14.3 Guolástus ja áhpedoallu
Guolástus, áinnas lotnolasat eará ealáhusaiguin, lea
sámi kultuvrras guovdilis oassi. Sámi ássanguovlluin
leat eambbogat čadnojuvvon guolástussii go boazodollui. árbevirolaš mearrasámi ássanguovllut álget
riddo- ja vuotnaguovlluin davit Nordlánddas ja mannet gitta
ruoššarájá duohkái nuortadavil.
Guolástusas adnojuvvjoit sihke šárkkat
ja rabas fatnasat.
Mearrasámi guolástanvuohki ii leat báljo earalágan
go dáža riddo- ja vuotnabivdovuohki. Sámi
riddo- ja vuotnaguovlluid guolásteapmi lea sorjavaš báikkálaš,
rittulagas valljodagain. Maiddái unnimus fanasjoavkkuid
guollejohtovejolašvuođaide
lea deaŧalaš dat ahte gávdnojit
guollevuostáváldinfitnodagat ja buvttadanrusttegat.
Guolástuspolitihkka galgá láhčit
guolástusealáhussii gánnáhahtti
gárgedeami – ealáhussii mas leat stuorra
vejolašvuođat. Bissovaš valljodathálddaheapmi
lea ovdehussan dán olaheapmái. Dárbbašuvvojit
rámmat ealáhusa bargui, ee. suodjalit valljodatváriid
ja hehttet amas huksejuvvot badjelmearálaš bivdonákca.
Ráđđehusa dáhtu
mielde galget guolástusaid rámmaeavttut addit
ceavzilis báikkálašservodagaid.
Dát guoská maiddái sámi ássanguovlluid
guolásteapmái.
14.3.1 Sámi guolástuslávdegotti barggu čuovvoleapmi
Guolástusdepartemeanta nammadii jagis 1993, ee. Sámedikki
gáibádusa vuođul, lávdegotti
mii galggai sámi beroštusaid geahčadit
guolástusoktavuođas. Lávdegoddi
galggai vuođđun atnit riikkaidgaskasaš ja
sisrievttálaš riikkagottálaš geatnegasvuođaid
sámiid ektui eamiálbmogin. Lávdegoddi
geigii evttohusas cuoŋománus 1997.
Sámi guolástuslávdegotti evttohus – dahje «Gregussenutvalget» – lea
leamaš gulaskuddamis ja Guolástusdepartemeanta
lea gieđahallamin ášši.
Sámi guolástuslávdegoddi ságaškušša
ee. mo galgá ráddjet iešguđege
doaibmabijuid ulbmiljoavkkuid. Nubbi molssaeaktu lea atnit ovttaskas
oktagasaid subjeaktan. Okta molssaeaktu lea ráddjet doaibmabijuid
fátmmastanguovllu dihto geográfalaš guovlluide
mat lagat meroštallamiin sáhttet daddjojuvvot
guovlun gos eanetlohku lea sámi veahkadat. Sámediggi
ja Guolástusdepartemeanta leat ovttaoaivilis das ahte ii
leat ávkkálaš sisafievrridit oidi
doaibmabijuid oktagasaid dásis.
Lávdegottis leat doaibmabidjoevttohusat mo sámi
guovlluid guolástusa sáhttá buoridit.
Dat mii guoská lávdegotti rávvagiidda
regulerenpolitihka dáfus, de lea váldoevttohus
dat ahte fatnasat vuollel 7 mehtara guhkimus sturrodagas galget
friddja guolástit, lagabui mearriduvvon doaibmabidjoguovllus.
Sámedikki evttohus doaibmabijuide ja rievdadusaide lea
eanaš muddui seammalágan go lávdegotti
evttohus. Dattege lea Sámedikki evttohus, dasa mii guoská friddja
guolásteapmái, ahte friddjaguolástanrádji
biddjojuvvo fatnasiidda vuollel 10,67 mehtara guhkimus sturrodagas.
Ráđđehusa oaivila
mielde ii sáhte friddja guolástusa rahpat valljodatváriid
geažil. Lea eanemus jahkehahtti ahte friddja guolásteapmi,
leš dál rádji 7 dahje 10,67
mehtara guhkimus sturrodat, mielddisbuktá bivdofanaslogu
lassáneami ja bivdonávcca lassáneami.
Dát fas lasiha deattu guollemáddodahkii, ja eandalii
dorskemáddodahkii. Vaikko vel gáibiduvvoge duššefal
smávit fatnasiidda friddja guolásteapmi, ii leat
goittotge gustomeahttun dat guollehivvodaga mearri, maid dát
fatnasat bivdet. Joavku vuollel 10 mehtara guhkimus sturrodat, guolástedje
jagis 1993 badjel 40 000 tonna dorski. Ja dát
fanasjoavku doaibmá dađistaga bevttolaččabut
dađi mielde go teknologiija gárgeduvvá.
Nubbi eará evttohus lávdegottis, man maiddái Sámediggi
doarju, lea ahte juogadanpolitihkka eriidjuohkimis galgá bodnjojuvvot
smávit fatnasiidda ovdun, vai dáidda juogaduvvo
stuorát oassi go dál ollislaš earis
dán fanasjoavkku siskkabealde. Ráđđehus
geahččala hábmet regulerendahkosa mii
vuhtiiváldá buot fanasjoavkkuid.
Lávdegotti mandáhtta sisdoalai maiddái čilgehusa
Sámi guolástusavádaga birra. Lávdegoddi juohkásii
gažaldagas ahte berrego ávžžuhit ásahit sámi
guolástusavádaga
1
.
Eanetlohku gávnnahii ahte lávdegoddi ii ávžžut ásahit
Sámi guolástusavádaga. ággan
lea go dál vuosttain lea liiggás eahpečielggas
mii dákkár avádagain oaivvilduvvo. Sámediggi
lea dattege doalahan gáibádusas ahte eiseválddit
galget ásahit dákkár avádaga.
Boksa 14.25 Maoriid eaiggáduššanvuođadáhkádus
Ođđa Zealanddas
Ođđa Zealándda
duopmostuolut leat Waitangitraktáhta atnán «vuođđun
gárgedit sosiála soahpamuša» stáhta
ja maorilaččaid gaskii. Soahpamuša
nudaddjojuvvon maorigáhppálaga artihkal II dáhkida
maorilaččaide sihke oamastanvuoigatvuođa
iežaset čearddavalljodagaide ja iešstivrenvuoigatvuođa čearddas
siskkáldasat. Guolástus lea buorren ovdamearkan
oamastanvuoigatvuođa dáhkádussii.
Guolli lei deaŧalaš oapmi
mas lei mearrideaddji meark-kašupmi čeardda
ekonomiijai. čearddat hálddahedje guolástusbearráigeahču
iežaset vieruiduvvan rájáid siskkabealde.
Ngai Tahu Sea Fisheries Report
nammasaččas
gávnnahii Waitangitribunála ahte čearddas
lei «sierra vuoigatvuohta soahpamuša
vuođul mearrabivdui miehtá sin rittu
gitta 12 miilla duohkái dahje nu, danne go sin bealis ii
gávdno makkárge julggaštus
dahje šiehtadus mas dát vuoigatvuođat
livčče bálkestuvvon». Maorilaččain
lei maiddái «soahpamušgárgeduvvan
vuoigatvuohta oažžut govttolaš oasi
mearrabivddus olggobealde 12 miilla ja olggos dohko ja meaddel nannánjuolggi ja
gitta áhpebivdui siskkabealde ekonomalaš avádaga
mii lea 200 miilla, danne go dát lea sierra vuoigatvuohta
dán [čerdii]». Duođaštusdoaimmaheapmi čájehii
ahte maorilaččat ledje áimmahuššan
dán čeardavalljodaga nu bures go vejolaš,
vaikko vel leige dahkkojuvvon badjelmeari guolásteapmi
anglo-kolonisttaid gávpeberoštusaid
bokte ja maorilaččaid oassálastin guolástusealáhussii
leige margináliserejuvvon. Vieruiduvvan vuoigatvuohta,
nu mo «tapu» ja «rahui» sisafievrrideapmi várjalan
dihtii veajetguovlluid ja áitojuvvon šlájaid,
ledje anus maiguin valljodagaid ásahallá. (Gč.
NOU 1997: 5 Urfolks landrettigheter etter folkerett og utenlandsk
rett (Eamiálbmogiid eanavuoigatvuođat álbmotrievtti
ja olgoriikkalaš rievtti mielde).
Boksa 14.26 Canada – Marshallduopmu
Canadalaš alimusriekti celkkii duomu Marshalláššis čakčamánu
17. 1999. Duopmu nanne ahte soahpamušat maid Mi’kmaq-
ja Maliseetindiánat vuolláičálle jagiin
1760 ja 1761 siskkildit oktasaš vuoigatvuođa
bivdit, guolástit ja čoaggit bisuhan dihtii «mearálaš eallinláibbi».
Ovdalis duopmu (Sparrowduopmu, 1990) lei juo nannen ahte eamiálbmogiin
lea vuoigatvuohta guolástit biebmolassin ja maiddái «sosiála
ja seremoniijalaš ulbmiliidda». Marshallduopmu
lea gohččuma bokte geatnegahttán canadalaš ráđđehusa
addit eamiálb-mogiidda vejolašvuođaid
diinet «mearálaš eallinláibbi» bivdimiin,
guolástemiin ja čoaggimiin. čuožžilii
maiddái dárbu šiehtadallat čilgetkeahtes
gažaldagain mat guske eamiálbmogiid vuoigatvuođaide. Skábmamánus
1999 álggahii ráđđehus prográmma
man ulbmilin lea lasihit Mi’kmaq- ja Maliseetservodagaid
oassálastima atlánttalaš,
gávppálaš guolásteapmái. álggahuvvojedje šiehtadallamat
oažžut gaskaboddosaš soahpamušaid
servodagaiguin maidda Marshallduopmu guoskkai. Soahpamušat
váfistit eamiálbmogiidda guolástan-lobi
dihto eavttuid vuođul. Eamiálbmogiin
lea maiddái vuoigatvuohta oažžut ekonomalaš doarjaga
earret eará reaidduide ja oahpaheapmái. Lea hástalus váfistit
eamiálbmogiid saji guolástussii, ja seammás
hehttet amas ollislaš guolásteapmi
lassánit. Ráđđehus
bargá dan ala ahte addit penšuvnna
eará guolásteddjiide, vai rahpasit guollelobit
maid eamiálbmogat sáhttet oažžut.
Leat šiehtadallamat jođus oažžut áigái
guhkesáiggi soahpamu-šaid
14.3.2 Sámedikki doaibmaplána sámi riddo-
ja vuotnaguovlluide
Sámediggi mearridii miessemánus 1996
Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána
mas ealáhusat,
giella ja infrastruktuvra leat refereansarámman. Plánas
galgá leat bálddalasti funkšuvdna
doaibmabijuid ja váikkuhangaskaomiid ektui maid Sámediggi áigu čađahit. Doaibmaplána
geográfalaš guovlu juoksá Divttasvuonas
Nordlánddas lulde gitta Vuorjánjohkii nuortadavvin.
Plána ođastettiin 1998 čavčča lea
váldofuomášupmi biddjojuvvon
nissoniidda ja nissoniid sajádahkii sámi riddo-
ja vuotnaguovlluid báikegottiin. Buorit eavttut vai nissonat ásaiduvvet leat
guovdilis fáddán go dáid guovlluid gilážiid galgá gárgedit
eambbo. Plána mearrida máŋga nannensuorggi,
dasa lassin ahte das lea čielga nissonprofiila.
Maŋimuš jagiid leat Sámediggi
ja guolástusministtar doallan dagalduslaš čoahkkimiid guovtte
gearddi jagis. Dáin čoahkkimiin, ja eará oktavuođain,
leat Sámedikki doaibmaplána doaibmabijut dovddusindahkkojuvvon ráđđehussii.
Nudaddjojuvvon «lahkaguovlu- ja sorjjasvuođaprinsihpa» sisafievrrideapmi
hálddaheapmái ja vearuhussii, lea leamaš guovdilis
fáddán doaibmaplánas. Dasa mii guoská lahkaguovlu-
ja sorjjasvuođaprinsihppii, dan áddejumis
ahte oassálastilohpi galgá juogaduvvot geográfalaš gullevašvuođa
vuođul, de ii leat dálá dilis láhkavuođus
Oassálastiláhka (Deltakerloven) bokte vuođđudit
oassálastilohpejuohkima duššefal
dáid eavttuid vuođul.
14.3.3 Báikkálaš hálddaheapmi
Sámedikki álgaga vuođul
lea ráđđehus ja Sámediggi
dialogas báikkálaš hálddaheami birra.
Sámedikki bealis lea dán barggu ulbmilin geahččaladdat
riikkagottálaš hálddahanortnegiid
mat heivehuvvojit báikkálaččat,
vai oažžu áigái positiiva ja
dássedis ealáhusgárgedeami sámi riddo-
ja vuotnaguovlluin.
Sámediggi lea hoahpuhan geahčaladdanprojeavtta
oččodan dihtii čoahkkeeari ja dikkis
lei ovddasteaddji bargojoavkkus mii čielggadii ášši. čoahkkeearri
mearkkaša vuolggasajis ahte juohke fanas oažžu
eari mii siskkilda dorski, divssu ja sáiddi, mas ovtta šlája
rehkenastá ekvivaleanttalažžan, mii dasto
fas rehkenastojuvvo oassin čoahkkeearrái. Dát
ortnet boahtá ávkin vuotnaguolásteddjiide.
Dán jagi dovddiidusat gártet deaŧalažžan
go galgá árvvoštallat sáhtášiigo čoahkkeearri
leat regulerenmolssaeaktin boahtte áiggis.
—oahkkeearreprojeakta lea dakkár projeakta mas
smávvamahtosaš
2
dahje
báikkálaš perspektiivvas geahččaladdá regulerendahkosa
mii vuolggasajis lei riikkagottálaš regulerendagus.
Sámediggi lea iskkadeamen sáhtášiigo álggahit
iešguđetlágan ortnegiid
main hálddaheapmi heivehuvvo buorebut báikkálaččat.
Riddo- ja vuotnaguovlluid valljodatvárit váikkuhuvvojit
sihke iežaset guovllu guolásteamis ja eará guovlluid áhpeguolástemiin.
Mearačázi ekovuogádaga váikkuhit
sihke guollemáddodaga lunddolaš rievddadeamit
ja nuoskkideamit ja máilmmeviidosaš birasrievdamat.
Bajit riikkagottálaš guollevalljodathálddaheapmi
lea dárbbašlaš vuođusin
go galgá váfistit ollislaš valljodatvárrehálddaheami.
Muhto ii dan dihtii leat ráđđehus
vuostemielas geahččaladdat riikkagottálaš reguleremiid
báikkálaččat, ovdamearkka dihtii čoahkkeearreprojeavtta.
14.3.4 Njuolggadusaid sisafievrrideapmi dáhkiduvvon eriid
birra fatnasiidda vuollel 11 mehtara stuorámus guhkkodat
dorskebivddu joavkkus I
Dát fatnasat ožžot vejolašvuođa
bivdit osiid iežaset eriin vaikko joavkoearri dahje áigodatearri leage
bivdojuvvon. Dát buvttii álggahettiin rievdadusa
regulerenvuogádahkii mii boahtá ávkin
dorskesorjavaš smávvafatnasiidda Finnmárkkus, vaikko
vel gustoge buot fatnasiidda davvelis 62o
N. Oassálastiide joavkkus
II, dat mearkkaša fatnasat main ii leat lohpi
oassálastit jovkus I, gustojit dáhkiduvvon eriid
mearrádusat fatnasiidda vuollel 10 mehtara guhkimus sturrodat,
mat leat ruktuigullevaččat Finnmárkui
dahje Davvi-Romsii.
Sihke Sámediggi ja Sámi guolástuslávdegoddi evttohit
sisafievrridit gildosa vuovdit fatnasiid olggos Davvi-Norggas. Oassálastiláhkaásahusas
(deltakerforskriften) dorskiid várás jagis 2001
lea oppalaš gielddus vuovdit fatnasiid, main
lea lohpi oassálastit jovkui I, olggos Finnmárkkus
ja Davvi-Romssas. Dát váikkuha nu ahte fatnasat
bissot dán riikkaoasis. Vástideaddji mearrádus
lea maŋimuš jagiid leamaš láhkaásahusas.
Sámediggi lea čuoččuhan ahte
sáhttá leat váttis sidjiide, geat guolástit
lotnolasat eará ealáhusain, deavdit eavttuid mat
gáibiduvvojit vai beassá čálihuvvat
guolásteddjiid veahkadatlohkui. Sámi guovlluin
Finnmárkkus lea hui dábálaš bargat
riddoguolástemiin ja vustnabivdduin lotnolasat eará ealáhusain.
Guolástusdepartemeanta lea dohkkehan dán álgaga
ja buoridan vejolašvuođaid bargat
lotnolasealáhusain. Ráđđehus
loktii rájá maid sáhttá dinet
eará ealáhusas almmá sihkohalakeahttá eret
guolásteddjiid veahkadatlogus. Gielddain maidda Sámi
ovddidanfoanda gusto, sáhttet olbmot geat guolástit,
oažžut eará ealáhusas boađu
mii vástida 5G, eaige masse rievtti leat čálihuvvan
guolásteddjiid veahkadatlohkui bláđđái A,
muhto eará guovlluin lea rádji 4G. Dás
oaivvilduvvo G:in álbmotoaju gustojeaddji vuođđosupmi
iešguđege áigái.
Guolástusdepartemeantta olis lea maiddái nammaduvvon bargojoavku,
mii guorahallá guolásteddjiid veahkadatlogu njuolggadusaid.
Bargojoavku lea mearridan válbmet barggu jagi 2001 mielde.
14.3.5 Reaidokollišuvnnat riddo- ja vuotnaguovlluin
Sámediggi lea doaibmaplánastis evttohan ráfáiduhttit
vuotnaguovlluid ahcilis bivdoreaidduid vuostá, nu maiddái
autoliinnaid ja snoranuhtiid geavaheami vuostá. Rádjegeassinlávdegoddi
lea addán cealkámuša autoliinna
birra, ja Guolástusdepartemeanta lea mearridan láhkaásahusa
borgemánu 17. 2000, mii gieldá dihtolágan
liidnafatnasiid badjel 21,35 mehtara sturrodagas bidjamis liinna
siskkabeallái 4 nautalaš miilla Norgga
riddogátti vuođđolinjás
eret. Rádjegeassinlávdegoddi lea dál
geigen snoranuhtiide guoski evttohusa. Evttohus lea sáddejuvvon
gulaskuddamii.
14.3.6 Ovttadatearit ja sierra earreortnegat
Guolástusdepartemeanta sisafievrridii geassemánus
2000 ovttadateari čuovvovaš fatnasiid
várás: snoranuohtte-, dorskenuohtte- ja ruonáeatnanreahkafatnasiidda.
Suoidnemánus 2000 sisafievrriduvvui maiddái ovttadatearreortnet
dábálaš (konvenšuvnnalaš)
fatnasiidda mat leat 28 mehtara dahje badjel.
Ovttadatearreortnega ulbmil lea geahpedit guolásteapmái
oassálasti fanaslogu vai buorrána sin doaibmavuođus
geat báhcet.
Deaŧalaš vuolggasadjin
lea ahte ovttaskas váikkuhangaskaoamit galget heivehuvvot
dan iešguđege fanasvehkii
man birra lea sáhka. Dat mii muhtun fanasvehkii heive,
ii dáidde álohii heivet seamma bures nubbái.
Ovttadatearrevuohki man áhpefanasveahka geavaha, ii dáidde
heivvolaš buot riddofatnasiidda. Danne bargojuvvo dál
dili láhčimiin vai riddofatnasiidda sáhttet
fállojuvvot hámádahttingaskaoamit, nudaddjojuvvon sierra
earreortnegat.
Stuorradiggi bivddii ráđđehusa čielggadit vejolašvuođa
sisafievrridit sierra earreortnegiid maiddái fatnasiidda
vuollel 28 mehtara. Vai galgá sáhttit sierra earreortnegiid
sisafievrridit dán fanasveaga várás,
ferte Stuorradiggi addit ráđđehussii
ođđa láhkavuđđosa.
Riddofatnasat gilvalit áhpeguolástusfatnasiiguin
ee. bargiid dáfus ja fállamis buoremus vuođđoávnnaskvalitehta.
Riddofatnasat berrejit oažžut hámádahttingaskaomiid
vai besset gilvalit ovttadássásáš eavttuid
alde. Guolástusdepartemeanta lea sádden proposišuvnna
Stuorradiggái vai oažžu sadjái
dakkár láhkavuđđosa
maid fatnasat vuollel 28 mehtara sáhttet geavahit. Stuorradiggi
dohkkehii láhkaevttohusa miessemánu 3. 2001 ja
dat nannejuvvui Gonagasas Stáhtaráđis geassemánu
1. 2001.
14.3.7 Gonagasreabbá
Gonagasreabbábivdu lea otná meari mielde mearriduvvon
dutkanbivdun. Ráđđehus
lea guolástusšiehtadallamiin olahan
ovttamielalašvuođa Ruoššain
dan birra ahte gonagasreabbá gávpebivdu sáhttá álggahuvvot
jagi 2002 rájes.
Dássážii ii leat vuođus
dadjat ahte gonagasreabbái leat dađi
eambbo dávddat njommon go eará skálžoelliide,
iige sáhte dadjat dat eretduvdá dahje vahágahttá eará šlájaid
ekovuogádagas. Dáid gažaldagaid leat
muhtun muddui dutkagoahtán, ja eambbo dutkamat leat boađi
boađi. Dan seammás go váruhuvvo
ahte gonagasreabbá sáhttá duddjot negatiivvalaččat
ekovuogádaga eará heakkalaččaide
mearas, ja ollugat vásihit stuorra váttisvuođaid
oalgebivdduin, sáhttá gonagasreabbá maiddái
adnojuvvot árvvolaš valljodahkan, mas
sáhttá šaddat árvoloktenvejolašvuohta,
ja mii sáhttá doaibmat dienaslaš lassin árbevirolaš guolásteapmái.
Ollu fierbmeguolásteaddjit erenoamážit Nuorta-Finnmárkkus
leat gártan stuorra bárttiide go gonagasreabbá lea
darvánan guollefirpmiide. Lea nammaduvvon bargojoavku,
mas Sámediggi lea fárus, man bargun lea čielggadit
gonagasreappá boahttevaš hálddahanhámádatevttohusa. Guolástusdepartemeanta
jođiha joavkku ja dan bargu galgá válmmaštuvvot
borgemánu lohppii jagis 2001.
14.3.8 Biebmanealáhus
áhpedoallu lea maŋimuš jagiid
assosierejuvvon riggodagain, ovdánemiin ja Norgga boahtteáiggiin. Das
leat eahpitkeahttá buorit vejolašvuođat, sihke
biebmat luosa ja eará šlájaid,
nu mo dorski, báldá jna. Ráđđehus
dáhttu joatkit dán suorggi dutkamiin. Maiddái
Finnmárkkus ja sámi ássanguovlluin galget ássit
oažžut ávkki áhpedoalu vejolašvuođain.
Ráđđehusa juksanmearrin
lea ahte luosa ja dápmoha biebmoguollešaddadeami
ođđa konsešuvnnat
galget váikkuhit nu ahte riddu váldojuvvo atnui
miehtá. Danne bargáge ráđđehus
dan guvlui ahte konsešuvnnat mat addojuvvojit
jagis 2001, galget sajustuvvot
3
báikkiide
gos leat buorit ovdamunit biebmamii, muhto gos leat unnán
dahje eai leat konsešuvnnat ovdalaččas.
Konsešuvnnaid geográfalaš juohkimiin áigu
departemeanta maiddái deattuhit leago gielda láhčán áhpedoalu
viidáset gárgedeami vejolašvuođaid.
áigumuššan lea
juohkit guokte konsešuvnna, mat mannet Oarjjevudnii
Divtasvuona suohkanii, vai nannejuvvo julevsámi servodat Mosskes.
Dáidda konsešuvnnaide čadnojuvvojit velá sierra
lasseeavttut.
14.3.9 Luossabivdu
Sámi kultuvrii ja servodateallimii leat luonddu luossamáddodagat
hui mávssolaččat eatnat guovlluide. Dát
guoská vuosttamuččat Finnmárkui,
mii lea dat guovlu, oktanis Guoládagain, gos gávdnojit
atlánttalaš luondduluosaid eallinnávccalaččamus
máddodagat mat oppalohkái leat šlája
viidánusguovllus. Dás leage maiddái Deatnu,
gos árbevirolaš sámi luossabivdu
lea hui deaŧalaš kulturguoddi.
Ráđđehus lea
dál bargagoahtán váldit dettolaš loktema
váfistan dihtii luonddu luossamáttdodagaid, veardit
st.meld. nr. 33 (1999–2000) Om regjeringens miljøvernpolitikk
(st. dieđ. nr. 33 (1999–2000)
Ráđđehusa birasgáhttenpolitihka birra)
ja st.meld. nr. 24 (2000–2001) Om rikets miljøtilstand
(st. dieđ. nr. 24 (2000–2001)
Riikka birasdili birra). Dán oktavuođas
deattuhuvvo hirbmosit luondduluosaid mearkkašupmi áiggiloaktin-,
ealáhus- ja kulturvuođusin sámi
guovlluin. Oassin dán barggus ožžot vuoigatvuođalaččat
ja báikkálašservodagat stuorát hálddahanovddasvástádusa
luossabivddus, ja dan seammás gessojuvvo Sámediggi
mielde luossahálddaheapmái dain sámi
guovlluin gos luossabivdu dahká deaŧalaš ávnnaslaš vuđđosa.
14.3.10 Doaibmabijut – guolástus
Ráđđehus áigu
guorahallat čuolbmabidjamiid mat gusket infrastruktuvrii
ja guollevuostáváldinrusttegiidda ja árvvoštallat
heivvolaš váikkuhangaskaomiid.
Ráđđehus árvvoštallá dál
Rádjegeassinlávdegotti snoranuohttenjuolggadusaide
guoski evtto-husa.
Ráđđehus áigu
láhčit dili vai gonagasreappá hálddaheapmi šaddá dohkkehahttin
ja dan oktavuođas áigu árvvoštallat
evttohusaid, mat bohtet Guolástusdepartemeantta nammadan
bargolávdegottis.
Lea áigumuššan
juohkit guokte biebmankonsešuvnna, main leat
sierra lasseeavttut, ja báiki lea Oarjjevuodna Divtasvuona
suohkanis
Vuoigatvuođalaččaide
ja báikkálašservodagaide addojuvvojuvvo
stuorát ovddasvástádus luossabivddu hálddaheamis,
dan seammás go Sámediggi gessojuvvo mielde luossahálddaheapmái
dain guovlluin gos ásset sámit.