4.3 Sámedikki bargo- ja váldeduovdda
Sámelága § 2–1 albmada
Sámedikki bargoduovdaga ja válddi. Sámediggi
mearrida ieš makkár áššiiguin
bargá. Lága mielde leat Sámedikki bargoduovddan
buot áššit mat
dikki mielas erenoamážit guoskkahit sámi álbmotjoavkku
ekonomalaččat, kultuvrralaččat,
jurdihkalaččat ja sosialalaččat.
Sámepolitihkalaš orgánan ii
leat Sámediggi ráđđehusa
vuollásaš, ja danne ráđđehus
ii leat ovddasvástideaddjin Sámedikki politihkalaš mearrádusain
dahje doaimmas.
Sámediggái sáhttá sirdojuvvot
váldi hálddahit juolludusaid sámi ulbmiliidda,
vrd. stobiin 4.4, mas lea Sámediggái ovdalis sirdojuvvon
válddi oppalašgeahčaldat.
Sámedikkis lea mearridanváldi go dát čuovvu
eará mearrádusain dahje lea mearriduvvon eará vuogi
mielde.
Dál lea Sámediggái biddjojuvvon hálddahanovddasvástádus
dihto administratiiva áššiin.
Dát gusto Sámedikki válggaide, ekonomalaš doarjagiid
juohkimii ja ovddasteddjiid nammadeapmái iešguđetlágan
almmolaš orgánaide.
Earret dán válddi mii biddjojuvvo Sámediggái sámelága
bokte, de lea Sámediggái maiddái biddjojuvvon
váldi lága bokte guovtti oktavuođas:
Boazodoalloláhka: Miellahtuid
nammadeapmi boazodoalu stivrenorgánaide, dás (§ 6)
vuoigatvuohta nammadit 3 miellahtu 7 miellahtus boazodoallostivrii
ja (§ 7) 2, vejolaččat 3, guovllustivrra
5 dahje 7 miellahtus.
Oahpahusláhka: (§ 6–4)
Láhkaásahusat oahppaplánaid birra galget
skihkket oahpahit sámi álbmotjoavkku birra ja
dán álbmotjoavkku giela, kultuvrra ja servodateallima
birra iešguđet fágasuorggi
olis. Departemeantta mearridan rámmaid siskkabealde addá Sámediggi
láhkaásahusaid diekkár oahpaheami sisdoalu
birra. Sámediggi mearrida, departemeantta mearridan viidodat-
ja veahkkevárrerámmaid siskkabealde, láhkaásahusaid
oahppaplánaid birra sámegiela oahpaheapmái vuođđoskuvllas
ja joatkkaoahpahusas ja oahppaplánaid birra vásedin
sámi fágaide joatkkaoahpahusas. Dasa lassin sáhttá Sámediggi ovddidit
evttohusaid departementii vásedin oahppaplánaid
birra oahpaheapmái sámi guovlluide ja ohppiide
sámi guovllu olggobealde geat ožžot sámegiela
oahpaheami.
Oahppoduovdda lea prinsihpalaččat deaŧalaččamus
duovdda man badjel Sámediggái lea biddjojuvvon
váldi. Oahpahusláhka lea vuos áidna láhka
mii addá Sámediggái mearridanválddi láhkaásahusgelbbolašvuođa
hámis. Earret válddi mii Sámediggái
lea biddjojuvvon oahpahuslága ja boazodoallolága
bokte, lea Sámediggái biddjojuvvon váldi
delegašuvnna
1
bokte. Lassin váldái mii Sámediggái
lea delegerejuvvon, de lea Sámedikkis maiddái
váldi ja váikkuhanfápmu oassálastima
ja ovddasteami bokte máŋggaid lávdegottiin,
stivrrain ja ráđiin.
Sámediggi lea álbmotválljejuvvon orgána,
iige leat danin ráđđehusa
vuollásaš orgána. Justiisadepartemeanta
lea maiddái guovtti gearddi, girjjis guovvamánu
16. 1990 ja girjjis ođđajagemánu
26. 1995, gávnnahan ahte Sámediggi ii leat stáhtaráđiid
bagadanválddi vuollásaš. Spiehkastagat
fertejit almmatge ovdehuvvot daid dáhpáhusain
main Sámediggi doaimmaha válddi departemeantta
delegašuvnna mielde, dahje main stáhtaráđđi
oaivvilda ahte Sámediggi válddi doaimmahemiin
rihkku Stuorradikki mearrádusaid dahje lága. Stáhtaráđi
váilevaš čuovvoleapmi diekkár
dáhpáhusain sáhttá mielddisbuktit politihkalaš/parlamentaralaš ovddasvástádusa Stuorradikki
buohta. Sámedikki politihkalaš olggosbuktimat
dieđusge eai gula stáhtaráđi
bagadus- dahje bajilgeahččoválddi vuollái.
Sámedikki vuođđudeami
rájes lea gárgeduvvan geavat departemeanttain
mii ovdeha stuorra várrugasvuođa Sámedikki
bagadeamis, maiddái dáhpáhusain main
Sámediggi doaimmaha válddi mii lea delegerejuvvon
departemeanttain.
4.3.1 Sámedikki ođđasisorganiseren
Sámedikki vuollálas ráđit
ođđasisorganiserejuvvojedje
ođđajagemánu 1.
2001 dainna lágiin ahte vuollálas ráđit
heaittihuvvojedje ja ossodathámádat álggahuvvui
hálddahusdásis njuolga Sámediggeráđi
vuollái. Váikkuhanruđaid juolludeami
dahká ohcama vuođul ođđa
ortnega mielde Sámedikki doarjjastivra, man nammada Sámediggi,
ja giellaáššiid
gieđahallá fas Giellastivra man Sámediggeráđđi
nammada.
Ođđasisorganiserema duogáš lei
ahte vuollálas ráđiin dáhpáhuvai
unnán politihkkagárgedeapmi. Ođđa
ovddasvástádusdahkamušat leat
maiddái mielddisbuktán dárbbu hámolaš buohtalastimii áššeduovdagiid
gaskkas.
Sámediggi lea cealkán ahte ođđa
organisašuvdnahámádaga juksanmearrin
lea dahkat Sámedikki politihkkagárgedeaddjin ja
politihkalaš vuođusháhkkin
mas leat čielga politihkalaš ja hálddahuslaš ovddasvástáduslinját. Ođđa
organisašuvdnahámádat lea
oaivvilduvvon dahkat ahte hálddahuslaš veahkkevárit ávkkástallojuvvojit
ja buohtalastojuvvojit bevttolaččabut, seammás
go hálddahussii addojuvvojit návccat nuppástuhttimii.
Sámediggi lea maiddái cealkán ahte ođđasisorganiseren
galgá áimmahuššat
geavaheaddjiberoštusaid ja hálddahusdahkamušaid
fágalaš ovdadahttivuođa
2
bealuštahtti
vuogi mielde.
—uovusin Sámedikki ođđasisorganiseremis lea
ahte kulturmuitolága hálddaheami váldi
sirdojuvvui Sámediggái, iige Sámi kulturmuitoráđđái.
Sámi kulturmuitoráđđi álggahuvvui
sámi kulturmuitosuodjalusa hálddahusorgánan
ja delegerejuvvon eiseváldin kulturmuitolága mielde váikkuhusain čakčamánu
1. 1994 rájes. Ortnega árvvoštallan čájehii
ahte dat lea doaibman háguid mielde ja lea veahkehan buktit
sámi orgánaid sámiid kulturárbbi
hálddaheami sisa. Sámi beroštusat
kulturmuitosuodjalusa siskkabealde leat nannejuvvon ja geográfalaččat
lea desentraliserejuvvon nu ahte báikegottiid ja hálddahusa
gaskii lea šaddan eanet lagasvuohta. Sámi
identitehtta lea nannejuvvon ortnega bokte. Árvvoštallan čájehii
almmatge ahte lagas ovttasbargo- ja buohtalastináigumuš birasgáhttenhálddahusain muđui
ja sámediggevuogádagain ii leat joavdan doarvái
guhkás.
Sámi kulturmuitoráđđi
heaittihuvvui ja organiserejuvvui Sámedikki vuollái
ođđajagemánu 1.
2001 rájes. Dán vuođul nuppástuhttojuvvojedje
kulturmuitolága láhkaásahusat, mat bidje
válddi njuolga Sámi kulturmuitoráđđái, nu
ahte váldi biddjojuvvui njuolga Sámediggái ođđajagemánu
rájes 2001. Sámediggi biddjojuvvui dainna Riikkaantikvára
ja Birasgáhttendepartemeantta bagadus- ja ođđasisdahkangelbbolašvuođa
3
vuollásažžan
das mii gusto sámi kulturmuitosuodjalussii. Ortnet lea
dahkkojuvvon gaskaboddosažžan 3 jahkái
dasgo Birasgáhttendeparttemeanta oaivvildii ahte dilálašvuođat
eai lean láhččojuvvon bissovaš ortnegii
dahkat oaivila. Dát čatnašuvvá čielggadeapmái
mii berre dáhpáhuvvat Sámedikki rolla,
integritehta ja fágastáhtaráđiid
konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa
hárrái Sámedikki mearrádusain.
Birasgáhttendepartemeanta áigu árvvoštallat
ortnega.
Sámedikki mearrádus mearkkaša
maiddái ahte Sámi giellaráđđi
lea organiserejuvvon Sámedikki vuollái váikkuhusain
ođđajagemánu 1.
2001 rájes. Kultuvradepartemeanta lea váldán ovdan
gažaldaga Sámedikkiin das makkár čuvvosat
Sámedikki mearrádusas leat sámelága § 3–12
ektui oktan láhkaásahusaiguin. Ášši gieđahallan
ii leat vel loahpahuvvon.
Boksa 4.5 Váldi mii ovdalis lea sirdojuvvon
Sámediggái
1987
:
Sámeláhka addá njuolggadusaid Sámedikki álggaheami
ja Sámedikki bargoduovdaga ja válddi birra.
1989
: Sámediggi oaččui
ovddasvástádusa juohkit doarjaga sámi
organisašuvnnaide ja duodjái, ja Sámi
ovddidanfoandda juolludusain.
1993
: Iešguđetlágan
bargguid hálddaheapmi sirdojuvvui Sámediggái:
Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid
doaibmabijut
Mánáid- ja
bearašdepartemeanttas
, oahppostipeanda
Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanttas
,
guovttegielatvuođa doarjja
Gieldadepartemeanttas.
Sámi
kulturfoanda, doarjagat girjelágádusdoibmii, sámi
dáiddárorganisašuvnnaide,
Sámi dáiddárguovddážii
Kárášjohkii ja Sijte Jarngii
Aarbortii sirdojuvvojedje
Kultuvradepartemeanttas
.
1994
:
Birasgáhttendepartemeanta
sirddii
ovddasvástádusa sámi kulturmuitosuodjalusas
Sámi kulturmuitoráđđái.
1998
: Oahpahuslága § 6–4
addá Sámediggái láhkaásahusválddi
ja dahkamušaid sihke vuođđoskuvlla
ja joatkkaoahpaheami oahpahusa sisdoalus.
1999
: Jahkásaš juolludus
Gielda- ja guovlodepartemeanttas
biddjojuvvo
Sámedikki háldui ovtta 50-poastta vuolde. Dát
máksá ahte Sámediggi ieš beassá vuoruhit
rámmajuolludusa siskkabealde maid oažžu
iežas háldui sirdojuvot. Departemeanta ii stivre
mo juolludusat galget geavahuvvot, earret bajit vuoruhemiid mat
dahkkojuvvojit budjeahttaproposišuvnnas.
2000
: Sámi oahpahusráđi čállingoddi
sirdojuvvo
Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanttas
,
ja lea dál Sámedikki oahpahusossodat. Seammás álggahuvvui
sierra 50-poasta Sámediggái departemeantta budjeahtas.
Kultuvradepartemeanta
sirddii Sámi
sierrabibliotehka hálddaheami Sámediggái.
2001
:
Mánáid-
ja bearašdepartemeanta
sirddii sámi
mánáidgárddiid vásedin doarjaga
hálddaheami Sámediggái. Seammás álggahuvvui
sierra 50-poasta Sámediggái Mánáid-
ja bearašdepartemeantta budjeahtas.
Birasgáhttendepartemeanta
sirddii
válddi Sámediggái sámi kulturmuitoberoštusaid
hálddaheaddjin kulturmuitolága mielde. Válddi
sirdimiid ovdehussan lea ahte Birasgáhttendepartemeanttas
ja Riikkaantikváras lea bagadus- ja ođđasisdahkangelbbolašvuohta
váidalusaid oktavuođas ja iežaset álgaga
vuođul.
Sámedikkis lea deaŧalaš sajádat
sámi veahkadaga dearvvasvuođa- ja sosiálaplána čuovvoleamis.
Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanta
sirdá doarjja-
ja hálddahusruđaid Sámediggái
vai sámi mieldedoaibman váfistuvvo.