2.4 Resursaláhkaaddin/vuoigatvuođat
Sámediggi oaivvilda ahte resursaláhkaaddima
bajimuš prinsihpat galget dávistit
Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide dan
ektui go sámit lea eamiálbmot. Sámedikki
oaidnu lea ahte Norga ferte ollašuhttit
dáid geatnegasvuođaid
dainna lágiin ahte heiveha njuolggadusaid
maiguin sihkkarastojuvvo sámiid resursageavahanvejolašvuohta,
ja duohta searvan ja mieldemearrideapmi resursahálddašeames,
ja dasto heiveha áššemeannudannjuolggadusaid
nu ahte sámi beroštumiid
sihkkarastin gozihuvvo ja deattuhuvvo láhkaaddima mearrádusproseassain.
Dasa lassin ferte resursahálddašeami vuođđudit
lagašvuođa- ja
sorjjasvuođaprinsihppii vai sámi ávnnaslaš kulturvuođđu
sihkkarastojuvvo.
Sámediggi lea 2005:s buktán
gulaskuddancealkámuša
guovtti stuorra láhkaguorahallamii. Dát
leat čielggadus evttohusain ođđa luonddušláddjivuođaláhkii
ja čielggadus evttohusain ođđa
mearraresursaláhkii. Sámediggi
vuordá ahte dát
guorahallamat čuovvoluvvojit ráđđehusas ráđđádallamiid
bokte Sámedikkiin. Dát
guoská maiddái
eará deaŧalaš resursalágaide
nugo minerálaláhkii
ja plána- ja huksenláhkii.
Bondevik II ráđđehus ovddidii
giđđat 2005 Odeldikki
prp. 99 (2004 – 2005) forslag til revisjon
av reindriftsloven (boazodoallolága ođasmahttinevttohus).
Láhkaevttohus ráhkaduvvui
ráđđádalakeahttá Sámedikkiin,
ja evttohusas ii lean ollislaččat árvvoštallojuvvon
boazodoalu organiseren ekonomalaš, ekologalaš ja
kultuvrralaš ceavzilisvuođa
ektui. Stuorradiggi maŋidii Odeldikki prp.
99 (2004 – 2005) meannudeami. Sámediggi
ja Stoltenberg ráđđehus
leat soahpan evttohit ođasmahttit boazodoallolága NAČ 2001:35 «Forslag
til endring i reindriftsloven» (boazodoallolága
ođasmahttinevttohusa) vuođul.
Dát galgá dahkkojuvvot
ráđđádallamiid
bokte. Sámediggi áigu meannudit
loahpalaš Odeldikki proposišuvdnaárvalusa
ja geahččat ahte
sáhttá go doarjut
láhkaevttohusa. Sámediggi oaidná hirbmat deaŧalažžan
ahte dát láhkabargu
vuoruhuvvo ja ahte ođđa
láhkaevttohus sáhttá ovddiduvvot
lagaš boahtteáiggis.
Sámediggi áigu čujuhit
dasa ahte bargu mii dál lea ovddiduvvon
lea bistán mearehis guhká.
Boazodoalloláhkalávdegotti
evttohus ođđa
boazodoallolága ektui ovddiduvvui juo 2001:s.
Sámediggi oaivvilda ahte jos Sámediggi árat livččii
váldojuvvon mielde láhkabargui
de proseassa livččii
mannan johtileappot.
Sámediggi oaivvilda ahte lassin láhkarievdadusaide
nugo namuhuvvon bajábealde, ferte boazodoalloláhka jođáneamos
lági mielde ollislaččat
ođasmahttojuvvot. Dán
barggus ferte earret eará areálaášši
ja oktavuohta eará meahccegeavaheaddjiide
leat mielde.
Sámi ealáhusaide
ja servodateallimii lea váttisvuohtan go
vuoigatvuođaid beassá oastit
ja vuovdit kommersiála márkanis.
Dakkár vuoigatvuođat
leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin, bivdofatnasiid vuovdin
oktan eriiguin ja guohtuneatnamiid geavahanvuoigatvuođaid
vuovdin ovdamearkka dihtii bieggamillopárkkaide.
Sámediggi bivdá ahte
vuhtiiválddidettiin boahttevaš servodatovdáneami, čielggaduvvojit vejolašvuođat gáržžidit
dán vuoigatvuođamárkana,
ja nu sihkkarastit sámi servodahkii dohkálaš ekonomalaš ja
kultuvrralaš ovdáneami.
Dálá dilli čájeha
ahte fargga sáhttá geavvat
nu ahte sámi servodat massá dáid
vuoigatvuođaid.
2.4.1 Finnmárkoláhka
Finnmárkoláhka
lea leamaš okta dain deaŧaleamos áššiin
Sámedikkis 2005:s. Bargu dáinna áššiin
lea gáibidan hui ollu politihkalaš ja
fágalaš resurssaid
Sámedikkis. Stuorradikki ja Sámedikki
gaskasaš ođđaolahusproseassa
bokte justiisalávdegottiin ráđđádallamiin
ja justiisalávdegotti árvalusa
Sámedikki dievasčoahkkima
meannudeami bokte, šattai láhka
maid Sámediggi sáhtii
doarjut. Stuorradiggi mearridii lága geassemánu
17. b. 2005. Gielda- ja guovlodepartemeanta lea oktavuođa bokte
Sámedikkiin ráhkadan
sirdináigenjuolggadusaid Finnmárkkuopmodahkii
mat gustojit 01.01.06 rájes gitta dassážii
go eanaareálat Stáhtavuvddiin
sirdojuvvojit Finnmárkkuopmodahkii jagi
2006 nuppi jahkenjealljehasa loahpas.
Guolástus- ja riddodepartemeantta ja Sámedikki
gaskka leamaš oktavuohta dainna áigumušain
ahte čielggadit sámiid
ja earáid guolástanvuoigatvuođaid
mearas olggobealde Finnmárkku. Ovttamielalašvuohta
lea das ahte ráđđádallat dákkár
mandáhta. Sámediggi
eaktuda ahte Guolástus- ja riddodepartemeanta
vuoruha dán barggu vai dat ovdána
nu mo Stuorradiggi lea eaktudan.
Diehtojuohkin lága birra lea maiddái
deattuhuvvon 2005:s. Sámediggái
lea leamaš deaŧalaš ahte
diehtojuohkinbargu lea ollislaš. 2005:s álggahuvvui
diehtojuohkinprošeakta ja prošektii
nammaduvvui hálddahuslaš stivrenjoavku.
Stivrenjoavkkus leat lahtut Sámedikkis,
Finnmárkku fylkkagielddas, Gielda- ja guovlodepartemeanttas
ja Justiisadepartemeanttas.
2.4.2 Areálasuodjaleapmi ja suodjalanplánat
Sámi guovlluin leat jođus
ollu suodjalanproseassat. Sámediggi lea
jearran Birasgáhttendepartemeanttas oaivila sámi
guovlluid suodjalanproseassaid njuolggadusevttohussii. Birasgáhttendepartemeanta
lei lohpidan vástidit johtilit. Dattetge dieđihii
Birasgáhttendepartemeanta ahte vástádus
ii boađe ovdal go bagadus oppalaš ráđđádallanprosedyraid čuovvoleami
váste lea ráhkaduvvon.
Beroškeahttá das
de lea 2005:s dieđihuvvon ahte álggahuvvojit
ođđa suodjalanplánat
ja hálddašanplánaid ráhkadeapmi.
Sámediggi lea cuiggodan dan garrasit ja
lea bivdán birasgáhttenministtara
fuolahit dan ahte eai álggahuvvo ođđa plánaproseassat
ovdal go lea ásahuvvon ovttamielalašvuohta
sámi guovlluid suodjalanproseassaid njuolggadusaid
ektui.
Sámediggi lea dohkkehan dan ahte čađahuvvojit ráđđádallamat Birasgáhttendepartemeanttain čađahuvvon
gulaskuddanproseassaid vuođul, daid suodjalanplánaid ektui
mat álggahuvvojedje ovdal ráđđádallanprosedyraid
ja ovdal go sámi guovlluid suodjalanproseassaid
njuolggadusat mearriduvvojedje.
Sámediggi lea 2005:s fas bargagoahtán
Meavkki ja Arvenjárgga áššiin
maid Suodjalus áiggošii
laktit oktii. Stuorradiggi bijai eaktun Meavkki ja Arvenjárgga báhčinguovlluid
laktimis dan ahte bealit mat gusket boazodollui galge čovdojuvvot.
Dát eavttut eai leat dán rádjai čovdojuvvon.
Jos báhčinguovlu
laktojuvvo oktii árvaluvvon plánaid
mielde, de rihkkojuvvojit álbmotrievtti
prinsihpat. Stáhtas lea ovddasvástádus sámi
vuoigatvuođain areálasuodjaleami
oktavuođas ja ealáhusbargit
eai okto galgga dárbbašit
guoddit ovddasvástádusa
das rievttálaččat
eaige politihkalaččat
ge. Sámediggi oaidná ahte
barggus sámi vuoigatvuođaid
sihkkarastimiin sámi álbmoga
váste lea Suodjalusa huksenplánaášši
Meavkki ja Arvenjárgga guovllus hui deaŧalaš prinsihpalaš ášši.
Sámediggi áigu
ráđđádallamiid
bokte Ráđđehusain bargat
dan ala ahte ceavzilis boazodoalu vuođđu
Meavkki ja Arvenjárgga guovllus sihkkarastojuvvo álbmotrievtti
mearrádusaid siskkobealde boahtteáiggis.
Suodjalusa doaibma ferte organiserejuvvot nu ahte sámi
kultuvrra ja boazodoalu ávnnaslaš kulturvuođđu
ii billistuvvo.
Sámediggi lea ovdal jearahan ja ain
jearaha ollislaš váikkuhusčielggadeami
ja fylkkaid plánaid ovdalgo dáid
oktavuođas addojuvvojit konsešuvnnat
hukset bieggamillopárkkaid ja vuođđostruktuvrra.
Dát ii leat dahkkojuvvon. Maid ii gávdno
doarvái dutkanvuođđu
oaidnit makkár váikkuhusat
bieggamillopárkkain leat boazodollui. Sámediggi
gáibida ahte eai álggahuvvo
viiddis huksenprošeavttat ovdal go leat čađahuvvon ráđđádallamat Sámedikkiin.
2.4.3 Olju ja gássa
Sámi álbmot
lea maid stáhtavuođđudeaddji álbmot
Norggas. Dat go Norgga stáhta dál
stivre Barentsábi čhcevulošresurssaid
ferte áddejuvvot nu ahte dat lea boađus
das go stáhta lea vuođđuduvvon
guovtti álbmoga eatnamiid ala, sápmelaččaid
ja norgalaččaid.
Jos eai dohkkehuvvo sámi vuoigatvuođat ođđa
resurssaid geavaheapmái guovlluin mat historjjálaččat
leat bidjan njuolga vuođu ássamii
ja eallinvuohkái, de dalle váldojuvvo sámiin
eret maiddái vuoigatvuohta stivret sin
iežaset eallinvuogi ja ekonomalaš ovdáneami
ILO-konvenšuvnna nr 169 eamiálbmotrievtti mielde.
Oljo- ja gássaresurssat olggobealde sámi
guovlluid buvttihit erenoamáš álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sámi álbmoga
guovdu. Dát ja oljo- ja gássadoaimmat
davveoarje Ruoššas
bidjet erenoamáš gáibádusaid operáhtoriidda,
fievrrideaddjiide ja stáhtaide. Sámediggi
lea 2005:s bargan erenoamážit
dan ala ahte oažžut
gulahallama Statoil:in eamiálbmotvuoigatvuođaid
ektui sihke Norggas ja eará riikkain.
Áiggiid čađa
lea luondduriggodagaid ávkkástallan leamaš sámi ássama
ja eallinvuogi vuođđun.
Dáid vuoigatvuođaid
ferte dohkkehit lágaid olis.Oljjuin ja
gássain ávkkástallan
lea oalle ođđa
doaibma riikka davviguovlluin. Eiseválddit
leat geatnegahttojuvvon ásahit eamiálbmotfoandda
masa galgá biddjojuvvot oassi vuoittus buotlágan
oljo-, gássa- ja minerálariggodagaiguin ávkkástallamis
sámi guovlluin. Foanda galgá geavahuvvot
sámi servodatovddideapmái
olles Norggas iige galgga leat ráddjevuvvon geográfalaččat
daidda sámi guovlluide gos dát
luondduriggodagat leat. Eamiálbmotfoandda galgá maid
sáhttit geavahit eamiálbmogiid
servodatovddideapmái Barentsábi
nuortta bealde.
Dasa lassin lea Sámediggi erenoamážit čájehan beroštumi
ahte buot fanastrafihkka, offshoredoaibma ja buot industriija prošeavttat davvi
mearraguovluin fertejit čuovvut daid čavgaseamos birasgáibádusaid,
garra dálkkádatbeliid
ja guovlluid raššivuođa
geažil.
2.4.4 Boazoguohtunkonvenšuvdna
1997 norgga-ruoŧa boazoguohtonkonvenšuvdnaárvalus,
mii galgá boahtit 1972 konvenšuvnna
sadjái ovddiduvvui 2001:s. Norgga ja Ruoŧa ráđđehusat
nammadedje goabbáge šiehtadallandelegašuvnna,
ja šiehtadallamat ođđa
rájárastá boazodoallokonvenšuvnna hárrái álggahuvvojedje
2003:s. Šiehtadallandelegašuvdna
lei váldoáššis
ovttaoaivilis ollu prinsihpaid ja ortnegiid ektui ođđa
konvenšuvnnas, muhto eai lean ovttaoaivilis
rájárastá boazodoalu
geografalaš muddemis. Šiehtadallandelegašuvdna
heaittihuvvui giđđat
2005. Ovttamielalašvuođa
váiluma geažil
lea Ruoŧŧa dieđihan
ahte dat miessemánu 1. b. 2005 rájes
bidjá 1751 mannosaš Lappekodicilla
vuođđun muddemiidda.
Norga lea mearridan ođđa
lága, mii doaibmá dassážii
go ođđa konvenšuvdna
gárvvistuvvo, ja dat galgá gaskaboddosaččat
muddet Ruoŧa beale bohccuid guođohemiid
Norggas.
Norga ja Ruoŧŧa
bođiiga ovttaoaivilii suoidnemánus
2005 mandáhtaevttohusa hárrái ahte álggahit
fas ođđasis šiehtadallat
boazoguohtonkonvenšuvnna. Ođđa šiehtadallanlávdegotti mandáhta
siskkilda sámedikkiid ja boazodoalloorganisašuvnnaid goappašiin
riikkain. Juovlamánus 2005 álggahuvvojedje
fas šiehtadallamat ođđa
norgga-ruoŧa boazoguohtonkonvenšuvnna hárrái.
Juovlamánus 2005 jotkojuvvojedje fas Norgga-Ruoŧa
boazoguohtunkonvenšuvnna šiehtadallamat. Sámedikkis
leat vuordámušat dasa
ahte barggu boađusin šaddet dohkálaš ja
johtilis čovdosat.
2.4.5 Boraspiret
Sámediggi lea ožžon
nammadanválddi guovllulaš boraspirelávdegottiide
dakkár guovlluin gos leat sámi
ealáhusberoštumit.
Sámediggi lea dovddahan eahpádusa
daidda alla boraspiremáddodatmihtuide sámi ássanguovlluin,
gos leat sihke birrajagi guohtumat bohccuide ja geasseguohtun sávzzaide.
Massinlogut leat dássidat ja hui stuorrát,
ja muhtun guovlluin maiddái stuorrumin.
Jus galggaš leat vejolaš Stuorradikki
eavttuid ollašuhttit, de ferte geavahit
ollu ruđaid registremiidda ja vuogádatovddideapmái
stuorra boraspiriid riikkalaš gozihanprográmmas
(Det nasjonal overvåkningsprogrammet for store rovdyr). Viidáseappot
ferte geavahit ollu ruđaid eastadandoaimmaide,
ja ferte hukset vuogádaga das mo ja man
ollu boraspiriid bivdit. Stuorát massin
borapiriid geažil mieddisbuktá ahte
sihke eanadoalu ja boazodoalu ceavzinvejolašvuohta hedjona.
Dát ealáhusat
leat hui rašit daid iešguđet
biologalaš ja ekonomalaš rievdamiid
ektui maid massin boraspiriid geažil dagaha.
Lea ágga jearrat ii go riikkalaš boraspirepolitihkka
rihko álbmotrievtti.
Ovddit ráđđehus
(Bondevik II ráđđehus) álggahii
láhkaásahusrievdadanproseassaid
mat buvttihit stuorra negatiivvalaš rievdadusaid
dáláš buhtadusnjuolggadusaide.
Sámediggi lea addán
cealkámuša ođđa
boraspirebuhtadusa láhkaásahusevttohussii
mii guoská šibihiidda
ja bohccuide. Sámediggi ii hálit
fuonidit dáláš buhtadusortnega
ii ge leat ovttaoaivilis váldosiskiluša
ektui mii evttohuvvo láhkaásahusas. Sámediggi
lea ilus go ođđa ráđđehus
Soria-Moria julggaštusa bokte hilgu ođđa buhtadanortnetevttohusa.
Sámediggi ferte oažžut váikkuhanfámu
bajimuš dási boraspirepolitihkkii
mii guoská sámi
guovlluide. Nugo ortnet dál lea, de ii
dávis dat stáhta
geatnegasvuođaide ahte ráđđádallat eamiálbmogiin áššiin mat
gusket sidjiide ILO-konvenšuvnna nr 169
mielde, eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid
hárrái iešmearrideaddji
riikkain, ii ge dat dávis ráđđádallanšiehtadussii
ge.