2.4 Oahpahus ja dutkan
Oahpahuslága vuođul lea sámi
ohppiin individuálalaš riekti sámegiel
oahpahussii sihke vuođđoskuvllas
ja joatkkaoahpahusas. Dán rievtti ferte viiddidit
nu ahte oahpahus
sámegillii
šaddá individuálalaš
riektin sámi mánáide.
Deaŧalaš lea maiddái
ahte Oahpahus- ja dutkandepartemeanta ovttas Sámedikkiin ovdánahttá
sámi oahppoplánaid mat čuvvot
oppa vuođđooahpahusa, ja plánaid áigeguovdilis
sámi fágain ja oahppofágain.
Gáiddusoahpahus lea áidna molssaeaktu
sámi mánáide ja
nuoraide ollu osiin riikkas. Dát lea ođđa
oahpahusmálle mii gáibida ođđa
oahpponeavvuid. Lea dárbbašlaš čielggadit
gáiddusoahpahusa dili ja molssaevttolaš
oahpu ekonomalaš eavttuid. Sámediggi
bivdá Ráđđehusa
veahkehit ahte ásahuvvo bissovaš
ortnet sihke davvi-, julev- ja oarjelsámegiel gáiddusoahpahusfálaldahkii.
Bargu ođastit vuođđooahpahusa
oahppoplánaid lea jođus. Leat nammaduvvon
ovcci oahppoplánajoavkku, mas leat mielde oahpaheaddjit
ja eará fágaolbmot davvi-, julev-
ja oarjelsámi guovlluin. Oahppoplánajoavkkut
galget geargat iežaset evttohusaiguin ođđajagimánus
2005:s Dasto sáddejuvvojit oahppoplánaevttohusat
gulaskuddamii. Plána mielde galgá ođđa
oahppoplánaid ráhkadeapmi joatkkaoahpahusa
nuppi ceahkkái álggahuvvot miessemánus
2005:s ja joatkkaoahpahusa 3. ceahkkái ja fitnodaga
oahpahussii álggahuvvot ođđajagimánus
2006:s.
2.4.1 Oahpponeavvoráhkadeapmi
Vai vuoigatvuođat sámegiel oahpahussii
galget šaddat duohtan, de ferte earret eará
oahpponeavvodilli buorránit mealgat. Oahpponeavvuid ráhkadeami ovddasvástádus
gullá lágádusaide
ja eará oahpponeavvobuvttadeddjiide, Sámedikki
rolla fas lea plánet, stivret prošeavtta bajitdási
ja juohkit ruđaid. Ruđaid leat juohkán
Sámi oahpponeavvuid ráhkadeami
strategalaš plána 2001–2005
vuođul,
muhto Sámediggi lea ožžon
unnit ekonomalaš resurssaid jahkásaččat
go maid plána eaktuda.
Oahpponeavvut davvisámegielas ja davvisámegillii
leat leamaš eanemusat vuoruhuvvon. Lea deaŧalaš
lasihit oahpponeavvobuvttadeami maiddái oarjel- ja
julevsámi skuvllaid ja mánáidgárddiid váste.
Danin berre lágádusaid ja eará
oahpponeavvoráhkadeddjiid ávžžuhit
bidjat návccaid oarjel-ja julevsámi
prošeavttaide. Galgá maiddái
dihtomielalaččat láhčit
sámi digitála oahpporesurssaid nannema ovdánahttima
maid sáhttá geavahit davvi-, julev-
ja oarjelsámi gáiddusoahpahusas.
Sámedikki stipeandaortnet sámi
studeanttaide geat váldet oahpponeavvopedagogihka
joatkkaoahpu, lea lasihan gelbbolaš oahpponeavvobuvttadeddjiid.
Dán sámediggeáigodagas
leat gárvvistuvvon 149 oahpponeavvu mat leat juohkásan čuovvovaččat: mánáidgárdi
13 oahpponeavvu, vuođđoskuvla davvisámegiella
62, vuođđoskuvla julevsámegiella
20, vuođđoskuvla oarjelsámigiella
9, joatkkaoahpahus 10, DGT 14 ja erenoamášpedagogihkka
21 oahpponeavvu. Sámedikkis leat 14 miljon ruvnno
várrejuvvon foanddas álggahuvvon
oahpponeavvuid gárvvisteapmái. Sámi oahpponeavvuid
2002–2005 strategalaš plána
geahčadeami oktavuođas áigu
Sámediggi álggahit doaibmabijuid
hoahpuhan dihte oahpponeavvoprošeavttaid gárvvisteami.
2.4.2 Erenoamášpedagogihkka
Ain lea stuora dárbu erenoamážit
láhččojuvvon oahpponeavvuide sámegillii,
ja erenoamážit galgá
bidjat návccaid ovdánahttit oahpponeavvuid
joatkkaoahpahussii ja matematihkas buot cehkiin. Ferte maiddái
leat ulbmilin oažžut ovdánahttojuvvot
multidoaimmalaš oahpponeavvuid, muhto eaktun jus dan
galgá sáhttit čađahit,
lea ahte ekonomalaš rámmat lasihuvvojit.
Sámediggi lea dohkkehan ođđa
plána erenoamášpedagogalaš
gelbbolašvuođaloktemii. Ođđa
plánaáigodat lea 2004–2006,
ja plána čalmmustahttá
lohkan- ja čállinváttuid
ja guovttegielalašvuođa julev- ja oarjelsámi
guovlluin ja Lulli-Romssa ja davit Nordlándda guovlluin.
Gelbbolašvuođalokten galgá leat
prošeaktahámis ja leat báikái
gullevaš báikkálaš ovdáneami
ja báikkálaš dárbbuid
vuođul. Prošeaktaovttasteaddji lea
virgáibiddjon prošektii. Sámedikkis
lea leamaš álggahanseminára
Bådåddjos gelbbolašvuođaloktenplána čađaheami
birra.
2.4.3 Prošeavttat
Sámediggi oassálastá
muhtin našuvnnalaš prošeavttain
skuvlaovdáneami dáfus. Sámedikki
rolla dain lea váldit vuhtii sámi mánáid
ja nuoraid beroštumiid ja váikkuhit
sin geat dahket mearrádusaid skuvlasuorggis váldit
ovddasvástádusa maiddái
sámi mánáid skuvlaárgabeaivvis.
Prošeavttaid ferte joatkit ja dat fertejit buktit
bissovaš rievdadusaid nu ahte skuvla nagoda váldit
vuhtii sámi mánáid
dárbbuid. Suohkaniid ja skuvllaid ferte movttiidahttit
váldit vuhtii ja viidáset fievrridit
gelbbolašvuođa maid sii leat háhkan prošeavttaid
bokte.
5-jagi
lohkan- ja čállinprošektii
mii
loahpahuvvo 2005 giđa, oassálastet
gávcci skuvlla viđa suohkanis mat
gullet sámegiela hálddašanguvlui.
Movttiidahttin dihte sámi servodaga, sámi
mánáid ja nuoraid lohkat, de lea áibbas
dárbbašlaš ahte
sámi girjjálašvuohta
lea gávdnomis ja lea hui deaŧalaš
ahte sámegielat almmuhemiid lea álki gávdnat.
Lea maid jođus
reálafágalaš
prošeakta.
Ulbmilin sámi servodahkii
lea nannet oppalaččat reálafágaid
gelbbolašvuođa, muhto erenoamážit
ohppiin/studeanttain ja oahpaheddjiin ja eambbogiid oččodit
váldit reálafága
oahpuid.
Árvoprošeavtta
bokte
leat juhkkojuvvon ruđat «sámi árvodoaibmabijuide» sihke
Finnmárkku, Romssa, Nordlándda,
Davvi-Trøndelága ja Lulli- Trøndelága
skuvllaide.
Dárbu lea farggamusat válljet maiddái
muhtin sámi vuođđo-
ja joatkkaskuvllaid ovdamearkaskuvlan mat sáhttet čájehit
movt sii systemáhtalaččat
leat bargan ovddidit kvalitehta skuvllas ja mat sáhttet iežaset
vásihusaiguin veahkehit eará skuvllaid
iešguđet bargomálliiguin. Ávžžuhit
Stáhtalaš oahppohálddahusa
válljet maiddái muhtin sámi
skuvllaid ovdamearkaskuvlan.
2.4.4 Joatkkaoahpahus
Joatkkaoahpu barggut čađahuvvojit
ovttasbarggu bokte joatkkaskuvllaiguin ja fylkkagielddaiguin. Finnmárkku
fylkkagielddas lea áigumuššiehtadus
sámi joatkkaskuvllaiguin sámegieloahpahusa
dáfus, fievrridit gelbbolašvuođa
DGT bokte. Dát addá vejolašvuođa
sámi ohppiide buot joatkkaskuvllain riikkas oažžut sámegieloahpu.
433 oahppi joatkkaskuvllain geain lea sámegiella
fágan, leat ožžon
giellamovttiidahttinstipeandda.
Sámediggi lea dohkkehan
Duodji
ja design
oahppoplána guovttejagaš geahččaleapmin
2004 čavčča rajes
Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvllas. Ovttas Finnmarkku
ja Romssa fylkkagielddaiguin leat almmuhan bálkádoarjaga
10 duodjefidnooahppái. Áššeoasálaččat
leat álggahan prošeavtta heivehit
fidnoohppiide oahpahusa duodjefitnodagain ja oažžun
dihte eambbo oahpahalliid.
Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas
lea ohcan Sámedikkis ahte
Sámi mátkeealáhusa
geahččalanplána
dohkkehuvvo oahpposuorgin.
3-jagáš prošeavttas «Sámi
kulturmáhttu Romssa joatkkaskuvllain» lea
ulbmil ahte «ii oktage oahppi galgga geargat joatkkaskuvllas
nu ahte ii leat vuđolaš máhttu sámi
dilálašvuođaid birra».
Prošeakta čađahuvvo
Ráissa joatkkaskuvllas, Skániid
joatkkaskuvllas ja Sjøvegan joatkkaskuvllas.
Julevsámi ohppiid joatkkaoahpahusas ii leat dál
oahpahusfálaldat mii lea heivehuvvon julevsámi
ohppiid giela, duogáža ja eavttuid
ektui. Dát sáhttá máŋgga
dilis dagahit ahte skuvlamokta unnu ja ahte guovllu sámi
oahppit heitet gaskan skuvllas. Dát dagaha negatiiva váikkuhusaid
sidjiide geaidda dát gullá ja julevsámi
servodahkii mii dárbbaša gelbbolaš
olbmuid iešguđet oktavuođain. Seammás
eksaminerejuvvojit oahppit vuođđoskuvllas
geain lea leamaš julevsámegiel oahpahus
ja buot oahpahus julevsámegillii ja geain lea julevsámegiella
eatnigiellan/vuosttašgiellan. Go sii bohtet
joatkkaskuvlii de eai leat ásahuvvon dohkálaš
joatkkaoahpahusfálaldagat mat váldet
vuhtii julevsámi ohppiid dárbbuid oažžut
sámegiel ja sámegillii oahpahusa
vuosttašgiellan. Deaŧalaš
lea ahte Nordlándda fylkkagielda ásaha julevsámi
joatkkaoahpahusfálaldaga mii sisttisdoallá
sihke dábálašfágalaš
ja fidnofágalaš oahpposuorgefálaldagaid
main julevsámi giella ja eará sámigullevaš fágat
ja fálaldagat galget ovttaiduvvon oassin goappašiid
surggiid oahpahusfálaldagain.
2.4.5 Gelbbolašvuođaovdáneapmi
Sámediggi juohká stipeanddaid mat
galget váikkuhit gelbbolašvuođaloktema
muhtin fágasurggiin. 2004:s lea Sámediggi juohkán
7 stipeandda erenoamášpedagogihkkii,
9 stipeandda oahpponeavvopedagogihkkii, 9 erenoamáš
láhččojuvvon oahpponeavvoprošeavttaide, ja
ruđaid erenoamášpedagogalaš
suorggi 3 geahččalan- ja ovdánahttinprošektii.
2.4.6 Sámi alit oahppu ja dutkan
Sámediggi lea leamaš fárus
proseassas sirdit Sámi Instituhta (SI) Davviriikkalaš
Ministarráđis Norgga Oahpahus- ja duktandepartementii.
SI šattai sierra fágalaš
ovttadahkan Sámi allaskuvllas 2005 rájes. Šiehtadallamiid
maŋŋil gaskal Davviriikkalaš
Ministarráđi ja Norgga, Suoma ja
Ruoŧa beale sámedikkiid, leat bealálaččat vuolláičállán áigumuššiehtadusa
SI boahttevaš organiseremis. Stuoradiggi berre bargat
dan ala ahte Sámi allaskuvla bajásdássejuvvo dieđalaš
allaskuvlan dál go ožžot
mihá viidábut fágaprofiilla
dan sivas go Sámi Instituhtta šaddá
oassin allaskuvllas. Sámediggi lea deattuhan Ráđđehusa
guovdu Oahpahus- ja dutkandepartemeantta bokte ahte ođđa
dieđavistti huksenálggaheapmi Guovdageainnus
ferte álggahuvvot maŋimustá
Statsbygg dieđihan áigemearrái 2007:s, áinnas
ovddiduvvo 2006:ii jos lea vejolaš.
Sámediggi lea ávžžuhan
ahte
Sámi dutkanprográmma
galgá
jotkojuvvot eanet go dan vihtta jagi mii álggos
lei jurddašuvvon, ja lea ávžžuhan
ahte galgá lasihit dutkanruđaid
maid prográmma hálddaša. Áiggi
mielde berre ásahit davviriikkalaš sámi
dutkanráđi mii sáhttá
sihkkarastit sámi dutkama boahtteáiggis.
Sámediggi lea Ráđđehusa
ektui ovddidan ahte berre ásahuvvot sierra sámi
dutkanehtalaš komitea.
Ráđđehus berre láhčit
dili nu ahte sáhttá bidjat eanet návccaid
oarjelsámi dutkamii, erenoamážit
giela dáfus, sihkkarastin dihte oarjelsámegiela boahtteáiggi.
Sámi oahppoásahusain galgá
dutkan- ja ovdánahttinbarggu vuoruhit mii váikkuha
sámi mánáid oahpahussii,
sámi oahpaheaddjiohppui ja joatkkaoahpahusfálaldahkii.