9.3 Mánáidsuodjalus
NOU 1995: 6 Plan for helse- og sosialtjenester for den samiske
befolkning i Norge (Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid
plána Norgga sámi veahkadahkii) govvidii mánáidsuodjalusbálvalusa mii
buorebut sáhttá heivehuvvot geavaheddjiide, sin
gillii, kultuvrii ja báikkálašservodagaide maidda
sii gullet. Muhtun ođđaset
dutkosat čájehit ahte mánáidsuodjalus
mánáidsuodjaluslága čađaheamis
sámi guovlluin dárbbaša máhttit eanet
sámi báikkálaš kultuvrra
ja jurddašanvuogi, sámi árbevieruid
ja bajásgeassinvugiid birra vai sáhttá addit
rivttes veahki rivttes áigái sámi mánáid
ja nuoraid buorrin. NOU 1995: 6 čuovvoleami oktavuođas
lea Mánáid- ja bearašdepartemeanta
addán doarjaga doaibmabijuide mat barget dan guvlui ahte
mánáidsuodjalusa sámi perspektiiva ja
gelbbolašvuohta nannejuvvo.
Mánáid- ja bearašdepartemeanta
lea «Váhnennevvodeami prográmma» bokte
gárgedan ávdnasiid váhnemiidda ja dearvvašdivššohagaid atnui
mat galget doarjut váhnemiid fuolaheaddjin ja bajásgeassin.
Maiddái leat gárgeduvvon ávdnasat skuvlla
atnui. Mánáid- ja bearašdepartemeanta áigu
váfistit ahte buot čuožžovaš ávdnasat jorgaluvvojit
sámegillii.
Mii gusto gelbbolašvuođaovdáneapmái máŋggakultuvrrat
mánáidsuodjalusa birra muđui,
de juolluda Mánáid- ja bearašdepartemeanta
eanaš iežas doarjagiid Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa
gárgedanguovddážii doaibmadoarjjan. Davvi-Norgga
mánáidsuodjalusa gárgedanguovddáš galgá áimmahuššat
gažaldagaid mat čatnasit sámi mánáide
ja nuoraide. Guovddáža deaŧalaš dahkamuššan
lea veahkehit gárgedit mánáidsuodjalusa
mii atná deastta sámi veahkadaga kultuvrras. Guovddáža
dutkama váldosuorggit leat mánáidsuodjalusa
gávnnadeapmi Davvi-Norgga kultuvrralaš máŋggadáfotvuođain
mas sámi mánáidsuodjalus deattuhuvvo, mánáidsuodjalusa
gávnnadeapmi bearrašiiguin ja mánáiguin,
Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa institušuvdna-
ja organisašuvdnagárgedeapmi, fierpmádathuksen,
gelbbolašvuohta ja doaibmabidjogárgedeapmi.
Háliidettiin sámi perspektiivva nannet ja ovttaidahttit
1
mánáidsuodjalussii,
ja oassin barggus dahkat sámi gelbbolašvuođa álkibun
dábuhit mánáidsuodjalusas ja mánáidsuodjalusa
birra, de bivddii Mánáid- ja bearašdepartemeanta Mánáidsuodjalusa
gárgedanguovddáža kártet olugo
gávdnojit fágabirrasat ja fágaolbmot
geain lea mánáidsuodjalusfágalaš gelbbolašvuohta lassin
sámi giella- ja/dahje kulturgelbbolašvuhtii. Kártema
bohtosat leat almmuhuvvon gelbbolašvuođagihpan
mii sisdoallá fágaolbmuid ja fágabirrasiid
oppalašgeahčaldaga geain mánáidsuodjalusbálvalus
ja earát sáhttet jearrat ráđiid
ja nevvodeami jdd. sámi mánáidsuodjalusáššiid hárrái.
9.3.1 Váldojuksanmearri ja ođđa perspektiivvat
Ráđđehusa juksanmearri
ahte mánáidsuodjalus galgá leat máná buorrin
mearkkaša maiddái ahte mánáidsuodjalus
galgá leat sámi mánáid buorrin
nu ahte maiddái sámi giella ja kultuvra vásihuvvo
deaŧalažžan ja ovttaárvosažžan.
Jurddalaččat oaivvilda dát ahte mánáidsuodjalusbálvalusas
gielddain main lea sámi veahkadat, dihtet ja atnet deastta
sámi kultuvrralaš perspektiivvas áššehasain
ovttasdoaimmadettiin, iežas mearridanproseassain ja iežas
mearrádusain/doaibmabijuin.
Diehtoháhkan ja duođašteapmi
berre leat vuođusin mearrediđolaš vuoruheapmái
ja boahttevaš strategiijaide ja doaibmabijuide
mat galget lasihit gielddalaš ja fylkkagielddalaš mánáidsuodjalusa
kultuvrralaš ja gielalaš gelbbolašvuođa.
Dát gusto maiddái doaibmabijuide gielddain/guovlluin
olggobealde sámi giela hálddahanguovllu.
9.3.2 Boahttevaš hástalusat ja strategiijat
Ain lea dárbu nannet ja ovttaiduhttit sámi
perspektiivva ja gelbbolašvuođa
mánáidsuodjalussii. Gelbbolašvuođagihppaga
geavahandovddiidusaid vuođul áigu Mánáid-
ja bearašdepartemeanta árvvoštallat
leago dárbu álggahit eará ortnegiid mat
sáhttet áimmahuššat
dieđu lonohallandárbbu, ja nevvodan-
ja veahkehandárbbu. Gielddaidgaskasaš ovttasbargu
sáhttá veahkehit eanet gielddaid oažžut
diehtevassii ja váldit atnui sámi kultuvrralaš aspeavtta
mánáidsuodjalusbargui ja bajidit fágalaš barggu
kvalitehta. Dat sáhttá veahkehit buorebut ávkkástallat
gelbbolašvuođa ja cuokka
2
ávkkástallama
ja ahte gielddat bisuhit fágaolbmuid. Bearaš-
ja mánáid departemeanta háliida gulahallat
Sámedikkiin boahttevaš strategiijaid
hárrái.
Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa gárgedanguovddáš áigu
maiddái ovddasguvlui bargat dieđuin
sámi veahkadaga mánáidsuodjalusa birra.
Guovddáš lea okta njealji riikkagottálaš mánáidsuodjalusa
gárgedanguovddážis, ja dál leat guovddážat árvvoštallojuvvomin
ja árvvoštallan galgá leat
loahpahuvvon vuosttas jahkebealis 2001.
Boksa 9.17 Sámi mánáid
ja nuoraid nákcen
Projeakta
Sámi mánáid
ja nuoraid nákcen – sámi veahkadaga dearvvasvuođa-
ja sosiálabálvalusaid kárten ja árvvoštallan erenoamášpedagogalaš perspektiivvas
čađahuvvui
1996–2000, ja guorahalai makkár doaibmabijut ja
ortnegat dat ovddidit sámi mánáid ja
nuoraid kultuvrralaš ja etnalaš nákcema.
Sámi Instituhtta lei fágalaš ovddasvástideaddji.
Projeavtta ulbmilin lea leamaš deattuhit mánáid
ja nuoraid nannenduovddan eamiálbmotlogijagis, ja lea guovdilastán
doaibmabijuid ja ortnegiid mat doibmet positiivvalaččat
olles sámi álbmotjovkui. Finnmárkku fylkkagieldda
ja Kárášjoga, Davvenjárgga
ja Mátta-Várjjaga gieldda dearvvasvuođa-
ja sosiálasuorggi plánat leat guorahallojuvvon.
Maiddái lea čađahuvvon gažadanguorahallan
mas 230 oahppi 9. ja 10. luohkás dán golmma gielddas leat
mielde. Guorahallan geahččala gávnnahit
mii dagaha positiiva identitehta nuoraide, ja dát dahkkojuvvo
nu ahte sin nákcenvuođus gávnnahuvvo.
Guorahallojuvvon leat árgabeaidáhpá-husat,
maiguin sii liikojit buđaldit, mo sin iežaset
mielas lea sin dilli, ja mo sii vásihit almmolaš bálvalusaddima. Sámi
nuorat leat meroštallojuvvon dan vuođul
leago sis gulle-vašvuohta sámi dilálašvuođaide
servodagas árvvuid dáfus, nugo sámi giela,
vuođđoservodatdoaimmaid
jna. hárrái.
Guorahallan lea buktán bohtosat mat čujuhit
dan guvlui ahte leat erohusat sin gaskkas geain lea sámi
gullevašvuohta ja geain ii leat, ja veahkkefálaldagaid
hárrái almmolaš lágádusain.
Maiddái leat čájehuvvon stuorra erohusat
gielddaid gaskkas plánaid sisdoalu hárrái,
ja stuorra erohusat nuppi bealde stáhtalaš plánaid
ja Sámedikki plánaid ja nuppi bealde gielddalaš ja
fylkkagielddalaš plánaid gaskkas. Dás
spiehkasta Kárášjoga gielda
mii lea sámi giela hálddahanguovllus. Dás
sáhttá leat čuožžovašvuohta
bálvalusaid hábmemii ja kultuvrralaš sisdollui
mii bálvalusain lea.