14.2.3.1 Boazodoalloláhka
St.dieđáhusas nr. 28 (1991–92)
Nana bissovaš boazodoallu
gessojuvvojedje
boazodoallolága nuppástusat ovdehussan dasa vai
boazodoallopolitihkas sáhttá čađahit
dárbbašlaš nuppástusaid. Boazodoalloláhka,
nu mo dohkkehuvvui jagis 1978, čájehii máŋgga
dáfus váilevažžan ealáhuspolitihkalaš váikkuhangaskaoapmin.
Stuorradiggi dohkkehii ođđajagemánu
30. 1996 boazodoallolága nuppástusaid. Nuppástusat dahke
vejolažžan čatnat ekonomalaš ja láhkavuđđosaš váikkuhangaskaomiid
buorebut ollislaš váikkuhangaskaoapmevuogádahkii heivehan
várás guohtundeaddaga, ja dan seammás geahpedit
guohtunguorbadeami birasváttisvuođaid,
gč. ot.prop. nr 28 (1994–95) ja Innst. S. nr. 233
(1995–96).
Go boazodoalloláhka dárkkistuvvui jagis 1996, giddejuvvui
unnán fuomášupmi mearrádusaide mat
siskkildit boazodoalu stivrema ja hálddaheami, ja ealáhusa
siskkáldas dilálašvuođaid ásahallama.
Dán dárkkisteamis giddejuvvui fuomášupmi
ovddemusat dasa ahte Finnmárkkus ledje olbmot badjelis
dárbbašlaš logu, oarjelsámiid
vuoigatvuođadiliide ja sámepolitihkalaš gárgedeapmái
mas čájehii ahte Sámediggi beasai nammadit
Boazodoallostivrra ja guovllustivrraid miellahtuid. Dálá boazodoallolága
mearrádusat mat gusket stivremii, hálddaheapmái
ja siskkáldas dilálašvuođaide
muđui, leat eanaš sajiin
ideanttalaččat álgovuolggalaš láhkateavsttain
1978 rájes.
Namahuvvon dilálašvuođaid
dáfus, nammadii Eanadoallodepartemeanta 1998 čavčča
lávdegotti man mandáhttan lei guorahallat boazodoallolága,
dainna ulbmiliin ahte divodit mearrádusaid mat gusket boazodoalu
stivremii ja hálddaheapmái ja ealáhusa
siskkáldas dilálašvuođaid ásahallamii.
Lávdegoddi geigii evttohusas eanadoalloministarii njukčamánu
15. 2001. Lávdegoddi čujuha evttohusastis dárbbu
ráhkadit njuolggadusaid maid vuođul šaddá vejolašvuohta
einnostit ovddasguvlui, ja buoret riektesihkarvuohta ovttaskas boazoeaiggádii.
Danne evttohuvvojedje njuolggadusat mat čilgejit buorebut
go dál makkár vuoigatvuođat
ja geatnegasvuođat ovttaskas olbmos leat. Lea
deattuhuvvon boazodoalu sorjavašvuohta biologalaš valljodatváriin,
ja ahte guohtungeavaheapmi galgá leat bissovaš guhkitáiggi
perspektiivvas.
Lávdegoddi ovdanbuktá maiddái ahte
boazodoallu lea nannosit čadnon árbevirolašvuhtii,
ja
siida
, namalassii sosiála
oktavuođat ja bargoservvolašvuohta,
lea deaŧalaš saji ožžon láhkaevttohusas.
Siiddas lea eallu man boazodoallit guođohit
ja bearráigehččet, ja das barget okta dahje
eambbo boazodoallobearrašat ovtta siiddas. Lávdegotti
hástalussan lei ráhkadit njuolggadusaid mat heivejit
iešguđege siidaortnegiidda mat
gávdnojit, ja dan seammás eai berren njuolggadusat
gártat nu loažžadin ahte geavadis masset
rievttálaš mearkkašumi.
Lávdegotti evttohus sáddejuvvo govdadis gulaskuddamii.
14.2.3.2 Boazodoallošiehtadus
Boazodoallošiehtadus, lassin boazodoalloláhkii, lea
deatalaččamus doaibmi reaidu mainna boazodoallopolitihka
juksanmeriid ja njuolggadusaid čuovvola. Boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiin
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi
ja Stáhta gaskkas Eanadoallodepartemeantta bokte, ságaškuššet šiehtadallit
guovdilis ekonomalaš gažaldagaid mat čatnasit
boazodoalu gárgedeapmái. Ekonomalaš váikkuhangaskaoamit
mearriduvvojit, ee. boazodoallolága ulbmiliid ja mearrádusaid
vuođul.
Erenoamážit boazologu heiveheapmi Finnmárkkus,
muhto maiddái boazolohko- ja boahtojuogadeapmi, leat leamaš guovdilis áššiin
go leat ságaškuššan
ekonomalaš váikkuhangaskaomiid láhčima
Boazodoallolága bokte maŋimuš jagiid.
Nu leage maiddái buvttadeami optimáliseren leamaš guovdilis
oassejuksanmearri.
Rámmaeavttuid mearrideapmi lea, ja galgá leat, stáhta
bargu ealáhusaid ektui, nu maiddái boazodoalu
ektui. Dás čujuhuvvo stáhta rollii oažžut
boazologu heivehuvvot valljodatváriide muhtun eananosiin
Finnmárkku boazoguohtunguovlluin. Dasa lassin galgá stáhta
Boazodoallošiehtadusain láhčit
dili vai servodaga valljodatvárit geavahuvvojit buoremus
vugiin siskkabealde addojuvvojuvvon rámmaid ja seammás
váikkuhit vai boahtojeavdadašuhttin
dahkkojuvvo. Doalloovttadagaid heiveheapmi lea deaŧalaš ovdehussan
oažžut beaktilis valljodatvárreávkkástallama.
Lea ealáhusa ovddasvástádus bargat boazodoaluin
nu ahte addá doarvái mávssu barggu ja
ieškapitála ovddas siskkabealde addojuvvojuvvon
rámmaeavttuid ja gávpemárkanvejolašvuođaid.