2.3 Stáhta čuovvoleapmi, lohpádusat/mii
duođaid lea čađahuvvon
Mariidna resurssat /guolásteapmi
mearas
Stuorradiggi dagai čuovvovš mearrádusa
finnmárkkulága
dohkkeheami oktavuođas:
«Stortinget ber Regjeringen snarest mulig foreta en
utredning av samer og andres rett til fiske i havet utenfor Finnmark,
herunder minimumskvote for båter under ti meter, og fremme
en oppfølgende sak om dette for Stortinget.»
(Stuorradiggi bivdá Ráđđehusa
farggamusat čielggadit sámiid
ja earáid guolástanvuoigatvuođa
mearas Finnmárkku olggobealde,
dás maiddái
daid fatnasiid uhcimuseriid mat leat oanehat go 10 mehtera, ja čuovvolit
dan áššin
Stuorradiggái.)
Ráđđehus
bivddii Guolástus- ja riddodepartemeantta
fuolahit ahte Stuorradikki ávžžuhusmearrádus čuovvoluvvo.
Sámedikki ja Stáhta
eiseválddiid gaskasaš konsultašuvdnabargovugiid
vuođul dollojuvvojedje ođđajagimánu
rájes geassemánu
rádjai 2006 golbma konsultašuvdnačoahkkima,
main Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lei dárkojeaddjin,
gaskal Sámedikki ja Guolástus-
ja riddodepartemeantta. Fáddán
lei dan áššedovdilávdegotti
bargomearrádus, mii galggai čielggadit sápmelaččaid
ja earáid guolástanvuoigatvuođa
Finnmárkku olggobealde.
Konsultašuvdnaoasehasat
sohpe bargomearrádusa ja
lávdegoddi nammaduvvui stáhtaráđis
geassemánu 30. b. 2006. áššedovdilávdegoddi
válljii nama Riddoguolástuslávdegoddi
ja jođiheaddjin šattai
ovddeš alimusriektejustitiárius
Carsten Smith.
Riddoguolástuslávdegotti
iežas bargu válbmanii
loahpageahčen juovlamánu
2007. Evttohus geigejuvvui guovvamánu
18. b. 2008 ja almmuhuvvui čielggadeapmin
NOU 2008:5 Retten til fiske i havet utenfor Finnmark (guolástanvuoigatvuohta mearas
Finnmárkku olggobealde).
Evttohus sáddejuvvui gulaskuddamii cuoŋománu
gaskkamuttus 2008.
Riddoguolástuslávdegoddi
lea iežas barggu oktavuođas
doallan rabas gulaskuddančoahkkimiid
buot Finnmárkku riddogielddain.
Gulaskuddančoahkkimiid ulbmil
lei háhkat dieđuid
báikkálaččat
vai besse gullat báikkálaš guolástanárbevieruid
ja virolašvuođaid,
ja gullat ássiid oainnu
gustojeaddji guolástusmuddemiidda
ja dálá guolástusdoaimmaid
birra. Lávdegoddi háliidii
maiddái oažžut
evttohusaid mo dáid muddemiid
sáhtášii
rievdadit.
Riddoguolástuslávdegotti
evttohus ja eará stuorát áššit guolástussuorggis
biddjojuvvojit ovdan sierra oassin raportta 10. kapihttalii mas
erenoamážit čalmmustuhttojuvvojit Sámedikki
ja Norgga eiseválddiid ILO-konvenšuvnna
nr. 169 sierranas dulkomat.
Guolásteapmi Deanus
ja Njávdámis
Finnmárkkulága § 28 čájeha ahte
láhkaásahusa
bokte sáhttá addit
dárkilet njuolggadusaid
mo guolásteapmi Deanu ja
Njávdáma čázádagain
galgá hálddašuvvot
báikkálaš vuoigatvuođaid
vuođul. Sámediggi
ja Birasgáhttendepartemeanta
leat konsultašuvnnaid bokte
soahpan dan lávdegotti bargomearrádusa,
mii galgá ođasmahttit
Deanujoga guolásteami njuolggadusaid.
Departemeanta lea konsultašuvdnaproseassas
dovddahan ahte lávdegoddi
ii galgga árvvoštallat vuoigatvuođaášši,
juoga maid Sámediggi lea
biehtadan čujuhettiin dasa ahte
juohke evttohus ásahit ođđa njuolggadusaid
dakkár guolástushálddašeapmái,
mii lea vuođđuduvvon
vuoigatvuođaide, ferte dahkkojuvvot
dainna jáhkuin ahte vuoigatvuođat
gávdnojit, amaset ođđa
njuolggadusat hehttet vuoigatvuođadilálašvuođaid
mat leat vuođus.
Sámediggi lea ohcalan
ahte sullasaš barggu galggašii čađahit Njávdánčázádaga
oktavuođas, juoga mii dán
rádjai ii leat dáhpáhuvvan.
Nuortalaččat
Nuortalaččat
(maiddái gohčoduvvon
golttát) lea álbmotjoavku
man árbevirolaš ássanguovllut leat
leamaš Suoma, Ruošša
ja Norgga rádjeguovlluin – ja
vuosttažettiin Lotta, Duolláma,
Notta, Beahcáma, Báhčaveaji
ja Njávdáma johkagáttiin.
Njávdáma
nuortalaččat
gullet árbevirolaččat
Njávdáma
siidii, guovlu maid riikkarájit
dál juogadit. Nuortalaččaid
guovlohálden ja -ávkkástallan
dahkkojuvvui álgoálgosaš vuollásteami vuođul,
ja rájit gránnjásiiddaide leat
leamaš oalle bisovaččat.
Nuortalaččaid árbevirolaš eallinvuogi
vuođđu
lei guovllu resursaávkkástallan
masa gulai luossabivdu Njávdánjogas
ja Uvdojogas, mearraguolásteapmi,
bivdu, jeagildeapmi ja boazodoallu. Ruošša-ortodoksa
girku jorgalii nuortalaččaid
risttalašvuhtii 1500-logus,
ja uhca searvegottáš Njávdámis
ain dovddasta iežas dán
oskui. Nuortalaččaid
giella lea okta sámi váldosuopmaniin,
ja lea guhkkin eret davvisámegielas.
Nuortalaččaid
kultuvra ja dilli lea uhkiduvvon. Oanehis áiggis
sii šadde unnitlohkun iežaset
guovlluin, main ovdal ledje eanetlogus, earret eará dan nationála
politihkalaš mearkkašumi geažil
mii rádjeguovlluin lei.
Nuortalaččaid
kultuvra lea garra oktiisuddadanpolitihka ja vealaheami geažil
jávkamin. Dan dáfus
leat nuortalaččat Norgga
sápmelaččaid
rašimus joavku, ja sin lohku
lea dál hui uhcci. Dan geažil árvvoštalai
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
máŋga
sierradoaibmabiju nuortalaččaid várás.
Sámediggi čujuha
dasa ahte positiiva sierradoaibmabijuin lea nana doarjja álbmotrievttis
ja nationála rievttis. Dán
oktavuođas čujuhuvvo
earret eará dasa ahte ovddeš alimusriektejustitiárius
Carsten Smith lea čohkken sámerievttálaš dili
13 tesan nu mo son oaidná Norgga
nationála ja riikkaidgaskasaš rievttálaš geatnegasvuođaid
sápmelaččaid
ektui. 8. čuoggás
dadjá:
«Om særtiltak. Samene har krav på positive særtiltak
i forhold til den øvrige befolkning i landet, i den grad
slike særtiltak er påkrevd for kultursikring og
kulturutvikling.»
(Sierradoaibmabijuid birra. Sámiin
lea vuoigatvuohta oažžut
positiiva sierradoaibmabijuid riikka álbmoga
ektui muđui, nu guhká go
dakkár sierradoaibmbijut dárbbašuvvojit
kultursihkkarastimii ja kulturovddideapmái.)
Sámediggi evttohii finnmárkkuláhkaproseassas čujuhettiin
Sámi vuoigatvuođalávdegotti evttohussii
ahte dat láhkamearrádusat maid
vuođul sierradoaibmabijut čáđahuvvojit
ja mat erenoamážit
suodjalit nuortalaččaid
kultuvrra, nuortalaččaid
mearraluossabivdosajiid ja nuortalaččaid
johkaguolásteami Njávdámis,
galge váldojuvvot mielde Finnmárkkuláhkii
(Finnmárkkuopmodaga várás)
ja sámeláhkii (Norgga
eiseválddiid várás).
Ii Ráđđehus
ii ge Stuorradiggi leat vástidan
dáidda evttohusaide.
Sámediggi nannii danne mieđáhusastis finnmárkkuláhkii
miessemánus 2005 ahte sámi
vuoigatvuođaid sihkkarastin,
siskkáldas rievtti ja álbmotrievtti vuođul,
nuortalaččaid
guovlluin, lea boahtte lávki
vuoigatvuođabarggus Finnmárkkus,
ja deattuhii seammás ahte bargu
dáid gažaldagaiguin
ferte álggahuvvot fargga
ja vuoruhuvvot.
Ráđđehus
ii leat vel dán rádjai čuovvolan
doaibmabijuid sihkkarastit ja nannet nuortalaččaid ávnnaslaš kulturvuđđosa,
nu mo Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
ja Sámediggi leat evttohan.
Ráđđehus
lea mearridan ahte Nuortasámi
musea galgá huksejuvvot. Musea
lea dál huksejuvvomin ja
doaibmaruđat leat sirdojuvvon ásahussii. Nubbi
positiiva kultuvrralaš/vuoiŋŋalaš ovdáneapmi, gč.
ILO art 5 b, lea ahte Oslo universitehta lea dohkkehan gáibádusa
máhcahit 94 indiviidda dákteriggeosiid
ođđasis hávdádeapmái
nuortalaš ortodoksalaš hávdeeatnamii Njávdámii,
Mátta-Várjjaga
gildii. Sámediggi, geas
maiddái lea váldi
sámi dákteriggeosiid máhcahangažaldagain,
doarjjui gáibádusa.
Sámediggi lea dál luvvemin
hávdesaji sekundára
doaimmaide, mii gáibida
ahte ferte oastit eatnama. Stáhta
eiseválddiin dat ferte leat ovddasvástádus
veahkehit ruhtadit dakkár
oastima, gč. ILO 169 art
6 c.
Minerálat
Finnmárkkulága
mearridemiin mearriduvvojedje muhtun nuppástusat minerálalágain
mii rievtti mielde lei ráddjejuvvon
Finnmárkui. Earret eará addojuvvojedje
njuolggadusat dasa ahte lea vejolaš lasihit
eanaeaiggátdivada Finnmárkkuopmodahkii
ja njuolggadusat sámi deastagiid
birra maid fertejedje vuhtiiváldit
almmolašrievttálaš hálddašeamis. Finnmárkkuláhkaproseassa áiggi
ii lean minerálalágaid
ollislaš geahčadeapmi
sierra fáddá,
ja vaikko vel minerálalágaid
nuppástuhttimat leat positiiva
lávkkit, de lea Sámediggi čielgasit
dovddahan ahte lea dárbu
daid minerálalágaid
ollislaččat geahčadit
mat gustojit olles sámi
guvlui ja mat ollašuhttet
ILO-konvenšuvnna nr. 169
artihkkala 15 nr. 2 njuolggadusaid.
Sámediggi lea ođđajagimánu
2007 rájes leamaš konsultašuvdnaproseassas
ođđa minerálalága
birra Ealáhus- ja gávpedepartemeanttain. áigodagas
suoidnemánus 2007 cuoŋománnui
2008 ii leat dáhpáhuvvan
dán áššis
mihkkege. Dán raporttas gieđahallojuvvo
dát ášši lagabut
11. kapihttalis.
Guovllut Finnmárkku
lulábealde
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
geigii skábmamánus
2007 iežas evttohusa Finnmárkku
lulábeallásaš guovlluid
birra. Evttohus lea sáddejuvvon dábálaš gulaskuddamii
ja gulaskuddanáigi lea jagi.
Sámediggi ii leat vel formálalaččat
meannudan ášši,
muhto atná vuođđun
ahte lágaide guoski doaibmabijut
Finnmárkku lulábealde
fertejit čielgasit leat álbmotrievttálaš rámmaid
siskkobealde ja dat ollislaš čoavddus
mii válljejuvvo, ii galgga
leat heajut go dat mii válljejuvvui
Finnmárkui Finnmárkkulága
geažil.
Hástalus Sámi
vuoigatvuođalávdegotti
2 loahppajurdagiid ektui orru leamen iehčanas
geatnegasvuođa dohkkeheapmi
mii čuovvu ILO-konvenšuvnna
nr.169 artihkkalis 14 nr., guktuin molssaeavttuiguin, go lea áigumuš válljet
eanastivrenmálle daidda
guovlluide mat galget dovdáhuvvot
artihkkala 14 nr. 2 vuođul.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
evttoha stivrenmálliid mat
galget dovdáhuvvot artihkkala
14 nr. 2 vuođul, main sámit álot
leat unnitlogus. Dasto orru leamen hástalus
ollašuhttit vuoigatvuođa searvat
almmolašrievttálaš hálddašeapmái
artihkkala 17 ja artihkkala 15 nr. 1 vuođul
dain guovlluin main sámiid
ovddasteaddji orgánain ii
leat vuoigatvuohta nammadit stivraovddasteaddjiid. Raporta gieđahallá dan
lagabut 17. kapihttalis.
Sámediggi atná dehálažžan
ahte dál čađahuvvo
vuđolaš ja
ulbmillaš bargu man áigumuš lea lágain
sihkkarastit sámi oamastan-,
geavahan- ja oassálastinvoigatvuođaid
eatnamiidda ja resurssaide.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
2 lea evttohan golbma ođđa
lága. Dát
leat kárten- ja dohkkehanláhka, hålogalánddaálmennetlága
(daid guovlluid eanastivren mat galget dovdáhuvvot Romssa
fylkkas ja Nordlándda fylkkas)
ja áššemeannudan-
ja konsultašuvdnaláhka.
Dan lassin evttoha Sámi
vuoigatvuođalávdegoddi
rievdadusaid meahcceláhkii
(allmennetgeavaheami vuogatvuhtii Lulli-Norggas), bákteláhkii,
luonddugáhttenláhkii,
plána- ja huksenláhkii,
boazodoalloláhkii ja olggustallanláhkii.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
lea maiddái árvvoštallan
dárbbu mearridit láhkanuppástusaid
rittu ja vuotnabivddu várás,
muhto diktá riddoguolástuslávdegotti
evttohit konkrehta doaibmabijuid dán
suorggis.
Iešguđet
láhkaproseassaid buohkanas
boađus bálddastahttojuvvon Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaiguin
dat mearridit fuolahuvvojit go sámi
vuoigatvuođat doarvái
bures. Danne atná Sámediggi dehálažžan
ahte iešguđet láhkaevttohusat
gieđahallojuvvojit ollisvuohtan,
ja ahte sámevuoigatvuođalaš bealit
ollásit fuolahuvvojit olles árbevirolaš sámi
guovllu várás
dain mearridanproseassain mat leat jođus.
Eanavuoigatvuođaid
dováheapmi ja dohkkeheapmi
Finnmárkkulága § 29
vuođul galgá ásahuvvot
sierra Finnmárkkukommišuvdna
mii galgá dovdáhit
ja dohkkehit oamastan- ja geavahanvuoigatvuođaid
Finnmárkkus.
Sámediggi lea čađahan
konsultašuvnnaid Justiisa-
ja politiijadeparetemeanttain ja soahpan láhkaásahusa Finnmárkkukommišuvnna
birra ja Finnmárkku meahcceduopmostuolu
birra. Láhkaásahus
ollista njuolggadusaid mat leat finnmárkkulága
kapihttalis dálá vuoigatvuođaid
kártema ja dohkkeheami birra.
Lága 5. kapihttala doibmiibidjan
mii gieđahallá dálá vuoigatvuođaid
kártema ja dohkkeheami,
lea dattetge maŋŋonan.
Finnmárkkukommišuvdna ásahuvvui formálalaččat
njukčamánu 14.
b. 2008. Finnmárkkuduopmostuollu
ii leat vel ásahuvvon.
Sámediggi deattuha ahte Finnmárkkukommišuvdna
ja sierraduopmostuollu galget dahkat iežaset mearrádusaid
dálá rievtti vuođul,
ja atná buorrin ahte sámi virolašvuođat
ja riekteáddejumit ja álbmotriekti
dohkkehuvvojit dehálaš riektegáldun
finnmárkkuláhkii. Dološ virolaš geavaheami
dohkkeheapmi váikkuha dasa
ahte sámiid boahttevaš buolvvaide
sihkkarastojuvvo oadjebas boahtteáigi
sin máddariid árbevirolaš guovlluid
geavaheami vuođul. Sámediggi
atná vuođđun
ahte dát berre váikkuhit
eará duopmostuoluid dábálaš riektegeavaheapmái.
Ođđa
plánaláhka
Sámi kultuvrra, ealáhusdoaimmaheami
ja servodateallima ala geavvá Norgga
stuorraservodat máŋgga
láhkai. Danne dárbbašuvvojit
njuolggadusat mat sihkkarastet ja fuolahit sámi
kultuvrra, ealáhuseallima
ja servodateallima gielddaid ja fylkkaid plánemis.
Areálavuođđu
lea dehálaš sámi
ealáhusaide ja ássamii,
kultuvrralaš gullevašvuhtii, ja
servodateallima bisuheapmái
ja ovddideapmái. árbevirolaš sámi ealáhusvuogit
eaktudit stuorra eanaviidodagaid viiddis geavaheami. Guokte ášši mearridit
birrasa ja areálaid hálddašeami
ja ávkkástallama. Nubbi
lea vuoigatvuohta eatnamii, ja nubbi lea biras- ja resursahálddašeami
lágat.
Biras- ja resursahálddašeapmi
stivre viehka muddui guovlluid geavaheami. Danne lea Sámediggi
bidjan ollu návccaid oaččohan
dihtii eiseválddiid sihkkarastit
sámi beroštumiid
ođđa plána-
ja huksenlágas. Sámediggi
lea soahpan Birasgáhttendepartemeanttain
ahte ráhkaduvvo ođđa
plánaoassi plána-
ja huksenláhkii. Das galgá areálaplánema
ulbmil sihkkarastit sámi
kultuvrra, ealáhusaid ja
servodateallima luondduvuođu.
Sámediggi oažžu
vuosteákkastanválddi áššiin
mat eai soaba ulbmilii. Dát
láhkarievdadus lea sámi
meahcceealáhusaid dehálaš dohkkeheapmi.
Ráđđehus
ovddidii guovvamánus 2008
ođđa
plána- ja huksenláhkii
evttohusa man gohčodii Plánemii
ja huksenáššiide
guoski meannudeami (plána-
ja huksenláhka) (plánaoasi).
Mearriduvvon lea ahte lea vejolaš ovddidit vuosteákkaid
jus plána váikkuha:
«mearkkašahtti
láhkai sámi
kultuvrii ja ealáhusdoaimmaheapmái».
Eiseválddit leat maiddái
vuhtiiváldán
Sámi áššiid vuđolaš deasttan
lága geavaheamis, mii mielddisbuktá ahte
lága plánamearrádusat
galget dulkojuvvot dan ektui. Láhka ásaha
buori vuođu sihkkarastit
sámi ávnnaslaš vuođu areálaplánemii.
Jus láhka galggaš mielddisbuktit
beaktilis čuovvoleami masa
sámit duođas
servet, ferte Sámediggi
maiddái oažžut
dasa doaibmagaskaomiid ja resurssaid ILO-konvenšuvnna
nr. 169 artihkkala 6 1 b ja 1 c mielde. Ráđđehus
ii leat iežas láhkaovddideamis čájehan áigumuša
dan dahkat.
Sámedikki njuolggadusat
meahci rievdan geavaheami birra
Finnmárkkulága § 4
vuođul lea Sámedikkis
vuoigatvuohta ráhkadit njuolggadusaid
Finnmárkku fylkka mehciid nuppástuvvan
geavaheami várás. Departemeanta áigu formálalaččat
dohkkehit dáid árvvoštaladettiin lobálašvuođadárkkistemiin
ahte sohpet go dat finnmárkkuláhkii.
Sámediggi mearridii njuolggadusaid
miessemánus 2007 Finnmárkku
fylkka mehciid nuppástuvvan
geavaheami várás.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta dohkkehii njuolggadusaid geassemánu 11.
beaivvi 2007. Sámediggeráđđi
hábmii njuolggadusaid dan
prinsihpa vuođul mii dál
boahtá ovdan ONa álgoálbmotjulggaštusas go
dat cealká ahte nuppástusat
dahje sisabahkkemat sáhttet čađahuvvot dušše
bures čuvgejuvvon eaktodáhtolaš miehtama
vuođul ja sohppojuvvon eavttuid
vuođul.