas guovvamánus
2006 earret eará prográmmastivrra prográmma
iežas árvvoštallama
vuođul.
Dasa lassin lea Dearvvasvuođa- ja fuolahusdepartemeanta
ruhtadan Sámi dearvvasvuođadutkama
guovddáža mii ovttasbargá Tromssa
Universitehtain, ja mas hálddahus lea Kárášjogas. Guovddážis
dutkojuvvo sámeálbmoga
dearvvasvuođa, dávddaid
ja eallindili dilálašvuođain. Guovddáš oaččui
2006:s liiguduvvot 4,6 milj. kr Dearvvasvuođa-
ja fuolahusdepartemeantta bušeahtas.
Dutkanráđđi
lea ásahan oktavuođa
ja dialoga Sámedikkiin das makkár
profiila ja hápmi prográmmas
galgá leat boahttevaš jagiid.
Sámi fága- ja dutkanbirrasiin
ge lea váldon oktavuohta ja bovden sin
buktit árvalusaid. Ráđđehus
lea deattuhan ahte Dutkanráđđi
ii galgga ráddjet sámi čuolmmaid
dutkama dušše
sierra sámi prográmmabidjosii.
Dutkanráđđi
lea geatnegas árvvoštallat
lea go sámi čuolmmat áigeguovdilat
dutkat, ja ruhtadit, Dutkanráđi
eará bidjosiid ja prográmmaid
meriid siskkobealde.
Norgga dutkanráđđi áigu
ovttas Sámedikkiin álggahit čielggadeami
mii galgá árvvoštallat ásahit oktasaš sámi
dutkanlávdegotti Norgga, Ruoŧa
ja Suoma várás, vrd.
Sd. dieđ. nr. 20 (2004 – 2005)
Vilje til forskning (geahča Árvalusa
S. nr. 92 (2005 – 2006) ja Sd. dieđ.
nr. 44 (2004 – 2005). Oktasaš sámi
dutkanlávdegoddi sáhtášii
bidjat strategiijaid sámi dutkamii ja leat
veahkkin buoridit resursageavaheami go davviriikkain oktiiheiveha dutkandoaimmaid.
Dán oktavuođas galgá árvvoštallat dárbbašuvvo
go ásahit sierra sámi
etihkkalávdegotti.
Gielda- ja guovlodepartemeanta lea 2003 – 2005 jagiin
liigudan oktiibuot 2,850 milj. kr Sámedikki
ovddidanbargui áigumuššii čohkket
ja systematiseret sámiguoski dieđuid statistihkka-
ja dutkanulbmiliidda. Ovddidanbargu lea ovttas Sámi
instituhtain ja Statistisk Sentralbyråain. 2006 álggus
almmuhuvvui sámi statistihkalaš jahkegirji.
Dutkanráđis lea
jođus dutkanprográmma – (KUNSTI) – mas
okta ulbmilin lea oažžut
ovdan giellateknologalaš resurssaid ja
reaidduid – ii dušše njálmmálaš ja čálalaš dárogillii, muhto
sámegillii ge. Mihttomearrin lea ahte dutkiide
galget leat fidnemis elektrovnnalaš reaiddut
dárbbašlaš dieđuin
beaktilis vuogi mielde ja IT-teknologalaš gielas
mii áimmahuššá sámegiela
ge.
3.9 Kultuvra, giella, mediat ja valáštallan
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.7 kap. ja 2.10 – 2.12 kap.
Kultur- ja girkodepartemeanttas ja Sámedikkis
leat 2005:s ge leamaš jeavddalaš gulahallančoahkkimat hálddahuslaš dásis
sihkarastin dihtii buori dialoga.
3.9.1 Sámi kultuvra
Hálddašanovddasvástádus
moanaid kulturásahusaide ja –doaimmaide
sirdojuvvui Sámediggái
2002 rájes. Sámedikkis
lea hálddašanovddasvástádus
earret eará Sámi
sierrabibliotehkii, johtti girjerájusbálvalussii, sámi
dáiddárstipendii, sámi
dáiddaásahusaid čájáhusbuhtadussii, báikenammabálvalussii
ja sámi giellalága čuovvoleapmái,
sámi museaide, sámi arkiivii,
sámi musihkkafestiválaide
ja Beaivváš Sámi
Teáhterii. Árvalusas
S. nr. 92 (2005 – 2006) Sd.dieđ.
nr. 44:i (2004 – 2005)
Sámedikki
doaibma 2004mearrida Gielda- ja hálddahuslávdegoddi
garrasit vuoruhit kultuvrra ja ahte mearreruhta galgá lasihuvvot.
Lávdegoddi oaivvilda erenomážit
leat dehálažžan
ahte mearreruhta sámi kulturásahusaide
lea doarvái nu ahte dáid sáhttá stuoridit
ja máŧasatnit.
Sámediggi hálddaša
mearreruđa kulturulbmiliidda, ja lea Sámedikki
duohken vuoruhit dán meari siskkobealde.
2006 lea museaođasteami barggu oassin lasihuvvon 1
milj. kr bargui ovttastahttit sámi museaid. Dasto
lea addon 7 milj. kr oppalaš lasáhussan
sámi kulturdoaimmaide. Ja vel lea sirdon
3 milj. kr Gielda- ja guovlodepartemeantta bušeahtas
sámi girjebussiid investeremiidda, nu ahte
sámi johttigirjerádjosbálvalusa
sihke doaibma- ja investerenruđa hálddaša Sámediggi
2006 rájes.
3.9.2 Sámegiella
Divttasvuona gielda lea ođđajagimánu
1.b. 2006 rájes lakton sámegiela
hálddašanguvlui, vrd.
sámelága 3 – 1 §.
Kultur- ja girkodepartemeanta vuordá loahpalaš ohcama
Snoasa gielddas beassat šaddat sámegielguovllu
oassin (vrd. Sd. dieđ. nr. 44 (2004 – 2005).
Go gielddas viimmat boahtá ohcan, álggaha
departemeanta daid formála proseassaid
mat dárbbašuvvojit
sámegiela hálddašanguovllu
stuoridit, namalassii láhkaásahusnuppástusa.
Ovttas Sámedikkiin lea čállon
mandáhta sámelága
giellanjuolggadusaid árvvoštallamii.
Kultur- ja girkodepartemeanta dáhtošii
ahte loahpalaš raporta geigejuvvo departementii 2006 čavčča/dálvvi.
3.9.3 Báikenammaláhka
Stuorradiggi mearridii 2005:s nuppástusaid Báikenammalágas.
Nuppástusat ledje erenomážit álkidahttin
dihtii áššemeannudeami,
ja čielgasat ja doaibmilat mearrádusaid addit.
Sámi báikenamaide
lei dehálamos nuppástus
ahte oktanaga galgá ovddidit nammaášši
dárogiel, sámegiel
ja kveanagiel buohtalasnamaide.
Lága ođđa láhkaásahusain
lea bargamin, ja láhkaásahusat
dohkkehuvvojit ovdal borgemánu 1.b. 2006.
Sámediggi lea árvalusaid
departementii ovddidan láhkaásahusaid
gulaskuddanevttohusa barggadettiin.
3.9.4 Sámi kulturviesut
Árvalusas S. nr.92 (2005 – 2006)
bivddii Gielda- ja hálddahuslávdegoddi ráđđehusa
stuorradiggeáigodaga áigge
ollašuhttit Nuortasámi
musea Njávdámis, Ája
Sámi Guovddáža
Gáivuonas, Saemien Sijte Snoasas ja Sámi
dáiddamusea Kárášjogas.
Nationála kulturviesuid investerenplánas,
mii ovddiduvvui Sd. prp. nr. 1 (2005 – 2006),
máinnašuvvojit dát
huksenplánat ja čállojit
doarjagiin 2007 – 2009 áigodagas.
Ráđđehus lea
bargamin dan ala ahte huksenprošeavttat
ollašuvvojit stuorradiggeáigodaga áigge.
Investerenplánas mii galgá ođastuvvot
ja ovddiduvvot 2007 bušeahttaproposišuvnnas, áigu
Kultur- ja girkodepartemeanta ovdanbidjat man guhkás
dáinna bargguin lea joavdan. Ollašuhttin
lea ee. dan duohken ahte prošeavttat leat
plánejuvvon ja doarvái
divvojuvvon, nu ahte sáhtášii
daid čađahit, áigodaga
juohke jagáš bušeahttapoastta
sturrodat, ja ahte eará ruhtadeapmi lea čielggas.
Nuortasámi musea huksenprošeakta
ii álggahuvvon 2005 čavčča,
go entreprenoraid fálut ledje divrasat
go prošeaktabušeahtas
ledje biddjon. Eaktun lea ahte Kultur- ja girkodepartemeanta galgá ruhtadit
dán viesu. Statsbygg, mii lea hukseheaddji,
lea evttohan álkidahttimiid plánas
ja ođđa fállogilvvu.
Dán vuođul joatkkašuvvojit
plánat 2006:s áigumušain álggahit prošeavtta
2007:s. Kultur- ja girkodepartemeanta áigu
Stuorradiggái máhccat áššiin
2007 bušeahttaproposišuvnnas.
Kultur- ja girkodepartemeanta diehtá vel Várdobáikki Evenáššis/Skániin huksenplánaid
birra.
3.9.5 Sámi aviissat
Kultur- ja girkodepartemeanta lea mearkkašan
ahte Gielda- ja hálddahuslávdegotti
eanetlohku Árvalusas S. nr. 92 (2005 – 2006)
Sd.dieđ. nr. 44 (2004 – 2005)
Sámedikki doaibma 2004fuolastuvai sámi
publikašuvnnaid ekonomalaš dili
ektui. Sámi aviissaid doarjaga láhkaásahus nuppástuvvui
borgemánus 2005 (láhkaásahus
nr. 248 njukčamánu
17.b. 1997). Dát lei Sd.dieđ.
nr 33 (2001 – 2002) Lassidieđáhus
Sd.dieđ. nr. 55 (2000 – 2001)
Sámepolitihka birra, meannudeami olis.
Meannudeamis guorrasii Stuorradiggi dasa ahte doarjja eanet galggai
leat sámegiel aviissaide, muhto liikká dihto
várrehusain. Dát
lea eanet máinnašuvvon
Sd.prp. nr. 1 (2005 – 2006) Prográmmakategoriijas
08.30 Eará mediapolitihkalaš áššit.
Nuppástusa geažil
lea dát čuohcan
muhtin doarjjaoažžuide
dán láhkaásahusa
ektui, ja departemeanta áigu dárkilit čuovvut
mo dáinna manná.
Riikaviidosaš dárogiel
ja sámegiel beaiveaviissaid ceggema hárrái,
lea dát bušeahttaášši.
3.9.6 Sámi valáštallan
Norsk Tipping AS badjebáhcaga 2006 juohkima
oktavuođas valáštallamii,
dohkkehuvvon stáhtaráđis
miessemánu 5.b. 2006, várrejuvvui 300 000
kr sámi valáštallamii 2006
ovddas. Seamma submi juolluduvvui 2005. Doarjja sirdojuvvui Sámediggái,
mii ovddasvástida joatkkajuohkima doarjaga mihttomeari
mielde. 2005 doarjja sirdui ollásit Sámiid
Valáštallanlihttui.
Sámi valáštallama
doarjaga ulbmilin lea doarjut mihtilmas sámi valáštallandoaimmaid
doalaheami ja ovdánahttima, mii lea oassin árbevirolaš sámi
kultuvrras. Doarjja galgá vel veahkehit
dasa ahte álbmot eanet valáštallá ja rumašlaččat
lihkada. Doarjja galgá vuosttažettiin
adnot mánáid (6 – 12 jahkásaš)
ja nuoraid (13 – 19 jahkásaš)
doaimmaide.
3.10 Guolástusáššit
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.14.2 kap.
Sámediggi lea leamaš ovddastuvvon
Mearraresursaláhkalávdegottis mii
ovddidii árvalusastis geassemánus
2005, ja boahtá fásta lahttun
Muddenráđđái (Guolástus-
ja riddoministara ráđđeaddi
lávdegoddi muddenáššiin).
Miessemánu 10.b. 2005 dollui čoahkkin
gaskal Sámedikki áirasiid
ja departemeantta politihkalaš jođihangotti
boahttevaš muddemiid dáfus
gonagasreabbáguolásteamis.
Sámediggi lea dasto leamaš ovddastuvvon
Bargojoavkkus árvvoštallat
gonagasreabbá hálddašeami,
mii ovddidii árvalusastis njukčamánu 1.b.
2006.
Sámediggi lei vel ovddastuvvon norgga áirrasgottis
Seaguhuvvon norgga-ruošša
guolástuskommišuvnna
34. sešuvnnas Kaliningradas Ruoššas,
golggotmánu 24. – 29.b. 2005.
Sámediggi ja Guolástus-
ja riddodepartemeantta politihkalaš jođihangoddi čoahkkinasttii
juovlamánu 6.b. 2005 gos Sámediggi
dáhtui digaštallat áššiid
maid lei ovddidan Muddenráđđái, ođđa áhperesursalága barggu
muttu ja muddenáššiid jna.
boahttevaš ráđđádallamiid
birra.
Čuovvoleapmin lea Guolástus-
ja riddodepartemeanta ođđajagimánus
2006 čađahan ráđđádallamiid Sámedikkiin
reguleara, jahkasaš ráđđádallamiid
prosedyraid hárrái
guolásteami oasseváldimuddemiid
ja muddenláhkaásahusaid
mearrideami oktavuođas.
Guolástus- ja riddodepartemeanta ge
lea čađahan ráđđádallamiid Sámedikkiin
ja Finnmárkku fylkkagielddain mandáhta
je. hárrái guorahallamis
sápmelaččaid ja
earáid vuoigatvuođa guolástit
mearas olggobealde Finnmárkku. Dát
lea čuovvoleapmi Stuorradikki mearridan mearrádusas
finnmárkkulága meannudettiin
geassemánu 6.b 2005. Stuorradikki mearrádus čuodjá:
«Stuorradiggi bivdá Ráđđehusa
farggamusat čielggadit sápmelaččaid
ja earáid vuoigatvuođa guolástit
mearas olggobealde Finnmárkku, masa gullá uhcimusearri
vuollil logi mehtera fatnasiidda, ja ovddidit dás čuovvoleaddji ášši
Stuorradikki ovdii.»
Departemeanta lea ovddidan meannudanevttohusa ráđđehussii čielggadanmandáhta
evttohussii Stuorradikki mearrádusa joatkkačuovvoleami oktavuođas.
Ráđđehus dohkkehii
evttohusa njukčamánu loahpas
2006 ja mandáhtaevttohus lea departemeantta
vuođđu ráđđádallamiidda Sámedikkiin
ja Finnmárkku fylkkagielddain. 30.6.2006
lea nammaduvvon lávdegoddi mii galgá čielggadit
sápmelaččaid
ja earáid vuoigatvuođa
guolástit mearas olggobealde Finnmárkku,
je. Lávdegotti jođiha
ovddeš alimusriektejustitiarius Carsten
Smith, ja čielggadeapmi galgá leat gárvvis
ovdal 2007 loahpa.
3.11 Boazodoallu
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.14.3 kap.
Bargu sihkarastit ceavzilis boazodoalu vuđđosa
lea oktilaš proseassa mii vel mearkkaša
ahte ferte dárkilit čuovvut
ealáhusa rievdadeami. Dárbbašlaš doaibmabijuid ferte álggahit
jus čájehuvvo ahte
boazodoalu biologalaš vuođđu
lea duođalaččat
uhkiduvvon. Boazodoallolága ođasmahttima
barggadettiin leat leamaš ráđđádallamat hálddahuslaš ja
politihkalaš dásis
Sámedikkiin ja Norgga Boazosápmelaččaid
Riikkaservviin.
3.11.1 Ráđđádallamat
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta deattuha buriid ráđđádallanproseassaid
Sámedikki ja boazoealáhusa ektui.
Departemeanta atná dán dehálažžan
vai sámi beroštumit
galget searvadahttot duhtadeaddji láhkai,
ja vai eiseválddiide galgá leat
buoremus vejolaš mearrádusvuođus
mearrideamis. Boazodoallolága ođasmahttima
barggadettiin leat dál ráđđádallamat jođus,
ja leat dollon moanat čoahkkimat Sámedikkiin
ja Norgga Boazosápmelaččaid
Riikkaservviin.
3.11.2 Resursalágat/vuoigatvuođat
Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta vuolggasadjin lea ahte resursalágaid
bajit prinsihpat galget leat Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid mielde
sápmelaččaid
ektui eamiálbmogin. Boazodoallolága ođasmahttimiin
mii dál lea jođus
lea dát dakkár ášši
masa giddejuvvo fuomášupmi.
Eará resursa- ja areálalágaid
atnima hárrái,
ferte vel fuolahit ahte álbmotrievttálaš suodjaleapmi galgá áimmahuššot dohkálaččat.
Norgga stáhtas ja norgga eiseválddiin
lea ovttas dása ovddasvástádus. Eanandoallo-
ja biebmodepartemeanta lea dál álgán
stuorát bargguin dainna áigumušain
ahte biddjo buoret vuođus ollislaš areálapolitihkkii
boazodoalu ektui. Muđui geahčada
departemeanta dárkilat daid čuolmmaid
maid Sámediggi čuoččaldahttá šiehtadusaid
oktavuođas gaskal boazoguohtumiid ja huksenberoštumiid guohtunanu
luobaheamis, mahkáš bieggamilluid
ceggemis.
3.11.3 Norgga-ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdna
Šiehtadallamat Ruoŧain ođđa
boazoguohtunkonvenšuvnna hárrái
lea fas álggahuvvon maŋŋil
go dát guokte riikka sohpe ođđa oktasaš mandáhtas
joatkka šiehtadallamiidda. Mandáhta
dohkkeheapmi ja ođđa
norgga šiehtadallanáirrasgotti
nammadeapmi geavai Gonagaslaš resolušuvnnas
skábmamánu 4.b.
2005, ja šiehtadallamat álge
fas juovlamánus 2005. Ii leat vuođđu dadjat
justa goas šiehtadallamat loahpahuvvojit.
3.12 Eanandoallu
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.14.1 kap.
Sámediggi máinnaša WTO-šiehtadallamiid
mat leat jođus. Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta áigu deattuhit
ahte ráđđehusa
ovdii bohtet hástalusat maid šiehtadallamat
WTO:s bohciidahttet offensiivvalaččat.
Oktilaččat barget
olahan dihtii šiehtadallanbohtosa mii sihkarasttášii
doaibmi eanandollui vuđđosa
miehtá riikka. Šiehtadallamat
leat dál bisánan.
Go šiehtadallamat fas jotkojuvvojit, ja šiehtadallanboađus
lea gárvvis, de heivehuvvo politihkka ja váikkuhanoamit
nuppástuhttojit nu ahte eanandoallopolitihka
ulbmiliid juvssašii. Sámediggi
meannuda mielkeearreortnega ja atná fuola
ahte lasihuvvojit mielkeearit sámi guovlluide.
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta čujuha
dasa ahte bealit dán jagáš eanandoallojahkeloahpparehkegis,
doaibmabidjun nannet gussamielkebuvttadeami Finnmárkkus, sohpe
ahte várrejuvvo 1 milj. lihtera earremearri
mii várrejuvvo mielkebuvttadeapmái
fylkkas, vrd. šiehtadallamiid loahppabeavdegirjji
4 čuo.
Sámediggi lea čujuhan
ahte ásahus ferte leat fárus jahkásaš eanandoallošiehtadallamiin
olu árabut go ovdal. Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta čujuha cuoŋománu
22.b. 2004 čoahkkimii Sámedikki áirasiiguin,
gos lei ovttaoaivilvuohta lágidit čoahkkima gaskal
Sámedikki ja departementta ovdal juohke
eanandoalloloahpparehkega. Dákkár čoahkkima áigi sáhttá heivehuvvot
Sámedikki dáhtuide.
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta oaivvilda čoahkkima
galgat vuođđuduvvot čálalaš evttohusas Sámedikkis
dakkár fáttáiguin
maid dáhtošii departemeanttain
digaštallat. Departemeanta áigu
muđui čujuhit Sámedikki
ja stáhtaráđi gaskasaš cuoŋománu
5.b. 2006 čoahkkimii, mas lei digaštallan Sámedikki
evttohusain dán jagáš eanandoalloloahpparehkegii.
3.13 Birasáššit
3.13.1 Gáhttenplánat
ja areálagáhtten
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.4 kap.
Dál leat Birasgáhttendepartemeantta
ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallamat sámi
guovlluid gáhttenplánabarggu
njuolggadusaid hárrái.
Njuolggadusat galget leat oppalaš ráđđádallanšiehtadusa
rámma siskkobealde. Sámediggi
lea bivdán ahte eai álggahuvvo
ođđa gáhttenplánaáššit
luonddugáhttenlága
mielde ovdal go dákkár
njuolggadusat leat gárvásat.
Birasgáhttendepartemeanta lea dán
oainnu váldán
vuhtii, muhto deattuha seammás ahte ođđa
njuolggadusaid bargu ii dárbbašmeahttumit cakka
sámi guovlluid gáhttenplánaid
ovdáneami. Departemeanta áigu
iežas vuollásaš etáhtaide dieđihit
ahte jus ođđa gáhttenáššiid
bargu galgá álggahuvvot
ovdal go dárkilat njuolggadusat leat dohkkehuvvon, de
galgá bargu leat oppalaš ráđđádallanšiehtadusa
rámma siste.
3.13.2 Plána- ja huksenláhka
Plánaláhkalávdegoddi
lea čielggadeamistis NOU 2003:14 Bedre
kommunal- og regional planlegging etter plan- og bygningsloven digaštallan
ja evttohan dihto láhkamearrádusaid
ovddidan dihtii sámi deasttaid ja beroštumiid
servodat- ja areálaplánemis.
Evttohusa áigeguovdilis fáttát
leat sihkarastit sámi kultuvrra luondduvuđđosa, áimmahuššat
riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid
mat gullet ILO-konvenšuvdnii eamiálbmogiid vuoigatvuođaide
ja Sámedikki rolla plánemis.
Dasto lea lávdegottis evttohus man áigumuš lea
buoridit boazodoalu posišuvnna areálaplánemis.
Lávdegotti evttohus lea leamaš ollu
sajiin gulaskuddamis ja dál lea bargamin
ovddidit láhkaproposišuvnna
plána- ja huksenlága
ođđa plánaoassái.
Lávdegotti evttohus sámi
beroštumiid ja deasttaid ektui árvvoštallo
dán oktavuođas.
3.13.3 Boraspiret
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.4.5 kap.
NBR ja Birasgáhttendepartemeantta gaskasaš sierra čoahkkima vuođul
guovvamánus 2006, mearriduvvui ahte departemeanta
galgá čađahit
jahkásaš čoahkkimiid
NBR:in mas boraspiret ja vejolaš eará áigeguovdilis áššit
digaštallojit. Dasto árvvoštallo jahkásaččat
geatkegoddin njukčamánu
gaskamuttu rájes, oktanaga báikkiid
registrerema ja duođaštusa.
Bohccuid guotteteatnamat deattuhuvvojit nannosit dáid árvvoštallamiin.
2006 áigge galgá vel čađa
mannat fylkkamánniid árvvoštallamiid duođaštalakeahtes
vahágiid buhtadeami ektui, sihkarastin
dihtii buoremus seammaláganmeannudeami
fylkkaid gaskkas. Dasto lea 2006 divvojuvvon nationálbušeahtas álggahuvvon
buhtadus buvttavuitui buhtadusortnegis go lea boazomassin boraspiriid
geažil 2005 – 2006 boazodoallojagi
rájes.
Sámedikki ávžžuhusa
mielde lea bušeahtta registreret ja ovddidit
vugiid boraspiriid nationála gozihanprográmmas
sakka lasihuvvon jagis 2005 ja 2006 rádjai.
Dán jagi juolluduvvo 9,7 milj. kr boraspire
nállegoziheapmái. Dasto
biddjo olu ruhta eastadeaddji doaibmabijuide. Dát
poasta ge lea lasihuvvon 2006:s, ja lea dál
oktiibuot 37 milj. kr.
Dálá boraspirepolitihka
ja álbmotrievtti áššiid ektui, čujuhuvvo
Sd.dieđ. nr. 15 (2003 – 2004)
Rovvilt i norsk natur 5.2 og 5.3 kapihttaliidda.
Sámediggi lea ožžon njuolga
nammadanválddi regiovnnalaš boraspirelávdegottiide
daid guovlluin gos leat sámi beroštumit. Dás
nammaduvvo Sámedikki beales okta viđa
miellahtus ja sadjásaš 5,
6, 7 ja 8 regiovnnaide. Boraspirelávdegottiin
lea bajit ovddasvástádus
goddit ja bivdit boraspiriid, ja ovddasvástádus
juohkit ruđa eastadeaddji ja riidoláivudeaddji doaibmabijuide.
Gieskat lea vel aiddostahtton ahte boazodoallohálddahus
oktan fylkkamánniin galgá gessot
mielde dáid regiovnnaid boraspirelávdegottiid čállingottiide.
Sámediggi lea vel ožžon
bissovaš saji Boraspirehálddašeami
oktavuođalávdegoddái. Sámediggi
beasai vel mielde ođđa
boraspirepolitihka ovddideami oktavuođas
Sd.dieđ. nr. 15 (2003 – 2004) čállima
oktavuođas, earret eará Rådgivende
utvalg for rovvilt og samfunn (ROSA) ja Sentralt rovviltutvalg čoahkkimiid
bokte.
3.13.4 Mohtorjohtolat mehciin
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.15 kap.
Árbevirolaš sámi ealáhusberoštumit
leat fuolahuvvon gustojeaddji motorjohtolatlága
4 § vuosttaš lađđasa
c bustáva mielde, mii diktá mohtorjohtolaga
dárbbašlaš sáhtostallamii
fásta ássanbáikkiide
ja eanandoallo-, vuovdedoallo- ja boazodoalloealáhusaid
oktavuođas.
Departemeanta čujuha čađahuvvon
iskkademiide mohtorjohtolagas mehciin hálddašanortnega
iskkadanlága mielde. Iskkadeapmi lea loahpahuvvon,
muhto čieža oassálasti
gielddain leat ožžon vejolašvuođa
joatkit ortnegiin 2007 rádjai. Iskkadeami váldoáigumuš lea čielggadit
sáhttá go mohtorjohtolatlága
ulbmila deavdit, ja mohtorjohtolatpolitihkka šaddat
oktalaččabut go
dál, jus laktá mohtorjohtolatpolitihka
báikkálaš plánamearrádusaide
ja plánaproseassaide plána-
ja huksenlága mielde, ja jus gielddat ožžot
stuorát válddi
mohtorjohtolatlága mielde. Dán
iskkadeami vásáhusat gullet
MoSa-prošektii mas Sámediggi
ge lea searvvis. MoSa loahpahuvvo 2006:s. Iskkadangielddaid ja MoSa-prošeavtta
vásáhusat bidjet vuđđosa árvvoštallat galget
go dálá njuolggadusat nuppástuhttot
ja makkár nuppástumit
de leat áigeguovdilat.
3.13.5 Árbevirolaš eamiálbmotmáhttu
Gielda- ja guovlodepartemeanta lea 2005 juolludan 400 000
kr Sámi allaskuvlii – Sámi instituhttii
dakkár prošektii
mii galgá duođaštit
ja ovdanbuktit ođđa
ja guoski máhtu mii lea árbevirolaš luonddu-,
riggodagaid- ja areálahálddašeami
ja boazodoalu doaimmaheami vuođul. Bargo-
ja searvadahttindepartemeanta lea 2006:s čuovvolan lassi
mearreruđain prošektii.
3.13.6 Ovttasbargu regiovnnalaš dásis
GIS (Geografalaš informašunvuogádagaid) dáfus
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.5.1 kap. maŋimuš oassái.
Birasgáhttendepartemeanta ja Statens kartverk
leat čoahkkinastán Sámedikki
ja Finnmárkku fylkkagieldda áirasiiguin
searvamii Norge digitalt ja geografalaš informašunvuogádagaid
atnimis (GIS) hálddašeamis.
Bealit ledje ovttaoaivilis ahte Sámediggi
ja Finnmárkku fylkkagielda ovttasbarget
geodata hárrái
Finnmárkkus geahččalanortnegin
Norge digitalt ektui, ja de árvvoštallo
galgá go dađis
eanet čatnašuvvot. Sámediggi áigu
dárkilat geahčadit
iežas geodata anu ja makkár
fáddádata lea
miellagiddevaččamusat
ráhkadit, sihke standárddaid
ja sisdoalu dáfus. Sámi
báikenamaid ektui, lea dehálaš ahte
Statens kartverk, Sámediggi ja báikenammakonsuleanttat
ovttasbarget bures báikenamaid nammabidjamis
kárttain ja registariin.
3.14 Kulturmuitohálddašeapmi
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.13 kap.
Sámi kulturmuittuid hálddašanváldi
lea njuolga sirdon Sámediggái geahččalanortnegin
2001 rájes. Ortnega árvvoštallan 2003:s
evttohii ásahit bargojoavkku čielggadit
sámi kulturmuitohálddašeami
boahttevaš lágideami.
Evttohus čuovvoluvvui Sd.dieđ.
nr. 16 (2004 – 2005),
Leve med kulturminnerja
Birasgáhttendepartemeanta ásahii
2005:s joavkku ovttas Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain, Riikaantikvárain
ja Sámedikkiin. Bargojoavku galggašii čielggadit
boahttevaš sámi
hálddašeami dán
jagi áigge dahje árrat 2007:s.
Sámediggi hálddaša
2 milj. kr doarjjaortnega maid Birasgáhttendepartemeanta
lea ruhtadan. Doarjja galgá áimmahuššat
bajit kulturmuitofágalaš deasttaid
sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid
barggus ja lea eanaš geavahuvvon stuorát máŧasadno-
ja divodanbargguide, vrd. Sd.prp. nr. 1 (2005 – 2006) máinnašeami
Birasgáhttendepartementii.
3.14.1 Huksehusaid suodjaleapmi
Sámedikki čielggadeamit čájehit
ahte sámi huksehusaid suodjaleapmái
ferte eanet beroštumi bidjat sihkarastin
dihtii árvvuid ja hehtten dihtii billašumi.
Sd.dieđ. nr. 16 (2004 – 2005)
Leve med kulturminner, meannuduvvo dát
ja ovdanboahtá ge ahte dárbbašuvvo
buoret ja eanet čehppodat sámi
huksehusaid suodjaleapmái. Riikaantikvára
juolludii danne 500 000 kr Sámediggái
nannet dán suorggi huksehusaid suodjaleami
ja čehppodatlasiheami.
3.15 Minerálaláhka
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.4 kap. maŋimuš oassái.
Finnmárkkuláhka,
mii dohkkehuvvui 2005:s, nuppástuhtii muhtin
njuolggadusaid báktedoaibmalágas Finnmárkku
fylkka ektui. Dasto addui láhkaásahusvuođđu finnmárkkulága
42 §:s lasihuvvon eanaoamastandivada birra ruvkkiide Finnmárkkuopmodaga
eatnamiin. NHD lea dál ráhkadeamen dákkár
láhkaásahusa. Ášši
hárrái leat dollon
ráđđádallamat Sámedikkiin.
Bergvesenet ja Sámediggi leat čoahkkinastán
dán birra. Bergvesenet lea stáhta guovddáš fágaetáhta minerálalaš riggodagaid hálddašeamis
ja ávkkástallamis,
ja lea hálddašanetáhta
njuolga Ealáhus- ja gávpedepartemeantta vuollásažžan.
Dárbbu mielde čađahuvvojit
2006:s vel ráđđádallamat Ealáhus-
ja gávpedepartemeanttain.
3.16 Bieggafápmu
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.4.2 kap.
Boazodoallofuolat áimmahuššojit
bieggafápmorusttegiid konsešunmeannudeamis
dan olis go boazodoallu lea fáddán
konsešunmeannudeamis oktan čuozahusčielggademiin
(KU). Dasa lassin lea boazodoallu sierra árvvoštallanfáddán bieggafámu
fáddálaš riidoárvvoštallamiin,
mat gullet konsešunmeannudeami vuđđosii.
Boazodoallohálddahus ovddasvástida fágalaččat
boazodoalu ja bieggafápmoprošeavttaid
gaskasaš riidoárvvoštallamiin dain
fáddálaš riidoárvvoštallamiin.
Mannan jagis lea Boazodoallohálddahus riidoárvvoštallan
visot konsešunohccon ja dieđihuvvon prošeavttaid
main sáhttá bohciidit
riidu boazodoaluin. Riidoárvoštallamiid
boađus lei gulaskuddamis 2006 giđa.
Sámediggi gullá gulaskuddiide.
Gulaskuddamis addo gulaskuddanbeliide vejolašvuohta árvvoštallat riidoárvvoštallamiid
metodihka, ja vel besset cealkit oaivilis máŋgga prošektii
oktalaččat. Gulaskuddancealkámušaid
vuođul čađahuvo fáddálaš riidoárvvoštallamiid árvvoštallan
2006 čavčča.
Bieggafápmohuksemiid áššiin
mat njuolga gusket sámi fuolaide lea Sámedikkis
ja vejolaš eará sámi berošteaddjiin
maiddái vuoigatvuohta beassat ráđđádallat,
vrd. ráđđádallanšiehtadusa
Sámedikkiin ja dán
bagadusa.
Ráđđehus
lea dál vel ráhkadeamen
njuolggadusaid bieggafápmorusttegiid plánemii
ja gokko daid bidjat. Njuolggadusat galget čielggadit dehálaš deasttaid
maid doaimmaheaddji berrešii atnit árvvoštaladettiin
gokko sáhtášii
daid cegget ja plána- ja konsešuneiseválddit fas
meannudettiin muddenplánaid ja konsešunohcamiid
boahttevuođas. Sámi
berošteaddjit, oktan stáhta
eiseválddiid ráđđádallangeatnegasvuođain
Sámedikki ektui ja vejolaš eará sámi berošteaddjit
máinnašuvvojit njuolggadusain.
Njuolggadusat galggašedje leat gárvásat
gulaskuddamii 2006 čavčča
mielde.
Njuolggadusat máinnašit
vel bieggafápmui regiovnnalaš plánaid.
Norges vassdrags- og energidirektorat (NVE) galgá ráhkadit
bieggafápmorusttegiid regiovnnalaš plánaide
fágalaš bagadusevttohusa.
NVE galgá ovttasbargat guoski ásahusaiguin
ja berošteaddjiiguin, maiddái
Boazodoallohálddahusain.
3.17 Petroleumdoaibma Barentsábis
3.17.1 Ráđđádallamat
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.4.3 kap.
Petroleumdoaibma Barentsábis sáhttá oažžut
njuolga mearkkašupmi sámi beroštumiide,
erenomážit dán
doaimma oljju ja gássa jođiheamis
gáddái. Danne soaitá leat ráđđádallangeatnegasvuohta
dákkár doaimma plánema
oktavuođas.
Oljo- ja energiijadepartemeanta áigu láhčit
dili dákkár searvama
ráđđádallamiidda dárbbu
mielde dain fásta jahkebeallásaš politihkalaš čoahkkimiin
gaskal sámi áššiid stáhtaráđi
ja sámediggepresideantta (vrd. Sámedikki
ja stáhtalaš eiseválddiid
gaskasaš ráđđádallamiid
prosedyraid, 5 čuo.).
Oljo- ja energiijadepartemeanta áigu dasto
ráđđádallat Sámedikkiin
stuorra energiijarusttegiid konsešunmeannudeamis,
oktan bieggafámuin, mas dát čuovvu ráđđádallanprosedyraid
ektui.
3.17.2 Gažaldat ásahit eamiálbmotfoandda
Gustojeaddji rievtti mielde lea stáhtas oamastanvuoigatvuohta
mearravuloš petroleumvaljiide ja sierralaš vuoigatvuohta
riggodathálddašeapmái,
vrd. petroleumlága 1 – 1 §.
Petroleumlága 1 – 2 § nanne
ahte petroleumriggodagaid galgá hálddašit
olles servodahkii buorrin.
Sámediggi cealká jahkedieđáhusastis
ahte eiseválddit leat geatnegasat ásahit
eamiálbmotfoandda mas lea oassi vuoittus
buotlágan oljo-, gássa-
ja minerálariggodagaid roggamis sámi
guovlluin. Sámediggi cealká vel
ahte oljo- ja gássariggodagat «sámi
guovlluid» olggobealde luvvejit sierra álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid
sámeálbmoga ektui.
Ii boađe čielgasit
ovdan makkár geatnegasvuođaide Sámediggi čujuha
jahkedieđáhusa
dán oasis.
Ráđđehusa
mielas eaige leat álbmotrievttálaš geatnegasvuođat
sápmelaččaid ektui
kontinentalaládasa petroleumdoaimma vuoittu
dáfus. Dát guoská vel
vejolaš eamiálbmotfoandda ásaheami áššái.
3.18 Riikkaidgaskasaš áššit
Čujuhuvvo Sámedikki
jahkedieđáhusa
2.5.3 kap.
3.18.1 Bargu ON eamiálbmotjulggaštusain
Bargun ráhkadit eamiálbmotvuoigatvuođaid
hárrái julggaštusa
ON siskkobealde, ovdánii sakka 2005 áigge.
Ovdaolmmoš dan bargojoavkkus mii šiehtadii
julggaštusa ektui, lea ovddidan julggaštusteavstta
evttohusa. Dán evttohussii guorrasii dat ođđa
ON Olmmošvuoigatvuođaráđđi
ja evttohus galgá meannuduvvot ON Dievasčoahkkimis
2006 áigge.
Olgoriikadepartemeanta lea dorjon Sámedikki
oassálastima dáin šiehtadallamiin.
3.18.2 Barentsovttasbargu
2005 lei eamiálbmotjahki Barentsovttasbarggus
ja eamiálbmogiid dilli lei earret eará danne
hui guovddážis Barentsráđi
olgoriikaministtarčoahkkimis Háštás skábmamánus
2005. Digaštallan nannii ahte eamiálbmogat
bissot dehálaš dimenšuvdnan Barentsovttasbarggus. Čakčamánu
2005 lei vel čoahkkin stáhtačállidásis
Moskvas nannen dihtii Ruoššain
ovttasbarggu ráđđehusdásis.
Ráđđehus
lea dál bargamin eamiálbmotáššiiguin Barentsregiovnnas
erenomážit guovtti
dásis: Eamiálbmogiid vejolašvuohta
searvat ja guldaluvvot regiovnna viiddis ovttasbarggus, ja doaibmabijuid
sisdoallu ja álggaheapmi buoridan dihtii
sin eallindili, oahpu, dearvvasvuođa jna. Dán
barggus leat Sámediggi ja Sámi
parlamentáralaš ráđđi guovddážis.
Olgoriikadepartemeantta ruđaiguin mat earret
eará hálddašuvvojit Barentsčállingotti
bokte, čađahuvvojit
vel moanat doaibmabijut nu ahte nannejuvvo ovttasbargu sápmelaččaiguin
ja eará eamiálbmogiiguin
ja singuin gaskaneaset Barentsregiovnnas, ja ovddiduvvojit ealáhusat
ja ásahuvvojit nannejeaddji eavttut kultuvrralaš ja
eará ovdáneapmái.
2005 eamiálbmotjahki lea buktán liibba
giddet nannosat fuomášumi dakkár áššiide
main Barentsovttasbarggus lea doaibma báikegottiid,
eiseválddiid ja servodatservviid ovttasdoaimmas,
juksan dihtii ceavzilis ovdáneami dáfus
ulbmiliid daid eamiálbmogiidda ge mat čađat leat
leamaš vuođđun
regiovnna ovttasbargui. Eanaš doaibmabijut eamiálbmotjagi
olis ruhtaduvvojedje ja čađahuvvojedje
regiovnnalaš ja báikkálaš dásis. Boađusmihttu
ovttasbarggu mihttun govvejuvvo vel Barentsregiovnna eamiálbmotovttasbarggu ođđa
doaibmaplánas, masa ráđđehus
ge lea gidden fuomášumi.
Ráđđehusa ođđa
davviguovlovuoruheami olis 2005 čavčča, láhččui
vel dilli nannejuvvon dialogii ja ovttasdoibmii davvinorgalaš regiovnnalaš eiseválddiiguin,
ja Sámedikkiin. Dán čuovvoleapmin
ja stáhtalaš eiseválddiid
ja Sámedikki gaskasaš šiehtaduvvon
ráđđádallanprosedyraide
ráhkkanuvvo jahkebeallásaš čoahkkimiidda
davviguovloáššiid
birra, politihkalaš dásis
masa Olgoriikadepartemeanta, Bargo- ja searvadahttindepartemeanta
ja Sámediggi servet.
3.18.3 Árktalaš Ráđđi
Árktalaš eamiálbmotservviid áirasiin
lea gitta Árktalaš Ráđi ásaheami
rájes 1996:s leamaš «bissovaš oasseváldi» árvu
dán ovttasbarggus. Geavatlaččat
mearkkaša dát
masá jo dievas oasseváldevuoigatvuođa
hállan- ja evttohanvuoigatvuođain,
ja sadji beavdeguoras nu go riikkain ge.
Dál leat guhtta bissovaš oasseváldi: Sámeráđđi,
inuihttasearvi ICC, ruošša
searvi RAIPON, athabaskat, unaŋat ja gwitchin. Máilmmi
boazodoalliid searvi (World Reindeer Herders, WRH) lea áicin.
Nana eamiálbmotoassálastin Árktalaš Rádis
lea erenomáš riikkaidgaskasaš oktavuođas.
Riikkaide lea ávkin oažžut árvalusaid
uhkiduvvon álbmotjoavkkuin, ja eamiálbmogat ieža
fas besset ovddidit vuoruhuvvon áššiid
njuolga riikkaid ovddasteaddjiide. Dát
lea ávkkálaš goappašiid beliide.
Eamiálbmotsearvvit ovddidit sáhkavuorusteaset
ahte nannosit vuoruhit ceavzilis ovdáneami
barggu ja lea dáhttu searvat árktalaš mearridanproseassain.
Geavadis leat sii vel gidden stuorra beroštumi
nuoskkidanbargui birasgozihanprográmma
AMAP bokte ja dálkkádatrievdadeami
barggus ACIA (Arctic Climate Impact Assessment) dálkkádatlohkamis.
Duohtavuohta lea ahte eamiálbmogat árbevirolaš biebmovieruiguin
leat eanemus uhkiduvvon birasmirkkuid ja lossametállaid
alla dási ektui árktalaš faunas. Dálkkádatrievdadeamit sáhttet
garrasit čuohcat birrasii ja váikkuhit
olbmuid geat ellet luonddus. Dát guoská áinnas
inuihtaide geat bivdet jieŋa alde, muhto
sámi boazodollui ge ee. nuppástuvvi
guohtundilálašvuođaid
bokte.
Árktalaš Ráđi
barggu jođiha 2004 – 2006 áigodagas Ruošša.
Norga váldá golggotmánus
2006 badjelasas ovdagotti guovtti jahkái.
Norggas lea jahkásaš 600
000 kr mearreruhta eamiálbmotsearvamii Árktalaš ovttasbargui.
Ruhta juogaduvvo eanaš Sámeráđi ja
ruošša eamiálbmotsearvvi RAIPON
gaskkas.