2.2.4 Giella, gulahallan ja diehtojuohkin
2.2.4.1 Bargu sámegielaiguin
Sámedikki guovddáš mihttomearrin
lea nannet ja ovddidit sámi giellabarggu buot
giellaguovlluin. Mihttomearrin lea ahte sáme-
ja dárogiella šaddet ovttaárvosaš giellan.
Giellaovddidanbargu lea guhkit áiggi bargu.
Dán barggu ferte doaimmahit máŋgga
dásis. Dás lea
sáhka movttiidahttit ovttaskas olbmo, bargat
diehtojuohkimiin stáda ektui ja giellavuostálastiid
ektui, evttohit gielladoaimmaid ja gozihit, ahte ovttaskas olbmot ožžot
giellabálvalusaid vuoigatvuođaid
mielde. Dáin bargguin lea Sámedikkis
ofelaš-doaibma.
Riikkaidgaskasaččat
lea sámegiella áitojuvvon
giella go leat unnán sámegielhubmit,
geat orrot bieđgguid ja smávva
giellabirrasiin. Giellasuodjaleapmi lágaid
bokte lea leamaš ja lea ain dárbbašlaš. Sámeláhka
1
sisttisdoallá mearrádusčoahki,
mii galgá nannet sámegiela
geavaheami iešguđetlágan
oktavuođain. Láhka
mearrida ahte dárogiella ja sámegiella
leat formálalaččat ovttaárvosaš gielat
ja dat sihkkarastá sámegiela
vuođu, ja láhčá vel
dili sámegiela ovdáneapmái
ja eanet geavaheapmái. Sámelága
bokte leat nappo sihkkarastán Norgga sápmelaččaid vuođđovuoigatvuođaid
geavahit sámegiela. Sámelága
giellanjuolggadusat leat guovddážis Sámedikki
giellabarggus. Sámelága
giellanjuolggadusbargu lea oktilis bargu ja lága
ođasmahttin ovdáneami
mielde lea dehálaš, vai
sáhttá dustet
hástalusaid dađistaga
go dat bohtet.
Sámediggi berre oažžut válddi
hálddašit sámegiela Norggas.
Go Sámediggi oažžu dákkár
válddi, de dat sáhttá dan
hálddašit daid rámmaid
siskkabealde, maid stáhta áiggis áigái
bidjá. Lea maid deaŧalaš ahte
lágas deattuhuvvo ahte sámegiela hálddašeapmi
galgá dahkkot Vuođđolága § 110a,
riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid
ja Eurohpa guovlo- ja unnitlohkoálbmogiid
gielaid soahpamuša vuođul. Vuođđoláhka
nanne vuoigatvuođa geavahit sámegiela. Giellaválljemis
leat maid kulturpolitihkalaš bealit. Giela
ii sáhte atnit dušše
gulahallangaskaoapmin, mas dušše
jorgaleaddjit ja dulkkat leat giellaovddideaddjit. Sámelága
giellanjuolggadusat geatnegahttet sihke almmolaš orgánaid
ja sámegielagiid geavahit sámegiela árjjalaččat.
Giella lea olbmo deháleamos gaskkustan-
ja gulahallangaskaoapmi, ja lea maiddái
servodaga mihtilmas dovdomearka. Giella lea kultuvrra ovdáneami
vuođđu. Jus giella jávká,
de jávká maiddái
kultuvrra deháleamos iešvuohta.
Danne lea dárbbnalaš seailluhit
sámegiela, ja bargat dan guvlui ahte sámegiella
duođai šaddá iešbirgejeaddji
giella buot servodatosiin. Amaset sámit
geat leat massán dahje lea massime gielaset
maiddái masset gullevašvuođa
sámi kultuvrii, de lea dárbbašlaš ealáskuhttit ja
ovdánahttit giela doppe gos sámegiella
lea fuones dilis.
Stáhtadoarjja sámegiela hálddašanguvlui
ja ovttaskas olbmo vuoigatvuohta geavahit sámegiela
lea dál gáržžiduvvon
6 gildii. Boahtteáiggi hástalus
lea fállat dakkár
fálaldagaid ja váikkuhangaskaomiid,
ahte ovttaskasolbmo vuoigatvuohta sámelága
ja Rávisolbmuid oahpahuslága
ektui vuhtii váldojuvvo maid olggobealde
sámelága hálddašanguovllu.
Lea hui mávssolaš movttiidahttit
olbmuid geavahit sámegiela buot oktavuođain
sihke priváhta ja almmolaččat
nu ahte lága áigumuš ollašuvvá.
Lea maiddái dárbbašlaš čilget eiseválddiide
ahte ferte leat dilli ja ráđđi
geavahit sámegiela barggadettiin, seamma
dásis go lea dilli ja ráđđi
geavahit dárogiela.
Dán rádjái
lea čájehuvvon
ahte sámegiela oahppu akto ii ovdánahte
sámegiela dievaslaš birgejeaddji
servodatgiellan. Sámegiela ferte geavahit
gulahallangaskaoapmin buot dásiin. Skuvla
ferte geavahišgoahtit sámegiela
maiddái fágaoahpahusas
vai mánát ja nuorat šaddet
oadjebassan geavahit sámegiela buot fágain,
ja ohppet fágaterminologiija (-doahpagiid)
lunddolaš dilálašvuođain.
Nu sáhttá sámegiella
ovdánit iešbirgejeaddji
servodatgiellan.
Njálmmálaš árbevirolaš máhttu,
fágaterminologiijan, sáhttá jávkat
go bargovuogit ja eallindábit rivdet. Dál
leat mánát ja
nuorat skuvllas buoremus oahppanáiggis.
Skuvla ii máhte addit dákkár
vuđolaš oahpu maid
olmmoš árbevirolaš bargguid
bokte alcces háhká.
Danne lea dárbbašlaš ahte Sámediggi
geahččala čohkket
tearpmaid ja dadjanvugiid nu ollu surggiin go lea vejolaš.
Sámi terminologiija ovddideapmi lea hui
dehálaš doaibma sámegiela
seailluheamis ja giellageavaheami nannemis.
Jus sámegiela galgá sáhttit geavahit
fágalaš oktavuođain,
de lea eaktu ahte sámegielas gávdno fágaterminologiija
ja fágadoahpagat buot servodaga dárbbuide.
Sámedikki sátnebáŋku galgá ođastuvvot
ja viiddiduvvot. Sátnebáŋku
lea mávssolaš bargoneavvu
buohkaide, geat barget sámegielain. Jurdda
lea lasihit sátnebáŋkui
buot sámi giellajoavkkuid ja suopaniid
sániid ja doahpagiid ja dan ovddidit oktasaš bargoneavvun
riikkarájáid rastá.
Dát lea stuora bargu masa lea dárbu
oažžut liige ruhtadeami
stádabušeahtas.
Giellaguovddážat
leat earenoamáš dehálaččat dain
guovlluin gos sámegiella lea jávkame.
Dáin guovlluin lea sámegiela
ovdáneapmi ollu boarrásit
buolvva duohken, go nuorat vánhenbuolva
ii leat oahppan dahje ii máhte sámegiela.
Giellaguovddážat sáhtášedje
aktiviseret boarrásiid giellamáhtu
nu ahte mánát
ja nuorat oahpašedje sámegiela.
Giellaguovddážat
leat mávssolaččat
doppe gos sámegiella ii hubmojuvvo ruovttus
ja báikegottis. Dábálaččat
vánhemat oahpahit mánáide
sámegiela. Dál
lea nu, ahte ádjá ja áhku
buolva ja nuorat geardi máhttet sámegiela,
muhto ii vánhenbuolva.
Giellaguovddážat
leat jagi 2001 rájes ožžon
fásta doarjaga Sámedikkis.
Fásta doarjagiin lea álkit čohkket
gelbbolašvuođa
ja doallat dan gelbbolašvuođa
vai sáhttet hukset nano resurssaguovddážiid
mat leat guovlluide ávkin. Giellaguovddážiin
berrešii leat čálli
gii veahkkin čállá omd.
servviide dieđuid sámegillii, áinnas
beaivvi ovdal go dárogiela diehtu boahtá.
Giellaguovddážis
galggašedje leat fágalaš návccat
ja ovddasvástádus
ovddidit sámegiela hupmangiela. Giellaguovddáš galgá leat
dat domena gos sámegiella gullo, hubmojuvvo
ja oidno. Giellaguovvdážiid
berre hukset guovllu resursaguovddážin.
Olggobealde sámegiela hálddašanguovllu
lea Sámediggi vuoruhan doaimmaid mat nannejit
sámegiela. Dát
guovllut eai sáhte dorvvastit sámelága
giellanjuolggadusaide ja danne lea earenoamáš dehálas ahte
Sámediggi doarju dáid
guovlluid giellaovddidanrahčamušaid. Sámediggi
oaidná, ahte báikkiin gosa
leat ásahan giellaguovddážiid,
leat giellaovddidanbarggut lihkostuvvan. Danne áigu
Sámediggi ain bargat oččodit
eanet giellaguovddážiid.
Sámi giellaráđđi
lea iskan mo almmolaš ásahusat čuovvolit
sámi giellalága
njuolggadusaid. Dán iskkadeami vuođul oaidná Sámediggi,
ahte lea dárbu buot ásahusain
nanusmahttit giellageavaheami hálddašan-
ja áššemeannudeaddjigiellan. Sámedikki
bargu dán áigodagas lea
muitalit makkár hástalusat
almmolaš orgánain
lea čuovvolit sámelága
giellanjuolggadusaid. Sámediggi oaidná dárbbašlažžan
doallat seminára hálddašanguovllu
almmolaš ásahusaide
ja nu čuvget sámi
giellalága giellanjuolggadusaid.
Jagi 2002 čavčča
mielde áigu Sámediggi
bidjat ovdan gielladieđáhusa
man guovddáš oassi
lea giellalága evalueren. Dan oktavuođas
lea stuora hástalus bargat dan badjelii
ahte sámegiela hálddašanguovlu
viiddiduvvo.
2.2.4.2 Sámi báikenamat
Ođđajagimánu
1. beaivve 2002 sirdojuvvui Sámi nammanevvohat Sámediggái
ja ovttastuvvui Sámedikki giellaossodagain.
Nammanevvohat bargá Lov om Stadnamn ja
dan láhkaásahusaid
ektui. Nammakonsuleanttaid guovddáš hástalusat
leat, ahte sámi báikenamat
dađistaga go leat mearriduvvon váldojuvvojit buotlágan
almmolaš atnui. Jus dán
galgá ollašuhttit,
de fertejit guovddáš eiseválddit
ovttas Sámedikkiin aktiivvalaččat bargat
diehtojuohkimiin sihke suohkaniidda, fylkkasuohkaniidda ja earáide.
Lea maid dárbu almmuhit girjjáža
masa leat čohkkejuvvon dat sámi
báikenamat, mat leat dohkkehuvvon ja normerejuvvon.
Nammakonsuleanttaid bargu lea maiddái registreret báikenamaid.
Dat gáibida ollu resurssaid ja áiggi
mii čállingottis
dál ii leat danne go nammanevvohagas lea dušše
okta virgi. Jus nammanevvohat galgá sáhttit
doaimmahit ja bargat dan mii vurdojuvvo, lea dárbu
bidjat lassi resurssaid nammanevvohaga čállingoddái.
Kultur- ja girkodepartemeantta báikenammalága
evaluerenbarggus bivdá Sámediggi
ahte dát čuolbmačilgehusat,
mat leat čadnon Norgga máŋggagielalaš nammageavaheapmái árvvoštallojuvvojit
sierra ja viidát oktavuođas
go mii dán rádjái
lea dahkkon. Oppalaččat
Sámediggi ii leat duhtavaš dan
vuohkái movt evaluerenbargu fágalaččat
lea čađahuvvon
dan sivas go das eai leat leamaš dakkár
fágalaš ja fágabirrasa
ovddasteaddjit mielde, geat dovdet lagabui sámiid čuolbmačilgehusaid.
Dát ii oktiivástit
daiguin geatnegasvuođaiguin maid mii oaivvildit,
ahte Norggas leat das mii guoská eamiálbmogiid
ja čearddalaš minoritehtaid
vuoigatvuođaide leat mielde mearrideame dánlágan áššiid.
2.2.4.3 Diehtojuohkin
Sámedikki neahttasiidu galgá viidáset
ovddiduvvot mearrádusa ektui ahte elektrovnnalaš bálvalusat
galget leat váldofálaldahkan
geavaheaddjiide ovdal 2005. Dát mearkkaša
ovdamearkka dihtii dan ahte galgá šaddat vejolaš čuovvut:
sámedikki dievasčoahkkimiid
neahtas, ohcat ja várret bibliotehka diehtovuođus,
ohcat, gávdnat ja geahččat Sámedikki
arkiiva- ja áššemeannudanvuogádagas
ja Sámedikki čohkkejuvvon čállosiid
1989 rájes otnážii, čađahit
almmolaš gulaskuddamiid neahtas, čálihit
sámi jienastuslohkui, sáddet
elektrovnnalaččat
ohcamiid dikki iešguđet
doarjja- ja hálddašanortnegiidda
ja jienastit sámediggeválggain.
Dát buot dávista
dan višuvdnii ahte hálddašeapmi galgá doaibmat
birrajándoriid ja leat geavaheaddjái
vuogas. Ollu doaibmabijuid lea divrras sihke ovddidit ja oastit,
ja gáibidit norgalaš eiseválddiin
dáhtu ruhtadit daid.
Sámedikki čállosiid
ii sáhte dál ohcat,
ii diehtovuođuin iige neahtas. 2002:s álggahuvvui
bargu ovddidit teakstadiehtovuođu, nu ahte
buot čállosiid
1989 rájes galgá dál
sáhttit ohcat ollesteakstaveršuvdnan,
sihke sáme- ja dárogillii.
Ulbmilin livččii ovttasbargu
Statens forvaltningstjenest:in.
2.2.4.4 Dihtorčovdosat
Buorit neahttabálvalusat gáibidit
viehka ollu návccaid, sihke teknologiija
investerema ja dasto sisdoalu ja doaibmevašvuođa ovddideami
ektui. Vásihusat dán rádjai čájehit
ahte ii sáhte vuordit nana beaktilvuođa
go galgá ásahit
geavaheaddjiide vuogas ja doaibmi elektrovnnalaš bálvalusaid.
Danne go jos neahttabálvalusat buorránit,
de jearragohtet geavaheaddjit ain eanet. Dasa lassin lea váttis
geavahit sámi bustávvaid IKT
oktavuođas. Dan geažil
leage Sámediggi jagi 2000 rájes geahččalan
gávdnat sámi bustávaide
standárdda ja dakkár čovdosiid
mat doibmet.
Sámediggi áigu ovttasráđiid
Ealáhus- ja gávpedepartemeanttain álggahit
golmmajagi eSápmi geahččalanprošeavtta,
mii čatnasa IKT-doaibmabijuide sámi
servodaga váste. Geahččalanprošeavtta áigumuš lea
hoahpuhit ja oktiiordnet daid doaibmabijuid čađaheami,
mat leat evttohuvvon sámi bustávaid
ja IT oktavuođas 9.1.2002 gárvvistuvvon
raporttas, maid eNorge lei gohččun ráhkadit.
Sámediggi áigu ráhkadišgoahtit
eSápmi-plána,
mas birrajándor hálddašeapmi
ja almmolaš bálvaluskantuvra
lea oassi stuorát áŋgiruššamis. Ráđđehusa
mielas eSápmi-plána
lea deaŧalaš veahkkin
sihke ráđđehusa
almmolaš suorggi ođasmahttin-, beavttálmahttin-
ja álkidahttinbargui ja maiddái
eNorgii opplaččatge.
Earret dan ahte njeaidit daid eastagiid, mat bohtet ovdan raporttas,
galgá prošeakta
buoridit kvalitehtasisdoalu sámegillii,
váikkuhit sámi
oassálastima guoskevaš riikkaidgaskasaš IT-ovttasbarggus
ja váikkuhit Sámi
IT-ealáhusa ovdáneami.
Earret čoavdit hástalusaid,
mat čatnasit sámi bustávageavaheapmái, sáhttá prošeakta
ja eSápmi oppalaččat
muhtun muddui váikkuhit hálddahuslaš čovdosiid
geahččaladdama
oppa Norgii. Dát maid sáhttet
váikkuhit ovddidit sámi
IT-gelbbolašvuođa,
mii sáhtášii
leat ávkin ovddideamis gávpevejolašvuođaid stuorát
márkaniin Norggas ja riikkaidgaskasaččat.
Gielda- ja guovlodepartemeanta ovttas Ealáhus-
ja gávpedepartemeanttain váldet
badjelasaset muhtun eSápmi-prošeavtta
ovddidanprošeavtta ruhtadeami Sámedikki
hálddahusas. Sámediggi
eaktuda ahte várrejuvvojit ruđat
dán geahččalanprošeavtta čađaheapmái
ja daid doaibmabijuid čađaheapmái,
maid geahččalanprošeakta
vuolggaha.
2.2.4.5 Sámi arkiiva
Lea mearrideaddji ahte sámi institušuvnnaid
rusten joatkašuvvá ja
ahte sámi servodahkii alccesis addojuvvo
vejolašvuohta hálddašit
dieđuid sámi historjjá ja
dálááiggi
birra. álbmotlaš sámi
arkiivva ásaheapmi lea oassi dán
barggus, gea. kap. 2.3.3.7. Sámediggi
lea bargamin oažžut čielggadusa
dán barggus. Dasto bargojuvvo oažžut boahttevaš sámi
arkiivva sámi dieđavistái
Guovdageainnus.
2.2.4.6 Sámi sierrabibliotehka, sámi
girjebusset ja sámi bibliografiija
Sámi sierrabibliotehka lea našuvnnalaš sámi
kulturásahus. Sámi
sierrabibliotehka
2
okta deaŧaleamos
bibliotehkafágalaš doaimmain ovddosguvlui
lea doaibmat resursan eará bibliotehkaide
sin barggus ovddidit sámi bibliotehkabálvalusaid.
Dát dahkko bagadallama ja diehtojuohkima
bokte. Sámediggi dáhtošii
bidjat stuorát ovddasvástádusa
bibliotehkaide ovddidit bálvalusaid iežaset
báikegottiid sámi álbmogii.
Sámediggi ferte oažžut dárbbašlaš resurssaid
vai sáhttá ovddidit
Sámi sierrabibliotehka nu mo Sámediggi
lea eaktudan. Sámediggi bargá eSápmi
bokte, gea. kap. 2.4.7, ovddidit bibliotehka várás
dihtorčovdosiid, main sáhttá geavahit
sámi bustávaid,
mii fas boađášii ávkin
eará bibliotehkaide.
Doaibmadoarjjajuohkin johtti bibliotehkabálvalussii
sámi guovlluin lea sirdojuvvon Sámediggái.
Ortnet lea deaŧalaš váikkuhangaskaoapmi sámi
bibliotehkabálvalusaid nannenbarggus, dakkár
guovlluin gos lea lávdaássan
eaige nu buorit bálvalusfálaldagat.
Dattetge lea eaktun ahte Kultur- ja girkodepartemeanta juolluda
doarvái ruđaid
doaibmadoarjjajuohkimii. Sámedikki mielas
lea maid lunddolaš ahte investerendoarjja
oastit girjebussiid sámi guovlluin sirdojuvvo
Statens bibliotektilsynas Sámediggái.