8.3 Lága oppalaš vuolggasadji
Boazodoalloláhkalávdegoddi lea atnán
earret eará dáid eavttuid iežas
evttohusa vuođđun:
Lága mearrádusat
galget huksejuvvot boazodoalu kultuvrra ja árbevieruid
ala.
Lága mearrádusat galget
addit vuođu siskkáldas iešstivrejupmái
seammás go ovttaskas boazodoalli riektesihkarvuohta
vuhtii váldojuvvo.
Bisuhit dan vuogi ahte oallugat sáhttet eaiggáduššat
bohccuid, ja nu doalahit gullevašvuođaset
boazodollui.
Lága mearrádusat galget
leat mielde hukseme vuođu dasa ahte boazodoallu
heivehuvvo luondduvuđđosii.
Gulaskuddanásahusat leat eanas mielas dasa ahte
boazosámi kultuvra ja árbevierut
deattuhuvvojit mearrádusain.
Sámediggi deattuha deaŧalažžan
ahte láhkaevttohus atná árbevirolaš
boazosámi kultuvrra ja boazodoalu árbevirolaš
organiserema guovddážis. Muhtun
gulaskuddanásahusat ges atnet ahte lávdegoddi
iežas árvvoštallamiin
lea atnán davvisámi beali beare
guovddážis, nu ahte oarjelsámi
boazodoallu bázahallá dan dáfus.
Davvi-Trøndelága fylkkamánni namuha dán.
Davvi-Trøndelága guovllustivra lohká áddemeahttumin
ahte lávdegoddi lea atnán davvisámegielsániid,
ja seammás guođđán oarjelsámegielsániid,
ja deattuha ahte dán ferte muittus atnit Boazodoalloláhkalávdegotti čielggadeami árvvoštallamis.
Departemeantaatná deaŧalažžan
ja dárbbašlažžan ahte
sámi kultuvra ja árbevierut leat
guovddážis boazodoallolágas,
go dat lea mielde deavdime mearriduvvon politihkalas mihttomeriid. «Eanetloguráđđehusa
politihkalaš vuođustusas» daddjo čuovvovaš
(dás jorgaluvvon):
«Mii áigut čađahit sámepolitihka
mii galgá leat ávkin sámi álbmogii,
nu ahte sámegielas, sámi kultuvrras
ja servodateallimis lea sihkkaris boahtteáigi Norggas.
Kultureallin lea deaŧalaš veahkkin
identitehta nannemis, seammás go dat lea mielde báikkálaš
servodagaid doallame ealasin.»
Leat stuora erohusat boazodoalus iešguđet
guovlluin Norggas. Ođđa láhka
ferte vuhtii váldit dan nu ahte mearrádusat
heivejit buot guovlluide. Departemeanta oaivvilda ahte dát
evttohus dahká dan. Nugo namuhuvvon, de lea departemeanta árvvoštallan
addit vejolašvuođa ráhkadit
guovllulaš njuolggadusaid, muhto lea gávnnahan dán
sihke dárbbašmeahttumin ja ulbmilmeahttumin. Láhkalávdegoddi
lea muhtun paragráfain árvalan sámegielsániid
bajilčállagiidda. Dat lei dalle
go dát sánit adnojuvvojedje buoremusat čilget
mearrádusa sisdoalu. Departemeanta oaivvilda baicca
ahte almmolaš dárogielat láhkateavsttas
ii berre atnit sámegielsániid eanet
go áibbas dárbbašlaš.
Deattuhuvvo maiddái ahte sihke láhkateaksta
ja proposišuvdna galgá jorgaluvvot
sámegillii. Dan vuođul lea departemeanta
gávnnahan ahte dušše
sámegielsátni
siida adno
láhkateavsttas.
Siskkáldas iešstivrejumi birra deattuha
Norgga Boazosápmelaččaid
Riikkasearvi deaŧalažžan
ahte boazosápmelaččat
ieža eanet fertejit beassat reguleret siskkáldas
dilálašvuođaid ja
organiseret beaivválaš doaimma boazosámi
dábiid, árbevieruid ja riekteipmárdusaid
mielde. Muhtun gulaskuddanásahusat oaivvildit ahte guovddáš
eiseválddit fertejit atnit bajit ovddasvástádusa
boazodoalu hárrái.
Finnmárkku
fylkkamánni cealká dán
oktavuođas ahte ii leat iešalddis
mihttun ahte stáhta galgá bienasta
bitnii stivret boazodoalu. Stáhtas lea iežas
politihkalaš eiseválddiid bokte
liikká ovddasvástádus
boazodoalu ovdáneami hárrái,
ii ge sáhte beasadit geatnegasvuođas
ja vejolašvuođas atnit bajimus stivrejumi.
Fylkkamánni oaivila mielde lea okta stáhta
deaŧaleamos doaimmain fuolahit ahte boazodoallu
doaimmahuvvo ekologaš guoddevaš
vugiin sihke boazodoalu iežas dihte, muhto maiddái
luonddu ja eará geavaheddjiid dihte. Muhtumat deattuhit maiddái
ahte eiseválddit muđui nai galget
sáhttit juoidá dahkat dalle go iešstivrejupmi
ii doaimma dahje eará servodatberoštumit
dahket dan dárbbašlažžan.
Ráđđehusadvokáhtta jearrá
dán vuođul ii go livčče
buoremus ásahit eanet almmolaš intervenšuvdnavejolašvuođaid
dilálašvuođaide
main priváhtarievttálaš
orgánat eai daga dan maid láhka
eaktuda dahje jus rihkkot bajit beroštumiid.
Departemeanta lea ovttaoaivilis das
ahte berre eanet lágiduvvot vejolašvuohta ealáhuslaččat
stivret ieš, muhto ahte dat ferte ovttastahttojuvvot njuolggadusaiguin
mat addet eiseválddiide vejolašvuođa
fuolahit iežaset ovddasvástádusa
das ahte boazodoallu sáhttá ovdánit ekologalaččat,
ekonomalaččat ja kultuvrralaččat guoddi
ealáhussan. Dát lea maiddái
dárbbašlaš riikkaidgaskasaš
geatnegasvuođaid geažil. Ealáhuslaš
iešstivrejumi ja eiseválddiid ovddasvástádusa
gaskavuohta dan hárrái ahte boazodoallu šaddá
guoddevaš, lea leamaš hástalussan
politihka hábmemis dássožii,
ja nu šaddá ain leat boahtteáiggis.
Lea deaŧalaš bures fuolahit iešguđet
deasttaid legitimitehta ja luohttámuša geažil
sihke boazodoalu guovdu ja maiddái eará
geavaheddjiid ektui. Dán oktavuođas
ferte vuhtii váldit Riikkarevišuvnna
konklušuvnnaid iskkadeamis «Bærekraftig bruk
av reinbeiteressursene i Finnmark, dokument nr. 3:12 (2003 – 2004).» (
Finnmárkku boazoguohtumiid guoddevaš
geavaheapmi, dokumenta 3:12 (2003 – 2004)).
Dás čujuhuvvo earret eará
ahte lea dárbbašlaš
mearridit dárkilet rámmaeavttuid
boazodollui, sihkkarastin dihte guoddevaš ovdáneami.
Departemeanta deattuha ahte bistevaš rámmaeavttut
leat guoddevaš boazodoalu dárbbašlaš
eaktun. Guovddážis dán
barggus lea mearridit rájiid boazodoalloguovlluid,
orohagaid ja siiddaid gaskka. Dát bargu lea álggahuvvon,
ja šaddá deaŧalažžan
barggus heivehit boazologu guohtuneatnamiidda.
Boazodoalus lea ollu máhttu doaibma- ja guohtundilálašvuođaid birra,
ja nu lea maiddái vuođđu árvvoštallat
man ollu bohccuid eatnamat guddet. Almmotge leat soames bealit mat
sáhttet muhtun dáfus váikkuhit
ja seaguhit luondduvuđđosaš
doaibmavugiid. Dán ferte ipmirdit oktasaš
vuoigatvuođaid, eahpečielga rádjeáššiid, historjjálaččat
eatnat boazodolliid, stuora álggahangilvvu ja ealáhusa
gollovuogádaga kombinašuvdnan. Dasa
lassin lea boazodoallu ođđaáigásaš
ealáhus, mii ávkkástallá
teknologiija mii áigges áigái
lea gávdnamis ja man heive atnit boazodoalus. Dan
dihte dárbbašuvvojit dihto bearráigeahččanortnegat,
ja nu maiddái sihkarvuođanjuolggadusat
lágas, dusten dihte dilálašvuođaid
goas siskkáldas iešstivrejupmi ii
doaimma nugo jurddašuvvon. Šaddá
hástalussan gávnnahit rievttes dássedeattu
siskkáldas ja almmolaš stivrema
gaskka. Njuolggadusat fertejit maiddái hábmejuvvot
dainna lágiin ahte ovttaskas olbmuid riektesihkarvuohta
vuhtii váldojuvvo dohkálaččat.
Eavttu birra ahte oallugat galget sáhttit eaiggáduššat
bohccuid, čujuheaba
Finnmárkku
fylkkamánni ja
Boazodoallohoavda ahte dát
sáhttá leat mielde lasiheame gilvvu
resurssaid alde ja headjudeame ekologalaš ja ekonomalaš
guoddi boazodoalu vuođu.
Departemeanta oaivvilda ahte álgovuođus
berre boazodoallu dahkat oaivila diekkár struktuvrralaš áššiin. Vuođđoeavttuid
gaskkas lea datte ahte dát ii galgga šaddat vuostálaga
váldo mihttomeriin, mii lea ahte boazodoallu galgá
leat ekologalaččat ja ekonomalaččat
guoddevaš. Lea čabučielga
vuolggasadjin ahte boazodoallu ferte heivehuvvot luondduvuđđosii.
Departemeantta oaivila mielde galgá boazodoallu
ain bissut ealáhussan. Boazodoallu ferte čájehit
buvttadeami ja árvoháhkama. Jus
ealáhussii gártet beare ollu boazodoallit,
de hedjona gánnáheapmi. Sivvan dása
lea vuosttažettiin ahte boazodoalu gollostruktuvra
lea dakkár ahte doallu ferte leat vissis sturrodagas
ovdal go lea gánnáhahtti. Almmá
nana ekonomalaš vuođu haga massášii
boazodoallu stuora oasi sisdoalus ja ulbmilis, ja livččii
nu ieš mielde headjudeame dan erenoamáš
vuođu mii addá boazodollui ja sámi
kultuvrii suodjalusa. Departemeantta oainnu mielde gusket ollu dain
beliin, mat dahket váttisin mearridit boazologu,
maiddái boazodolliid lohkui. Dan dihte lea dárbbašlaš ásahit
bearráigeahččanvuogádagaid
mat sáhttet sihkkarastit ahte ealáhus
ollislaččat ii heivehuvvo dainna
lágiin ahte gánnáheapmi
hedjona. Čujuhuvvo ságaskuššamii
dás maŋŋelis.