2 Sámi servodaga máŋggabealatvuohta
Sámeráđdi
celkkii čuovvovačča
sámiid 13. konferánssa mearridan
sámepolitihkalaš prográmmas Åres
jagi 1986:
Mii, sámit,
leat oktasaš čearda, eaige
riikkaid ráját
galgga rihkkut min čeardda
oktavuođa.
Mis lea iežamet
historjá, árbevierut,
kultuvra ja giella. Vánhemiinnámet
leat árbin ožžon
eatnan-, čázi-
ja luondduriggodagaid ja ealáhusvuoigatvuođaid.
Min rihkkomeahttun vuoigatvuohta lea bisuhit ja ovddidit
ealáhusaideamet ja servodagaideamet
oktasaš eavttuideamet mielde,
ja mii áigut oktasaččat
gáhttet eatnamiiddeamet, čáziideamet,
luondduriggodagaideamet ja čearddalaš árbámet
boahtte buolvvaide.
Sámeráđi
mearrádusa sáhka
lea leamaš dehálaš vuolggasadjin
sámepolitihka ovddideamis
daid maŋimuš jagiid,
sihke siskkáldasat sámi
servodagas ja davviriikkain daid sámepolitihka
ovddideamis. Sápmelaččat
oktan álbmogin ja eamiálbmogin
leat gáibidan sihke kultuvrralaš,
gielalaš ja servodatlaš vuoigatvuođaid
vuođđun
visot dan máŋggabealat
sámepolitihkalaš ovdáneapmái
mii lea leamaš sámi
servodaga vuođđun,
nu mo dat lea dál.
Dađis go sámi
servodatstruktuvra lea rievdan ee. sámedikkiid
ja sámi ásahusaid ásahettiin,
de lea sámi servodaga máŋggabealatvuohta
ihtigoahtán eanet. Sápmelaččat
leat oktasaš čearda, máŋggalágan
ealáhuslaš, gielalaš ja
kultuvrralaš heivehallamiiguin, main
leat iežaset dárbbut
iežaset eavttuid vuođul.
Sámi servodaga sáhttá juohkit máŋgga
láhkai gielalaččat, ealáhuslaččat, geográfalaččat
ja kultuvrralaččat,
omd. nuortalažžan, davvisápmelažžan, julevsápmelažžan, bihtánsápmelažžan,
lullisápmelažžan, gávpotsápmelažžan, márkosápmelažžanžžan,
mearrasápmelažžan
ja boazosápmelažžan.
Dáin joavkkuin leat máŋggalágan
heivehallamat oktasaš sámi
kultuvrii ja leat ovttas sámi
kultuvrra ollisvuohta.
Sámegiela ja dan kultuvrra
doaimmaheamis leat sierralágan
eavttut dán riikkas. Muhtin
guovlluin lea sámegiella
ja -kultuvra árgabeaivvis
oidnosis ja diehttelas. Riikka eará guovlluin
sáhttá sámegiela
ja -kultuvrra ealáskahttin
ja ovdánahttin leat beaivválaš hástalussan.
Jus galggaš ovttaskas sápmelačča
ja sámi joavkkuid eavttut
sáhttit ahtanuššat,
de lea das gitta ahte almmolaš politihka
bokte láhččojuvvo
dasa. Dát guoská áinnas
stáhta ásahusaide
našunala, regionála
ja báikkálaš dásis.
Seammás lea gielddain ja
fylkkagielddain stuorra ovddasvástádus
láhčit
dili nu ahte sámegiella
ja -kultuvra ovdána báikkálaččat
ja regiovnnalaččat,
daid guovlluid eavttuid vuođul.
Dálá sámepolitihka vuođđun
lea láhčit dilalášvuođaid
nu ahte sámeálbmotjoavku
galgá sáhttit nannet
ja ovddidit gielas, kultuvrras ja servodateallimis. Sámepolitihka
ovdánahttimis dollet riikka
eiseválddit oktavuođa
ovddimustá Sámedikkiin.
Sámediggi vuoruha dan maid
ráđđehus
bidjá vuođđun
iežas politihkkii. Sámedikkis
leat moanat doaibmabijut mat gusket iešguđet
sámi kultuvrralaš,
gielalaš ja ealáhuslaš joavkkuide,
ja das leat kántuvrrat sihke
mearrasámi, julevsámi
ja lullisámi guovlluin,
lassin Sis-Finnmárkkus.
Sámi ásahusat,
nugo kulturviesut, museat ja sámi
giellaguovddážat iešguđet
guovlluin leat dehálaš arenat
nannet ja ovddidit joavkkuid mihtilmas giela ja kultuvrra.
Samegiela oahpahus mánáidgárddis
ja vuođđo- ja
joatkkaskuvllain lea dehálaš,
vai bajásšaddi
buolvvat ožžot
nana vuođu sámegielas
ja -kultuvrras.
Vaikke našunála
eiseválddit jođihitge
dađis alvvalat ovdánahtti sámepolitihka
ja sámepolitihkalaš doaibmabijuid,
de leat iešguđet
sámi joavkkuin ollu ja sierra
dárbbut ja hástalusat
mat eai nu álkit boađe
oidnosii oppalaš sámepolitihkas.
Politihka hábmedettiin ferte
danne váldit vuhtii sámi
servodaga siskkáldas erohusaid. Ovdánahttin
lea čájehan
ahte dárbbašuvvojit
doaibmabijut njuolga daid iešguđet
sámi joavkkuide, ja lagaš ovttasbargguin
guoski joavkkuiguin. Samedikkis lea, ovttas našunala eiseválddiiguin,
ovddemustá ovddasvástádus
láhčit
dili nu ahte iešguđet
sámi gielalaš ja kultuvrralaš joavkkuid
ceavzilis boahteáigi nannejuvvo,
seammás go politihka ja
doaibmabijuid čađaheapmi
ferte viehka muddui leat gielddaid ja fylkkagielddaid, ja báikkálaš ja
regionála stáhtaorgánaid
bokte.
Dál leat viehka ollu
sámi organisašuvnnat
ja ásahusat mat barget sihke báikkálaš ja
našuvnnalaš sámi áššiiguin.
Sámi organisašuvnnain
lea dehálaš sajádat
báikegottiin ealáskahttit
ja ovddidit sámi identitehta,
giela, kultuvrra, ealáhusaid
ja servodateallima. Báikkálaš organisašuvnnat
leat dehálaš ovttasbargoguoimmit
gielddaide ja fylkkagielddaide báikkálaš ja
regiovnnalaš sámepolitihka
ovdánahttimis. Lea lagaš oktavuohta
das ahte man galle sámi
organisašuvnna ja ásahusa
leat sierranas sámi guovlluin
ja almmolaš politihka ovdánahttimis,
mii váldá vuhtii
sámi beroštumiid iešguđet
báikegottiin ja regiovnnain. Sámi ásahusaid
ja organisašuvnnaid ovdánahttin
ovddasguvlui lea danne dehálaš.
2.1 Sámi statistihkka
Almmolaččat
ii registrerejuvvo gii lea sápmelaš,
dahje guđes lea sámi identitehta
dahje duogáš,
iige oktage dieđe justa
man galle sápmelačča
leat dahje man gallis gullet iešguđet
sámi jovkui. Máŋggalágan
meroštallan lea máŋggalágan
eavttuid vuođul. Lea almmatge
meroštallon ahte leat gaskal
50 000 ja 65 000 sápmelačča
Norggas
1.
www.sami-statistics.info neahttasiidduin oaidná mo
leat meroštallan sámeálbmoga
logu, sámegielagiid logu
jna.
Norggas ásset dál sápmelaččat
miehtá riikka. Váikke
riikadásis eai leat makkárge logut
das gos sápmelaččat ásset,
de lea dihtosis ahte ollu sápmelaččat
dál ásset
olggobealde árbevirolaš ássanguovlluidge. árbevirolaš sámi
guovllut, oktan guovlluin gos dál
jođihuvvo boazodoallu, lea
sullii 40 proseantta Norgga nannámis.
Sápmelaččain ássá eanetlohku
dál olggobealde sámegiela
hálddašanguovllu,
mii lea dat guovlu gos eanemus sámepolitihkalaš doaibmabijut
leat dássážii álggahuvvon.
Sámedikki válgalogus,
mii lea sámi jienastuslohku,
ledje jagi 2005 válggas
sullii 12 500 sápmelačča.
Lohku lea lassánan válggas
nubbái. Vaikke válgalohku dušše čujuha
gos sápmelaččat
dál ásset,
de ii sáhte sámi
jienastuslohku leat vuođđun
sápmelaččaid lohkui.
Sámi jienastus lea oaivvilduvvon dušše
geavahuvvot sámediggeválggaid
oktavuođas, gč.
kap. 7.8. Ollu sápmelaččat
leat iešguđet
sivaid geažil válljen orrut čálekeahttá iežaset
jienastuslohkui.
2.1.1 Sámi statistihka ovddideapmi
Lea dehálaš ovdanbuktit
máhtu sámi
diliid birra mii galgá leat vuođđun čađahit
sámepolitihka, našunála
lágaid ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid.
Konvenšuvnnaid/soahpamušaid
riikkaidgaskasaš gozihanlávdegottit
leat jámma ohcalan diehtoávdnasiid
mat duođaštit
sápmelaččaid dili,
dilálašvuođa
ja ovdáneami iešguđet
servodatsurggiin, ja čielgasat
loguid. ON eamiálbmogiid
bistevaš forum lea hástalan
miellahttoriikkaid ráhkadit
statistihkalaš visogovaid,
mat čuvgejit eamiálbmogiid
dili.
Norgga sámediggi lea
jagi 2003 rájes bargan sámiide
guoskevaš stahtistihkain ovttas
Sámi Instituhtain ja Statistihkalaš guovddášdoaimmahagain
(Statistisk sentralbyrå (SSB)). Gielda- ja guovlodepartemeanta
ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta leat 2003 – 2007 áigodaga
dorjon ovdánahttinprošeavtta
oktiibuot 3,05 milj. ruvnnuin. Bajimus ulbmil lea ásahit
bistevaš ortnega vai beassá ráhkadit
ja gaskkustit sámiide guoskevaš stahti-stihka
servodatplánemii ja dutkanáigumušaide. Prošeavtta
duogáš lea
go lea nu stuorra váilivuohta
ođastuvvon loguin sámi
servodatdilálašvuođa birra.
Dieđut leat gal viehka muddui,
muhto leat biđgejuvvon máŋggalágan ávdnasiidda
ja dokumeanttaide iešguđet ásahusain
ja hálddašanorgánain. Prošeavtta váldomihttun
lea láhčit
dili vai sáhttá ovddidit
ja jođihit sisdoalu dáfus,
organisatoralaš ja teknologalaš čovdosiid,
maid bokte fidne máŋggalágan
lohkodieđuid ja virggálaš statistihkaid
mat leat áššáiguoskevaččat ođđasat áiggi
sámi servodatdilálašvuođaide.
Guhkesáiggi mihttun lea
mielváikkuhit dasa mo ovddidit oppa
sámi statistihka
riikkarájáid rastá davvin
ja sámi oassái
riikkaidgaskasaš eamiálbmotstatistihkas.
Prošeavttas lea bargan dárbbašlaš vuođđo-gažaldagaiguin
(teorehtalaš, metodalaš ja
organisatoralaš) ja web-siiddu ráhkademiin
mas leat liŋkkat sámiide
guoskevaš dieđuide. Sámi
servodatdieđalaš diehtovuođđu
lea (NSI) dutkan- ja ovdánahttinprošeakta.
Geahča dan birra neahttabáikkis
www.sami-statistics.info.
2.1.2 Sami statistihkalaš jahkegirji
Prošeavtta oassin almmuhii
Statistisk sentralbyrå (SSB)
Sámi
statistihkalaš jahkegirjji vuosttaš geardde
jagi 2006. Dán ráhkada
ovttas Sámi Instituhtain.
Bargoaddi lea Sámediggi. Geográfalaččat
lea statistihkka ráddjejuvvon
Sámi ovdánahttinfoandda
(SOF) geográfalaš doaibmaguvlui,
ja dat gokčá vissis
guovlluid Sáltoduoddara
davábealde. Dán ráddjema
heajut bealli lea ahte dán
guovllus orrot ollugat guđet
eai leat sápmelaččat,
seammás go orrot ollu sápmelaččat
olggobealde dán guovllu.
Dát guoská omd. sápmelaččaide
lullisámi guovllus, gávpogiin
ja stuorát báikegottiin.
Statistihkka gokčá fáttálaččat
vuosttažettin álbmoga
sturrodaga ja čoahkádusa, oahppodilálašvuođaid,
ja ealáhus- ja bargoeallima
beliid. Lassin čájehuvvo
statistihkka mas olles riika lea geográfalaš rámman.
Dát guoská sámediggeválggaide,
boazodollui ja sámegieloahpahussii mánáidgárddiin
ja skuvllain. Sámi statistihkalaš jahkegirji
almmuhuvvo juohke nuppi jagi sihke dárogillii
ja davvisámegillii. Maŋimuš veršuvdna
almmuhuvvui jagi 2008 (Norges offisielle statistikk D 343) ja lea
www.ssb.no/samer neahttabáikkis.
2.1.3 Sámestatistihkka ovttaskas olbmuid
vuođul
Statistisk sentralbyrå lea čielggadan vejolaš-vuođaid
ráhkadit
ovttaskas olbmuid
vuođul statistih-ka sámeálbmoga
birra. Dán láhkai sáhttá ráhkadit
statistihka sámeálbmoga
birra beroškeahttá sin ássanbáikkis, namalassii
statistihka sápmelaččain dan
sadjái go statistihka olbmuin
guđet ásset
sámi guovlluin. Statistihka ráhkadeapmái
dárbbašuvvo populašuvdna.
Ii leat dievas registtar sámeálbmogis,
muhto leat registarat main leat sámeálbmogis
oasit. Čielggadeami áiggan
lei álggus oažžut áigái
nu čielga vástádusaid
go vejolaš das ahte
leatgofidnemis diehtoávdnasat
ja metoda man mielde sáhttá ráhkadit
statistihka sámeálbmogis,
ja mas lea nu buorre kvalitehta ahte dohkke almmuhuvvot. Čielggadeamis čilgejuvvojit
máŋga
registara mat soitet leat áigeguovdilat
geavahit vuođđun,
go áigumuš lea ráhkadit
sápmelaččain
anonymiserejuvvon čoahkkelogu.
Dehálamos lea Sámedikki
jienastuslohku. Dasto válddahallo
vejolaš vuohki mo ráddjet
sápmelaččain
statistihkalaš populašuvnna
daid sápmelaččaid
gaskkas guđet leat čállon
dálá registariin.
Sámediggi lea mearridan
ahte Sámedikki jienastuslohku
ii galgga geavahuvvot vuođđun
ovttaskas olbmo statistihka čielggadeapmái.
SSBa čielggadeami loahppacealkka
lea ahte ovdánahttinbargu dás
duohko ovttaskas olbmuid vuođul statistihka
ráhkademiin ja metodaid geahččalemiin,
ii leat vejolaš nu guhká go
dálá guovddáš registariid
diehtoávdnasiid, oktan Sámedikki
jienastusloguin, ii oaččo
geavahit statistihkalaš sámi
populašuvnna ráhkadeami
oktavuođas.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta dáhttu
ovttas Sámedikkiin gávnnahit mo
sáhttá joatkit
ovttaskas olbmuid vuođul
statistihkkabargguin.
2.1.4 Fágalaš guorahallanjoavku
Stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallanprosedyraid
vuođul, lea Bargo- ja searvadahttindepartemeanta
ovttas Sámedikkiin ceggen sámi
statistihkkii fágalaš guorahallanjoavkku,
mii jahkásaččat galgá departementii
ja Sámediggái bidjat
ovdan raportta. Ceggema ulbmilin lea nannet stáhta
eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallamiid árvvoštallamiid
ja mearridemiid fáktavuođu.
Joavkku raporta galgá, nu
guhkás go vejolaš, čájehit
ja buktit guorahallama sámi
servodaga dilis ja daid ovdánansárgosiin máŋggalágan
servodatsurggiin. Raporta galgá leat
vuođđun ráđđádallamiidda
gaskal stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki. Raportta hábmema
vuolggasadjin galgá leat
dálá statistihkka
ja/dahje eará guoskevaš dieđut
ja árvvoštallan-, čielggadan-
ja dutkanbarggu dieđut. Sámi
Instituhtta fuolaha čállindoaimma.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea jagi 2008 juolludan 800
000 ruvnno guorahallanjoavkku doibmii ja čállingotti
jođiheapmái.
2.2 Nuortalaččat/golttát
Nuortalaččaid
historjá ja dálá ássan
lea Mátta-Várjjaga
gielddas, vuosttažettiin Njávdámis,
muhto Girkonjárggas
ja Báhčaveaileagisge.
Dát joavku lea unni, ja
ovddasta áidna nuortalaš/skoaltalaš kulturguoddi
Norggas. Suomabealde lea nuortalaččaid
váldoássan Čeavetjávrris
ja Njellimis Anárjávregáttis.
Ruoššabealde
rájá leat
mánga unnit nuortalaš báikki
Tuollámjohkagáttis. Nuortalaččat ásset
vel gávpogiin Guoládat-guovllus.
Riikkarájáid
geassima okavuođas gaskal
Ruoŧa- Norgga ja Ruošša-Suoma
1826:s juhkkojuvvui nuortalaččaid/golttáid
siida (servodat) guovtti oassái.
Dan rádjai ledje sii johtán
gaskal geasseorohaga Njávdámis
ja dálveorohaga mii lea davimuččas
dálá Suomas.
Nuortalaččaid/skoaltasápmelaččaid
eallinvuohki lea leamaš vuođđoduvvon
guovllu luondduriggodagaid ala – boazodoalu, luossabivddu
Njávdánjogas
ja Uvdojogas, riddoguolásteami
ja vuotnaguolásteami vuonain
Várjjagis, sáivaguollebivddu,
bivddu, murjema ja jeagildeami.
Nuppi máilbmesoađi
geažil juhkkojuvvui fas
joavku, go Suopma liigudii Beahcán-guovllu
Ruššii. Máŋgasat
fárrejedje dalle Supmii. Suopma
lea lágaid bokte sihkkarastán nuortalaččaidis
vuoigatvuođaid ja eavttuid ásahit ássanguovlluid, ealáhusdoalu
infrastruktuvrrain, fitnodat- ja kultuvrralaš doaimmaid,
giellavuoigatvuođaid oahpahusa
oktavuođas skuvllas, beaktilis
oassálastima nuortasápmelaččaide
sin áššiid
meannudeamis ásahemiin omd.
sierra nuortalašráđiid/orohatstivrraid.
Dasa lassin lea suomabeale Sámedikki
válgaortnet dahkan vejolažžan
nuortasápmelaččaide
juksat áirasiid diggái.
Historjjálaš dáhpáhusat
ja stáhtaid politihkka lea
juohkán nuortalaččaid/skoaltasápmelaččaid.
Dán geažil lea
dát joavku massán
vuoigatvuođaidis ja lea šaddan
váttis dillái
sihka gielalaččat,
kultuvrralaččat
ja ealáhusaid dáfus. Leat
hui moadde nuortalaš golttáid
organisašuvnna Njávdámis.
Dáin leat vátna
resurssat doibmii.
Nuortalaččat
leat 1500-logu rájes dovddastan
ruošša-ortodoksalaš oskui.
Dalle huksejuvvui ortodoksalaš kapealla
Njávdámii
mii lea Nuortalašgávpogis.
Kapealla gullá Beahcáma
kloastarii ja lea ain anus. Skoaltagávpot
lea ráfáidahtton
jagi 2000 rájes. Ráfáidahttima
ulbmil lea sihkkarastit ja áimmahuššat
kulturhistorjjálaš,
vuoiŋŋalaš ja eana-datlaš árvvuid
maid Skoaltagávpot ovddasta
nuortalaš/golttáid
kultuvrii. Sámediggi ovddasvástida
hálddašit
ja dikšut guovllu. Nuortalaš/golttáid biras
oassálastá barggus.
Dan oktavuođas go Norga
raporterii nállevealahankonvenšuvnna
olis, čujuhii ON nállevealahanlávdegoddi (CERD)
2006 čavčča
ahte finnmárk-kuláhka
ii meannut nuortalaččaid
erenomáš dilálašvuođa.
Lávdegoddi rávve
ahte Norga ain bargá ovddasguvlui oažžun
dihtii mearridit ere-noamáš ja
konkrehta doaibmabijuid sihkkarastin dihtii ahte dihto
eamiálbmotjoavkkut mat leat
hirbmat rašis
dilis, namalassii nuortalaččat,
ožžot dohkálaš ovdánahttima
ja suodjaleami.
2.2.1 Barggut nuortalaččaid/skoaltalaččaid
giela ja kultuvrra ovddas
Nuortalaččaid/golttáid
giella lea okta 10 sámi
váldosuopmanis. Eai leat gallis
guđet máhttet
nuortalašgiela Norggas.
Ii leat láhččojuvvon
giellaoahpahus ii mánáidgárddis
iige skuvllas, eaige gávdno
eará giellaoahpahusfálaldagat
Norggas.
Jagiid 2000 – 2002 čađahii
Sámi Instituhtta giellalávgunprošeavtta
muhtin mánáidgárddis Čeavetjávrris
Suomas. Prošeakta lei oassin
riikkaidgaskasaš dutkanbarggus áitojuvvon
gielaid ektui. Dál lea oahppu nuortalašgillii
ja nuortalašgielas Čeavetjávrri
skuvllas. Oahpahussii leat ráhkaduvvon
oahpponeavvut.
Sámeministarat ja Suoma,
Norgga ja Ruota sámediggepresideanttat
geigejedje 2006:s davviriikkalaš sámi
giellabálkkašumi – Gollegiella – čeavetjávrelažžii
Jouni Mosnikoffii su máŋgga
jagi áŋgirvuođa
nuortalaš giela ja oahpponeavvuid ráhkadeami
ovddas.
Nuortalaččaid/golttáid
searvevuohta sáhttá ahtanuššat
go láhčá gielalaš,
kultuvrralaš ja ealáhuslaš doaibmabijuide, maiddái
rádjarasttildeaddji ovttasbargui gaskal
nuortalaččaid/golttáid
birrasiid ja guoskevaš eiseválddiid.
Lea beroštupmi ealáskahttit
nuortalašgiela ja kultuvrra
Norggas. Nuortalašgiela
ealáskahttin gáibida ovttasbarggu
nuortalaččaiguin
ja Suoma eiseváldiiguin
ovdamearkka dihtii nuortalaš čállingiela,
oahpponávccaid ja oahpponeavvuid
dáfus. Ráđđehus áigu
ovttas Sámedikkiin čuovvolit
dán ášši
Suoma eiseválddiid ektui.
Ráđđehus
lea 2008:s várren ruđa
nannet nuortalašgiela ja
-kultuvrra. áigeguovdilis
doaibmabijut hábmejuvvojit
ovttas nuortalaččaiguin
ja Sámedikkiin. Okta doaibmabijuin sáhttá leat
láhčit
dili nu ahte ásahuvvo giellaguovddáš Nuortalaččaid
musea oktavuođas.
Nuortalaš musea Njávdámis
lea Sámediggi válljen
sámi duhátjahkebáikin.
Huksemat álge 2007 geasi
ja vuođđogeađgebidjan
lei borgemánus. Gárdin
galgá leat gárvvis
2008:s.
Nuortasámi musea šaddá dehálaš guovddážin
nuortalaš/golttáid
giela ja kultuvrra ealáskahttimis,
ja kulturlonohallamis ja rádjarasttildeaddji
ovttasbarggus nuortalaččaiguin
Suomas ja Ruoššas.
2.2.2 Nuortalaš/golttáid ealáhusat
1970-logu loahpageahčen
geigejedje nuortalaččat/ golttáid gáibádusa
beassat ođđasit álggahit
boazodoalu iežaset ovddeš guovllus,
mas masse ráđđejumi 1929:s.
Sihke boazodoallohálddahus
ja duopmostuolut nannejedje ahte daid nuortalaččain/golttáin
lea vuoigatvuohta boazodollui, gč.
NOU 1997: 4 čuokkis 7.7.2.
Sii eai leat almmatge dássážii ožžon
ođđasit álggahit árbevirolaš boazodoalu
dálá hámis,
go eai leat leamaš guoros
doalloovttadagat dán guovllus.
Nuortalaččaid/golttáid
beales lea leamaš sávahahtti álgit
uhcit turistavuođđuduvvon
boazodoalu. Jus diekkár
doaimma ii sáhte heivehit
boazodoallolága dábálaš vuogádahkii,
mas gáibiduvvo omd. siidaoassi
(boazodoalloovttadaga sadjái
lea ođđa
boazodoallolágas boahtán siidaoassi)
lea laga § 9 goalmmát lađđasa
vuođul vejolaš sierralobi
addit. Sierralohpi eaktuda ahte leat erenomáš sivat,
ja mearridanváldi gullá boazodoallostivrii.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi čujuhii
nuppi oasseárvalusastis
(NOU 1997: 4) nuortalaččaid
erenomáš uhkiduvvon
ja heajos dili ja meannudii máŋga árvalusa
mat leat vuođustuvvon dárbui
bisuhit ja ovddidit dan rievddalmas nuortasámi
kultuvrra. Od.prp. nr. 53 (2002 – 2003)
finnmárk-kulága
birra ságaškuššojuvvo áššiid
birra, muhto loahppacealkka lei ahte eai galgga sierra doaibmabijut
dasa. Ođđa
boazodoalloláhka dohkkehuvvui
2007 giđa. Das eai leat
nuortalaččaid
boazodollui biddjon duvdosat.
Luossabivdu lea dál turisttaid
bivddu vuođul, ja boahtu
juogaduvvo daid gaskkas guđet
leat «Neidenelvens fiskefellesskap» (Njávdanjoga
bivdoovt-tastusa) miellahtut. árbevirolaš nuortalaš/skoaltalaš vihildannuohttebivdu
(livjelakfisket) lea dál šaddan
oktasašbivdun sidjiide guđet
oamastit ja dikšot eatnamiid Njávdánleagis.
Dán bivdima sálaš,
ja turisttaide bivdogoarttaid vuovdindienas, juogaduvvo miellahtuid
gaskkas.
Govus 3.2 Livjelakbivdu Njávdámis
Gáldu: Heide B. Andersen, Nordlándda
fylkkasuohkan
Finnmárkkulága § 28
bokte lea Stuorradiggi mearridan galgat ráhkadit ođđa
láhkaásahusaid Njávdančázádaga bivdohálddašeapmái. Njávdánčázádaga hálddašeapmi
lea vuolgán šiehtadusas
mii Norggas lea Suomain. Finnmárkolága
4 kap. ja Stuorradikki mearrádus
Deanu- ja Njávdančázádaga
ektui ahte báikeolbmuin
leat sierra vuoigatvuođat bivdui
lága, áiggiid čađa
geavahusa ja báikkálaš vieru
vuođul, leat čujuheaddjin
ráđđehusa barggus.
Stuorradikki mearrádusas čuožžu
dasto ahte Gonagas láhkaásahusa
bokte sáhttá addit dárkilat
njuolggadusaid hálddaseami
ja bivdima birra. Ođđa
njuolggadusat galget láhčit
dili báikkálaš,
vuoigatvuođavuođđuduvvon
guollevaljiid hálddašeapmái
dan mielde mii lea bivddu ektui šiehtaduvvon
Suomain.
Eará sámi
guovlluin leat buorit vásáhusat
ovttasbargat iešguđet almmolaš ásahusaiguin,
nannen dihtii sámi giela
ja kultuvrra dan guovllus. Nuortalaš/skoaltalaš guovllus
orrot buorit vejolaš-vuođat
ovttasbargat Finnmárkku
fylkkagielddain, Mátta-Várjjaga
gielddain ja Sámedikkiin.
Lea dehálaš ahte
dát bargu lea ovttas nuortalaččai-guin/skoaltalaččaiguin
ja sin organisašuvnnaiguin.
Lassin kultur- ja giellabargguide, lea dehálaš oai-dnit
vejolašvuođaid ovddidit
ealahusaid mat leat nuortalaš/skoaltalaš kultuvrra
vuođul, dás
maid mátkeealáhusdoaimmat.
2.3 Lullisápmelaččat
Lullisámi báikkit
lea bieđgguid stuorra guovllus
davvin Ránu rájes
gitta máttás
Femundena rádjai. Lassin ásset
vel muhtimat Rennebu gielddas guđet
barget bohccuiguin Trollheimenis.
Lullisámi guovllus lea
boazodoallu dehálaš.
Eanaš bearrašat
leat buori muddui muhtin láhkai
laktasan boazodollui. Boazoealáhus
lea danne dehálaš identitehtamearka
lullisápmelaččaide
ja lea leamaš ja lea ain
lullisámi giela ja kultuvrra
bisuheami eaktu.
Boazodoallu gáibida eatnamiid,
ja lea danne rašši
sisabahkkemiidda. Váldohástalus
Nordlándda ja Davvi-Trøndelága
boazoguohtunguovllui-de lea sihkkarastit areálaid
ja hehttet ollu massimiid boraspiiriide. Váldohástalus
Mátta-Trøndelága/Hedmárkku
boazoguohtunguovlluide lea fas sihkkarastit buriid doallodiliid,
ja doarvái areálaid
maŋŋil
go boazodoallu máŋgga
vuoigatvuođavertniid bokte
eanaeaiggádiiguin massii
guohtuneatnamiid (gč. 20.3.4
kap. boazodoalu birra).
Máttásápmelaččain
leat lagaš oktavuođat
riikkarájáid rastá.
Earret eará leat árbevirolaš boazojohtimat
eanaš leamaš oarjjás-nuorttas,
mii dološ rájes
lea mielddisbuktán náitalemiid
ja nu maid lagaš sohka-
ja bearašoktavuođaid riikkarájá rastá.
Máttásápmelaččat
ledje njunnošis sámi
organisašuvdnabarggus. Daniel
Mortensson ja Elsa Laula Renberg, goappašagat
lullisápmelaččat, álggiiga čohkket sápmelaččaid
olles riikkas vuosttaš sámečoahkkimii
jagi 1917.
Lullisámi guovllus lea
duodji (duetjie) guovddáš kulturguoddi
ja identitehtahábmejeaddji.
Duodjeoahpahus lei árbevirolaččat
bearrašis, muhto ođđaáigásaš servodatrievdama
geažil ii leat dát šat
diehttelas.
Lullisápmelaččat
leat bieđggus ássama
geažil leamaš hirbmat
rašit dáruiduhttinpolitihka
ektui ja dan váikkuhusaide.
Máŋgga
guovllus lea lullisámegiella
masá jávkan, ja
lea stuorra hástalus ealáskahttit
giela ja kultuvrra, nu ahte dat šaddá oassi árgabeaivvis.
Lullisápmelaččat leat
almmatge garrasit bargan bisuhit ja ealáskahttit
lullisámi kultuvrra ja giela. Lullisámi
kulturguovddážat
Saemien Sijte (Snoasa) ja Sijti Jarnge (Aarborde) leat leamaš dehálaččat
dán oktavuođas.
Bieđgguid ássan
lea váddudan ásahit
sierra lullisámi mánáidgárdefálaldagaid. Oahppofálaldat
lullisámi oahppiide lea ovddimustá sámeskuvllain árborddis,
Snoasas, Brekkenis ja vel Elgå bajásšaddanguovddážis.
Lullisámi oahpahus ruovttuskuvllain
lea gáiddusoahpahusa vuođul.
Hui ollu lullisámi oahpaheaddjit
váilot ja oahpponeavvutge.
2.3.1 Lullisámegiella
Lullisámegiella lea garrasit
deddojuvvon, ja dušše
moadde čuođis hállet
giela. Stuorra gaskkat gáibidit
ollu lullisámi giella- ja
kulturbargguin. Snoasa gielda gullá 2008
rájes sámegiela giellanjuolggadusaid
hálddašanguvlui. Dát
lea hirbmat dehálaš doaibmabidju
lullisámi giela ja kultuvrra
nannemii. Snoasa gielda sáhttá boahtteáiggi šaddat
dehálaš resursan
lullisámegiela nannemis
ja ovdánahttimis, ovdamearkka
dihtii dearvvasvuođabálvalusasge,
gč. 8 kap.
Eurohpalaš lihtu regiovnna
ja vehádatgielaid áššedovdi lávdegoddi
dovddaha raporttastis vuorjašuvvama
das, mo Norga lea čađahan
lihtu, ja ahte lullisámegiella lea
hirbmat rašis dilis. Lávdegotti
mielas danne dárbbašuvvojit
dalán doaibmabijut mat galget
sihkkarastit ahte lullisámegiella šaddá ealli
giellan Norggas, áinnas
oahpahusas. Lávdegoddi ávžžuha
dán áššis eanet
ovttasbarggu gaskal Norgga ja Ruoŧa eiseválddiid.
Lea stuorra dárbu oahpaheaddjiide guđiin
lea lullisámi gelbbolašvuohta, ráhkadit
lullisámi oahpponeavvuid
ja nannet lullisámi oahpahusa
vuođđooahpahusas.
Dasto lea dárbu lullisámegiela rávesolbmuid
oahpahussii/alfabehtenprográmmii.
Lullisámi giellagelbbolašvuohta
dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggisge
ferte buoriduvvot. Ráđđehus áigu
sámegiela doaibmaplána
barggu oktavuođas vel nannet
lullisámi giela ja kultuvrra. Sámediggi,
Nordlándda, Davvi-Trøndelága,
Lulli-Trøndelága
ja Hedmárkku fylkkagielddat,
Snoasa gielda ja earát bovdejuvvojit
searvat dán bargui.
Sámedikkis lea ovttasbargošiehtadus Nordlándda,
Davvi-Trøndelága,
Lulli-Trøndelága
ja Hedmárkku fylkkagielddaiguin,
mii lea ovttasbarggus vuođđu
lullisámi diliid birra. Šiehtadus
nanne ahte lullisámi servodaga
ferte nannet ja sáhttit ovddidit
dan eavttuid mielde. Bealit leat ovttaoaivilis ahte dárbbašuvvojit
doaibmabijut ealáskahttit
lullisámegiela.
Govus 3.3 Oarjielsamien dájve
Sámediggi jođiha
prošeavtta man ulbmil lea
ráhkadit elektrovnnalaš teakstameannudeapmái
sámi divvunprográmma.
Dát teknologiija šaddá dehálaš veahkkeneavvun áimmahuššat
ja ovddidit sámegiela. Davvisámegillii
ja julevsámegillii lea ráhkaduvvon
divvunprográmma ja stávendárkkistus. Dehálaš doaibman
nannet lullisámegiela lea
lullisámi geavaheaddjiidege
háhkat IT-reaidduid veahkkin riektačállimii.
Lullisámi divvunprográmmabargu álggii
jagi 2008. Prošeavtta leat
Sámediggi ja máŋga
departemeantta ruhtadan, ja dat galgá leat
gárvvis jagi 2010 mielde.
2.3.2 Lullisámi regiovnnat
ja ásahusat
Lullisámi guovlu gokčá stuorra
geografálaš guovllu. Organisatoralaččat
ja politihkalaččat
lea dán guovllus
máŋggalágan ássanminsttar
ja infrastruktuvra. Fylkkagielddaid ja Sámedikki
gaskasaš ovttasbargošiehtadusas
leage danne lullisámi guovlu
juogaduvvon golmma regiovdnan – davviregiovdnan, gaskaregiovdnan
ja lulliregiovdnan.
Davviregiovdna ollá Sáltoduoddaris Nordlánddas
gitta Davvi-Trøndelága
fylkkarádjái.
Sijti Jarnge árborddis
rahppui formálalaččat
jagi 1987 ja bargá ealáhus-
ja kulturáššiiguin. Dán
barggus ohcalit ovttasbarggu sihke fágalaččat,
kultuvrralaččat ja
politihkalaččat
Norggas ja rájáid
rastá. Guovddáš doaimmaha
diehtojuohkima, kursadoaimmaid, kulturgáhttema,
diehtočohkkema, girjjiid ja
publikašuvnnaid ráhkadeami
ja almmuheami sámi historjjá birra.
Sijte Jarnges lea ovttas Nordlándda
fylkkagirjerájuin ovddasvástádus
jođihit lullisámi
girjebusse. Kulturguovddážis
lea lagaš ovttasbargu ja ovddasvástádus
sámi kulturpárkii
Májájávrris.
Lullisámegiella
oahpahuvvo mánáid-
ja nuoraidskuvlladásis árborddi
sámeskuvllas ja muhtin mánáid-
ja nuoraidskuvllain muđui fylkkas.
Joatkkaskuvlladásisge oahpahuvvo sámegiella,
ja lea čađahuvvon sámegieloahpahus
rávisolbmuidkursan. árborddis
lea mánáidgárdi
gos lea fálaldat sámi
kultuvrras ja giellamovttiidahttimis.
Åarjelsaemien Teatere/Sydsamisk
teater ásahuvvui jagi
1985. Teáhter jođihuvvo
Muoffies ja Deartnás, gč. 14.11.2
kap.
Eanaš lullisámi
g
askaregiovdnii gullá olles
Davvi-Trøndelága
fylka.
Saemien Sijte organisašuvdna
Snoasas ásahuvvui kultursearvin
jagi 1964. Golggotmánus
1980 rahppui viessu virggálaččat.
Saemien Sijte galgá lassin
museadoaimmaide vel bargat kulturáššiiguin
boahttevuođa ektui. Váldoulbmil
lea nannet lullisámi identitehta
ja searvevuođadovddu. Saemien Sijtes
leat dál ásahusat
nugo Sámediggi, Duodtjie
instituhta, Davvi-Trøndelága
Reinsamelag ja Davvi-Trøndelága boazodoallohálddahus.
Saemien Sijte dárbbaša
stuorát saji ja lea ráhkkanišgoahtán
viiddidit visttis, gč. 14.6
kap.
Åarjel-Saemiej skuvles Snoasas
lea vuođđo-skuvlafálaldat dálolaččaide
ja internáhttaoahppiide.
Dasa lassin lea ollu doaibma gáiddusoahpahusoahppiide
guđet vel sáhttet
gaskkohagaid orrut skuvllas ja internáhtas.
Skuvllas lea álggahuvvon
lullisámi mánáidgárdi.
Gråangke joatkkaskuvlla ovddasvástida eatnigielaoahpahusa
lullisámegielas. Skuvlii lea
virgáduvvon lullisámi
oahpaheaddji. Sierra oahppijoavkkus oahpahuvvo lullisámegiella
ja skuvla oahpaha vel earáge joatkkaskuvllaid
oahppiid gáiddusoahpahusa bokte.
Gråangke joatkkaskuvla fállá vel duoji
joatkkakursan.
Olav Duun joatkkaskuvllas lea oahpahusfálaldat
boazodoalus.
Davvi-Trøndelága
allaskuvla, Levoŋká ossodagas,
lea sierra ovddasvástádus
fállat oahpahusa lullisámegielas
ja kultuvrras allaskuvladásis,
gč. 12.3.2 kap.
Snoasas lea lullisámi
báhppa ja báhpakantuvra,
gč. 17 kap. Dasto lea
NRK SámiRadios kantuvra Snoasas.
Lulliregiovdna ollá davvin
Muoráhkas gitta Engerdála
rádjai máttás.
Boksa 3.1 Lullisámi kulturfestivála
Lullisámi kulturfestivála
ulbmil lea ásahit kultuvrralaš ja
sosiála deaivvadanbáikki sápmelaččaide
Norgga- ja Ruoŧa-bealde
lulimus lullisámi guovlui.
Dat lágiduvvo juohke nuppi
jagi ja vurrolagaid Norgga- ja Ruoŧa-bealde. Festivála
lágiduvvui vuosttaš geardde
Plassjes jagi 2002. Jagi 2008 čavčča
lágiduvvo kulturfestivála
Funäsdalenis.
Festiválas leat doaimmat
nugo máŋggalágan «duodje-bájiid» rájes
gitta semináraide ja kultuvrralaš doaluide,
nugo konsearttaide, teáhterčájalmasaide
ja dáidda- ja duodječájáhusaide.
Festiválas leat sihke muosáhusat, hervvoštallamat,
oahpahallamat ja olbmuid deaivvadeapmi.
Lullisámi kulturfestivála lágidit
sámi organisašuvnnat Norgga-
ja Ruoŧabealde, namalassii Aajege – Sámi
giella- ja gelbbolašvuođaguovddáš,
Fjällmuseet ja Rørosmuseet, ja verddegielddat Härjedalen
ja Plassje.
Aajege–sámegiella
ja gelbbolašvuođaguovddáš ásahuvvui
golggotmánu 10. b. 2005,
ja doaibmá sámegieloahpahusa čoahkkananbáikin
guovllu skuvllaide. ásahusa eaiggáduššet
Lulli-Trøndelága fylkkagielda,
Hedmárkku fylkkagielda ja Plassje
gielda. Guovddáš barggut
leat oahppodoaibmabijut, sámi
giellabargu, fierpmádathuksen
ja diehtojuohkin. Barggu ulbmil lea ealáskahttit,
bisuhit ja nannet sámegiela
ja sámekultuvrra oahpahettiin sámegiela,
kultuvrra ja ealáhusa. Diehtojuohkin
lullisámi kultuvrra ja giela
birra lea dehálaš dán
barggus. Dáppe lea vel fágaoahpahus
boazodoalus.
Plassje joatkkaskuvla ovddasvástida sámegieloahpahusa
joatkkaskuvladásis, ja fállá gáiddusoahpahusa
eará skuvllaide lulliregiovnnas
ja dan olggobealde.
Lulli-Trøndelága
fylka lea duvdán
Rørosmuseii ovddasvástádusa
seailluhit ja gaskkustit sámi
kulturárbbi regiovnnas, ja
lea ásahan bissovaš sámi
virggi jagi 2002 rájes,
gč. 14.8.3 kap.
Brekkena bajásšaddama
ja báikegotti guovddáš Plassjes
lea «Sørsamisk opplæring på heimeskolen» nammasaš prošeavttain
lea okta dan golmma lullisámi
guovllu resursaskuvllas main lea sámegieloahpahus.
Brekkenis lea dál sámegiela
oahpahus ja fáddaoahpahus,
ja guovddáš fállá vel
gáiddusoahpahusa/johttioahpaheaddji
eará skuvllaide mat leat
Lulli-Trøndelágas
ja Hedmárkkus.
Jagi 2001 álggahii Sámediggi
5-jagáš giellamovttiidahttinprošeavtta
Svahke bajásšaddanguovddážis
Engerdálas.Dán duogáš lei
earret eará sámegielfálaldat
Svanke bajásšaddanguovddážis.
Giellaáddejupmi, kulturvierut
ja árbevirolaš huksenvierut
ledje oasit das maid oahppit ohppe. Engerdála
gildii lea Bargo- ja searvadahttindepartemeanta jagi 2007 ja jagi
2008 bušeahtain juolludan
500 000 ruvnno jahkásaččat
vai bargu joatká, gč.
11.2.1.1 kap.
Lulli-Trøndelága
ja Hedmárkku
Boazodoallohálddahus lea
Plassjes.
2.4 Bihtánsápmelaččat
árbevirolaš bihtánsámi ássanguovlu
Norggas siskkilda sullii olles Lulli-Sáltto
Nordlándda fylkkas, oktan Bájddára,
Sáláha,
Meløy ja Oarjje-Bájddára
gielddaiguin, ja Bådådjo ja Fuosko gielddaid osiiguin.
Ruoŧa bealde rájá guovlu
davvin gokčá davimus árvehurres
ja Arjjapluovvis davvin gitta Bihtánetnui
ja nuorttas Saddaijávrái Norrbottena
letnii. Bihtánsámi
biras Norggas lea unni, ja eatnašat
sis leat gielddain Sáláha,
Báidára
ja Bådådjo ja Fuosko osiin.
Sámi identitehtahálddašeapmi lea
dán guovllus leamaš viehka čihkosis.
Maŋimuš logi
jagi leat ovttaskas olbmot viggan ealáskahttit
ja áimmahuššat
boares bihtánsámi árbevieruid.
Sierra bihtánsámi
guovddáža ásaheapmi
lea dán barggus guovddážis.
Ovttasbargu gaskal Norgga ja Ruoŧa
lea dás guovddážis. Ovdamearkka
dihtii leat leamaš giella-
ja kulturkurssat Báidáris,
ja oahpaheaddji bođii Ruoŧas.
Jagi 2006 álge Norgga ja
Ruoŧa ásahusat
regiovnnaidgaskasaš ovttasbargoprošeavtta
maid gohčodedje » Bihtánsámegielsániid čohkken».
Ulbmil lea čohkket bihtánsámi
terminologiijaid vai lea vejolaš ráhkadit
stuorát sátnelisttu
mii čájehivččii bihtánsámi
giela ja kultuvrra.
Bihtánsámi
guovddáš Duoddará ráffe
lea Báidáris
ja rahppojuvvui virggálaččat
geassemánus 2003. Guovddáš galgá seailluhit
ja ovddidit bihtánsámi
giela, kultuvrra ja identitehta bihtánsámi
guovlluin Norggas, ja dat dáhttu
ovttasbargat bihtánsámi
organisašuvnnaiguin Ruoŧas. árran
lulesámi musea ovddasvástida
bihtánsámi
guovllu museadoaimma.
Govus 3.4 Bihtám- ja julevsáme
guovllo
2.5 Julevsápmelaččat
Guovddáš julevsámi
guovlu Norggas lea Davvi-Sálttu,
Divttasvuona, Hápmira ja
Oarjeliifoaldda gielddat. Norggas ja Ruoŧas orrot
dál sullii guokte-golbma
duhát julevsápmelačča.
1700- ja 1800-logus váttásmuvve
daid julevsápmelaččaid
eallindilálašvuođat
guđet ásse Ruoŧa
rádjaguovlluin, ja sii fertejedje fárret
riddoguvlui. Sápmelaččat guđet ássagohte
siskkit vuotnaguovlluide nagodedje buorebut bisuhit árbevieruid
ja giela, go sii guđet ásse
olggut guovlluin Sálttus
ja Ofuohtas. árbevirolaččat
lea leamaš ovttasbargu rájáid
rastá. Davvi-Sálttu sápmelaččat
leat leamaš guolásteaddjit
ja lotnolasealáhusdoallit smávvadáluin
ja bivdduin. Ruoŧa-bealde
lea boazodoallu leamaš deháleabbo.
Sámi vuonain Divttasvuona
suohkanis lea dál dušše
Moskkis Oarjjevuonas ássit
birra jagi. Moskki birra dadjet ássit ahte
lea «áidna julevsámi
gilli máilmmis».
Moskái ii leat biilaluodda,
muhto beaivválaččat
fitná fanas doppe. Maŋimuš jagiid
lea ássiidlohku Moskkis
njiedjan sullii 70 olbmos vuollel 40 olbmui. Eatnašat
leat fárren čoahkkebáikái áiluktii
dahje ránnjásuohkaniidda.
Guđet fárrejit
Moskkis eret doalahit dávjá viesuid,
dahje huksejit barttaid Moskái
dahje geavahit daid geasseviessun. Guovllus lea stuorra mearkkašupmi
julevsámi identitehtii ja gullevašvuhtii.
Bissovaš ássan Moskkis
lea hirbmat dehálaš julevsámi
kultuvrra seailluheapmái. Dán
dáfus lea skuvlafálaldat
Moskkis guovddáš ášši.
árran
julevsámi guovddáš ceggejuvvui
suoidnemánu 30.
b. 1994 ja lea áiluovttas
Divttasvuona suohkanis. Guovddáža
mielas dan bargu lea hálddašit
julevsámi giela ja kulturárbbi,
ja dat lea álggu rájes
fidnen ovttasbarggu sihke museaiguin, universitehtaiguin, allaskuvllaiguin
ja eará sámi ásahusaiguin. árranis
lea girjerádju, giella-
ja oahppoguovddáš giellaoahpahusain,
musea ja mánáidgárdi. Sámedikkis
ja NRK Sámi Radios leat
kantuvrrat árranis.
Cuoŋománus šiehtadedje árran
ja Bådådjo allaskuvla cegget
Eamiálbmotoahpu
dutkaninstituhta. Šiehtadusa
ulbmil lea ásahit guhkesáigásaš ja
lotnolassii ovddideaddji dutkan- ja oahppoovttasbarggu gaskal Bådådjo
allaskuvlla ja árrana. Instituhtta šaddá árranii
mas galgá dan hálddašanovddasvástádus.
Dutkaninstituhtta galgá dutkat julevsámi
regiovnnas ja váldobargu
lea giella- ja kulturdutkan. Lassin galgá vel
lasihit riikkaidgaskasaš eamiálbmotdutkangealbbu
nationála ja riikkaidgaskasaš dutkanfierpmádagas. Dutkaninstituhtta
galgá ovttas Bådådjo
allaskuvllain ráhkadit eamiálbmogiid máhtto-
ja kulturárbevieruid ja
davviguovloáššiid
ja árktalaš eallindilálašvuođaid
oahppoprográmmaid. Dutkaninstituhtta
galgá fállat
oahpu julevsámegielas allaskuvladásis.
Ovttasbargošiehtadus
davviguovloáššiid
birra sohppui jagi 2006 gaskal árrana,
Riikkaidgaskasaš fága-
ja boazodoallogaskkustanguovddáža,
Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid
gelbbolašvuođaguovddáža, Sámi
allaskuvlla/Sámi
Instituhta ja Sámi ealáhus-
ja guorahallanguovddáža.
Maŋŋil
leat eará ásahusat
searvan šiehtadussii. Dat áigot
ovttas čohkket gealbbu davviguovloáššiid
birra oktasaš fierpmádagas,
ja bargat sierra spesiálasurggiiguin
davviguovloperspektiivvasge. árran
válljejuvvui fierpmádaga
koordinahtorin – Sámi ásahusaid
davviguovlofierpmádat. Cuoŋománus
2007 soabai árran ovttasbargošiehtadusa
Scott Polar Research Institute nammasaš ásahusain,
mii lea Cambridge universitehtas, ja áigumuš lea máhttáhit
ja oaivadit studeanttaid fágalaččat.
Maŋŋil
Sámedikki 32/06 mearrádusa
soabai Sámediggi miessemánus
2007 šiehtadusa árraniin álggahit
golmmajagáš
dutkan- ja duođaštandoaimma
rádjalovssajohtolaga birra,
mii lei2. máilmmesoađi áiggi. árran
lea prošeaktačađaheaddji,
ja barggu ekonomálaš rámma
lea 3 milj. ruvnno.
2.5.1 Julevsámegiella
árvvu mielde leat 2000 julevsápmeláčča
Norgga-bealde rájá,
ja sullii 600 sis geavahit giela, gč.
19.1 kap.
Divttasvuona gielda šattai
jagi 2006 sámelága
giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu
oassin. Dát lea hirbmat
dehálaš julevsámi
giela ja kultuvrra nannemii. Oahppogirjjit ja oahpaheaddjit geain
lea oahpahusgelbbolašvuohta
gielas váilot. Gielda lea
ráhkadan sierra doaibmaplána
sámegiela várás ja
lea ráhkadeamen doaibmabijuid
gielddadoaimmaid iešguđet
osiide.
árran oahpaha dál
julevsámegielas videokonferánssa
bokte máŋgga vuođđo-
ja joatk-kaskuvllaid oahppiid Hordalánddas,
Davvi-Trøndelágas, Mátta-Trøndelágas
ja Nordlánddas. Vuosttas
geardde go árran álggii dáinna
oahpahusvugiin lei guovvamánus 1999. árran čađaha
vel máŋga
eará giellafálaldaga,
nu go giellalávguma ja fitnodatsiskkáldas giellakurssaid.
Guovddážis
lea vel julevsámi mánáidgárdi
árran mánnágárdde. Mánáidgárdi
lea dohkkehuvvon 18 mánáidgárdesajiin. Mánáidgárddis
lea julevsámegiella váldogiella.
Mánát
guđet eai máhte
sámegiela go álget mánáidgárdái,
ožžot sierra
giellačuovvoleami.
Bådådjo oahpaheaddjiallaskuvlla álggahii oahpahusa
julevsámegielas jagi 1983. Hápmir
joatkkaskuvllas lea oahpahus julevsámegielas.
Nordlándda fylkkaráđđi mearridii
juovlamánus 2007 bidjat
mediaid ja gulahallama várás
julevsámegiela joatkkaskuvllafálaldaga
Knut Hamsuna joatkkaskuvlla ossodahkii áiluktii
Divttasvutnii. áigumuš lea álggahit
fálaldaga jagi 2009 čavčča.
2.6 Romssa ja Nordlándda márkosámit
Márkosámi
guovlu ollá Bálága
rájes máddin
gitta Málatvuona rádjai
davás, muhto eatnašat ásset
Davvi-Nordlánddas ja Lulli-Romssas.
Ain nákkáhallojuvvo báikegottiin
mo márkosámi
guovllu galgá čilget.
Márkosámi
suopman maid guovllus geavahit, gullá davvisámegillii,
muhto das vuhtto vel ahte lea julevsámeguovllu
rájá guvlui. Márkogilážiid sápmelaččaid
duogáš lea sihke
johtti boazodoalus ja boares mearrasámi
kultuvrras. Ollugat sirde boazodoalus ja guolásteamis
lotnolasealáhusaide, main
eanadoallu lei váldoealáhus,
ja lassin vel boazodoallu ja guolástus.
Dát ealáhusheiveheapmi
lei ealas gitta sullii jagi 1960 rádjai.
Boazodoallu jođihuvvo ain márkosámi
guovllus, ja vel ođđasis
ceggejuvvon boazodoallu 1950 – 60-logus.
Dáruiduhttinproseassa
váikkuhii dán
guvluige. Jagi 1905 rájes gáržžiduvvui
boazodoallu mii lei guovttebealde rájá.
Dat čuzii sámi
gillii ja kultuvrii. Máŋga márkosámi
giláža
leat liikká viehka muddui
seailluhan sámi kulturmearkkaid,
ja lea dál ealli kultuvra
mii lea šaddadan máŋga
dáiddasuorggi dáiddáriid,
dovddus kulturolbmuid lestadianismmas ja organisašuvnnaeallimis
ja valáštallamis.
Dán guovllus ásaiga
guokte Sámi dovdoseamos njunušolbmo
guhkes áiggi iežaska eallimis – sámi
girječálli
Johan Turi geasseorohat lei márkosámi
guovllus ja girječálli
ja sámenjunuš Anders Larsen ásai
30 maŋimuš jagi márkosámi
guovllus.
Maŋimuš jagiid
lea dán guovllus sámi
kultuvra ealáskan bures. áinnas lea
Márkomeannu sámi
festivála ja Várdobáikki
nammasaš sámi guovddáža
ceggen leamaš hui mearkkašahtti.
Máŋggalágan doaimmaid
ja fálaldagaid bokte lea márkosámi
kultuvra šaddan eambbo čalmmus
ja dovddus, sihke sápmelaččaid
ja dážaid gaskkas.
Dál leat sierranas fálaldagat mánáide,
nuoraide ja ollesolbmuide – mánáidgárdi,
skuvlafálaldat máŋgga
dásis, festivála
maid márkosámi
nuorat jođihit, giellaoahpahus,
kursafálaldat duojis, málesteamis ja
goahtehuksemis, ja doaibmabijut sámi boarrásiidda.
2.6.1 Márkosámi ásahusat
Várdobáiki sámi guovddáš lea
dehálaš čoahkkananbáiki
sámi giella- ja kulturbargguide
Davvi Nordlánddas ja Mátta-Romssas.
Guovddáš jođihuvvo
nav-eike prinsihpa mielde ja mihttun lea jođihit
doaimmaid olles regiovnnas, ii dušše
guovddážis,
mii lea láigolanjain Nautås
Evenášši gielddas.
Várdobáiki
fárrii 2007:s ođđa
ja stuorát lanjaide. Várdobáiki
bargá plánain
hukset iežas vistti.
Várdobáiki
lea ásahan
duođastanguovddáža mii
galgá duođaštit
guovllu sámi historjjá. Guovddáš jođihuvvo prošeaktaruđaiguin.
Várdobáiki lea
soahpan formálalaš ovttasbarggu guovllu
sámi museaiguin
gaskkustanbarggu, máđas
atnima, ovdánahttima ja
seailluheami hárrái.
Várdobáiki áiggošii
vel cegget dán guvlui sámi
musea. Sámediggi ja Sámi dearvvasvuođadutkan
láigohit lanjaid Várdobáikkis.
Várdobáiki
sámi giellaguovddáš bargá ee.
gielladoaimmaiguin mánáide,
nuoraide ja ollesolbmuide. Dasto bargá giellaguovddáš sámi
radiosáddagiiguin báikeradios ja
diehtojuohkintávvaliiguin
mat eanemustá galget oidnosii
oažžut sámegiel čállingiela
almmolašvuođas,
go áigot fáttáid
mielde gaskkustit dieđuid sámi
museain Gállogiettis ja
Vilgesváris.
Gállogiedde lea ávdin márkosámi
gilišillju. Vuosttaš geavaheaddjit
ledje boazosápmelaččat
guđet juohke giđa
johte dálveorohagas ruoŧa-bealde
siseatnamis geasseorohahkii Norgga rittus. Maŋŋil ásaiduvve
muhtin sápmelaččat,
ja dát ássan lei
vuođđun
dálá márkogilážiidda.
Dál lea Gállogiedde
olgomusea mii duođašta
ja gaskkusta oasi dán kulturárbbis.
Musea oktavuođas lea ráhkaduvvon
2,5 km guhkkosaš kulturbálggis
mas leat 9 bisánanbáikki.
Márkosámi ássanbáiki Vilgesváris
(Blåfjell) lea Skániid
guovdo. ássanguovllus leat
lavdnjegoahti, viesut ja láđut
ja lea áidnalunddot kulturbirrasis
gos leat goahtesajit, boares giettit, áiddit
ja máđiijat.
1800-logu álggus ledje goavvejagit
mat bággejedje sápmelaččaid ásaiduvvat árbevirolaš geasseorohahkii. Báikkis
orro olbmot gitta 1958:i.
Márkománák
sámi mánáidgárdi lea mánáidgárdi
daid mánáide guđet
orrot Evenášši, Skánit
ja Dielddanuori gielddain, ja dan jođiha
Várdobáiki. Mánáidgárdi
lea Skánit gielddas, ja
doppe deattuhuvvo dihtomielalaččat
bargat sámegielain.
Várdobáiki
nuoraid siidda ulbmilin lea fállat
doaimmaid sámi nuoraide seammás
go mihttun lea miehtemielalašvuođain
seailluhit ja ovddidit sámi
giela ja kultuvrra. Nuoraid siida fállá duodjekurssaid
lagaš ovttasbargguin Skánit
joatkkaskuvllain.
Skániid
joatkkaskuvla fállá oahpahusa
sámegielas, ja lea okta
Romssa fylkkagieldda resursaskuvllain sámegielas.
Vuotnasiida joatkkaskuvlage Siellatgielddas
fállá sámegieloahpahusa.
Márkomeannu
sámi festivála lea
jahkásaš sámi
kulturfestivála. Festivála álggaheaddjit
ledje Stuornjárgga
sámenuorak. Dál
lea ceggejuvvon sierra searvi festivála
nammii. Festivála mii álggii
uhca nuoraidfestiválažin,
dollojuvvui gávccát geardde
suoidnemánus 2007 ja doppe
fitne badjel 2700 guossi. Márkomeannu
lea buori láhkai čalmmustahttán márkosámi
guovlluid sámi kultuvrra,
ja leage guovllus ođasmahttán beroštumi
sámi gillii ja kultuvrii.
Loabága
gielda lea áidna gielda
regiovnnas mii guovvamánus
2008 lea mearridan ahte gielda dáhttu
ohcat beassat mielde sámegiela
hálddašanguvlui. Loabát
gielda lea ásahan sierra sámeskuvlla
(vuođđoskuvlla)
ja guovttegiel sámi/dáro mánáidgárddi.
Sámi šillju
Rivttágis, Gamtofta Ráisavuona gielddas
ja
Sámi
viessu Sáččás leat
eará ásahusat
main lea mearkkašupmi čalmmustahttit
sámi kultuvrra márkosámi
guovllus. Ráhkkáguovllus
ja Skániin leat olu doaimmat
duoji oktavuođas.
Márkosámi
guovllus leat ollu doaimmalaš sámesearvvit.
2.7 Gávpotsámit
Miehtá riikka vuhtto
ahte olbmot fárrejit giliin
gávpogiidda ja čoahkkebáikkiide
oahpu gazzat ja barggu fidnet. Máŋggabealat
oahppofálaldagat, bargo-
ja astoáigefálaldagat
dahket gávpogiidge geasuheaddjin
ollu sápmelaččaide.
Eamiálbmogin Norggas lea
sápmelaččain
vuoigatvuohta ja gáibádus
beassat ovdánahttit kultuvrraset
ja gielaset. Dát vuoigatvuohta
ja gáibádus
guoská daid sápmelaččaidege
guđet ásset
gávpogiin.
Oslo ja Romsa leat gávpogat
gos ollu sápmelaččat ásset.
Dáid gávpogiid
sápmelaččat
leat boahtán buot osiin
Sámis, ja ovddastitge diekko
bokte stuorra sámi máŋggabealatvuođa.
Dađistaga leat eará gávpogat
ja guovddážatge,
erenomážit
davvin, ožžon
arvat ollu sámi ássiid.
Ráđđehusas
lea stuorra beroštupmi heivehit
buriid ja oadjebas bajásšaddan-
ja oahppodiliid mánáide
ja nuoraide, ja vel sihkkarastit buot ássiide
Norggas buriid ja dásseárvosaš čálgofálaldagaid.
Lea dehálaš ahte
gielddat láhčet
dili vai sápmelaš ássit
gávpogiin ožžot
oahppo- ja čálgofálaldagaid
mat duhtadit sin dárbbuid.
Dát sáhttet
leat sámi mánáidgárdefálaldat, sámegieloahpahus
skuvllas, dearvvasvuođa-
ja sosiálabálvalusat
ja boarrásiidfuolla mat áimmahuššet
sámi geavaheaddjiid, ja
arenat gos sáhttá geavahit sámi
giela ja kultuvrra.
Oslo gielda fállá oahpahusa sámegielas
buot oahppiide guđet dan dáhttot.
Sámegieloahpahusa ordnen
lea biddjon Kampen skuvlii. Fálaldat
lea lassin dábálaš oahpahussii
ja gokčá olles
gávpoga dien dáfus. Sámi
biras Oslos leat máŋggaid logiid
jagiid bargan sápmelaš ássiid ovddas
sosiálalaš,
kultuvrralaš ja ekonomalaš vuoigatvuođaid
dáfus. Sámi
mánáidgárddi
Oslos, Cizáš, ásahii
Oslo gielda 1986:s go Oslo sámesearvi
ovddidii jurdaga. Mánáidgárdi
lea leamaš ja lea ain dehálaš ásahus
sámiide Oslos. Samisk hus-searvi ásahuvvui
juovlamánus 2004 ja sápmelaččat Oslos
ožžo
dán ásaheami
bokte oktasaš deaivvadanbáikki guovddáš Oslos. Sápmelaččat
Oslos leat váldán
oktavuođa Oslo gielddain
ja bivdán ahte ráhkaduvvo
sámepolitihkalaš plána
Osloi, gos ee. vuođđoskuvlaoahpahusa
heiveheapmi lea dehálaš oassin.
Sámediggi lea cealkán
dáhtu soahpat ovttasbargošiehtadusa
Oslo gielddain.
Romssas leat ollu sámi
sisafárrejeaddjit. Gávpot
lea guovdu árbevirolaš sámi ássanguovllu,
ja lea guhkes áiggi leamaš dehálaš guovddáš mearrasápmelaččaide
ja boazosápmelaččaide
Davvikalohtas. Dáppe lea
sámi skuvlafálaldat
sihke vuođđoskuvlladásis
ja joatkkaskuvlladásis.
Ovtta vuođđoskuvllas
lea sierra sámi luohkká,
seammás go sámegieloahpahus
lea eará skuvllainge gielddas.
Romssas leat guokte sámi mánáidgárddi.
Romssa Universitehtas fállet
oahpahusa sámegielas buot dásiin
(gč. vel 12.2 kap.). Romssa
gielda ja Romssa sámesearvi
leat ovdalis soahpan oččodit
Romssa riikkaidgaskasaš eamiálbmotgávpogin,
mii lea čállon
Romssa fylkkagieldda ja Sámedikki
gaskasaš ovttasbargošiehtadussii.
Go dovddasta Romssa eamiálbmotgávpogin,
de oažžu oidnosii
ja čielgasit gávpoga
ja regiovnna historjjá ja
dálá áiggi
sámi kultuvrra, eallima
ja giela ektui. Romssa universitehttii lea jurddašuvvon
dehálaš rolla áimmahuššat
riikkaidgaskasaš dimenšuvnna «Tromsø som
internasjonal urfolksby» (Romsa riikkaidgaskasaš eamiálbmotgávpogin)
prošeavttas. Sápmelaččat
Romssas leat guhká bargan
oččodit
sámi čoahkkananbáikki/kulturviesu.
Boksa 3.2 Guovvamánu
6. beaivvi čalmmusteapmi
gávpogiin jagi 2008
Sámi álbmotbeaivi
guovvamánu 6. b. 2008 ávvuduvvui
leavgageassimiin olggobealde Oslo ráđđeviesu.
Seammás čuojahuvvui
Sámi soga lávlla ráđđeviesu
biellodoartnas. Sámi álbmotbeaivvi ávvudeapmi joatkašuvai
Festgalleriet:s gos lei iđitbiebmu
130 guossái. Oslo sátnejođiheaddji
sávai bures boahtima. Prográmmas
ledje sihke juoigan, sártnit
ja diktalohkan, ee. Oslo sámi
mánáidgárddi mánáin.
Oslo sámesearvi lágida
guovvamánu 6. b. oktavuođas
jahkásaččat Sámi
dálveriemuid kulturdoaluiguin.
Romssas čalmmustuvvui
Sámi álbmotbeaivi
ođđa ráđđeviesus
Sámi soga lávlagiin
ja sátnejođiheaddji sártniin.
Beaivvi ávvudedje vel Sálášvákki
kulturviesus juoigankonsearttain ja mánáidčájálmasaiguin.
Romssa fylkkagielda ávvudii beaivvi
leavageassimiin ja váldočalmmustemiin Sálnjárgga
joatkkaskuvllas. Máŋgga
skuvllas ja mánáidgarddis
lea fáddábeaivi
dahje fáddávahkku
Sámi álbmotbeaivvi
oktavuođas. Guovvamánu
6. b. oktavuođas leat daid maŋimuš jagiid
lágiduvvon sámi
vahkku, dáidda- ja kulturfálaldagaiguin,
sámi filmmaiguin, logaldallamiiguin,
sámi márkaniiguin,
sámi valáštallangállain,
ja NM heargegilvovuodjimiin. Bådådjos čalmmustuvvui
Sámi álbmotbeaivi
vuosttaš geardde 2008:s,
ovttas Bådådjo gielddain ja Nordlándda
fylkkagielddain. Čalmmusteami
virggálaš oassi
lei Bådådjo ráđđeviesu gávpotstivrasáles.
Bådådjo sátnejođiheaddji
sávai bures boahtima.
Dál diehtit uhcán gávpotsápmelaččaid
birgenlági ja eallindili
birra. Dán birra lea dutkan
leamaš dušše
Oslo birrasiin.
2.8 Strategiijat ja doaibmabijut
Ráđđehus
lea 2008:s várren ruđa
nannet nuortalaš/golttáid giela
ja kultuvrra. áigeguovdilis
doaibmabijut heivehuvvojit ovttasráđiid
nuortalaččaiguin
ja Sámedikkiin.
Ráđđehus áigu
nannet nuortalaš/skoaltalaš giela
ja kultuvrra rádjarasttildeaddji
ovttasbarggu bokte gaskal nuortalaš/golttáid
birrasiid ja Norgga, Suoma ja Ruošša eiseválddiid.
Ráđđehus ávžžuha Mátta-Várjjat
gieldda, Finnmárkku fylkagieldda
ja Sámedikki ásahit
ulbmillaš ovttasbarggu dainna áigumušain
ahte nannejuvvo nuortalaš kultuvra,
lagaš ovttasráđiin
nuortalaččaiguin/golttáiguin
ja sin organisašuvnnaiguin.
Ráđđehus áigu sámegiela
doaibmaplánabarggu siskkobealde,
nannet lullisámegiela ja julevsámegielage.
Sámediggi, guoski gielddat
ja fylkkagielddat ja earát
bovdejuvvojit searvat dán
bargui.
Ráđđehus áigu
ovttas Sámedikkiin sihkkarastit
ahte ráhkaduvvo lullisámegiela
korrekturprográmma elektrovnnalaš teakstameannudeapmái.
Gieldda ja regionála
eiseválddiin lea dehálaš ovddasvástádus
das ahte sámi kultuvra ja
giella galgá seailut ja
ovdánit gávpogiin
ja čoahkkebáikkiinge.
Lea dehálaš ahte
gielddat, ovttas báikkálaš sámi
organisašuvnnaiguin ja Sámedikkiin, ovdánahttet
fálaldagaid sápmelaš ássiidasaset
omd. mánáidgárdefálaldagaid, sámegiela skuvllas,
dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid,
boarrásiidfuola ja arenaid
main geavaha sámi giela
ja kultuvrra.