3 Sámepolitihka rievttálaš vuođus
3.1 Riektevuođus – manne sierra eamiálbmotriekti?
Sámit leat dohkkehuvvon eamiálbmogin Norggas. Ii
gávdno almmatge makkárge oppalaš,
riikkaidgaskasaččat dohkkehuvvon eamiálbmogiid meroštallan
1
.
ILO-soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid
ja čearddalaš álbmogiid birra
iešstivrejeaddji stáhtain, sisdoallá almmatge
artihkkalis 1b eamiálbmogiid meroštallama,
mii maiddái geavahuvvo dán dieđáhusas:
«Álbmogat iešstivrejeaddji
stáhtain mat leat adnojuvvon álgovuolggalažžan
dasgo surggiidit álbmogiin mat ásse riikkas dahje
geográfalaš guovllus masa riika gullá dalle
go vuollásteapmi ja koloniseren dáhpáhuvai
dahje dalle go dálá stáhtaráját
mearriduvvojedje, ja geat – beroškeahttá sin
rievttálaš dilálašvuođas – leat
bisuhan buot dahje muhtun iežaset sosiála, ekonomalaš,
kultuvrralaš ja politihkalaš institušuvnnaid.»
Eamiálbmogiid meroštallan ILO-soahpamušas
nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid
birra iešstivrejeaddji stáhtain lea álbmotrievttálaččat
geatnegahtti maiddái Norgii dan duovdagis man konvenšuvdna
gokčá. Alimusrievtti duomu 21.6.2001 mielde celkojuvvo
ahte ILO-soahpamuš nr. 169, art. 1,
eahpitkeahttá addá sámiide stáhtusa
eamiálbmogin Norggas, maiddái máttasámi
guovllus.
Norgalaš eiseválddit leat, sihke álbmotirevtti ja
riikkagottálaš rievtti bokte, geatnegahttojuvvon
láhčit dilálašvuođaid
nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá seailluhit
ja gárgedit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima.
Erenoamáš riektestandárddat
leat gárgeduvvon riikkaidgaskasaččat vai
eamiálbmogiid eallinvuohki ja kultuvra váfistuvvo
ja gárgeduvvo. Dát gáredeapmi oidno maiddái
norgalaš láhkamearrádusain. Ráđđehus
ulbmilin lea ahte Norga galgá deavdit buot riikkagottálaš ja
riikkaidgaskasaš rievttálaš geatnegasvuođaidis
sámi veahkadaga guovdu. Dát rievttálaš geatnegasvuođat
leat guovdilis oassin ráđđehusa
sámepolitihka vuđđosis.
Vuoigatvuođaid háhku
2
lea
váfistit ahte dat mii lea erenoamáš sámi álbmotjovkui, nugo
giella ja kultuvra, galgá sáhttit váfistuvvot
ja gárgeduvvot sámiid iežaset eavttuid
mielde. Guovdilis juksanmearrin lea maiddái ahte sámit
ožžot ovttaárvosašvuođa
eanádatveahkadagain servodatbálvalusaid ja eallindiliid
dáfus.
Mihtilmassan eamiálbmogiidda lea ahte sii eai leat ráđđejeaddji álbmot
stuorát servodagas mas sii leat oassin. Danne buhtes eanetlohkodemokratiija
ii dárbbaš áimmahuššat
veahádatberoštusaid. Danne leat mekanismmat
mat váfistit veahádagaid vuoigatvuođaid
dárbbašlaččat vai
ožžojuvvo duođalaš demokratiija
mii váfista mieldemearrideami ja váikkuhanfámu
maiddái veahádagaide. Eamiálbmogat eai
leat veahádagat buot riikkain. Máŋgga
stáhtas, nugo Bolivias ja Guatemalas, dahket sii mearkkašahtti
eanetlogu veahkadagas.
Nubbi eará oktasašsárggus
eatnat eamiálbmogiidda lea ahte sin kultuvrra leat ovdalis guovddáš eiseválddit
suoli geahččalan bilidit, ja ahte eamiálbmogat
leat uhkiduvvon guhkilmas assimilašuvdnapolitihkain.
Dát lea maiddái dovdomearkan sámiide
Norggas. 1800-logus meroštallojuvvojedje sámit
amas álbmotčeardan – ja gohčoduvvojedje
dávjá olbmuidvuođakeahtes
luođuvájaldeaddjin. Sosiáldarwinisttalaš jurddašeapmi
lei maiddái mielde dagaheamen nállevealaheaddji
miellaguottuid ja govahallamiid rásahierarkiija birra.
Dát jurddašeapmi lei mielde báidnimin
dan politihka man almmolaš eiseválddit čađahedje,
vrd. kap. 2.
Ii leat doarvái julggaštit ahte
olggušteaddji ja assimilerejeaddji politihkka
lea loahpahuvvon. Maŋŋilváikkuhusat
badjelgeahčči miellaguottuid hámis sáhttet
darvánit guhkes áigái. Danne lea dárbbašlaš positiiva
doaibmabijuiguin divvut diekkár politihka guhkesáiggeváikkuhusaid. Árjjálaš dagut
stáhta bealis sáhttet máŋgii leat
dárbbašlaččat divvut
vahágiid mat kultuvrii ja gillii leat dagahuvvon, ja dahkat
vuđđosa gielalaš ja
kultuvrralaš ođđasisvirkkosmahttimii.
Eamiálbmogiid vuoigatvuođat lea
suodjaluvvon sihke riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain maidda
Norga lea guorrasan, ja norgalaš lága mearrádusain.
Olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnaid
erenoamášvuohta lea ahte dat addet
stáhtaide geatnegasvuođaid oktagasaid hárrái
stáhtaid jurisdikšuvnna/territoriija
3
siskkabealde.
Ieš konvenšuvnnaid čađaheapmi lea
biddjouvvon stáhtaide alcceset. Oppamáilmmálaš olmmošvuoigatvuođat
gustojit buohkaide, maiddái eamiálbmogiidda ja
veahádagaide. Lassin gávdnojit vuoigatvuođat
mat dušše gustojit veahádagaide
ja/dahje eamiálbmogiidda.
3.2 Erohusat eamiálbmotvuoigatvuođaid
ja veahádatvuoigatvuođaid gaskkas
Eamiálbmogiid álbmotrievttálaš suodjalus,
nugo dat lea hámuhuvvon
4
ILO-soahpamušas
nr. 169, lea eanet konkrehtalaš, manná guhkkelii
ja siskkilda eanet duovdagiid go sihke oppalaš veahádatsuodjalus álbmotrievttis
ja suodjalus mii riikkagottálaš veahádagain
lea eará riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid
bokte maid Norga lea nannen
5
. Deaŧalaš erohus
lea ahte árbevirolaš vuoigatvuođat
mat eamiálbmogiin leat eatnamiidda ja čáziide,
lea ožžon sierra suodjalusa ILO-soahpamušas.
Dát boahtá sin guhkilmas čatnašumis
eanaguovlluide, ja ahte sin kultuvra lea čavgadit čadnojuvvon
eatnama ja luondduvalljodagaid geavaheapmái. Dát
gažaldagat eai galgga almmatge gieđahallojuvot
dán dieđáhusas, muhto barggus
mii dál lea doaimmas ráđđehusas
Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohusain
Finnmárkku birra (NOU 1997: 4 Naturgrunnlaget for samisk
kultur (Sámi kultuvrra luondduvuođus)),
ja ođđa Sámi vuoigatvuođalávdegottis
mii nammaduvvui giđđat 2001
(vrd. kap. 3.5). Eamiálbmotvuoigatvuođat leat
dasa lassin eanet go dábálaš veahádatvuoigatvuođat
hámuhuvvon oktasaš vuoigatvuohtan.
Konvenšuvnnat mat siskkildit veahádagaid, čujuhit
oktagasaid vuoigatvuođaide, vaikko máŋgga
dán vuoigatvuođas dušše
lea meinnet go dat geavahuvvojit oktanaga nuppiiguin.
Vaikko vel leatge erohusat nugo bajábealde namahuvvon,
de lea eamiálbmotvuoigatvuođain liikká olu
mii leat oktasaš riikkagottálaš veahádagaid
vuoigatvuođaiguin, erenoamážit
das mii gusto kultuvrra, giela ja kultuvrralaš identitehta ja
suodjaleami vuoigatvuhtii.
3.3 Riikkaidgaskasaš riektenjuolggadusat
Norga lea guorrasan máŋga riikkaidgaskasaš konvenšuvdnii,
julggaštussii ja šiehtadussii main
lea mearkkašupmi čearddalaš veahádagaid
ja eamiálbmogiid riektedillái. Deaŧalaččamus
neavvut
6
maidda Norga lea guorrasan
dán oktavuođas leat:
ON:a konvenšuvdna
1966 siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra, erenoamážit artihkal 27
ILO-soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid
ja čearddalaš álbmogiid birra
iešstivrejeaddji stáhtain
ON:a konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid birra,
vrd. kapihttaliin 9
Eurohparáđi lihttu guovlo-
dahje veahádatgielaid várás, vrd. kapihttaliin
7
Eurohparáđi rámmakonvenšuvdna
riikkagottálaš veahádagaid
suodjalusa birra
Eará áššegirji
mii albmada riikkaidgaskasaš servodaga oainnu
eamiálbmogiid vuoigatvuođaid hárrái,
lea Agenda 21, kapihtal 26 eamiálbmogiid ja sin servodagaid
dohkkeheami ja nannema birra deklarašuvnnas
7
mii
addojuvvui Máilmmekonfereanssas birrasa ja gárgedeami
várás 1992 (Rio-julggaštus),
vrd. kapihttaliin 13.
Álbmotrievttálaččat lea erenoamážit
artihkal 27 ON:a konvenšuvnnas 1966 siviila
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra ja ILO-soahpamuš nr. 169 1989
eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid
birra iešstivrejeaddji stáhtain mat
bidjet rámmaid norgalaš sámepolitihkkii.
Dát konvenšuvnnat máinnašuvvojit
vuolábealde. Eurohparáđi rámmakonvenšuvnna
riikkagottálaš veahádagaid
suodjalusa birra maiddái máinnašuvvo
oanehaččat vuolábealde. Duot earát
máinnašuvvojit maŋŋelis
kapihttaliin.
3.3.1 Artihkal 27 ON:a konvenšuvnnas 1966 siviila
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra
Artihkal 27 ON:a konvenšuvnnas siviila ja
politihkalaš vuoigatvuođaid
birra 1966 lea veahádagaid suodjaleami guovdilis mearrádus
riikkaidgaskasaš rievttis. Artihkal dadjá ahte
daid stáhtain gos gávdnojit čearddalaš,
oskkoldatlaš dahje gielalaš veahádagat,
ii galgga sis, geat gullet dákkáriidda, rihppojuvvot
vuoigatvuohta, ovttas iežas joavkku nuppiid miellahtuiguin,
dikšut iežaset kultuvrra, dovddastit
ja geavahit iežaset oskkoldaga, dahje atnit iežaset
giela.
Norgalaš eiseválddit dovddastit
ahte sámiin leat vuoigatvuođat dán
mearrádusa mielde. Artihkal suodjala veahádagaid
nuppásteami
8
vuostá,
ja addá vuđđosa árjjálaš doarjagii.
Sámelága ovdabargguin árvvoštallojuvvui artihkal
27 nana riektegáldun sámi vuoigatvuođaide,
sihke politihkalaš, kultuvrralaš ja ekonomalaš vuoigatvuođaide.
Dat lei maiddái oassin vuđđosis
Stuorradikki mearrádussii Vuođđolága § 110a
birra 1988. Dál lea dábálaš dulkojupmi
ahte dat addá láhkavuđđosa
gáibidit positiiva doaibmabijuid eiseválddiin
vai geatnegasvuođat čuvvojuvvojit.
Guovdilis gažaldahkan artihkkala 27 hárrái
lea leamaš kulturdoahpaga dulkojupmi, ja dainna geatnegasvuođaid
sisdoalus maid dat ásaha. Artihkal báhkkoda sániidis
mielde suodjalusa jurddalaš
9
kultuvrii
ja kultuvrralaš olggosbuktinvugiide nugo gillii
ja oskkoldahkii. Sámiid hárrái eamiálbmogin
lea dábálaš dulkojupmi ahte
mearrádus maiddái siskkilda ávnnaslaš ovdehusaid
10
sámiid
buohkanas kulturgeavaheapmái. Mearrádusa mearkkašupmi
sámiid riektedillái lea vuđolaččat
ságaškuššojuvvon
NA— 1984: 18 Sámiid vuoigatvuođaid
dili birra. Máŋga gažaldaga
mat ledje eahpečielgasat 1984, leat maŋŋelis čielggaduvvon
ON:a Olmmošvuoigatvuođakomitea
geavada bokte, mii goziha konvenšuvnna siviila
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra. Komitea mearrádusat ja cealkámušat
nannejit doahpaga dulkojumi mii dahkkojuvvui NA—:s 1984:
18 artihkkala 27 duhkodaga hárrái. Dán čielggadusas
gávnnahii Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
ahte artihkal 27 ii dušše
suodjal stáhtalaš sisabahkkemiid vuostá mat
gáržžidit joavkku geavaheamis iežas kultuvrra,
muhto ahte stáhtain maiddái lea dihto fertenvuohta
váfistit ahte veahádagat ožžot árjjálaš doarjaga.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ákkastalai
maiddái dan bealis ahte artihkal 27 siskkilda kultuvrra
seailluheami ja joatkima ávnnaslaš ovdehusaid.
ON:a olmmošvuoigatvuođakomitea
lea atnán dán ávnnaslaš kulturdoahpaga
vuođđun eamiálbmogiid
hárrái. Álbmotriekteekspearttat mat dahke
NOU 1997: 5 Eamiálbmogiid eanavuoigatvuođat álbmotrievtti ja
olgoriikkalaš rievtti mielde, oaivvildit ahte
artihkkala 27 dulkojupmi eamiálbmogiid hárrái
riikkaidgaskasaš geavadis lea mannan seamma
guvlui go ILO-soahpamuš nr. 169. Olmmošvuoigatvuođa-láhka
addá konvenšuvdnii siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra stáhtusa norgalaš láhkan,
vrd. máinnašumiin kapihttalis 3.4.3.
3.3.2 ILO-soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid
ja čearddalaš álbmogiid birra
iešstivrejeaddji stáhtain
76. riikkaidgaskasaš bargokonfereansa 1989 mearridii
soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid
ja čearddalaš álbmogiid birra
iešstivrejeaddji stáhtain. Norgalaš nannemiin
1990 dagai Norga konvenšuvnna gustojeaddji sámiide.
ILO-soahpamuš nr. 169 lea ja ovdalaš ILO-soahpamuša
nr. 107 (1958) lea vuos áidna guokte rievttálaš neavvu
mat njuolga siskkildit eamiálbmogiid suodjalusa. ILO-soahpamuša
nr. 169 váldopinsihppa lea eamiálbmogiid
vuoigatvuohta seailluhit ja viidáseappot gárgedit
iežaset kultuvrra, ja eiseválddiid geatnegasvuohta
dahkat doaibmabijuid mat dorjot dán barggu.
Konvenšuvnnas lea mearrádusat eamiálbmogiid
vuoigatvuođa birra ieža mearridit kultuvrralaš gárgedeamiset
badjel, oahppat geavahit gielaset ja vuođđudit
alcceset institušuvnnaid mat ovddastit sin eiseválddiid
buohta. Konvenšuvdna dohkkeha maiddái
eamiálbmogiid sávaldagaid ja dárbbu ráđđet
institušuvnnaideaset, eallinvuogiset ja ekonomalaš gárgedeamiset
badjel. Dát mearkkaša ahte dohkkehuvvo
eamiálbmogiid sávaldat seailluhit ja viidáseappot
gárgedit iežaset identitehta, giela ja oskkoldaga,
stáhtaid rámmaid siskkabealde gos sii ellet. Konvenšuvnnas
leat velá mearrádusat earret eará eanavuoigatvuođaid,
barggahusa ja bargoeallima, oahpaheami, oaju ja dearvvasvuođa birra.
Konvenšuvdna válddaha stáhta
geatnegasvuođaid dábálaš njuolggadusaid.
Váldoprinsihpat bohtet ovdan artihkkalis 2 mas daddjojuvvo
ahte «ráđđehusain
galgá leat ovddasvástádus – guoskevaš álbmoga
oassálastimiin – álggahit bálddalastojuvvon
ja vuogádatlaš doaimma suodjalit dáid álbmogiid
vuoigatvuođaid ja dáhkidit ahte sin
iehčanasvuohta árvvusadnojuvvo».
Diekkár doaibma galgá váfistit ahte
guoskevaš álbmoga miellahtut návddašit
vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid
ovtta dásis veahkadaga eará miellahtuiguin. Maiddái
galget doaibmabijut ovddidit ahte dáid álbmogiid
sosiála, ekonomalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođat ollásit
ollašuhttojuvvojit, árvvusanedettiin
sin sosiála ja kultuvrralaš identitehta, árbevieruid
ja institušuvnnaid.
Konvenšuvnna nannema geažil lea ráđđehus
geatnegahttán iežas ráđđádallat guoskevaš álbmogiin,
ulbmillaš ortnegiid ja erenoamážit
sin ovddasteaddji institušuvnnaid bokte, go
vihkkedallojuvvo bidjat doibmii láhkamearrádusaid
dahje hálddahuslaš doaibmabijuid main
sáhttá leat njuolga mearkkašupmi
guoskevaš álbmogii, min oktavuođas
sámiide.
Norgga guovdu ovdeha ráđđehus
ahte láhkamearrádusat, oppalaččat
gehččojuvvon, oktiivástidit konvenšuvnna
prinsihpaiguin. ILO-soahpamuš nr. 169 ásaha
unnimusstandárddaid eamiálbmogiid rievttálaš suodjalussii.
Norgalaš sámepolitihka hárrai
ii ane ráđđehus
standárddaid ii ollislažžan iige gáržžideaddjin.
Muhtun lágat, nugo sámeláhka, mannet
máŋgga dáfus guhkkelii go
geatnegasvuođat maid Norga lea badjelasas váldán
ILO-soahpamuša bokte. Maŋŋil
go lea fápmui boahtán, de lea Norga raporteren
ILO:i soahpamuša nr. 169 birra organisašuvnna
njuolggadusaid mielde. Sámediggi lea ovddidan oainnuidis
njuolga ILO:i ráđđehusa
raporterema mildosiin.
ILO-soahpamuša nr. 169 nannema oktavuođas
celkkii Sámediggi ahte lea «eahpidahtti duhtaditgo
norgalaš láhkamearrádusat
ja geavat gáibádusaid mat leat boahtán
ovdan K-169:s.» (vrd. st. prp. nr. 102 (1989–90),
s 12). Sámediggi čujuhii seammás čielggademiide
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
olis maid ulbmilin lea oažžut vejolaš ođđa
láhkamearrádusaid, ja neavvui soahpamuša
nannet dainna vuođustusain ahte ratifikašuvdna
bidjá gáibádusaid riektečilgemii
ja jáhkkimis láhkaearáhuhttimiidda dihto čuoggáin maŋŋelis.
Sámediggi lea maŋŋelis
báhkkodan eará dulkojumi muhtun mearrádusain
eana- ja čáhcevuoigatvuođaid
birra go dat maid ráđđehus
lea bidjan vuođđun. ILO
orgánat eai leat njuolga dahkan oaivila dása,
muhto leat duhtan dovddahit vuordagiid čielggadeami hárrái
maid Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa
gieđahallan mielddisbuktá.
Nannedettiin ILO-konvenšuvnna nr. 169 eamiálbmogiid
ja čearddalaš álbmogiid birra iešstivrejeaddji
stáhtain anii ráđđehus vuođđun
ahte eai gávdnon hehttehusat konvenšuvnna
norgalaš rátifikašuvdnii.
Almmatge lea ráđđehusa
politihkka viidáseappot gárgedit sihke álbmotrievtti
ja norgalaš rievtti dán duovdagis.
3.3.3 Eurohparáđi rámmakonvenšuvdna riikkagottálaš veahádagaid
suodjalusa birra
Rámmakonvenšuvnna mearridii Eurohparáđi ministtarkomitea
1994. Norga lei 21 stáhta searvvis mat vuolláičálle
konvenšuvnna dalle go dat rahppojuvvui vuolláičállimii
1995. Norga nannii konvenšuvnna njukčamánu
17. 1999.
Rámmakonvenšuvdna lea vuosttas jurdihkalaččat čadni
multilaterála šiehtadus riikkagottálaš veahádagaid
dábálaš suodjalusa birra. Nannema
oktavuođas nannejuvvui ee. ahte sámit devdet
konvenšuvnna eavttuid meroštallojuvvot
riikkagottálaš veahádahkan,
ja dainna konvenšuvnna mearrádusat
gustojit sámiide. Sámediggi lea almmatge cealkán
ahte sámit eai hálit fátmmastuvvojit
Norgga politihkas riikkagottálaš veahádagaid
buohta, dasgo sámiid vuoigatvuođat
ILO-soahpamuša nr. 169 mielde mannet guhkkelii
go vuoigatvuođat mat čuvvot rámmakonvenšuvnnas,
vrd. st. prp. nr. 80 (1997–1998) ja st.meld. nr. 15
(2000–2001).
3.4 Norgalaš riektenjuolggadusat
Gárgedeapmi Norggas sámiid rievttálaš dili
hárrái lea eanaš válganan čielggadusaid
geažil maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
ja Sámi kulturlávdegoddi adde 1980-jagiid mielde.
Gárgedeapmi lea maiddái váikkuhan eamiálbmotrievttálaš duovdaga
riikkaidgaskasaš gárgedeapmái.
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
ja Sámi kulturlávdegotti čielggadusat
atne vuođđun sámepolitihkalaš oainnu
mii dovddastii ahte norgalaš eiseválddiin lea
ovddasvástádus váfistit sámi
servodateallima ja kultuvrra láhkamearrádusaid
ja eará doaibmabijuid veagas. Maiddái adnojuvvui
vuođđun ahte dákkár
positiiva doaibmabijut leat dárbbašlaččat váfistit
ahte sámit galget sáhttit seailluhit kultuvrralaš iešlágiset
ja bissut sierra álbmogin maiddái boahtteáiggis.
Ráđđehus ja Stuorradiggi guorrasedje
dán vuođđooidnui.
Láhkamearrádusat main lea erenoamáš mearkkašupmi
norgalaš sámepolitihkkii leat:
Vuođđolága § 110
a
Sámeláhka (Láhka geassemánu
12. 1987 nr. 56 Sámedikki ja eará sámi
vuoigatvuođaid hárrái birra)
Olmmošvuoigatvuođaláhka
(Láhka miessemánu 21. 1999 nr. 30 olmmošvuoigatvuođaid
dili birra norgalaš rievttis)
Oahpahusláhka (Láhka geassemánu
17. 1998 nr. 61 vuođđoskuvlla
ja joatkkaoahpahusa birra), vrd. máinnašumiin
kapihttalis 10
Boazodoalloláhka (Láhka geassemánu
9. 1978 nr. 49 boazodoalu birra), vrd. máinnašumiin kapihttalis
14
3.4.1 Vuođđolága
paragráfa 110a
Vuođđolága paragráfa
110a lohká:
«Stáhta eiseválddit leat
geatnegahttojuvvon láhčit dilálašvuođaid
nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá seailluhit
ja ovddidit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima.»
Vuođđolága §:s
110a lea sullasaš sisdoallu go artihkkalis 27
ON-konvenšuvnnas siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra. Vuođđoláhkapragráfa
lea bajit riektenjuolggadus mii ásaha prinsihpalaš njuolggadusaid
norgalaš sámepolitihkkii beroškeahttá lonuheaddji
ráđđehusaid oainnus.
Paragráfa ii leat dušše «gudnemearrádus»,
muhto bajit njuolggadus mas lea beroštupmi ja mearkkašupmi
juohke áidna hálddahusorgánii mii oažžu
sámi čuolbmabidjamiid gieđahallamii (vrd.
maiddái st. dieđ. nr. 41 (1996–97)
Norgga sámepolitihka birra, s 12).
Vuođđoláhkamearrádusa
ovdabargguid oktavuođas (Innst. S. nr. 147
(1987–88)) deattastii Stuorradikki olgoriikka- ja konstitušuvdnakomitea
maid dat mearkkaša go eiseválddit «eanemus
allaáiggálaš ja geatnegahtti hámis
maid min riekteortnet dovdá», leat dohkkehan ja
geassán čuvvosiid dan duohta dilálašvuođas
ahte Norgga historjjá čađa
lea gávdnon sierra sámi álbmotjoavku
min riikkas. Seamma oaidnoguottut geardduhuvvojedje stuorradiggedigaštallamis
vuođđoláhkaparagráfa birra
(St. tid. 1987–88, s 3026).
Dáinna paragráfain leat norgalaš eiseválddit mearridan
rievttálaš, politihkalaš ja
morálalaš geatnegašvuođa
láhčit dilálašvuođaid
nu ahte sámit ieža galget sáhttit váfistit
ja váikkuhit sámi servodaga gárgedeami.
Paragráfa addá sámiide alcceset árjjálaš rolla
beroštusaideaset áimmahuššama
hárrái. Vuođđoláhkaparagráfa lea
hábmejuvvon sihke suodjalusa ja gárgedeami dihtii.
3.4.2 Sámeláhka
Sámeláhka addá eanet konkrehta sisdoalu
bajit prinsihpaide maid Vuođđolága § 110a ásaha. Láhka
addá mearrádusaid Sámedikki birra, dán vuolde
maiddái Sámedikki bargoduovdaga ja válddi,
Sámedikki válggaid ja Sámedikki hálddahusa
birra. Sámedikki bargoduovdda lea buot áššit
maid diggi ieš atná deaŧalažžan
sámi álbmotjovkui. Sámelága
ovdabargguin deattuhuvvui sakka ahte Sámedikki váldi
galggai gárgeduvvot dikki iežas áddejumi
mielde ja oppalaš servodatoainnu mielde sámiid
sajádaga hárrái Norggas. Láhka
dadjá dasa lassin ahte eará almmolaš orgánat
berrejit addit Sámediggái vejolašvuođa buktit
cealkámuša ovdal go dahket mearrádusaid áššiin
dikki bargoduovdagis.
Sámeláhka oaččui juovlamánu
21. 1990 lasáhusa sámegiela geavaheami birra,
sámelága giellanjuolggadusaid. Sámegiella
ja sámelága giellanjuolggadusat máinnašuvvojit
kapihttalis 7.
3.4.3 Olmmošvuoigatvuođaláhka
Lágas miessemánu 21. 1999 nr. 30 olmmošvuoigatvuođaid
dili nannema birra norgalaš rievttis (olmmošvuoigatvuođaláhka)
addojuvvui earret eará ON-konvenšuvdnii
siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra 1966 stáhtus norgalaš láhkan,
vrd. olmmošvuoigatvuođalága §:in
2. Dat máksá ahte artihkal 27 veahádagaid
vuoigatvuođaid birra lea sajádat norgalaš láhkan.
Konvenšuvnna mearrádusat galget vuostálasvuođadilis
mannat ovddabeallái eará norgalaš lága,
vrd. §:in 3. Olmmošvuoigatvuođalágas čuovvu
ahte juos norgalaš duopmostuollu gávnnaheš ahte
norgalaš láhka lea vuostálaga
artihkkaliin 27, de ferte láhka čáhkket.
Ráđđehus atná almmatge
ahte galgá olu ovdal go diekkár dilli sáhttá šaddat,
earret eará dasgo artihkal 27 sakka lea leamaš oaivadusgáldun
sihke Vuođđolága §:i
110a ja sámeláhkii, ja ahte dát deasttat
leat áimmahuššojuvvon maŋŋelaš láhkamearrádusain.
Olmmošvuoigatvuođalága
ulbmilin lea nannet olmmošvuoigatvuođaid
dili norgalaš rievttis, vrd. §:in 1.
Dát hámuhus deattasta ahte olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnain
mat eai inkorporerejuvvo
11
, galget adnojuvvot hui dettolaš riektegáldun.
Dát gusto earret eará ILO-soahpamuššii
nr. 169. Stuorradikki justiisakomitea čujuhii
ahte vuđolaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnaid
láhkanannemiin váfistuvvojit olmmošvuoigatvuođat
ollásit adnojuvvojit vuođđun
norgalaš duopmostuoluin, vrd. Innst. O. nr. 51
(1998–99).
3.5 Sámi riektadilálašvuođat – viidáset
gárgedeapmi
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi,
mii nammaduvvui 1980, attii 1997 iežas nuppi oasseárvalusa,
NOU 1997: 4 Naturgrunnlaget for samisk kultur (Sámi kultuvrra
luondduvuođus). Árvalus siskkilda máŋggalágan
vuoigatvuođadilálašvuođaid, Finnmárkku
hálddaheami ja areálasuodjaleami, ja evttohusaid
riikka olles árbevirolaš sámi
guovllu areálasuodjaleami birra. Lávdegoddi lea
ovddidan láhkaevttohusaid mat siskkildit dáid
fáttáid.
Evttohusas man Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
ovddidii, lei deaŧalaš ulbmilin
addit Sámediggái, fylkkadiggái ja gielddastivrraide váikkuhanfámu
ja mieldeovddasvástádusa Finnmárkku areálageavaheami
ja hálddaheami hárrái.
—ielggadus lea leamaš viiddis gulaskuddamis 1997
rájes 1999 rádjai, mas Sámediggi, Finnmárkku
fylkkadiggi ja departemeanttat čađahedje
iežaset gieđahallama maŋŋil
go gulaskuddan lei loahpahuvvon. Gulaskuddanmateriála lea
hui viiddis, ja addá deaŧalaš vuđđosa
bargui ovddasguvlui. Dat čájeha maiddái
ahte guovdilis fáttát ja evttohusat leat riidduvuložat.
Sihke áigi man Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
geavahii ja gulaskuddancealkámušat čájehit
ahte dás lea sáhka seagášgažaldagain,
mat gáibidit sihke áiggi ja čiekŋudeami
vai oažžu vánhurskkis čovdosiid
mat sáhttet čohkket govdes guorraseami.
Loahpahuvvon gulaskuddama ja materiála analysa maŋŋil
bargá Justiisadepartemeanta čuovvolemiin láhkaevttohusa
hámis, ovttasbarggus guoskevaš departemeanttaiguin.
Oassin politihkalaš gieđahallamis
ovddasguvlui šaddá leat dialoga Sámedikkiin
ja Finnmárkku fylkkagielddain mas čielggaduvvo
vuođus vejolaš čovdosiidda.
Vuos lea árrat dadjat makkár čovdosat šaddet
evttohuvvot.
Nuppi oassečielggadusa addimiin lei Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
deavdán mearkkašahtti osiid mandáhtastis.
Báhcán lei almmatge čielggadit vuođu
ja luondduburiid geavaheami ja hálddaheami sámi
geavahanguovlluin olggobealde Finnmárkku fylkka.
Ođđa Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
nammaduvvui stáhtaráđis geassemánu
1. 2001 ja das lea áigemearrin suoidnemánu 1.
2005 rádjai ollistit maŋimuš oasi
mandáhtas. Muhtun unnit nuppástusat dahkkojuvvojedje
mandáhttii vai dahkkojuvvo oinnolažžan
riikkagottálaš ja riikkaidgaskasaš gárgedeapmi
mii lea leamaš dán duovdagis das rájes
go lávdegoddi vuosttas geardde vuođđuduvvui
1980.
Lávdegotti čoakkádusas lea deattuhuvvon
ahte guoskevaš beroštusat
galget leat ovddastuvvon ja ahte lávdegottis galgá leat
gokčavaš gelbbolašvuohta
gažaldagain maid galgá čielggadit. Maiddái
lea deattuhuvvon váfistit buori sohkabealálaš ja
geográfalaš ovddastusa. Vai váfistuvvo ahte
lávdegoddi sáhttá bargat bevttolaččat,
de deattuhuvvo velá ahte lávdegoddi ii galgga šaddat
menddo stuorisin.
Justiisadepartemeanttas lea leamaš buorre
ja mávssolaš dialoga Sámedikkiin,
sihke mandáhta hábmema ja lávdegotti čoakkádusa
birra.
Boksa 3.3 Dutkanprojeakta sámi vieruid ja riekteoainnuid
birra
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
mandáhtta siskkildii maiddái «guorahallat
sámi vieruid ja riekteoainnuid ja árvvoštallat
man dettolažžan dáid galgá atnit».
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
vuollálaslávdegoddi, nu gohčoduvvon Riektejoavku,
oaččui dahkamuššan čielggadit
ja árvvoštallat mii dál galgá adnojuvvot
gustojeaddji riektin eatnamiid ja čáziid eaiggáduššanvuoigatvuođa
ja geavahanvuoigatvuođa hárrái Finnmárkku
fylkkas. Gč. NA— 1993: 34.
Riektejoavkku loahppaárvalusat ožžo
me-arkkašahtti moaitagiid sámiin, ja
ovttas-ráđiid Sámedikkiin
mearridii Justiisadepartemeanta 1995 dahkat álgaga sierra
dutkanprojektii. Projeavttas lea leamaš juksanmearrin
addit čielggadeami ja analysa sámi vieruid ja
riekteoainnuid hárrai mat leat guston, dahje mat gustojit,
eatnamiid ja čáziid geavaheapmái sámi
guovlluin.
Dutkanprojeavtta raporttat addojuvvojit Finn-márkku
hárrái sierra NOU:n 2001 mielde. Materiála
lea oassin Sámi vuoigatvuođalávdegotti
nuppi oassečielggadusa gieđahallama
vuđđosis.
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
barggu olis máddelis Finnmárkku fylkka šaddet
dáid guovlluid vierut ja riekteoainnut čielggaduvvot.
Boksa 3.4 Dutkanprojeakta ođđaset áiggi sámi
riektegárgedeami birra
Projeaktaovddasvástideaddji lea Sámi Instituhtta
(SI). Projeakta lea leamaš jođus 1998
rájes ja lea SI:a riektehistorjjálaš dutkanbarggu
joatkka. Vuđolaš jurdda
projeavtta duogábealde lea álggahit metodaid sámi vuoigatvuođaid
dutkamii, nappo dábálaš strategiija
sámi riektedutkamii. Kártejuvvot galgá mii
lea dáhpáhuvvan sámi vuoigatvuođaiguin
Norggas ja Ruoŧas 1700-logus gitta dálá áigái.
Bargu galgá, lassin ođđa dieđu
háhkamii, systematiseret ja almmuhit historjjálaš dieđu
mii dássážii ii leat leamaš dovddus.
Projeakta galgá gárvvistuvvot 2001.
3.6 Eamiálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš
Evttohus álggahit eamiálbmogiid vuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáža
Davvi-Norgii almmuhuvvui st.meld. nr. 21 (1999–2000)
Menneskeverd i sentrum – handlingsplan for menneskerettigheter
(Olmmošárvu guovddážis – olmmošvuoigatvuođaid
doaibmaplána). Stuorradikki olgoriikkakomitea guorrasii
evttohussii, vrd. Innst. S. nr. 23 (2000–2001).
Evttohusa duogážin lei ahte máŋgga
guovllus máilmmis lea váilevaš áddejupmi
eamiálbmogiid sajádaga ja vuoigatvuođaid
hárrái, ja ahte danne dárbbašuvvo
eanet diehtu dáid birra.
Ráđđehus lea
plánegoahtán guovddáža álggaheami,
mii galgá biddjojuvvot Guovdageidnui. Áigumuššan
lea ahte guovddáš galgá leat doaimmas
jahkemolsuma 2001/2002 rájes. Háhkun
lea vuođđudit gelbbolašvuođaguovddáža
eamiálbmogiid vuoigatvuođaid várás
vai lasihuvvo diehtu diekkár vuoigatvuođaid
birra, sihke Davvi-Norggas ja muđui riikkas.
Sávahahtti lea ahte guovddáš galgá ráhkadit
fágalaš fierpmádaga eará institušuvnnaide
mat barget eamiálbmotgažaldagaiguin riikkagottálaččat
ja riikkaidgaskasaččat. Duođašteapmi,
gaskkusteapmi, dieđiheapmi ja fierpmádathuksen šaddet
guovddáža guovdilis bargodahkamuššan.
Guovddáš sáhttá maiddái čujuhit dárbbu
ođđa dutkamii, muhto ii
galgga leat dutkaninstitušuvdna.
3.7 Duopmostuolu ásaheapmi Sis-Finnmárkui
Sámelágas nannejuvvo ahte sámegiella
ja dárogiella galget leat dássálaga sámegiela
hálddahanguovllu siskkabealde.
Duopmostuollokommišuvnna (Domstolskommisjonen)
(NOU 1999: 19) ja Strukturlávdegotti (Strukturutvalget) čielggadusain
evttohuvvui ahte galggai ásahuvvot duopmostuollu Sis-Finnmárkui.
Duopmostuolu ásaheami vuođustussan lei
sávaldat lasihit sámiid luohttámuša
duopmostuoluide.
Dieđáhusas st.meld. nr. 23
(2000–2001) Førsteinstansdomstolene i fremtiden
(Vuosttainstánsaduopmostuolut boahtteáiggis) ovddidii ráđđehus
evttohusa ásahit duopmostuolu sámegiela hálddahanguovllu
siskkabeallái. Stuorradiggi doarjjui ráđđehusa
evttohusa miessemánu 21. 2001, vrd. Innst. S. nr. 242
(2000–2001).
Ođđa duopmostuolu namma
galgá leat Sis-Finnmárkku diggegoddi/Indre
Finnmark tingsrett ja dat galgá biddjojuvvot Detnui. Duopmostuolu duopmováldeguovlu
siskkilda Kárášjoga, Guovdageainnu,
Unjárgga, Porsáŋggu ja Deanu gieldda
Finnmárkku fylkkas.
3.8 Doaibmabijut
Ráđđehus áigu
bargat Finnmárkku fylkka eatnamiid ja čáziid
vuoigatvuođa ja hálddaheami ođđa
láhkamearrádusevttohusain, Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa vuođul
NOU 1997: 4 Sámi kultuvrra luondduvuođus
.
Ráđđehus áigu,
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
barggu olis guovlluid hárrái máddelis Finnmárkku
fylkka, fuolahit ahte dáid guovlluid sámi virolašvuođat
ja riekteoainnut čielggaduvvojit.