4 Ráđđehusa
sámepolitihkalaš barggut
ja Sámedikki jahkedieđahusa áššiid
ovddideapmi
4.1 Mánáidgárddit
Sámediggi válddii
1.1.2001 badjelasas dikšut erenoamáš doarjaga sámi
mánáidgárddiide. Dasa
lea Sámediggi válbmen ođđa
njuolggadusaid mat bohte fápmui 1.1.2002. Maiddái
nannejuvvui Sámedikki ruđalaš nákca fievrridit
diehtojuohkin- ja bagadandoaimmaid sámi
mánáidgárddiide
ja mánáidgárddiide
gos sámi mánát
vázzet. Lea Sámedikki
ovddasvástádus
vuolggahit ja ovddidit Mánáid-
ja bearašdepartemeantta golmmajahkásaš kválitehta
buoridanfiggamuša mánáidgárddi
sektoras.
Mánáidgárddiid
bargit berrejit hálddášit
sámigiela ja dovdat sámi
kultuvrra dasgo dát gelbbolašvuohta
lea mearrideaddji eaktun jos sámi mánáidgárddit
galget nagudit nannet ja ovdánahttit gielaset
ja iešvuođaset.
Mánáid- ja bearašdepartemeanta áigu
ovttas Sámedikkiin čielggadit
stipeandagažaldaga sámi
studeanttaide geat leat čađaheamen
ovdaskuvlaoahpu. Dasalassin galget dievasmahttin- ja joatkkaoahpahusvuolggaheamit
suokkarduvvot sámi mánáidgárddiid
bargiid gaskkas. Nu maddái dárogielat mánáidgárddiin
gos leat sámemánát.
Dát doaibma čatnasa
departemeantta golmmajahkásaš kválitehta
buoridanfiggamuššii.
Dákko čujuhuvvo
St.dieđahussii nr. 55 (2000–2001)
Sámepolitihka birra ja St. dieđahussii
nr 34 (2001–2002) Kválitehta ođasmahttin.
Sámi alitoahpu ja dutkama birra.
Lea stuorra dutkandárbu sámi
servodagain bajásšaddandiliid
ja sosiala oktavuođaid hárrái.
Danne leage dárbbašlaš ja dehálaš čohkket
lasi máhtu ja dieđu mánáidgárddis sámemáináid šaddanšilljun.
Mánáid- ja bearašdepartemeanta
hálida geahčadit
dáid dárbbuid bálddalagaid
golmmajahkásaš kválitehtafiggamušain.
4.2 Mánáid-
ja nuoraidpolitihkka
Mánáid- ja
bearašdepartemeanta dáhttu
duvdit áigumša
addit sámemánáide
ja –nuoraide eanet vejolašvuođaid
doaimmahit iežas kultuvrralaš vuolggahemiid
báikegottiineaset.
Lea sudja dovdat gamu dasa ahte doarjjaásahus
Frifond ii leat doarvái oahpis miehtá Norgga.
Departemeanta hálida movttáskahttit
sámi mánáid
ja nuoraid geavahišgoahtit eanebut dán
doarjjavejolašvuođa
e.e. jorgalit diehtojuohkinávdnasiid sámegillii.
Mánáid- ja
bearašdepartemeanta bargá ovttas
Sámedikkiin válbmet
girjegihpaža mii movttáskahtášii
gielddaid bidjat stuorát fuomášuhttima
ja lasihit doaimmaid mat šattašedje
sámi mánáide
ja nuoraide buorrin.
Departemeanta lea 4 jagi fievrridan ovdanahttinprográmma
mii galggašii nannet šaddandili
birrasa. Vuosttaš golbma jagi oasálasttii
Deanu gielda oktan dain logi prográmmagielddain.
Dál lea Guovdageaidnu fárus
gitta jagi 2004 lohppii. Prográmma ulbmilin
lea nanosmahttit rahčamušaid
veahkaválddálášvuođa,
givssideami, láhkarihkkuma, gárrenmirkkuid
ja nálleveláheami vuostá.
Prográmma vuosttaš jagiid
vásáhusráporta,
mas maid muitaluvvo Deanu bargguin, almmustuvvá 2002.
Mánáid- ja
bearašdepartemeanta rakŋá garrasit
váfistuhttit nuoraidpolitihkalaš ovttasbarggu
Barentsaguovlluin, nugo vuoruhuvvo-ge doaibmaplánas mii
dohkkehuvvui Nuoraidministerkonfereanssas miessemánus
2001 Romssas. Departemeanta lea várren
ruđa doarjut multiláterala prošeavttaid
ja álgagiid mánáid
váras Barentsaguovlluin. Lea ceggejuvvon
ovttasbargofierpmádat nuoraidservviid ja –joavkkuid
gaskii dáin duovdagiin (Barents Youth Forum). Eamiálbmotnuorat
vástidit fierbmádaga
dikšuma.
4.3 Dearvvasvuođa ja sosiála bálvalusat
sámi álbmogii
Borgemánus 2001 Ráđđehus
dohkkehii Norgga iežas sámeálbmogii
dearvvasvuođa ja sosiála
bálvalusaid doaibmaplána
jagiide 2002–2005 («Mánŋg-gabealátvuohta
ja dásseárvu»).
Plána ulbmilin lei nannet ja ahtanahttit dásseárvosaš ja
ovttadáset dearvvasvuođa
ja sosiála bálvalusaid
beroškeahttá veahkidárbbašeaddji
gielas ja kulturduogážis.
Departemeanta váldá vuhtii
ahte Sámedikkis leat seamma ulbmilat dearvvasvuođa
ja sosiála surggiid rahčamušainis, oainne
Sámedikk jahkeadieđáhusa
ja rehkedoalu 2001.
Sosiál- ja dearvvasvuohtadepartemeanta
lea jahkái 2001 addán
2 million ruvnnu Romssa Universitehtii jođihit
Sámi Dearvvasvuođa
Dutkanguovddáža.
Guovddáža áigumuššan
lea guovzat ovdan duođaštusaid
maiguin buoridivčče
ja ovddidivčče sámi
dearvvasvuođa ja sosialbálvalusaid áššedovdamušovdáneami
gealbbu. Guovvdáš lea
vuosttas doaibmajagi mielde ráhkadahttán čoakkáldaga
mii čájeha makkár
gelbbolašvuohta lea gávdnomis
dán suorggis. Guovddáš lea
dasalassin álggahan ovttas Stáhta
Dearvvasvuođačielggademiin
(SHUS) válbmet dearvvasvuođa
ja eallindili suokkardusplána sámi
guovlluin. Maiddái leat sihke Sámi
Dearvvasvuođa Dutkanguovddáš ja Sámediggi
fárus WHO:a ovttasbarggus eamiálbmogiid
dearvvasvuhtii buorrin.
Jahkái 2001 juolluduvvui 2,8 mill. ruvnnu Finnmárkku
Filkkagildii jođihit sámi álbmogiid
váras ásahuvvon
spesialisttaid dearvvašvuođa
bálvalusa. Jagis 2001 geavahuvvo 5,3 mill.
ruvnnu iskkadan- ja ovdánahttinbargguide,
ja dás sirdui Sámediggái
4,6 mill. ruvnnu maid diggi fas juohká ovddosguvlui.
Dása gullá ain
ovddosguvlui dikšut buokŋunstipeanddaid. Čakčat 2001
dagai departemeanta soahpamuša árvvoštit
iskkadandoaimmaid ja muđui geahččat
mo NOU/NAČ 1995: 6 áigumušat
leat fievrriduvvon.
4.4 Barggut sámegielaigun
Dás čujuhuvvo
guovtte sámepolitihkalaš dieđáhusaide
mat aiddo easkkabeliid leat ilbmanan. Sámi
giellabargguid hálden lea čielggaduvvon
Kultur- ja kirkodepartemeantta smiehttamušain
ja árvalusain mat oidnojit Od.árvalusas
nr 114 (2001–2002) Nuppástus láhkii 12.6.1987
nr. 56 Sámedikki ja eará sámi
vuoigatvuođalaš diliid
birra (sámi gielladoaimmaid ođasmahttin).
Evttohusa vuđđojurdda
lea ahte Sámediggi galgá varjalit
ja ovddidit samegiela Norggas. Ulbmil rievdadusain lea láhčit
dilenu ahte sámegiella bargu organiserejuvvo
dain organain main lea buoremus máhttu
sámi dillin ja dovdá dárbbu
buoremus.
Dulkon sámi sámelaga
giellanjulggádusaid vuoigatvuođaid
ja geatnegasvuođaid čujuha
Kultur- ja girkodepartemeanta Sd.dieđ.
nr. 55 (2000–2001) čuokkis
7.2.1.:ii Dieđihan doaibmabijut sámegillalaga
njulggádusaid ektui šaddá departemeanta
prioriteret maŋŋá njuolggádusaid rievdama.
4.5 Oahpahus
Leamaš sáhka
jo jagi 1990 álgobeali rájis
stáhtadoarjagis mii addo gielddaide ja
filkkagielddaide. Jagis 1999 divvojuvvui ovddeš vuohki,
mii juolludii diehto fáktora mielde juohke
gielddas per oahppi, nu ahte dál fas doarjjasturrodat árvaluvvo dan
vuođul man galle duođalaš joavkodiimmu
gártet sámegillii
dahje sámegielat. Gielddat eai leat duhtavaččat
dáinna ođđa
juohkinvuogádagain.
Moattit ráporttat let almmustuvvan áššis. áigeguovdileammos
dáin leat otne:
«Sámegielat ja
sámegilli oahpahusa árvvošatallan»,
FINNUT válbmii guovvamánus
2001 ráportta Stáhta
oahppoguovddážii
Finmárkkus
«Gielddaid ja filkkagielddaid golut mat čatnasit
guovttegielatvuhtii», Gielda- ja guovlodep. 2002
Oahppo- ja dieđadepartemeanta áigu dáid
ráporttaid vuođul ođđasit
geahčadit doarjjarekenastinvuogi.
4.5.1 Rávis sápmelaččaid vuoigatvuođat
vuođđoskuvlla ja
joatkkaoahpu hárrái
Oahppo- ja dieđadepartemeanta (ODD/UFD) lea
nammadan 4-olbmosaš lávdegotti – 2
ODD/UFD:as, okta Rávisoahpahusinstituhtas ja
okta Stáhta oahppoguovddážis Finnmárkkus – geat
galget lagabuid geahčadit gažaldagaid
mat čatnasit rávissápmelaččad
oahpaheapmái go dan buohtasta otná 13-jahkásaš skuvllaáigodaga
oahpuhusa sisdollui. Deaddu šaddá biddjot suokkardit
rávissámiid vuoigatvuođaid
miehta riikka, ja mo addit oahppu sámegillii
ja –gielas. Lávdegoddi maiddái
galgá árvvostit
goluid jos ođasmahttin bidjo fápmui.
Doaibma vurdo válmmaštuvvat čavčá mielde
2002.
4.5.2 Oahppofálaldagat oarjelsámiide
Nugo Sd.d.nr 55 (2001–2002) cealká, oaččui
Stáhta oahppoguovddáš Davvi-Trøndelágas
2 láhkiivuođustuvvon
oahppobáikki 01.08.02 rájis,
mii addo oahpaheaddjiide geat hálidit lasseoahpahusa oarjelsámegielas.
Son gii čađaha dán
fálaldaga lea geatnegahtton bargat skuvllas
gos oahpahuvvo oarjelasámegiella. Dát
vuogádat lea jo leamaš jođus
muhtin jagiid davimus filkkain.
ODD/UFD lea garrasit deattuhan ahte ovdánahttinbargu,
dat n.g. Oarjelsámi prošeavttat/prošeakta
Oahpahus máttasámegielas
ruovttuskuvllain, ferte gokčat oppa oarjelsámi
guovllu. Rattát Oarjelsámeprošeavtta álggahemiin
Nordlánddas ja Lulli-Trøndelagas
lea skuvlaovddideami plánenbargu fievrriduvvon
maiddái Rørosa guovlluin. Departemeanta
atná dán álgaga
hui positiivan.
Jagi 2002 lohapgeahčen lea ODD/UFD sirdán
ru 250 000 Oarjelsámeprošektii
man Stáhta Oahppoguovddáš Nordlánddas jođiha
vai doaimmat vulget johtui Rørosa guovlluin, mat maiddái
gokčet oarjelsámi ássanbáikkiid Hedmárkku
filkkas.
Rørosa guovllu ovdáneami prošeavtta
ruhtadeapmi jagis 2003 geavvá dábálaš juolludeami
bokte mii manná oarjelsámeprošektii.
Prošeakta loahpahuvvo 31.07.2004 maŋŋá-go
Nordlandsforskning lea čađahan árvoštallama.
4.5.3 Vuoigatvuođalaš gažaldat
sámi guovlluid olggobealde
Sámemánáid
vuoigatvuođat skuvlaásahusaid
ektui háldejuvvojit Oahppolágas
káp. 6. Lea báikkálaš skuvlaeiseválddiid
ovddasvástádus
doibmiibidjat álgagiid dáid
njuolggadusaid vuođul. Muhtimin lea lemaš soahpameahttunvuohta
dáid vuoigatvuođain vánhemiid
ja báikkálaš skuvlahálddáhusaid
gaskkas. Dákkár
diliin guoddaluvvo ášši
Stáhta oahppoguovddážii
filkkas.
4.5.4 St.dieđáhus
nr 34 (2001–2002)
St.dieđáhusa
nr 34 (2001–2002) Kválitehta ođasmahttin
sámi alitoahpus ja dieđas
lea Oahppo- ja Dieđadepartemeanta dál
dolvon Stuoradikki gieđahallamii. Dieđáhus
lea meroštan oasi hástalusain
ja dárbbuin maidda Stuoradiggi lea bidjan
deattu kápihttalis 2.2.5.8. Dieđáhus
sisdoallá olu álgagiid
maid ulbmil lea nannet sámi oahpu ja dutkama.
Dáid gaskkas lea e.e. evttohuvvon lasihit
bestema sámi dutkamii universitehtain ja
allaskuvllain ja Norgga Dieđaráđi
bokte. Dasalassin árvaluvvo nanosmahttit Dieđaráđi
Sámi dutkanprográmma,
ja maiddái gievrudit áššáigulli
ovttasbarggu dutkan- ja oahppoásahusaid
gaskkas.
Dieđáhus fuopmášuhttá ahte
dobbelii go geahččá,
dáidá boahtit
dárbu válbmešgoahtit čielgaseabbo
hámádaga sámi
dutkamii, buoremusat nu jos dahkkošii davviriikkalaš rámaid siste.
Danne ráđđehus áigu
vuolggahit gulaskuddama mo buoremusat oččošii áigái sámi
dutkanhámádaga
davviriikkalaš lagašovttasbarggu
veagal.
St.dieđ.34 deattuha sámi
giela nannema ja seailluheami, ja oaidná dán
erenoamaš eaktun olbmo iešipmárdussii,
identitehtii ja čánasin
iežas servodahkii. Maiddái
lea dehálaš suodjalit árbevirolaš dieđuid
mat jo doložis leat leamaš sámi
kultuvrra vuođđun,
dálgo ođđa
máhttu ovdánahtto
ja sirdo boahtti buolvvaide. Dieđáhus
geavaha áiggi fágaterminologiija ovdánahttimii
ja evttoha ahte Sámi allaskuvla oažžu
nášuvnala ovddasvástádusa
fuolahit giela nu ahte buorebut ovdána dieđafágalaččat.
Dieđáhus gavnnaha
ahte go sápmeláččaid máhttu
ja gealbu galgá vuogáiduhttot,
de berre ášši árvvoštit
ja geahčat moanaid infrastuktuvrra álgagiid
bealis oktanaga. Ráđđehus áigu
vuolggahit álgo- ja vuođđodáhtaid
organiserenbarggu sámi diliin. Ruhtadandárbbu dasa
ferte suokkardit lagabuid.
Sámediggi lea sakka deattuhan oahpaheaddji
skuvlema kápihttalis 2.5.8, mii erenomážit
lea hui vuđolaččat
gieđahallon St.dieđáhusas
nr. 16 (2001–2002) Kválitehta
ođasmahttin oahpaheaddji skuvlemis. Máŋggabealátvuohta – gáibideaddji – čuožžovaš.
4.5.5 Sámi joatkkaskuvllat
Čakčat 2001:s
namhii Girko-, Oahpahus- ja dutkandepartemeanta bargolávdegotti
mi galggai árvvostallat makkar čatnanvuođahápmi
sámi joatkkaskuvllain galgá leat.
Bargovuođđin lei maiddai
arvvostallat otná dili, eará čatnanvuođahámi čovdosii
ja ovttasbargolinjaid dáidda čovddosiidda
ja ekonomálaš ja hálddáhusalaš vuihkkuhusaid.
Juovku almmustuhtii ráporta borgemánus
2002:s. Čuovvuvaš čatnanvuođat
lea árvvostallojuvvon:
Bargolávdegoddi evttoha ahte sámi
joatkkaskuvllat Kárášjogas
ja Guovdageainnus čatnojuvvojit Sámediggái. ášši giehtadallojuvvo
dál Oahpahus- ja dutkandepartemeanttas.
4.6 Biras- ja kulturmuitogáhtten
Sámediggi lea 17.1.2001 rájis ožžon
válddi kulturmuitolága
vuođul, ja nu maid ovddasvástádusa
ja doimmaid kulturmuitogietti ektui seamma láhkái
go ovdalis dallego dát doaimmat ledje ovddeš Sámi
kulturmuitoráđi hálddášeami
vuolde. Geográfalaččat
ollá ovddasvástádusa
duovdda Hedmárkku rájis
máddin gitta Finnmárkui
davvin. Vuogádat lea vuos gaskaboddosaš ja
galgá árvvoštallot
2002/03.
4.7 Sámi kultuvra
4.7.1 Museadoaimmat
Stáhtabušeahta
2002 rájis leat juolludeamit sámi
kulturulbmiliidda addon ovtta bušeahttačuoggá vuolde dego
ollis juolludussan. Hálddášanovddasvástádus
lea dál sirdon Sámediggái e.e.
juolludeami badjel mii manná Sámi Vuorkádávvirii
ja sámi museaide. Sámi
Vuorkádávvirat Kárášjogas
lea áigumin ásahit
ođđa govvadáiddaossodaga.
Kultur- ja kirkodepartermeanta lea bidjan kulturviesuid investenplánasis
juolludeami nu ahte plána ollášuvašii 2005
maŋŋá. Stáhtalaš doaimmat
mat čatnasit sámi
dáiddaoahpahussii gullet Oahpahus- ja dutkandepartemeanta ovddasvástádusa
vuollái.
4.7.2 Ealligovvadoaimmat
Sámedikki jahkedieđáhusa č.2.2.7
guoskkaha ealligova ráhkadeami Guovdageainnu
jagi 1852 stuimmiin, filbmengili ceggen Guovdageidnui ja dán
oktavuođa stáhtajuolludeamit.
ášši
ovddiduvvui dokumeantan 8 – evttohus. Stuoradiggi gieđahalai ášši árvalus.
S. nr. 196 (2001–2002): «Lávdegotti
eanetlohku ii sáhte, nugo maid Kultur-
ja girkodepartemeanta ge cealká, bagadit
ahte dát prošeakta
vuoruhuvvo ovdabeallái sámi
kulturviesuid maid investenplána guoskkaha.»
4.8 Sámi ealáhusat
Sámi ealáhusaid
gieđahaladettiin (káp.
2.2.7.2.), Sámediggi deattuha dárbbu
suodjalit boazodoalu guohtunduovdagiid. Gielddain lea geatnegasvuohta
vuhtiiváldit boazodoalu erenoamáš bálgos-
ja guohtundárbbuid dalle jo go gieldda
guovloplánaproseassa álggahuvvo;
gielddaplánas, divodanplánas
ja hukseplánas. Gielddaid ja boazodoalu
ovttasbargu gieđahallo «Lassedieđáhusas
St.dieđahussii nr. 55 (2001–2002)
Sámepolitihka birra», káp. 14.2.3.
Plána- ja huksenlága vuostáčuoččuhusásahus
doaibmá dorvoreahpinin dallego ja –jos geatnegahtton
stáhtalaš eiseválddit
oaivilddišgohtet ahte gielda duovddaplánastis
ii leat doarvái bures vuhtiiváldán
dehálaš guovllulaš ja
nášuvnála beroštumiid.
Boazodoalu bealis galgá Guovllustivra buktit
cealkagiid boazudoalliid beroštumiin. Vásáhus čajehá ahte
olu eanariiddut leat čovdon gieldda plánaproseassaid
bokte, e.e. dallego boazoealáhusa ovddasteaddjit
leat oasálastán.
Jos ášši ii čovdojuvvo
báikkálaš dásis,
de lágiduvvo Birasdepartementii gos dahkko
loahpalaš mearrádus
das galgá-go lávva
nánnejuvvot. Eanádoallodepartemeanta,
mas lea alimus váldi boazoealáhussii,
addá áššedovdolaš rávvagiid
Birasdepartementii.
Boazoealáhus gillá garra vahágiid
olu guovlluin, e.e. boraspiiriid geažil.
Danne leat birasgáhtten-, boazodoalu hálddáhus
ja ealáhusa ovddasteaddjit álggahan
lagat ovttasbarggu ja nu geahččalit
beaktilahttit goddinlobiid čađaheami.
Dáin rahčamiin
galggašii nagodit geahpedit roasuid maid
borrit dagahit. Muđui galgá dain
doaimmain geahčadit ja vákšut
guovlluid barguvugiid gos dávjá deaividit
speadjamat ja nu viggat garvit manahemiid ja eastadit massimis.
Boazoealhusa boraspireráđđi
lea dáinna ovttasbargoulbmilin ásahuvvon.
Ráđđehus
atná dehálažžan
rahčagoahtit dohko ahte boraspiirid speadjamat unnánivčče,
ja máiddái berrejit
guohtunbálgosat dorvvastuvvot. Návddiid
dahkan vahágiidda lassin buktet maid guohttuneatnamiid
billisteamit ja stuorra ealut váttisvuođaid
maiddái daid bálgosiidda
mat ain livčče
buori.
Ráđđehus
viggá oažžut ávkki
boazoealhusa iežas gealbbus nu ahte dat-ge boađášii
doarjagin ealáhusa hálddášeapmái.
Boazodollui leat dál garra hásatlusat.
Bealis lea ealáhusa ekonomiija geanuheapmi,
bealis fas dat dilli ahte biergu vuvdo reidekeahttá. Ráđđehus
oaivvildda ahte árvodási
loktendoaimbmaprográmma lea dehálaš boazodollui
go dat dorvvastivčče ahtanušši
ovdáneami ealáhussii.
Ođđa stuoradikkedieđáhus
borriid hálddášeamis
gártá válbmejuvvot
jagi 2003 mielde. Boazodoalu boraspiireráđđi
leat 2002 ávžžuhuvvon árvvoštit
máŋggaid dilálašvuođaid
main lea mearkkašupmi dieđáhusa válbmenbargui.
Ráđđi galggašii
jo dieđáhusbarggu álggo-álggu
rájis buktit oainnuidis. Sullasaš vuogi
mielde lea maiddái jođus
ovttasbargoforum sávzadoalu diliin vai
dan-ge bealdi boađášedje fuobmášumit
dieđáhusbargui.
4.9 Guolástusgažaldagat
Sámedikki jahkedieđahus
dadjá ahte leamaš oppanassii-ge
váigat oláhit
beroštumiineaset ásahallanráđi
oktavuođas. ásahallanráđđi
lea ceggejuvvon dábálaš gulaskuddanproseassa
sadjái ja doaibmá bagaduslágádussan
Guolástusdepartementii. ásahallanráđđi addá rávvagiid
das mo norgalaš earri juohkása
guolásteddjiid gaskka ja mo bivdu galgá fievrriduvvot. Guolástusdirektoráhtta
válbme ja ráhkkanahttá ásahallanráđi čoahkkimiid,
ja ášševálbmemis
evttoha bagadusaid. ásahallanráđđi
hálešta ja lihtodallá árvalusain
ja dahká iežas
rávaevttohusa Guolástusdepartementii
jienasteami bokte. Ráđis
leat 11 lahtu ja 1 sis ovddasta Sámedikki.
Sámedikki jahkedieđáhus čájeha
dasa ahte eará mearranáliid šaddadeapmi
nugo skálžu, dorski
jna. dárbbaša
ja čátná mearraduovdagiid.
Lea dattet-ge nu maid ahte šaddadan-ealáhus
muhtin eavttuid olis gártá dehálaš lassin
servodaga ja ealáhusa ávnnaslaš vuođu
ovdáneapmái sámi guovlluin.
Guolástusdepartemeanta lea dál čađaheamen prošeavtta
man mihtun lea kártet buotlágán
riidodiliid mat sáhtet čuožžilit
riddogáttiid ja riddomearáid
geavaheamis. Dát suokkardus galgá leat
vuolggaoapmin ovddosguvlui Guolástusdepartemeantta
barggus gáttiid ja riddočáziid
geavaheami háldemis.
4.10 Plánaláhkajuogus
Sámediggi fuopmášuhttá muhtin ášši
mat ledje deattuhuvvon erenoamážit
gulaskuddancealkagis mii geigejuvvui Plánaláhkajuhkosii vuosttas
oasseárvalussan. Sámediggi hálida
rievdadit lága ulbmilmearrádusa
ja čuozahusčielggadusa njuolggadusaid.
Sámediggi maid vávjá das,
berrešii-go muhttit filkkaplána
gearretváikkuhusa. Dasalassin dovddahuvvo
fuolla dasa mii gusto vuostecealkagiid loahpagieđahallama
sirdit filkkagildii/-suohkanii. Filkkaplánema
ja plána- ja huksenlága
vuostecealkkavuogádaga gažaldagat
dán oktavuođas
leat maŋŋelis
maiddái guoskkahuvvon St.dieđáhusas
nr. 19 (2001–2002) Báikkálaš demokratia ođđa
doaimmat – guovllu ja báikkálaš dásit. Plánaláhkajuogus áigu
buktit loahpalaš bágadusaidis
boahtti oassečielggadusas mii galggašii
almmustuvvat juovlamánus 2002. Ráđđehus
lea ipmirdan Sámedikki oainnuid, ja gártá árvaladdat
dáin dalle-go namahuvvon gažaldagat
fas maŋŋelis šaddet
gieđahallot.
4.11 Sámedikki álbmogiidgaskasaš birasberoštumit
Sámediggi lea jahkedieđáhusastis
(káp. 2.3.10) geahčadan
biologalaš máŋggabealátvuođa
konvenšuvnna (CBD) árt.
8 j, go lea oaidnán dán
eanemus dehálažžan.
Sámediggi lea norgga sáttagottis
mielde álbmogiidgaskasaš lihtodallamiin áššis. Jagiis
2001 eai dollon sierra gávnnadeamit eamiálbmoga ágendas,
ii 8j bargojoavkku čoahkin, ii-ge oasseváldiid čoahkkin.
Muhto jagis 2002 ledje deaivvadeamit gosa maid Sámedikki
ovddasteaddjit bohte. Birasdepartemeanta šállu
go Sámediggi ii oaidnán vejolašvuođa
geahčadit ja buktit cealkagiid nášuvnnála
raportii mii gieđahalai konvenšuvnna
vuhtiiváldima ja čuovvoleami
ja mii válbmanii giđđat
2001. Dattet-ge vurdo ahte Sámediggi maŋŋelis addá smiehttamušaid
Norgga fuobmášumiide
konvenšuvdnii. Mii guoská nášuvnnala
doahttaleapmái St.dieđáhusa
nr 42 vuođul [St.d.nr 42 (2000–2001)
Biologalaš mánŋŋabealátvuohta] de leat
jo 14 departemeantta juolludan kápihttaliid ja
Sámediggi buktá iežas
oasi mii čuovvu mielddusin, muittuhit dikki
oainnuid ja nu almmuhit ahte dát eai leat ráđđehusa
gohču vuollásaččat.
4.12 Hálkavári báhčingieddi
Jahkedieđáhusastis
(2.2.1.2.) lea Sámediggi geahčadan
ja árvvoštan bealuštusa
doaimmaid Hálkavári
báhčingiettis. Lea
ilbmanan ahte Bealuštusa Huksenlágádus
lea maŋimuš jagiid
lihtodallan áššáiguoski
geavaheaddjiiguin ja vuoigatvuođa oamasteaddjiiguin
oažžut áigái ođđa
soahpamušaid boahtteáigge
Porsánggu báhčin-
ja hárjehallangietti anus. Gieddi geavahuvvo
dál-ge dán ulbmiliid.
Bealuštusa Bajimušholdu
(FOK/BBH) ráhkadii dán
ulbmilii jagi 2002 álggus dárbbu-
ja doaibmaánaliisa mii čielggadii
e.e. dálá gietti
boahtteáiggi geavahusa, girdiiidbombemiid
alleleabbos-go ovdal ja mearramisiillaid geahččaladdamiid.
Dáid lávaid
lea Beluštusa Huksenlágádus
ovdal-ge ovdanbuktán ja čilgedaddan čoahkkimiin
ja mediain.
BBH/FOK:a dárbbu-ja doaibmaánaliisa
lea vel ain Bealuštusdepartemeantta merošteamis
ja gieđahallamis.
Oanehaččat
daddjon lea ášši
stáhtus dál ná:
Lihtodemiid mihtun lea jođáneammosit ágáioažžut ođđa
soahpamuša dálá gietti
atnui, ja dás maiddái
buktit nuppi (unnit) guovllu stáhtusa oktan
máđiin mii doalvu
gieddái.
Ii gártta leat politihkkan
dán gietti hárrái
hárjehallat fátnasiin
báhččon
missiillaiguin.
Dorvoguji ásaheapmi birra dálá báhčingietti
lea jurddašuvvon, vai allináimmu hárjehallanbomben
sáhtttá čađahuvvot,
muhto áššái
ii addo ovdasadji dál.
Dán barggu vuođu
dihtii lea FOK/BBH bivdon buktit detaljjaid ja dásidorvvasteami doaimmas
mii lea jurddašuvvon dálá gietti
siskkobealde boahtteáiggis. Vuordimis čilgehus válbmana
dán čavčča
mielde.
Nu jođánit-go háleštallamat
leat čielgan ja nannejuvvon militeara áššedovdamuša
bealis, addo Bealuštusa Huksenlágádussi
bargun doalvut lihtodemiid ovddosguvlui áššáiguoski beliiguin
ja vuoigatvuođa oamasteadddjiiguin.
4.13 Snøhvithuksemat
Sámediggi lea lokten ovdan Finnmárkku riddogáttiid
Snøhvitráhkadeami gažaldaga,
ja dan oktavuođa sámiid
beroštumiide. Sámedikki vuolggačuokkisin
lea
«Čuozahusa čielggadusat
maid Stuoradiggi lea mearridan davvimearaid birrajahkásaš petroleumdoaimmaid
ektui, galget meroštuvvot sámi
ja guovlluid/nášuvnnála
servodat oaidninbealis, birasperspektiivii lassin. áigumuš čađahit čuozahusčielggademiid
ferte dandihtii maiddái sisdoallat vuđolaš váikkuhussuokkardemiid das
makkár čuozahusat boađášedje
sámi servodahkii ja sámi
kultuvrii».
Ovdal-go Oljo- ja energiijadepartemeanta čadná čuozahusčielggadeami
prográmma, lea Sámediggái addon
vuogasvuohta buktit oainnuidis prográmmii,
sihke gulaskuddanásahussan ja maiddái
dan olis ahte departemeanta bovdii dikki čoahkkimii áššis. OED
lea bidjan vuođđun
ahte čuozahusčielggadeapmi govččašii
daid suokkardeami dárbbuid maidda Sámediggi
lea čujuhan.
Sámediggi cealká
«Čuozahusčielggadeamit huksešivčče geađgejuolggi
man alde fievrrida duođaláš ovttasbarggu Sámedikki
ja Ráđđehusa gaskkas
boahtte áiggi sámi
resursaguovlluid petroleumdoaimmain».
Ja dasalasiin
«Dákkár
oktasaš doaibma galgá vuođđuduvvot
lihtodemiide, mat čátnasit
sámi iešmearridanvuoigatvuođaide.»
OED čujuha
dasa ahte Norgga stáhta oktonaččat
hálde oamasteami mearavullosaš petroleumavalljiid
badjel. Dát lea nannejuvvon petroleumlágas § 1–1
ja das lea álbmotrievtti vuođustus. Petroleumlágas § 1–2
daddjo ahte Gonagas, petroleumlága njuolggadusaid
ja Stuoradikki mearrádusaid vuođul,
fievrrida valljiid hálddášeami.
Eanaš oassi dán
válddis lea sirdon OED:i. Maiddái
oaidná petroleumlágas § 1–2
ahte petroleumvalljit galget ávkkástallot
guhkesáiggi perspektiivvas vai šaddet
olles servodahkii buorrin.
Jahkedieđahusastis Sámediggi bidjá vuođđun
ahte
«Snøhvithuksemat sáhtášedje
buktit govdagis váikkuhusaid sámi
guovlluide.Muhto jos huksemat eai čuovo
diehto áigumušaid
mat leat njulgejuvvon sámi servodagaide
buorrin, gártet čuohcamat
mannat heajut beallái ja guoridit sámi árbevirolaš ealáhusaid
nugo eanadoallu, guolástus, boazodoallu,
giehtaduodji ja meahcceávkkástallan».
Sámediggi oaivvildda
ahte dáid beliid nagodivčče
dikšut
«jos ásaha iežas
ekonomálaš vuogádagaid
dahje doarjja sirdojuvvo nannet ja ovdánahttit
sámi giela ja kultuvrra dáid
guovlluin. Maiddái lea vejolaš duohtandahkat
sierra sámi prográmmaid
ja álgagiid dáid guovlluin
dakkár fáttáin
go giella, kulturhistorjá, (musea), duodji, guolástus,
eanadoallu, boazodoallu ja infrastruktuvra».
Sámedikkeráđđi
lea OED:i ovdalis dovddahan fuolastusa Snøhvit-huksema
vejolaš negatiiva čuozahusain.
OED lea bovden Sámedikkeráđi
buktit lasi vuođustusaid oktavuođain
maid ráđđi
oaidná boahtimin Snøhvitráhkadusas
ja movt dat sáhttet čuohcat
sápmelaččaid
eallindiliide.
4.14 Eamiálbmogiid vuoigatvuođat
ja ON:a Eamiálbmotáššiid
bisovaš foruma vuođđudeapmi
Jahkedieđáhusastis
Sámediggi dovddaha č.2..2.10
vuolde «vurdo ahte norgga stáhta
veahkeha dohkoguvlui ahte eamiálbmogiid
vuoigatvuođain almmustuvvá ja
dohkkehuvvo julggástus ovdal jagi 2004
go dalle loahppá ON:a eamiálbmotjahki.»
Norga leamaš álggu
rájis juo mielde ON:a eamiálbmotvuoigatvuođaid
julggástusa lihtodemiin. áirrasgottis
ledje fárus ovddasteaddjit Olgodepartemeanttas,
Gielda- ja guovlodepartementtas ja Sámedikkis.
Julggástusbargu lea njozet ovdánan,
ja ain leat gažaldagat čoavddekeahttát
ovdal-go julggástus sáhttá dohkkehuvvot. Ráđđehus áigu
leat álššagit
mielde duvdimen joatkkabarggu dainna ulbmilin ahte ráđđádallamat
gergejuvvošedje eamiálbmotjagi
(2004) loahpageahčái. Ráđđehus áigu rahčat
danguvlui ahte julggástus nannešii
máilmme eamiálbmogiid
gáhttema. Dán
oktavuođas áigu
ráđđehus
bisuhit lagaš gaskavuođa
nuppiid stáhtaide ja dakko bokte oččodit buoret
ovdáneami julggástusbargguide. Muđui čujuhuvvo čuoggái 16.2.1.
St.dieđáhusas
55 (2000–2001)
Sámepolitihkas.
Ráđđehus
lea bisson alvvalččat
mielde ON:a Eamiálbmotáššiid Bisovaš Foruma ásaheamis.
Foruma vuosttas čoahkkin čađahuvvui 13.–24.05.02,
ja sáhttá dadjot
leamen foruma buresdáhpáhuvvan álgolávkin.
Ovddeš Sámedikkepresideanta
Ole Henrik Magga nammaduvvui jođiheaddjin. Ráđđehus
dáhttu arvagit doarjut Foruma doaimmaid,
daidgaskkas e.e. nugo čállingotteossodaga ásaheami forumii
mii čadnošii ON:a
ekonomálaš ja
sosiála ráddái
New York:ii. Dasalassin hálida ráđđehus rahčat
dohko ahte Bisovaš Foruma ruhtadeapmi manašii
ON:a dábálaš bušeahta
badjel.
4.15 Sámeálbmotfoanda – masson
skuvlejupmi
Dás čájehuvvo
Sámedikki jahkedieđahussii č.
2.4.3 mas Sámediggi guoskkahallá Sámelbmotfoandda.
Sámediggi maiddái gieđahalai
dán ášši oktanaga
jahkedieđahusain. Danne gažaldat
ii leat jahkedieđáhusas mielde.
Dattege Ráđđehus oaidná dárbbašlažžan geahčadit ášši
dán stuorra dikke dieđahusa
oktavuođas.
Masson skuvlejupmi 2. máilmmesoađi áiggi – dovvdolašbuhtádusa
ohcamat
Nuppi máilmmesoađi
vuolde váldojedje hivvodatmeari Finnmárkku ja
Davvi-Romssa skuvllain duiskkaid vuollái. Das
bođii ahte oahpahus loahpahuvvui stuorát
osiin soahteáiggis. Dasgo olu skuvlaviesuin
boldojedje duiskkat go geassádejde, gárttai
oahpahusdilli oppa heittogin maiddái maŋŋá soađi.
Váilevaš oahpahusfálut
oktan danáiggi dárustuhttinpolitihkain,
doalvvui diliid dohko ahte olu sáme- ja
kveanamánát eai
oahppan lohkat eai-ge čállit.
Máŋggas sis leat maŋimuš logijagiid
siste ohcan stáhtas buhtádusa,
nugohčoduvvon vuoiggalašvuohtabuhtádus.
Jagis 1990 divvo searvi
Foreningen for tapt
skolegang under siste verdenskrig (TSSV)
Kárášjogas
ja searvi
Foreningen for utdanningskadelidde
under den andre verdenskrig (USKAV)
Guovdageainnus ovttas
buhtádusohcamuša,
vuođustuvvon dasa ahte sin lahtut leat
massán oahppovejolašvuođaid
nuppi máilmmesoađi áiggi.
Vuoiggalašv.buhtádusa lávdegoddi
ii oaidnán vejolažžan
evttohit ahte sidjiide, 423 olbmo, sáhttá juolluduvvot buhtádus
kollektiiva vuođu mielde. Dattege lávdegoddi
dovddahii ahte muhtimis dáid ohcciin dáidá leat
vouigatvuohta fidnet buhtádusa go veardida
mo su eallindilli gárttai dan geažil
go skuvlema šattai massit soađi áiggi.
Stuoradiggi hilggui vuoiggalašv.buhtadusa ohcamiid
dallego Vuoiggalašv.buhtádusa
lávdegotti árvalus
gieđahallui juovlam. 1991. Stuoradiggi
goitge bivddii ráđđehusa válbmet čielggadusa. Ráđđehus
nammadii bargojoavkku mii buvtii golbma molssaeavttu: iežas ealátlassi
(penšuvdna) álbmotoaju
olggbealde, ovttagear’buhtádus
dahje oahppofálaldat oktan ruhtadoarjagiin.
Ráđđehus čilgii ášši St.dieđáhusas
nr. 42 (1994–95)
Sámedikki
doimmain 1994.
Gielda- ja bargodepartemeanta ii dattetge dorjon
evttohusaid; ovttagearbuhtádus dahje sierra
penšuvdnafállu.
Vuođustussan dasa lei ahte departemeanta
oavildii dákkár čovdosiid
ii sáhte bealuštit
govttolažžan nuppiid
joavkkuid ektui mat maid leat sullasaš dilis,
go dát gárttašii
leat dego veláheapmin sidjiide. Gielddaidlávdegotti
eanádat (eanetlohku) válddii ášši alces
diehtun. Dattege ovddiduvvui oahppofálaldat/kursen
masa addošii ruhtadoarjja. 11 olbmo leat
dán fálu geavahan ávkin.
1966 rájis leat boahtán
su. 300 oktagaslaš ohcama. Soađi
dihtii gillán buhtádusat
(skuvllat giddejuvvon, duiskkat válde skuvlaviesuid
ja internáhtaid iežaset
atnui j.n.a.) ja maiddái dárustuhttima
politihkka. Juohke oktolaš ochamuš lea
gieđahallon ja evttohuvvon galget beahttaluvvot,
dannego lea huksejuvvon daid
vuođđojurdagiid
eavttuiguin mat leat Stuoradikki oktasaš hilguma
duohkin.
Hilgumat leat váidon, ja
ovddiduvvon Stuorradikki ovdii maŋgga stuorradikki
proposišudna mielde, maŋimuš geardde
ođđajagi 15. beaivve
2002:s (Stuorradiggái váidinvuoigatvuohta
lea nohkan). Buot váidalusat leat hilgojuvvon
Stuorradikkis.
Buhtádus vuoiggalašvuođa lávdegoddi čujuha
dasa, go beahttalusákkat vuođustuvvojit,
ahte geavatlaččat
ii atte vahát soađi
geažil dahje dárustuhttinpolitihkka
makkárge vuoigatvuođa oažžut
vuoiggalašvuođa buhtádusa.
Dasalassin čujuha Stuoradiggi dasa ahte
Sámefoandda ásaheapmi duođašta
ahte árv. S. nr. 74 (2001–2002)
Stuoradiggi dál lea dievasin buorrindahkan
maid sápmelažžat gárte
gillát dárustuhttima áigodagas,
nu ahte arvvostallan juohke eaŋkal áššis
vuolgá dás.
Sámeálbmotfoanda (Sámefoanda)
16.6.2000 Stuoradiggi juolludii ru 75 mill. «Sámefondii» dallego
ođasmahtton nášuvnnála
bušeahtta 2000 gieđahallui.
Foandda ulbmilis celkkii finansalávdegotti
eanetlohku ahte foandda vuoittut galget mannat diehto álgagiidda
mat nannejit sámi giela ja kultuvrra. Stuoradikki mearrádus
dadjá ahte foandda ceggen lea oktasaš buhtádus
vahágiid ja eahpevuoiggalašvuođa
ovddas maid dárustuhttin lea buktán
sámiide.
Stuoradiggi doarjjui ráđđehusa
evttohusa ahte foandda vuoittut eai galgga mannat oktolas buhtádemiide,
oainne árv. S. nr. 5 (2001–2002).
Movt Sámediggi gieđahallá Sámefoandda
Njuolggadusevttohusa álgga meannuduvvui Sámedikki
dievasčoahkkimis 30.05.02 gos diggi mearredii
vuostáiváldit foandda
muhto fal dušše
soabadeami vuosttas ceahkkin ja stáhta
ja sámiid gaskavuođa
ođasmahttimin. Eaktun dása
leat e.e.
Stáhta ovttas
Sámedikkiin vuolgaha johtui doaimma hábmet
ođđa ovttasbargovugiid
ja álgagiid sámiide
Ráđđehus álggaha barggu čoavdit ášši; olbmot
geat nuppi máilmmesoađi geažil
gárte oahppovahága gillát
Sámedikki eanádat
ii hálit addit foandda vuoittu oktolaš buhtádusaide.
Ráđđehus áigu geahčadit
ođđasit ášši
ja dili mii dál lea šaddan,
ja árvvoštit movt dás
sáhtášii gávdnat
vejolažžan doahttalit Sámedikki
mearrádusa.