6.3 Nuortasámit/goltásámit
Norgga nuortasámit/goltásámit
(nuortalaččat) ásset Njávdámis
Mátta-Várjjaga gielddas Finnmárkkus.
Njávdán lea dološ njávdánsámiid
siidda (geavahanguovllu) namma mii Norgga ja Ruošša
rádjageassima olis 1826 juhkkojuvvui guoktin. iega bealli álgovuolggalaš siiddas
lea dál Suoma bealde rájá. Nuortasámiid/goltásámiid árbevirolaš eallinláhki
lea vuođđuduvvan guovllu
luondduvalljodatváriid geavaheapmái: Boazodollui,
luossabivdui Njávdánjogas ja Uvddujogas, mearraguolásteapmái,
fuođđobivdui, murjemii ja
jeagelbardimii.
Nuortasámit/goltásámit leat
dán áigái unnimus sámi joavku,
seammás go sii leat unna veahádagaš iežaset álgovuolggalaš eanaguovllus. Nuortasámit/goltásámit
sierranit sámi álbmotjoavkkus muđui
giela ja oskkoldaga dáfus. —eavetjávrris
Suomas ásset eambbo nuortasámit/goltásámit
go Norggas. Eanaš dušše
vuorraset olbmot hállet giela. Okta skuvla guovllus addá muhtun
muddui oahpaheami nuortasámegillii/goltásámegillii.
Norggas ii gávdno dál makkárge oahpahanfálaldat
nuortasámegillii/goltásámegillii,
iige gávdno makkárge oahppaneavvogárgedeapmi. Sámediggi áigu
boahtteáiggis nannet doaibmabijuid mat leat oaivvilduvvon
nuortasámi/goltásámi servodaga
mánáide ja nuoraide vai sin identitehtta nannejuvvo.
Sámediggi oaidná dárbbu ovttasbargat
Suomain giellaealáskahttima hárrái.
Sámi Instituhtta Guovdageainnus lea bargamin gielladutkamiin
ja lea, oassin riikkaidgaskasaš barggus uhkiduvvon
gielaid beales, álggahan giellalávgunprojeavtta
mánáidgárdái —eavetjávrái Supmii
nuortasámegiela/goltásámegiela ođđasisvirkkosmahttinulbmiliin
1
.
Boarrásat geat máhttet giela leat mielde veahkeheamen
oahpahusas, muhto eai dan meare go livčče sávvojuvvon.
Gávdnojit maiddái uhccán nuortasámegiel/goltásámegiel
girjjit, ja oahpahusávdnasiid váili lea stuoris.
Sámi Instituhtta joatká projeavtta 2001/2002
EU-ruđaiguin.
Nuortasámit/goltásámit leat
das rájes go dahkkojuvvojedje kristtalažžan
1500-logus, dovddastan ruošša-ortodoksalaš oskku.
Dalle huksejuvvui ortodoksalaš kapealla Njávdámii
mii lea Nuortalašgilis ja ain anus.
1970-logu loahpas ovddidedje nuortasámit/goltásámit
gáibádusaid beassat álggahit boazodoallodoaimma
iežaset dološ guvlui. Sihke Boazodoallohálddahus
ja duopmostuolut nannejedje ahte guoskevaš nuortalaččain
lei vuoigatvuohta boazodollui. Dál lea dilli dakkár
ahte nuortalaččain lea vuoigatvuohta boazodollui,
muhto sii eai leat geavadis beassan álgit boazodoaluin
dasgo eai leat guoros doalloovttadagat guovllus. Nuortasámit/goltásámit
doaimmahedje ovdal viiddisis riddo- ja vuotnaguolásteami
Várjjagis. Dát guolásteapmi, oktan luossabivdduin
ja boazodoaluin, ledje ealáhusvuđđosa
válddahagat.
Luossabivdu Njávdámis vuođđuduvvá dán áigái
turistaguolásteapmái, ja boađuid
juogadit sii geat leat miellahttun «Njávdánjoga
Guolástansearvevuođas». Ovddeš nuortasámi/goltásámi livjelakguolásteami
lea eanaš muddui váldán vuollásis
eará sisafárren veahkadat, ja dat lea šaddan
oktasašguolásteapmin sidjiide geat eaiggáduššet
ja gilvet eatnamiid Njávdánleagis. Sisafárren,
erenoamážit Suomas, 1800-logu gaskkamuttu
rájes, ja dat duohtadilli ahte nuortasámit/goltásámit
dán áigái leat unna veahádagaš Mátta-Várjjaga
gielddas, leat dagahan ahte nuortasámit/goltásámit
leat massán olu boares vuoigatvuođaideaset
ja leat šaddan hui váttes dillái, sihke
gielalaččat ja kultuvrralaččat.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
lea nuppi oassečielggadusastis (NOU 1997: 4) gieđahallan máŋga
evttohusa mat leat vuođustuvvon dárbbuin
seailluhit ja gárgedit erenoamáš nuortasámi/goltásámi
kultuvrra. Viidáset barggus ođđa
lágain Finnmárkku eatnama hálddaheami birra árvvoštallojuvvojit
lávdegotti evttohusat nuortasámiid/goltásámiid
kultuvrra ja ealáhusvuđđosa
ođđasisálggaheami
birra.
Suopma lea maŋimuš vihtta
jagi geahččalan láhčit dilálašvuođaid
nu ahte nuortasámi/goltásámi
veahkadagas galget leat vejolašvuođat seailluhit
iežaset iešlági, eallinvuogi
ja kultuvrra. Ođđa goltáláhka
mearriduvvui 1995. Goltáláhka lea sierraláhka
man ulbmilin lea buoridit nuortasámiid golttáid
boahtovejolašvuođaid ja eallindilálaš-vuođaid
oppalohkái, seammás go galgá seailluhit
ja ovddidit nuortasámi/goltásámi kultuvrra.
Láhka lea čadnojuvvon Suoma davit osiid luondduealáhusdoaimmaheddjiide.
Davviriikkalaš sámeministarat ja
sámediggepresideanttat sohpe oktasaščoahkkimis
skábmamánu 2. 2000 árvvoštallat
rádjarasttideaddji doaibmabijuid ja ovttasbargoprojeavttaid
mat veahkehit nannet ja gárgedit nuortasámiid/goltásámiid giela
ja kulturvuđđosa.
Ráđđehus oaidná dárbbu
ovttasbargui, erenoamážit Suomain, seailluhan
ja gárgedan dihtii nuortasámi/goltásámi
kultuvrra. Nuortasámiid/goltásámiid
lunddolaš ja historjjálaš searvevuohta
sáhttá ođđasisvirkkosmahttojuvvot
ja gárgeduvvot iešguđet
lágan kultuvrralaš ja ealáhuslaš ovttasbarggu
hámis daid riikkaid gaskkasjgos nuortasámit ásset.
Dan oktavuođas sáhttá namahuvvot
ahte Sámi kulturmuitoráđđi
lea 1–3 jagi ovttasbargan Suomain ja Ruoššain
nuortasámi/goltásámi kulturmuittuid
logahallamiin
2
.
Gielda- ja guovlodepartemeanta lea 2001 addán doarjaga
guovtti nuortasámi/goltásámi
projektii: Sámiid Vuorká-Dávviriid projektii «Nuortasámi áigegovat
ođđa jahkeduháhis – kultuvrralaš dialogat» lea
duođaštanprojeakta nuortasámiid/goltásámiid
birra. Háhku lea oinnolažžan dahkat beliid
nuortasámiid/goltásámiid dálá dilis dainna
lágiin ahte nuortasámi/goltásámi
identitehttaolggosbuktima máŋggadáfotvuohta ožžojuvvo
ovdan. Projeakta man Romssa musea lea álggahan,
galgá duođaštit
nuortasámiid/goltásámiid ássama,
kultuvrra ja dálááiggehistorjjá Norggas,
Suomas ja Ruoššas. Lassin
galgá gaskkustit dárkilis informašuvnna
Njávdán-sámiid dálá dilis;
sin kultuvrralaš, sosiála, ealáhuslaš,
oskkoldatlaš ja politihkalaš dilis.
2000 mearriduvvui ráfáidahttit Nuortalašgili kulturmuitoguovlun
Njávdámis. Váldojuksanmearrin lea ahte
galgá lágidit dilálašvuođaid
ja veahkehit nuortasámi/goltásámi
kultuvrra gaskkusteapmái, máŧasdoallamii
ja gárgedeapmái. Nuortasámit/goltásámit
ieža, sin organisašuvnnat ja Sámediggi
leat árjjálaččat mielde barggus.
Boksa 6.8 Nuortasámi dávvirvuorká Njávdámis
Sámediggi lea válljen Nuortasámi dávvirvuorkká Njávdámis
Máttá-Várjjagis sámi jahkeduhátbáikin.
Sámediggi lea nevvon geavahit areála mii lea 1000 m2
ja
mas lea gollorámman 25 milj. kruvnnu oktan 4 milj. kruvnnuin čájáhusaide.
Plánaid lea árvvoštallan Statsbygg
mii rehkenastá vistti goluid šaddat
4–9 milj. kruvnnu bajábealde Sámedikki
neavvaga.
Projeakta lea ságaškuššojuvvon
Kultuvradepartemeantta ja Sámedikki gaskasaš čoahkkimiin.
Departemeanta lea atnán vuođđun
ahte projeavtta viidáset ráhkadahttin ja dan organiseren
ja ruhtadeapmi ferte atnit ođđa
vistti vuolggasadjin nugo lea evttohuvvon raporttas «Projeakta
Njávdámá nuortasámi dávvirvuorká»,
mii ráhkaduvvui 1995 Mátta-Várjjaga daguheami1
vuođul.
Sámiid Vuorká-Dávvirat Kárášjogas álggahedje
dávvirvuorkádoaimma Njávdámii projeaktan
mas lei 1999 ja 2000 ovddas oktiibuot 1,6 milj. kruvdnosaš doarjja
Gielda- ja guovlodepartemeanttas, Mátta-Várjjaga
gielddas ja Sámedikkis. Jahkeduhátbáikki čalmmusteapmi
dáhpáhuvai borgemánus 2000. Projeakta čađahuvvo
ovttasbarggus Kultuvradepartemeanttain, Sámedikkiin ja
Mátta-Várjjaga gielddain.
1) daguheapmi = diŋgon; daguhit = diŋgot