2.3.4 Mánáidgárddit, oahpahus
ja dutkan
2.3.4.1 Mánáidgárddit
Návccat miehtá riikka
leat eanaš čohkkejuvvon
buoridit sámi mánáidgárddiid
kvalitehta ja ásahit fierpmádagaid
daid várás. Jahkemolsumis hálddašisgođii
Sámediggi sámi
mánáidgárddiid earenoamáš doarjaga,
ja 5 997 000 ru leat juhkkojuvvon 45 sámi mánáidgárdái
dahje ossodahkii. Doarjja lea oaivvilduvvon daid goluide mat bohtet
sámegiela ja kultuvrra gaskkusteamis mánáidgárddiin.
Sámediggi lea álggahan fierpmádaga
sámi mánáidgárddiid
bagadalliide sámegiela hálddašanguovllus,
ja dasto fierpmádaga sámi mánáidgárddiid
jođiheddjiide olggobealde sámegiela hálddašanguovllu.
Leat maiddái bivdán
lullisámi giellaguovllu suohkaniid ráhkadit
fierpmádaga.
Dán jagi leat vuoruhan oažžut oktavuođa
mánáidgárddiiguin
ja mánáidgárddiid eaiggádiiguin.
Sámediggi lea fitnan 17 sámi
mánáidgárddis
sihke siskkobealde ja olggobealde sámegiela hálddašanguovllu.
Dain mátkkiin lea Sámediggi
rávven ja bagadan bargiid pedagogalaš neavvuid
birra ja sámi sisdoalu birra mánáidgárddiin.
Dan seammás leat ožžon dieđuid
ja jurdagiid makkár surggiid galggašii
vuoruhišgoahtit. Fierpmádagaid ásaheami
ja Sámedikki, mánáidgárdeeaiggádiid
ja fágaolbmuid gaskasaš ovttasbarggu
olis lea almmuhuvvon áigečála «Stullán». áigečállosis leat čállosat
golmma sámegillii ja áigumuš lea
almmuhit dan moddii jagis.
Sámi mánáidgárddiid strategalaš plánas áigodahkii 2002–2005
leat vuoruhuvvon dat suorggit ja oahpponeavvut, maiguin galggašii
bargat. Sámi mánáidgárddiid
earenoamáš doarjagii
leat mearriduvvon ođđa
njuolggadusat.
Jahkásaš Mánáidgárdekonferánsa sámi
mánáidgárddiid várás
dollojuvvui Guovdageainnus golggotmánus
ja čohkkii sullii 130 oassálasti.
2.3.4.2 Oahpahus
Oahpahuslága áigumušat
eai álohii ollašuva.
Dan geažil lea ge Sámediggi
guorahallan sámi oahpahusa olggobealde
sámegiela hálddašanguovllu. Čielggadeamis leat
kárten makkár
váttisvuođat ohppiin
vuođđo- ja joatkkaskuvllain
leat oažžut sámegieloahpahusa
nugo sis lea riekti oahpahuslága mielde. Čielggadeapmi
lea sáddejuvvon gulaskuddamii ja galgá meannuduvvot
2002:s.
Go sámi oahppit buot heviid eai oaččo
dan oahpahusa masa sis lea riekti, de váldojuvvo
oktavuohta Sámedikkiin. Dávjjimusat
váldet oktavuođa váhnemat,
muhto maiddái suohkanat main lea jerrojuvvon
fállat sámegiel oahpahusa.
Earret eará lea Sámediggi geahččan iešguđetlágán vejolašvuođaid
movt addit buori sámegiel oahpahusa sámi mánáide
Oslo suohkanis. Leat fállan fágalaš ja
ekonomalaš veahki ráhkadit
modealla sihke mánáidgárdde-
ja vuođđoskuvllaoahpahussii
suohkanis. Go skuvllat álge čakčat
2001, de ii lean biddjon johtui sámegiel
oahpahusfálaldat, nugo lei plánejuvvon. Sámediggi
lea bivdán suohkana gávdnat čovdosa
farggamusat ja ovdal go skuvllat fas álget
2002:s.
2001 čavčča
bođii sávaldat
oažžut lullisámegieloahpahusa
vuosttašgiellan vuođđoskuvllas
ohppiid ruovttusuohkanis. Ovttasráđiid
guoskevaš suohkaniin, Gaska-Norgga sámeskuvllain, Stáhta
oahpahuskantuvrrain Nordlánddas ja Sámedikkiin,
leat gávdnan čovdosa
movt oahppit sáhttet oažžut
dan sámegieloahpahusa, masa sis lea riekti.
Sámediggi lea gárven
lohkančehppodaga iskamiid ohppiid várás,
geain lea sámegiella vuosttašgiellan.
Dál gávdnojit iskamat
2., 3., 5., 7. ja 9. luohkkáide, ja rávagihppagat
oahpaheaddjiide.
Joatkkaskuvlla oahpahusas lea Sámediggi ráhkadan
ja mearridan fidnooahppiid várás
oahppoplána boazodoallofágas.
Leat álggahan fitnodagaid bagadallama.
Sullii 500 sámi nuora, geat leat válljen
sámegiela fágan
joatkkaskuvllas, leat ožžon
stipeandda. Stipeanda galgá movttidahttit
sámi ohppiid joatkkaskuvllain lohkat sámegiela,
go lea leamaš nu ahte dát
joavku ii láve válljet
sámegiela fágan. Dát
boahtá ovdan sámi
joatkkaoahpahusa evalueremis maid NIBR, Sámi
Instituhtta ja Agenda Utredning og Utvikling leat dahkan Girko-,
oahpahus- ja dutkandepartementa gohččuma
mielde. Evalueren buktá albmosii makkár
fuones váikkuhusat Ođastusas-94:s
leat sámi fágaide.
Evaluerema čuovvoleapmi lea 2002:s sirdojuvvon
Oahpahus- ja dutkandepartemeanttas Sámediggái.
Sámediggái
juolluduvvojedje liigeruđat pedagogalaš ovddidanbargui. Dán
geažil jotkkiimetge ovddidanbarggu O97S
oktavuođas, earret eará bargat
viidáseappot prošeavttaiguin «kvalitehta
matematihkkaoahpahusas (KIM)» ovttasbargguin Sámi
allaskuvllain, ja sámi álgooahpahusain.
Sámediggi lea maiddái
dorjon giellamovttiidahttinprošeavtta mánáidgárdedásis
lullisámi guovlluin.
Sámediggi lea ovttasbargan Voksenopplæringsinstituhtain
ja Oahpahus- ja dutkandepartemeanttain dainna ulbmilin ahte ásahit
ovttasbarggu rávisolbmuidoahpahusa ja oahpponeavvoráhkadeami
ektui rávisolbmuide. Sámediggi
lea maiddái álggahan ovddidanprošeavtta
ovttas Stáhta oahppokantuvrrain Finnmarkkus
ja Sámi allaskuvllain, ja lea dorjon julev-
ja lullisámegiel oahpponeavvoprošeavttaid
ollesolbmuide.
2.3.4.3 Erenoamášpedgogalaš bargu
Lea ráhkaduvvon plána
movt buoredit earenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođa,
ja dat doaibmá 2003 geasi rádjái.
Bargovuohki lea lasseoahppoprošeakta man
vuođđun leat dat
váttisvuođat,
maiguin ovdaskuvlaoahpaheaddjit ja oahpaheaddjit beaivválaččat
rahčet. Lasseoahppoprošeavttat
sáhttet jotkojuvvot earenoamášpedagogihka
joatkkaoahpahussan. Dákko ovttasbargat
Sámi earenoamášpedagogalaš doarjagiin
ja Sámi allaskuvllain. 5 skuvlla ja 2 mánáidgárddi
leat álggahan lasseoahppoprošeavttaid.
Lea ráhkaduvvon bagadalliid fágalaš fierpmádat,
muhto dán barggus orru leamen dárbu
nannoseappot bargat gelbbolašvuođa
ovddidemiin prošeaktaovddideamis ja innovašuvnnas.
Sámediggi lea 2001:s juohkán
joatkkaoahppostipeandda earenoamášpedagogihkas
ja rehabiliterenfágas ja almmuhan FoU-ruđaid
earenoamášpedagogalaš ovvdidanprošeavttaide.
Leat ráhkadan juolludannjuolggadusaid daidda ruđaide.
Sámediggi lea leamaš mielde
Samtak fágajoavkkus, mii lea našuvnnalaš pedagogalaš psykologalaš fálaldaga
gelbbolašvuođaloktenprográmma.
Fágajoavkku bargun lea leamaš rávvet
Stáhta oahppokantuvrra čoakkalmasprográmmaid ráhkadeamis.
Dainna lágiin lea Sámediggi šaddan
earenoamášpedagogalaš fierpmádaga
oassin sihke báikkálaččat,
guovlulalaččat
ja nášuvnnalaččat.
2.3.4.4 IKT, oahpponeavvut ja girjebuvttadeapmi
Leat bargan hui olu dainna ahte oažžut Oahpahus-
ja dutkandepartemeantta giddet fuomášumi
IKT:ii sámi oahpahusas. Našuvnnalaš dásis
gal lea IKT vuoruhuvvon skuvllain, muhto sámi
skuvllat leat bázahallan sihke digitála
oahpponeavvuid ektui ja eará ovddidanbargguin
diehtojuohkinteknologiijas. Dán jagi lea
okta interneahttaoahpponeavvu gárvánan
ja 4 IKT-oahpponeavvoprošeavtta leat álggahuvvon.
Sámediggi lea ovttasráđiid Læringssenteriin álggahan
barggu ásahit sámi
oahpponeahta (ILH). Oahpponeahtta galgá leat
dakkár deaivvadanbáiki,
mas lea skuvlafágalaš sisdoallu
sámi mánáidgárddiide,
skuvllaide ja váhnemiidda.
Sámi oahpponeavvobuvttadeapmái juhkkojuvvui
14 000 000 ru ohcamiid vuođul maŋŋel
go ruđat ledje almmuhuvvon. Ohcamat bohte
badjelaš 60 000 000 ru ovddas.
Go stáhtabušeahta
kap 26 poasta 50 meannuduvvui Stuoradikkis, de unniduvvui bušeahttaevttohus
2 000 000 ruvnnuin dan ektui maid Oahpahus- ja
dutkandepartemeanta lei evttohan. Juolludusreivves addojuvvui juolludusfápmudus
geavahit gitta 3 000 000 ru 2002-bušeahtas šiehtadit lágádusaiguin
buvttadandoarjaga. Oktiibuot biddjojuvvojedje johtui sullii 50 ođđa
oahpponeavvoprošeavtta, ja sullii 40 oahpponeavvu
davvi-, julev- ja lullisámegillii leat
gárvvistuvvon.
Sámediggi álggahii
2000:s sámi girjebuvttadeami oppalaš evaluerema.
Evaluerema ulbmilin lei iskat leatgo njuolggadusat, mat ráhkaduvvojedje
1997:s, buoridan girjebuvttadeami, earenoamážit sámi
oahpponeavvuid almmuheami, ja dasto evttohit vejolaš rievdadusaid dáláš ortnegii.
Sámi girjebuvttadeapmi lea geahčaduvvon ollislaččat,
maiddái dat mii lea Sámedikki
ovddasvástádus,
sadji ja barggut.