Denne siden finnes ikke på bokmål. Til bokmål forside

St.dieđ. nr. 55 (2000-2001)

Sámepolitihka birra

9.3 Mánáidsuodjalus

NOU 1995: 6 Plan for helse- og sosialtjenester for den samiske befolkning i Norge (Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid plána Norgga sámi veahkadahkii) govvidii mánáidsuodjalusbálvalusa mii buorebut sáhttá heivehuvvot geavaheddjiide, sin gillii, kultuvrii ja báikkálašservodagaide maidda sii gullet. Muhtun ođđaset dutkosat čájehit ahte mánáidsuodjalus mánáidsuodjaluslága čađaheamis sámi guovlluin dárbbaša máhttit eanet sámi báikkálaš kultuvrra ja jurddašanvuogi, sámi árbevieruid ja bajásgeassinvugiid birra vai sáhttá addit rivttes veahki rivttes áigái sámi mánáid ja nuoraid buorrin. NOU 1995: 6 čuovvoleami oktavuođas lea Mánáid- ja bearašdepartemeanta addán doarjaga doaibmabijuide mat barget dan guvlui ahte mánáidsuodjalusa sámi perspektiiva ja gelbbolašvuohta nannejuvvo.

Mánáid- ja bearašdepartemeanta lea «Váhnennevvodeami prográmma» bokte gárgedan ávdnasiid váhnemiidda ja dearvvašdivššohagaid atnui mat galget doarjut váhnemiid fuolaheaddjin ja bajásgeassin. Maiddái leat gárgeduvvon ávdnasat skuvlla atnui. Mánáid- ja bearašdepartemeanta áigu váfistit ahte buot čuožžovaš ávdnasat jorgaluvvojit sámegillii.

Mii gusto gelbbolašvuođaovdáneapmái máŋggakultuvrrat mánáidsuodjalusa birra muđui, de juolluda Mánáid- ja bearašdepartemeanta eanaš iežas doarjagiid Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa gárgedanguovddážii doaibmadoarjjan. Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa gárgedanguovddáš galgá áimmahuššat gažaldagaid mat čatnasit sámi mánáide ja nuoraide. Guovddáža deaŧalaš dahkamuššan lea veahkehit gárgedit mánáidsuodjalusa mii atná deastta sámi veahkadaga kultuvrras. Guovddáža dutkama váldosuorggit leat mánáidsuodjalusa gávnnadeapmi Davvi-Norgga kultuvrralaš máŋggadáfotvuođain mas sámi mánáidsuodjalus deattuhuvvo, mánáidsuodjalusa gávnnadeapmi bearrašiiguin ja mánáiguin, Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa institušuvdna- ja organisašuvdnagárgedeapmi, fierpmádathuksen, gelbbolašvuohta ja doaibmabidjogárgedeapmi.

Háliidettiin sámi perspektiivva nannet ja ovttaidahttit 1 mánáidsuodjalussii, ja oassin barggus dahkat sámi gelbbolašvuođa álkibun dábuhit mánáidsuodjalusas ja mánáidsuodjalusa birra, de bivddii Mánáid- ja bearašdepartemeanta Mánáidsuodjalusa gárgedanguovddáža kártet olugo gávdnojit fágabirrasat ja fágaolbmot geain lea mánáidsuodjalusfágalaš gelbbolašvuohta lassin sámi giella- ja/dahje kulturgelbbolašvuhtii. Kártema bohtosat leat almmuhuvvon gelbbolašvuođagihpan mii sisdoallá fágaolbmuid ja fágabirrasiid oppalašgeahčaldaga geain mánáidsuodjalusbálvalus ja earát sáhttet jearrat ráđiid ja nevvodeami jdd. sámi mánáidsuodjalusáššiid hárrái.

9.3.1 Váldojuksanmearri ja ođđa perspektiivvat

Ráđđehusa juksanmearri ahte mánáidsuodjalus galgá leat máná buorrin mearkkaša maiddái ahte mánáidsuodjalus galgá leat sámi mánáid buorrin nu ahte maiddái sámi giella ja kultuvra vásihuvvo deaŧalažžan ja ovttaárvosažžan. Jurddalaččat oaivvilda dát ahte mánáidsuodjalusbálvalusas gielddain main lea sámi veahkadat, dihtet ja atnet deastta sámi kultuvrralaš perspektiivvas áššehasain ovttasdoaimmadettiin, iežas mearridanproseassain ja iežas mearrádusain/doaibmabijuin.

Diehtoháhkan ja duođašteapmi berre leat vuođusin mearrediđolaš vuoruheapmái ja boahttevaš strategiijaide ja doaibmabijuide mat galget lasihit gielddalaš ja fylkkagielddalaš mánáidsuodjalusa kultuvrralaš ja gielalaš gelbbolašvuođa. Dát gusto maiddái doaibmabijuide gielddain/guovlluin olggobealde sámi giela hálddahanguovllu.

9.3.2 Boahttevaš hástalusat ja strategiijat

Ain lea dárbu nannet ja ovttaiduhttit sámi perspektiivva ja gelbbolašvuođa mánáidsuodjalussii. Gelbbolašvuođagihppaga geavahandovddiidusaid vuođul áigu Mánáid- ja bearašdepartemeanta árvvoštallat leago dárbu álggahit eará ortnegiid mat sáhttet áimmahuššat dieđu lonohallandárbbu, ja nevvodan- ja veahkehandárbbu. Gielddaidgaskasaš ovttasbargu sáhttá veahkehit eanet gielddaid oažžut diehtevassii ja váldit atnui sámi kultuvrralaš aspeavtta mánáidsuodjalusbargui ja bajidit fágalaš barggu kvalitehta. Dat sáhttá veahkehit buorebut ávkkástallat gelbbolašvuođa ja cuokka 2 ávkkástallama ja ahte gielddat bisuhit fágaolbmuid. Bearaš- ja mánáid departemeanta háliida gulahallat Sámedikkiin boahttevaš strategiijaid hárrái.

Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa gárgedanguovddáš áigu maiddái ovddasguvlui bargat dieđuin sámi veahkadaga mánáidsuodjalusa birra. Guovddáš lea okta njealji riikkagottálaš mánáidsuodjalusa gárgedanguovddážis, ja dál leat guovddážat árvvoštallojuvvomin ja árvvoštallan galgá leat loahpahuvvon vuosttas jahkebealis 2001.

Boksa 9.17 Sámi mánáid ja nuoraid nákcen

Projeakta Sámi mánáid ja nuoraid nákcen – sámi veahkadaga dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid kárten ja árvvoštallan erenoamášpedagogalaš perspektiivvas čađahuvvui 1996–2000, ja guorahalai makkár doaibmabijut ja ortnegat dat ovddidit sámi mánáid ja nuoraid kultuvrralaš ja etnalaš nákcema. Sámi Instituhtta lei fágalaš ovddasvástideaddji. Projeavtta ulbmilin lea leamaš deattuhit mánáid ja nuoraid nannenduovddan eamiálbmotlogijagis, ja lea guovdilastán doaibmabijuid ja ortnegiid mat doibmet positiivvalaččat olles sámi álbmotjovkui. Finnmárkku fylkkagieldda ja Kárášjoga, Davvenjárgga ja Mátta-Várjjaga gieldda dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggi plánat leat guorahallojuvvon. Maiddái lea čađahuvvon gažadanguorahallan mas 230 oahppi 9. ja 10. luohkás dán golmma gielddas leat mielde. Guorahallan geahččala gávnnahit mii dagaha positiiva identitehta nuoraide, ja dát dahkkojuvvo nu ahte sin nákcenvuođus gávnnahuvvo. Guorahallojuvvon leat árgabeaidáhpá-husat, maiguin sii liikojit buđaldit, mo sin iežaset mielas lea sin dilli, ja mo sii vásihit almmolaš bálvalusaddima. Sámi nuorat leat meroštallojuvvon dan vuođul leago sis gulle-vašvuohta sámi dilálašvuođaide servodagas árvvuid dáfus, nugo sámi giela, vuođđoservodatdoaimmaid jna. hárrái.

Guorahallan lea buktán bohtosat mat čujuhit dan guvlui ahte leat erohusat sin gaskkas geain lea sámi gullevašvuohta ja geain ii leat, ja veahkkefálaldagaid hárrái almmolaš lágádusain. Maiddái leat čájehuvvon stuorra erohusat gielddaid gaskkas plánaid sisdoalu hárrái, ja stuorra erohusat nuppi bealde stáhtalaš plánaid ja Sámedikki plánaid ja nuppi bealde gielddalaš ja fylkkagielddalaš plánaid gaskkas. Dás spiehkasta Kárášjoga gielda mii lea sámi giela hálddahanguovllus. Dás sáhttá leat čuožžovašvuohta bálvalusaid hábmemii ja kultuvrralaš sisdollui mii bálvalusain lea.

1

ovttaidahttit = integreret; ovttaidahttin = integrašuvdna

2

cuogga = kapasitehtta