7.4 Sis-Finnmárku
Gielddakomitea dáhtui Evttohusas S.nr. 110
(2002–2003) ahte ráđđehus Finnmárkku
ja Davvi-Tromssa doaibmasonačielggadeami barggu
oktavuođas čilge doaibmabijuid maiguin
nannešii Sis-Finnmárkku eallineavttuid
dili. Doppe jerrojuvvo ee. man muddui eallindási-indikáhtorat
ekonomalaš diliid birra barggolašvuođa
oktavuođas sohpet sámi servodaga
kultuvrralaš beliid árvvoštallamiin.
Ráđđehus lea seammás
ožžon áigái
doaimmaid mat nannejit ealáhusaid ja barggolašvuođa
Sis-Finnmárkkus:
Lasihuvvon vearrogeasus boazodoalus (kap. 7.2)
Sis-Finnmárkku diggegotti ásaheapmi
(kap. 9.7)
Tromssa ja Finnmárkku biebmobearráigeahču
kantuvrra ásaheapmi Guovdageidnui, vrd. St.prp. nr. 1
Tillegg nr. 8 (2002–2003) (
Sd.
prp. nr. 1, Lasáhus nr. 8 (2002–2003))
kap. 5.3.1.
Álgoálbmotvuoigatvuođaid
gelbbolašvuođa-guovddáža ásaheapmi
Guovdageaidnui
Boazodoalu resurssaguovddáža ásaheapmi
Čujuhuvvo maiddái St.dieđáhussii
nr. 33 (2001–2002) kap. 18.5.2 ja Sis-Finnmárkku
Ovddidanfitnodaga, SFO (Indre Finnmark Utviklingsselskap, IFU) ásaheapmái. Porsáŋggu, Kárášjoga,
Deanu ja Unjárgga gielddat ásahedje
Sis-Finnmárkku Ovddidanfitnodaga AS cuoŋománu
24. beaivvi 2002. Fitnodat lea doaibma- ja ovddidanruđaid
ožžon Gielda- ja guovludepartementtas, gielddain,
Finnmárkku fylkkagielddas ja Sámedikkis.
SFO váldodoaibma lea ovdánahttit
girjás ja gánnáhahtti
ealáhusdoaimmaid Sis-Finnmárkkus.
SFO ásahii 4.9.2003 Sis-Finnmárkku
Investerenfitnodaga (SFI) (Indre Finnmark Investeringsselskap, IFI).
Investerenfitnodaga ásaheapmi lea mielde čoavdime
muhtumiid dain hástalusain maid Sis-Finnmárkku
ealáhusdoaimmat deaivvidit. Dat lea mielde buorideame vejolaš
gánnáhahtti fitnodagaid iežaskapitáladili, seammás
go kapitála laktojuvvo gelbbolašvuhtii
ja fierpmádagaide aktiiva eaiggáduššama
ja stivrejumi bokte. Seammás hukse dat fierpmádagaid
ja strategalaš guimmešvuođaid
guovllu ealáhusaiguin.
7.4.1 Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma
Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma
lea čilgejuvvon ee. St.dieđáhusas
nr. 55 (2000–2001) kap. 14.1.2. Prográmma
ulbmilin lei unnidit boazologu ja sirdit bargofámuid eará
fidnuide.
Nuppástuhttinprográmma álgo
sisdoallu loahpahuvvui 1998–1999 jahkemolsumis. Gaskaboddosaš áigodagas
1999/2000 jođihuvvui erenoamaš
nuppástuhttinbargu ovdal go sirdojuvvui dábálaš
doaibmabidjoortnegiidda. Norut NIBR Finnmárku lea
Gielda- ja guovludepartementta ovddas evalueren Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma. Nuppástuhttinprográmma
ulbmilin lei ovdánahttit ealáhusdoaimmaid
ja bargosajiid, nannet oahppovejolašvuođaid
ja gelbbolašvuođa, ja jođihit
doaimmaid mat veahkehit ovttaskas olbmuid nuppástuhttimii
dain suohkaniin maidda boazodoalu nuppástusat erenoamážit čuhce.
Nuppástuhttinprográmma ii dáidde
dagahan daid bohtosiid maid livččii
sáhttán vuordit, ja dál
lea deaŧalaš ahte evaluerma bohtosat
ja vásáhusat bohtet buorrin guovllu positiiva
ovdáneapmái.
Nuppástuhttinprográmma lei eanemus ávkin
nuorra olbmuide geain ledje čielga oahppoáigumušat.
Stuorámus nuppástuhttinhástalusaid
deaividedje vuorrasit olbmot geat álo leat leamaš
boazodoalus.
Norut NIBR čujuha ahte Nuppástihttinprográmma
lea čađahuvvon áigodagas goas
máŋgga servodatsuorggis ledje stuora
rievdadusat, ja nu lea váttis earuhit nuppástuhttinprográmma váikkuhusaid
eará servodatrievdamiid váikkuhusain.
Seammás go sámi hálddahuslaš
suorgi ja ásahushuksejupmi lea ovdánan, de
leat Suodjalusas leamaš stuora nuppástumit,
ja oahpahussuorggis ges leat leamaš deaŧalaš ođastusat.
Muhtun konklušuvnnat raporttas:
Ovttasbargu suohkaniid gaskka lea buorránan
ja dan olis lea ee. ásahuvvon oktasaš ealáhusfitnodat.
Bealit atnet nuoraidáššiid áŋgiruššama buorren.
Namuhuvvo maiddái ahte UniReg Sis-Finnmárku čađahuvvui
buriid bohtosiiguin ja dan olis lea ee. EasyConnect fitnodat AS boahtán áigái Kárášjogas.
Gielddaid nuppástuhttinfoanddaid (ealáhusfoanddaid)
doarjagiid bokte lea leamaš gaskamearálaččat
38 ođđaásaheami
juohke jagi.
Boazodoalloealáhusa ja ealáhusa
olbmuid dáfus leat leamaš unnit
nuppástumit go Nuppástuhttinprográmma rámmaplána
lei jurddašan. Liikká lea rievdadeapmi addán
buoret ekonomalaš eavttuid sidjiide geat báhce ealáhussii.
Dan 101 doalus mat heite, leat 62 fas álggahan boazodoalu.
Doaibmabijut «Oahpahusa ja gelbbolašvuođa
loktema» oktavuođas čájehit
ahte Sis-Finnmárkkus lea oahppodássi loktanan
nuppástuhttináigodagas. Vuosttažettiin
leat nissonolbmot váldán alit oahpu,
ja dát lea ain eanet ovdánan nuppástuhttináigodagas.
«Eallindásiáŋgiruššama» váldoulbmil
lei sihkkarastit eallindási ja dienasvuođu
gaskaboddosaš áigodagas, sidjiide
geaidda boazodoalu nuppástuhttin guoskkai. Sii geaidda nuppástuhttináigodat
lei ávkkálaččamus,
leat olbmot geain ledje čielga oahppoáigumušat. Muhtun
muddui leat dát olbmot geain ovdalaččas
lei joatkkaoahppu, ja sáhtte nuppástuhttináigodagas
váldit alit oahpu, ja muhtun muddui sii geat válde fágaoahpu
joatkkaskuvladásis, dahje geat leat mannan viidáseappot
alit ohppui. Dát leat eanas leamaš nuorra
olbmot.
Nuppástuhttima hástalusat
leat leamaš stuorámusat sidjiide geat
ledje boazodoallit, erenoamážit
vuoras boazodoalliide. Sidjiide leat molssaeaktun leamaš
boarrásiidruhta, bargguhisvuođaruhta, lápmásiid
oadju dahje ođđasis álgit
boazodollui. Eanandoallodepartementta juolludan nuppástuhttinbálká
lea leamaš deaŧalaš
sihkarvuohtan doalahit vissis eallindási nuppástuhttináigodagas.