7.3 Guovttegielat gielddat ja fylkkagielddat
Mearrádusat mat dahkkojuvvojit gielddalaš ja fylkkagielddalaš dásis
mearkkašit ollu sámi kultuvrra seailluhan-
ja gárgedanvejolašvuođaide.
Jearaldagas sajáiduvvetgo ja doibmetgo sávahahtti
bevttolaččat
1
sámepolitihka guovddáš linját,
lea gitta das ahte bajit juksanmearit čadnojuvvojit doarvái
vuđolaččat báikkálaš ja
guovlluguovdasaš politihkkahábmemii.
Ovdamearkan dása leat sámelága giellanjuolggadusat
ja oahpahusláhka mat geatnegahttet gielddaid sámi giellapolitihka
riikkagottálaš standárddaid vuođul.
Lea namalassii stuorra mearkkašupmi das mo gielda
ieš vállje vuoruhit sámi giela
ja kultuvrra nannema ja gárgedeami (geahča maiddái kapihttala
5).
Sámi giellaráđi guorahallamis
boahtá ovdan (stobe 7.1) ahte sámegiella vuosttažettiin
geavahuvvo lagasbirrasiin, ja unnán almmolaš institušuvnnaid
oktavuođain. Sámelága § 3–3 vuođul
lea sus gii váldá oktavuođa
almmolaš kantuvrrain hálddahanguovllus,
vuoigatvuohta oažžut vástádusa
sámegillii. Dattege vástidit duššefal
40 pst. gielddalaš institušuvnnain ahte
ožžojuvvo vástádus sámegillii čálalaš oktavuođas.
Duššefal 11 pst. geavahit
sámegiela go váldet oktavuođa
dearvvašvuođabálvalusain.
Lea vuosttažettiin dákko dáfus sámegielagat váillahit
vejolašvuođa geavahit eambbo
sámegiela. Sámegiella geavahuvvo gielddalaš institušuvnnain
eambbo go fylkkagielddalaš ja stáhtalaš institušuvnnain.
Guovttegielatvuohta mielddisbuktá lassegoluid. Leat ásahuvvon
iešguđetlágan doarjjaortnegat
mat leat jurddašuvvon gokčat guovttegielatvuođa
lassegoluid. Jagis 1985 ásahuvvui doarjjaortnet sámi
dulkonbálvalussii ja guovttegielatvuhtii sámegiela
hálddahanguovllu várás. Sámediggi
lea ortnega hálddahan 1993 rájes. Maŋimuš jagiid
leat gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielatvuođa
ruhtaohcamat lassánan measta beliin rámma ektui.
Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta addá doarjaga
mii galgá nannet gielddaid ekonomalaš návcca
addit oahpahusa sámegielas ja sámegillii vuođđoskuvllas
(gč. kap. 10). Addojuvvo sierra doarjja mánáidgárddiide
mat njuolggadusaid bokte leat mearridan hukset sámi giela
ja kultuvrra vuođul (gč. kap. 9).
Sosiála-ja dearvvasvuođadepartemeanta/Sámediggi
leat jagi 1997 rájes juogadan ruđaid čuovvolit
NOU 1995: 6 Samisk helse- og sosialplan (Sámi dearvvasvuođa-
ja sosiálplána) (gč. kap 11). Finnmárkku
fylkkamánni lea 1995 rájes ávžžuhan
addit doarjaga sámegiela hálddahanguovllu gielddaide
main leat lassegolut guovttegielatvuhtii. Gáivuona suohkan
oaččui dán doarjaga vuohččan
jagis 2001. Gielddaide, mat eai ožžon gokčojuvvot
guovttegielatvuođa duohtagoluid dábálaš ortnegiiguin,
lasihuvvui árvvoštandoarjja 1,9 milj.
kr jagis 2000 nu ahte dát lei 10,2 mil kr jagis 2001.
Gielddat ja fylkkagielddat oaivvildit dattege ahte sis eai leat
doarvái ruđat dustet sámelága gáibádusaid,
ja ahte ii leat vejolaš vuoruhit ovdamearkka
dihtii doarvái oahpahusa virggehasaide (bargiide), dahje álbmogii
addit doarvái diehtojuohkima. Albmaduvvui maiddái
ahte eai leat vuođđoskuvllas
návccat addit sávahahtti fálaldaga.
Gielda- ja guovlodepartemeanta attii dihtosii st.meld. nr 1 (2000–2001)
bokte ahte guovttegielatvuhtii čatnasan čuolbmabidjamat
lassegoluid dáfus čuovvoluvvojit ovttasbarggus
gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin. Ođđajagimánus
2001 nammaduvvui bargojoavku dán čuovvoleapmái.
Sámegiela hálddahanguovllu gielddat, Romssa ja
Finnmárkku fylkkagielda, Sámediggi, Stáhta
oahppokantuvra Finnmárkkus ja Girko-, oahpahus- ja dutkandepartemeanta
leat oassálastán bargojovkui.
Bargojoavku lea guorahallan gielddaid ja fylkkagielddaid dilálašvuođaid
guovttegielatvuođabarggu ektui, ja čohkke
fuomášumi gielddaid/fylkkagielddaid čuovvovaš gažaldagaide
a) ožžotgo guovttegielatvuođagoluid gokčojuvvot
dálá dilis, b) leatgo návccalaččat
deavdit láhkamearrádusaid mat máinnašit
guovttegielatvuođa, ja c) maid dárbbašit
vai olahit gielaid gaskka ovttadássásašvuođa
juksanmeari. Bargojoavku loahpaha barggus jagi 2001 mielde. NIBR čađahii
jagis 1995 projeavtta Finnmárkku Oahpahusdirektora olis,
mas vuosttažettiin geahččalii duođaštit
sámi/dáru skuvllaid goluid (NIBR-raporta
1995: 11). NIBR válddii ovdan visot guovttegielat skuvlavuogádaga – mánáidgárddis allaskuvlii – sámegiela
hálddahanguovllus. NIBR čájehii viidáseappot
ahte goluid šládja mii gielddain lei
guovttegielatvuhtii, ja man stuorra golut ledje, rievddadii dan
mielde makkár sajádat sámi gielas lei
gielddas. Maiddái dát boahtá čielgasit ovdan
bargojoavkku raporttas. Ráđđehus
lea ádden dan láhkái ahte guovttegielatvuođa
lassegolut lea bistevaš dilli gielddain ja fylkkagielddain
main lea guovttegielat fálaldat. Ráđđehus lea
ovttaoaivilis bargojoavkkuin das ahte ii leat bistevaš vuohkin árvvoštusruđaiguin
ruhtadit goluid mat čatnasit guovttegielatvuhtii. Dát
vuohki ii áimmahuša dárbbašlaš ovdadeami ovddasguvlui
maid gielddat dárbbašit sin ekonomiijaplánemii.
Danne attii ráđđehus
dihtosii gieldaproposišuvnnas 2000 (st. prp.
nr. 82 (2000–2001)) ahte dat 10,2 milj. kr mii
juolluduvvui árvvoštusdoarjjan, sirdojuvvo
Sámediggái mii juogada ruđaid
gielddaide ja fylkkagielddaide. Dán čuovvolii
Stuorradiggi. Gielda- ja guovlodepartemeanta dáhttu čuovvolit čuolbmabidjama
váfistan dihtii dan ahte addojuvvo buhtadus gielddaid ja
fylkkagielddaid guovttegielatvuođa goluide.
Gonagas Stáhtaráđis lea
mearridan guovttegielat namaid (sámegielat ja dárogielat)
viđa dan guđa sámegiela
hálddahanguovllu gildii. Gielda- ja guovlodepartemeanta
lea gieđahallamin sullasaš ohcama
dan maŋimuš gielddas (Porsáŋggus),
mas lassin lea kvenalaš nammahápmi.
Finnmárkku fylkkadikki dáhttuma vuođul
lea Bargo- ja hálddahusdepartemeanta evttohan guovttegielat
nama Finnmárkku fylkii (dárogiela ja sámegiela). Ášši
lea juste dál gulaskuddamis ja vejolaččat
ovdandivvojuvvo Stuorradiggái jagi 2001 čavčča
mielde rievdadanevttohusa hámis nu ahte rievdaduvvo juohkinnammaláhka
(inndelingsnavneloven).