Sámedikke doaibma jagis 2002

7.4 Sis-Finnmárku

Gielddakomitea dáhtui Evttohusas S.nr. 110 (2002–2003) ahte ráđđehus Finnmárkku ja Davvi-Tromssa doaibmasonačielggadeami barggu oktavuođas čilge doaibmabijuid maiguin nannešii Sis-Finnmárkku eallineavttuid dili. Doppe jerrojuvvo ee. man muddui eallindási-indikáhtorat ekonomalaš diliid birra barggolašvuođa oktavuođas sohpet sámi servodaga kultuvrralaš beliid árvvoštallamiin.

Ráđđehus lea seammás ožžon áigái doaimmaid mat nannejit ealáhusaid ja barggolašvuođa Sis-Finnmárkkus:

• Lasihuvvon vearrogeasus boazodoalus (kap. 7.2)

• Sis-Finnmárkku diggegotti ásaheapmi (kap. 9.7)

• Tromssa ja Finnmárkku biebmobearráigeahču kantuvrra ásaheapmi Guovdageidnui, vrd. St.prp. nr. 1 Tillegg nr. 8 (2002–2003) ( Sd. prp. nr. 1, Lasáhus nr. 8 (2002–2003)) kap. 5.3.1.

• Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođa-guovddáža ásaheapmi Guovdageaidnui

• Boazodoalu resurssaguovddáža ásaheapmi

Čujuhuvvo maiddái St.dieđáhussii nr. 33 (2001–2002) kap. 18.5.2 ja Sis-Finnmárkku Ovddidanfitnodaga, SFO (Indre Finnmark Utviklingsselskap, IFU) ásaheapmái. Porsáŋggu, Kárášjoga, Deanu ja Unjárgga gielddat ásahedje Sis-Finnmárkku Ovddidanfitnodaga AS cuoŋománu 24. beaivvi 2002. Fitnodat lea doaibma- ja ovddidanruđaid ožžon Gielda- ja guovludepartementtas, gielddain, Finnmárkku fylkkagielddas ja Sámedikkis. SFO váldodoaibma lea ovdánahttit girjás ja gánnáhahtti ealáhusdoaimmaid Sis-Finnmárkkus.

SFO ásahii 4.9.2003 Sis-Finnmárkku Investerenfitnodaga (SFI) (Indre Finnmark Investeringsselskap, IFI). Investerenfitnodaga ásaheapmi lea mielde čoavdime muhtumiid dain hástalusain maid Sis-Finnmárkku ealáhusdoaimmat deaivvidit. Dat lea mielde buorideame vejolaš gánnáhahtti fitnodagaid iežaskapitáladili, seammás go kapitála laktojuvvo gelbbolašvuhtii ja fierpmádagaide aktiiva eaiggáduššama ja stivrejumi bokte. Seammás hukse dat fierpmádagaid ja strategalaš guimmešvuođaid guovllu ealáhusaiguin.

7.4.1 Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma

Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma lea čilgejuvvon ee. St.dieđáhusas nr. 55 (2000–2001) kap. 14.1.2. Prográmma ulbmilin lei unnidit boazologu ja sirdit bargofámuid eará fidnuide.

Nuppástuhttinprográmma álgo sisdoallu loahpahuvvui 1998–1999 jahkemolsumis. Gaskaboddosaš áigodagas 1999/2000 jođihuvvui erenoamaš nuppástuhttinbargu ovdal go sirdojuvvui dábálaš doaibmabidjoortnegiidda. Norut NIBR Finnmárku lea Gielda- ja guovludepartementta ovddas evalueren Sis-Finnmárkku nuppástuhttinprográmma. Nuppástuhttinprográmma ulbmilin lei ovdánahttit ealáhusdoaimmaid ja bargosajiid, nannet oahppovejolašvuođaid ja gelbbolašvuođa, ja jođihit doaimmaid mat veahkehit ovttaskas olbmuid nuppástuhttimii dain suohkaniin maidda boazodoalu nuppástusat erenoamážit čuhce.

Nuppástuhttinprográmma ii dáidde dagahan daid bohtosiid maid livččii sáhttán vuordit, ja dál lea deaŧalaš ahte evaluerma bohtosat ja vásáhusat bohtet buorrin guovllu positiiva ovdáneapmái.

Nuppástuhttinprográmma lei eanemus ávkin nuorra olbmuide geain ledje čielga oahppoáigumušat. Stuorámus nuppástuhttinhástalusaid deaividedje vuorrasit olbmot geat álo leat leamaš boazodoalus.

Norut NIBR čujuha ahte Nuppástihttinprográmma lea čađahuvvon áigodagas goas máŋgga servodatsuorggis ledje stuora rievdadusat, ja nu lea váttis earuhit nuppástuhttinprográmma váikkuhusaid eará servodatrievdamiid váikkuhusain. Seammás go sámi hálddahuslaš suorgi ja ásahushuksejupmi lea ovdánan, de leat Suodjalusas leamaš stuora nuppástumit, ja oahpahussuorggis ges leat leamaš deaŧalaš ođastusat.

Muhtun konklušuvnnat raporttas:

• Ovttasbargu suohkaniid gaskka lea buorránan ja dan olis lea ee. ásahuvvon oktasaš ealáhusfitnodat. Bealit atnet nuoraidáššiid áŋgiruššama buorren. Namuhuvvo maiddái ahte UniReg Sis-Finnmárku čađahuvvui buriid bohtosiiguin ja dan olis lea ee. EasyConnect fitnodat AS boahtán áigái Kárášjogas. Gielddaid nuppástuhttinfoanddaid (ealáhusfoanddaid) doarjagiid bokte lea leamaš gaskamearálaččat 38 ođđaásaheami juohke jagi.

• Boazodoalloealáhusa ja ealáhusa olbmuid dáfus leat leamaš unnit nuppástumit go Nuppástuhttinprográmma rámmaplána lei jurddašan. Liikká lea rievdadeapmi addán buoret ekonomalaš eavttuid sidjiide geat báhce ealáhussii. Dan 101 doalus mat heite, leat 62 fas álggahan boazodoalu.

• Doaibmabijut «Oahpahusa ja gelbbolašvuođa loktema» oktavuođas čájehit ahte Sis-Finnmárkkus lea oahppodássi loktanan nuppástuhttináigodagas. Vuosttažettiin leat nissonolbmot váldán alit oahpu, ja dát lea ain eanet ovdánan nuppástuhttináigodagas.

• «Eallindásiáŋgiruššama» váldoulbmil lei sihkkarastit eallindási ja dienasvuođu gaskaboddosaš áigodagas, sidjiide geaidda boazodoalu nuppástuhttin guoskkai. Sii geaidda nuppástuhttináigodat lei ávkkálaččamus, leat olbmot geain ledje čielga oahppoáigumušat. Muhtun muddui leat dát olbmot geain ovdalaččas lei joatkkaoahppu, ja sáhtte nuppástuhttináigodagas váldit alit oahpu, ja muhtun muddui sii geat válde fágaoahpu joatkkaskuvladásis, dahje geat leat mannan viidáseappot alit ohppui. Dát leat eanas leamaš nuorra olbmot.

• Nuppástuhttima hástalusat leat leamaš stuorámusat sidjiide geat ledje boazodoallit, erenoamážit vuoras boazodoalliide. Sidjiide leat molssaeaktun leamaš boarrásiidruhta, bargguhisvuođaruhta, lápmásiid oadju dahje ođđasis álgit boazodollui. Eanandoallodepartementta juolludan nuppástuhttinbálká lea leamaš deaŧalaš sihkarvuohtan doalahit vissis eallindási nuppástuhttináigodagas.