3.3 Riikkaidgaskasaš riektenjuolggadusat
Norga lea guorrasan máŋga riikkaidgaskasaš konvenšuvdnii,
julggaštussii ja šiehtadussii main
lea mearkkašupmi čearddalaš veahádagaid
ja eamiálbmogiid riektedillái. Deaŧalaččamus
neavvut
1
maidda Norga lea guorrasan
dán oktavuođas leat:
ON:a konvenšuvdna
1966 siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra, erenoamážit artihkal 27
ILO-soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid
ja čearddalaš álbmogiid birra
iešstivrejeaddji stáhtain
ON:a konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid birra,
vrd. kapihttaliin 9
Eurohparáđi lihttu guovlo-
dahje veahádatgielaid várás, vrd. kapihttaliin
7
Eurohparáđi rámmakonvenšuvdna
riikkagottálaš veahádagaid
suodjalusa birra
Eará áššegirji
mii albmada riikkaidgaskasaš servodaga oainnu
eamiálbmogiid vuoigatvuođaid hárrái,
lea Agenda 21, kapihtal 26 eamiálbmogiid ja sin servodagaid
dohkkeheami ja nannema birra deklarašuvnnas
2
mii
addojuvvui Máilmmekonfereanssas birrasa ja gárgedeami
várás 1992 (Rio-julggaštus),
vrd. kapihttaliin 13.
Álbmotrievttálaččat lea erenoamážit
artihkal 27 ON:a konvenšuvnnas 1966 siviila
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra ja ILO-soahpamuš nr. 169 1989
eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid
birra iešstivrejeaddji stáhtain mat
bidjet rámmaid norgalaš sámepolitihkkii.
Dát konvenšuvnnat máinnašuvvojit
vuolábealde. Eurohparáđi rámmakonvenšuvnna
riikkagottálaš veahádagaid
suodjalusa birra maiddái máinnašuvvo
oanehaččat vuolábealde. Duot earát
máinnašuvvojit maŋŋelis
kapihttaliin.
3.3.1 Artihkal 27 ON:a konvenšuvnnas 1966 siviila
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra
Artihkal 27 ON:a konvenšuvnnas siviila ja
politihkalaš vuoigatvuođaid
birra 1966 lea veahádagaid suodjaleami guovdilis mearrádus
riikkaidgaskasaš rievttis. Artihkal dadjá ahte
daid stáhtain gos gávdnojit čearddalaš,
oskkoldatlaš dahje gielalaš veahádagat,
ii galgga sis, geat gullet dákkáriidda, rihppojuvvot
vuoigatvuohta, ovttas iežas joavkku nuppiid miellahtuiguin,
dikšut iežaset kultuvrra, dovddastit
ja geavahit iežaset oskkoldaga, dahje atnit iežaset
giela.
Norgalaš eiseválddit dovddastit
ahte sámiin leat vuoigatvuođat dán
mearrádusa mielde. Artihkal suodjala veahádagaid
nuppásteami
3
vuostá,
ja addá vuđđosa árjjálaš doarjagii.
Sámelága ovdabargguin árvvoštallojuvvui artihkal
27 nana riektegáldun sámi vuoigatvuođaide,
sihke politihkalaš, kultuvrralaš ja ekonomalaš vuoigatvuođaide.
Dat lei maiddái oassin vuđđosis
Stuorradikki mearrádussii Vuođđolága § 110a
birra 1988. Dál lea dábálaš dulkojupmi
ahte dat addá láhkavuđđosa
gáibidit positiiva doaibmabijuid eiseválddiin
vai geatnegasvuođat čuvvojuvvojit.
Guovdilis gažaldahkan artihkkala 27 hárrái
lea leamaš kulturdoahpaga dulkojupmi, ja dainna geatnegasvuođaid
sisdoalus maid dat ásaha. Artihkal báhkkoda sániidis
mielde suodjalusa jurddalaš
4
kultuvrii
ja kultuvrralaš olggosbuktinvugiide nugo gillii
ja oskkoldahkii. Sámiid hárrái eamiálbmogin
lea dábálaš dulkojupmi ahte
mearrádus maiddái siskkilda ávnnaslaš ovdehusaid
5
sámiid
buohkanas kulturgeavaheapmái. Mearrádusa mearkkašupmi
sámiid riektedillái lea vuđolaččat
ságaškuššojuvvon
NA— 1984: 18 Sámiid vuoigatvuođaid
dili birra. Máŋga gažaldaga
mat ledje eahpečielgasat 1984, leat maŋŋelis čielggaduvvon
ON:a Olmmošvuoigatvuođakomitea
geavada bokte, mii goziha konvenšuvnna siviila
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra. Komitea mearrádusat ja cealkámušat
nannejit doahpaga dulkojumi mii dahkkojuvvui NA—:s 1984:
18 artihkkala 27 duhkodaga hárrái. Dán čielggadusas
gávnnahii Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
ahte artihkal 27 ii dušše
suodjal stáhtalaš sisabahkkemiid vuostá mat
gáržžidit joavkku geavaheamis iežas kultuvrra,
muhto ahte stáhtain maiddái lea dihto fertenvuohta
váfistit ahte veahádagat ožžot árjjálaš doarjaga.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ákkastalai
maiddái dan bealis ahte artihkal 27 siskkilda kultuvrra
seailluheami ja joatkima ávnnaslaš ovdehusaid.
ON:a olmmošvuoigatvuođakomitea
lea atnán dán ávnnaslaš kulturdoahpaga
vuođđun eamiálbmogiid
hárrái. Álbmotriekteekspearttat mat dahke
NOU 1997: 5 Eamiálbmogiid eanavuoigatvuođat álbmotrievtti ja
olgoriikkalaš rievtti mielde, oaivvildit ahte
artihkkala 27 dulkojupmi eamiálbmogiid hárrái
riikkaidgaskasaš geavadis lea mannan seamma
guvlui go ILO-soahpamuš nr. 169. Olmmošvuoigatvuođa-láhka
addá konvenšuvdnii siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra stáhtusa norgalaš láhkan,
vrd. máinnašumiin kapihttalis 3.4.3.
3.3.2 ILO-soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid
ja čearddalaš álbmogiid birra
iešstivrejeaddji stáhtain
76. riikkaidgaskasaš bargokonfereansa 1989 mearridii
soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid
ja čearddalaš álbmogiid birra
iešstivrejeaddji stáhtain. Norgalaš nannemiin
1990 dagai Norga konvenšuvnna gustojeaddji sámiide.
ILO-soahpamuš nr. 169 lea ja ovdalaš ILO-soahpamuša
nr. 107 (1958) lea vuos áidna guokte rievttálaš neavvu
mat njuolga siskkildit eamiálbmogiid suodjalusa. ILO-soahpamuša
nr. 169 váldopinsihppa lea eamiálbmogiid
vuoigatvuohta seailluhit ja viidáseappot gárgedit
iežaset kultuvrra, ja eiseválddiid geatnegasvuohta
dahkat doaibmabijuid mat dorjot dán barggu.
Konvenšuvnnas lea mearrádusat eamiálbmogiid
vuoigatvuođa birra ieža mearridit kultuvrralaš gárgedeamiset
badjel, oahppat geavahit gielaset ja vuođđudit
alcceset institušuvnnaid mat ovddastit sin eiseválddiid
buohta. Konvenšuvdna dohkkeha maiddái
eamiálbmogiid sávaldagaid ja dárbbu ráđđet
institušuvnnaideaset, eallinvuogiset ja ekonomalaš gárgedeamiset
badjel. Dát mearkkaša ahte dohkkehuvvo
eamiálbmogiid sávaldat seailluhit ja viidáseappot
gárgedit iežaset identitehta, giela ja oskkoldaga,
stáhtaid rámmaid siskkabealde gos sii ellet. Konvenšuvnnas
leat velá mearrádusat earret eará eanavuoigatvuođaid,
barggahusa ja bargoeallima, oahpaheami, oaju ja dearvvasvuođa birra.
Konvenšuvdna válddaha stáhta
geatnegasvuođaid dábálaš njuolggadusaid.
Váldoprinsihpat bohtet ovdan artihkkalis 2 mas daddjojuvvo
ahte «ráđđehusain
galgá leat ovddasvástádus – guoskevaš álbmoga
oassálastimiin – álggahit bálddalastojuvvon
ja vuogádatlaš doaimma suodjalit dáid álbmogiid
vuoigatvuođaid ja dáhkidit ahte sin
iehčanasvuohta árvvusadnojuvvo».
Diekkár doaibma galgá váfistit ahte
guoskevaš álbmoga miellahtut návddašit
vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid
ovtta dásis veahkadaga eará miellahtuiguin. Maiddái
galget doaibmabijut ovddidit ahte dáid álbmogiid
sosiála, ekonomalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođat ollásit
ollašuhttojuvvojit, árvvusanedettiin
sin sosiála ja kultuvrralaš identitehta, árbevieruid
ja institušuvnnaid.
Konvenšuvnna nannema geažil lea ráđđehus
geatnegahttán iežas ráđđádallat guoskevaš álbmogiin,
ulbmillaš ortnegiid ja erenoamážit
sin ovddasteaddji institušuvnnaid bokte, go
vihkkedallojuvvo bidjat doibmii láhkamearrádusaid
dahje hálddahuslaš doaibmabijuid main
sáhttá leat njuolga mearkkašupmi
guoskevaš álbmogii, min oktavuođas
sámiide.
Norgga guovdu ovdeha ráđđehus
ahte láhkamearrádusat, oppalaččat
gehččojuvvon, oktiivástidit konvenšuvnna
prinsihpaiguin. ILO-soahpamuš nr. 169 ásaha
unnimusstandárddaid eamiálbmogiid rievttálaš suodjalussii.
Norgalaš sámepolitihka hárrai
ii ane ráđđehus
standárddaid ii ollislažžan iige gáržžideaddjin.
Muhtun lágat, nugo sámeláhka, mannet
máŋgga dáfus guhkkelii go
geatnegasvuođat maid Norga lea badjelasas váldán
ILO-soahpamuša bokte. Maŋŋil
go lea fápmui boahtán, de lea Norga raporteren
ILO:i soahpamuša nr. 169 birra organisašuvnna
njuolggadusaid mielde. Sámediggi lea ovddidan oainnuidis
njuolga ILO:i ráđđehusa
raporterema mildosiin.
ILO-soahpamuša nr. 169 nannema oktavuođas
celkkii Sámediggi ahte lea «eahpidahtti duhtaditgo
norgalaš láhkamearrádusat
ja geavat gáibádusaid mat leat boahtán
ovdan K-169:s.» (vrd. st. prp. nr. 102 (1989–90),
s 12). Sámediggi čujuhii seammás čielggademiide
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
olis maid ulbmilin lea oažžut vejolaš ođđa
láhkamearrádusaid, ja neavvui soahpamuša
nannet dainna vuođustusain ahte ratifikašuvdna
bidjá gáibádusaid riektečilgemii
ja jáhkkimis láhkaearáhuhttimiidda dihto čuoggáin maŋŋelis.
Sámediggi lea maŋŋelis
báhkkodan eará dulkojumi muhtun mearrádusain
eana- ja čáhcevuoigatvuođaid
birra go dat maid ráđđehus
lea bidjan vuođđun. ILO
orgánat eai leat njuolga dahkan oaivila dása,
muhto leat duhtan dovddahit vuordagiid čielggadeami hárrái
maid Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa
gieđahallan mielddisbuktá.
Nannedettiin ILO-konvenšuvnna nr. 169 eamiálbmogiid
ja čearddalaš álbmogiid birra iešstivrejeaddji
stáhtain anii ráđđehus vuođđun
ahte eai gávdnon hehttehusat konvenšuvnna
norgalaš rátifikašuvdnii.
Almmatge lea ráđđehusa
politihkka viidáseappot gárgedit sihke álbmotrievtti
ja norgalaš rievtti dán duovdagis.
3.3.3 Eurohparáđi rámmakonvenšuvdna riikkagottálaš veahádagaid
suodjalusa birra
Rámmakonvenšuvnna mearridii Eurohparáđi ministtarkomitea
1994. Norga lei 21 stáhta searvvis mat vuolláičálle
konvenšuvnna dalle go dat rahppojuvvui vuolláičállimii
1995. Norga nannii konvenšuvnna njukčamánu
17. 1999.
Rámmakonvenšuvdna lea vuosttas jurdihkalaččat čadni
multilaterála šiehtadus riikkagottálaš veahádagaid
dábálaš suodjalusa birra. Nannema
oktavuođas nannejuvvui ee. ahte sámit devdet
konvenšuvnna eavttuid meroštallojuvvot
riikkagottálaš veahádahkan,
ja dainna konvenšuvnna mearrádusat
gustojit sámiide. Sámediggi lea almmatge cealkán
ahte sámit eai hálit fátmmastuvvojit
Norgga politihkas riikkagottálaš veahádagaid
buohta, dasgo sámiid vuoigatvuođat
ILO-soahpamuša nr. 169 mielde mannet guhkkelii
go vuoigatvuođat mat čuvvot rámmakonvenšuvnnas,
vrd. st. prp. nr. 80 (1997–1998) ja st.meld. nr. 15
(2000–2001).