1.2.4.1 Sámegiella
Sámegiella lea muhtun guovlluin hui sakka áitojuvvon.
Sámediggi lea vuoruhan sámegiela
ovddideami, ealáskuhttima ja suodjaleami bajimužžii
iežas ulbmiliiguin. Danne lea guovddáš
mihttomearrin ahte sámi giellabargu galgá
nannejuvvot, ealáskuhttojuvvot ja ovddiduvvot buot giellaguovlluin.
Mihttomearrin lea ahte sáme- ja dárogiella
galgaba šaddat ovttaárvosaš
giellan. Stuorra hástalusat maid ovddabealde leat sámegiela
nannema, ealáskuhttima ja ovddideami ektui gáibidit
ahte Stuorradiggi lasiha mealgat juolludusaid giellabargui.
Sámi giellaguovddážat leat
okta máŋgga doaibmabijus dán
mihttomeari ollašuhttimis. Giellaguovddážat
galget doaibmat dakkár arenan gos sámegiella hállojuvvo,
gullo ja oidno, ja dasto doaibmat guovllu resursaguovddážin. Sámediggi áigu
joatkit bargguin eanet giellaguovddážiid ásahemiin.
Sámelága bokte lea sámiide
Norggas sihkkarastojuvvon vuoigatvuohta geavahit sámegiela. Sámelága
giellanjuolggadusat leat dál doaibman 1992 rájes,
ja dál lea dárbu evalueret njuolggadusaid,
nu ahte dat heivehuvvojit dáláš
dillái ja riikkaidgaskasaš giellamearrádusaide.
Stáhtalaš doarjja almmolaš
hálddašeapmái, ja ovttaskas
individaid vuoigatvuohta geavahit sámegiela, lea
ráddjejuvvon guđa gildii. Ovttaskas
olbmuid vuoigatvuođaid sámelága
ja rávisolbmuidoahpahuslága ektui ferte
gozihit maiddái olggobealde dan guovllu mii dál
gohčoduvvo sámegiela hálddašanguovlun
sámelága giellanjuolggadusaid mielde.
Sámediggi leage danne váldán álgaga
ahte viiddidit dán hálddašanguovllu
ja dat gáibida ruhtarámmaid nannema
guovttegielalašvuhtii.
1999/2000 čađahii Sámi
giellaráđđi iskkadeami
1
movt almmolaš orgánat čuvvot sámelága
giellanjuolggadusaid. Iskkadeapmi čájeha
ahte lea dárbu nannet sámegiela hálddahus-
ja áššemeannudangiellan
almmolaš orgánain.
Sámegiella galgá šaddat
sámegielagiid gulahallangiellan buot dásiin.
Dát gáibida ahte skuvla váldá
atnui sámegiela fágaoahpahussii
nu ahte mánát ja nuorat šaddet oadjebassan
sámegielain fágagiellan, ja fágatearpmat šaddetge
de lunddolaš oassin oahpahusas. Dáinna
lágiin galgá sámegiella
ovddiduvvot iešbirgejeadddji servodatgiellan.
Sámi tearpmabargu ja sámi báikenamaid čohkken
ja registreren lea dehálaš sámegiela suodjaleapmái
ja ovdánahttimii. Dát guoská
maiddái sámi olbmonamaide. Jos sámegiela galgá
sáhttit geavahit aktiivvalaš gaskaoapmin
fágalaš oktavuođas,
de fertejit sámi tearpmat ja báikenamat
lea olamuttos buot geavaheaddjiide servodagas. Sámedikki sátnebáŋkku
ferte ođasmahttit ja ovddidit nu ahte doppe leat buot
sámegiellajoavkkuid ja suopmaniid sánit
ja tearpmat, ja danne dat ferte ovddiduvvot oktasaš
reaidun riikarájiid rastá.
Sámegiel báikenamaid ferte bidjat
oidnosii ja álgit almmolaččat
daid geavahit. Go dán mihttomeari galgá
juksat, de fertejit guovddáš eiseválddit ovttasráđiid
Sámedikkiin, aktiivvalaččat
juohkit dieđuid gielddaide, fylkkagielddaide ja earáide.
Kultur- ja girkodepartemeantta báikenammaevaluerenbarggus,
fertejit čuolbmačilgehusat mat čatnasit
máŋggagielat nammageavaheapmái
Norggas árvvoštallojuvvot sierra,
ja viidát oktavuođas go maid dán
rádjai lea dahkkojuvvon.
1.2.4.2 Diehtojuohkin ja bibliotehkabálvalusat
Elektrovnnalaš bálvalusaid ovddideapmi
Sámedikki doaimma rámmaid siskkobealde
gáibida viehka ollu resurssaid ja áŋgiruššama.
Bajimuš mihttomearri gulahallan- ja bálvalanpolitihkas
lea ahte buktit bálvalusaid olamuddui neahtas elektrovnnalaš
ja birrajándorrabas hálddašeami
bokte. Dát ferte čuovvoluvvot juolludusaiguin
doaibmabijuide mat bohtet barggu geažil mii lea jođus,
go ráhkaduvvo strategiija DGT váste
ja elektrovnnalaš bálvalusaid váste
Sámedikkis.
Gielddain ja fylkkagielddain lea ovddasvástádus
ovddidit bibliotehkabálvalusaid buot iežas
geavaheaddjiid váste. Stuorámus hástalussan
lea sihkkarastit gelbbolašvuođa,
resurssaid ja dáhtu ovddidit bibliotehkabálvalusaid sámi álbmogii.
Go galgá ovddidit viidáset Sámi
sierrabibliotehka «bibliotehkaid bibliotehkan»,
mas lea gelbbolašvuohta ja resurssat daid várás
geat ohcalit sámi bibliotehkabálvalusaid,
de ferte vuoruhit bajás ođđa
ja internehttii vuođđuduvvon bibliotehkavuogádaga.
Dát lea hui dehálaš
sámi girjjálašvuođa
olamuddui buktimis, go eambogat sáhttet diŋgot girjjiid
neahta bokte. Go bibliotehka háliida hukset vuođđogirječoahkádusa
ja eará gálduid bibliotehka sámi
geavaheaddjiid váste, de ferte ásahuvvot
dán várás sierra
doarjjaortnet.
Sámi girjebussiid ásaheapmi lea
dehálaš oassi muđui
nu váilevaš sámi
bibliotehkabálvalusas. Dehálaš bibliotehkabálvalusaid
buorideames sámi geavaheaddjiid váste,
lea maiddái sámi girjebussiid ruhtadeami
sihkkarastin guovlluin gos ássan lea bieđgguid
ja gos leat hástalusat gulahallama dáfus.