2.4 Lappekodisilla 1800-logus
Davviriikkaid stáhtarievttálaš dilli
rievddai ollu 1800-logu álggogeahčen, Napoleonsođiid
oktavuođas. Suopma sirrejuvvui Ruoŧas
jagis 1809, ja šattai de Ruošša
cára vuollásaš stuorraoaivugasvuohtan.
Jagi maŋŋil gessojuvvui ođđa
rádjá gaskal Ruoŧa ja Suoma.
Norga beasai eret Danmárkku vuollásašvuođas
jagis 1814, ja bággejuvvui Ruoŧa vuollásažžan.
Stáhtapolitihkalaš nuppástuvvamat
mat dáhpáhuvve, eai almmatge oro váikkuhan
sámi luondduvalljodagaid geavaheapmái, riikarájáid rastá.
Dát guoskkai earret eará Suoma beallái
ja Norgga beallái čáláhallan
boazosápmelaččaid johtimii vuotnaguovlluide
ja Romssa ja Finnmárkku riddoguovlluide geasset, ja davvisuoma
vuovdeeatnamiidda dálvet. Oktasaš sámi
luossabivdoortnegat Deanu čázádagas,
ja eará oktasaš valljodatgeavaheapmi – geasseorohagat, šibihiid
guohtuneatnamat, murren- ja láddjenvuoigatvuođat – eaige rievdaduvvon.
Davimus guovllu Suoma beali sámit jotke maiddái
mearrabivdduineaset lagamus vuonain Norgga bealde, erenoamážit
Várjavuonas.
Dát rájáidrasttideaddji valljodatgeavaheapmi
lei nu nanus ahte 1820-logu loahpas mearriduvvojedje seammalágan
njuolggadusat Norggas ja Suomas, mat gustojedje sámiid
girkolaš bálvalusaide go sii ledje
ránnjáriikkas.
Dallege, go Norgga stáhtarievttálaš dilli rievddai
jagis 1814, eai bohciidan jearaldagat Lappekodisilla mearrádusaide
Norgga ja Ruoŧa gaskavuođaid
hárrái. Boazosápmelaččat
johte ain guovtti riikka rájá rastá,
nugo sii álo ledje dahkan, ja nu mo Lappekodisilla dan
sihkkarasttii.
Smávit báikkálaš soahpameahttunvuođat Norgga
ja Suoma rájá alde mielddisbukte ahte lappekodisilla
hámolaš stáhtus šattai áigeguovdilis
gažaldahkan gaskal Norgga (Ruoŧa) ja
Suoma (Ruošša) birrasiid
jagi 1830. Boađus šattai negatiivvalažžan.
Máŋggaid šiehtadallamiid
maŋŋá gilddii Ruošša-Suopma
jagis 1852 rájáidrasttideaddji boazodoallojohtimiid.
Ruoŧŧa-Norga čuovvolii
dakkaviđe dán mearrádusa,
ja gilddii seammas olgoriikkalaččaid (suoma riikkavulosaččaid)
mearrabivddu ja fuođđobivddu Norgga
eatnamiin. Muhto – ii oktage áššeoasálaš loahpahan
hámolaččat lappekodisilla soahpamuššan.
Rádjagiddejumi oktavuođas 1852s
vásihedje guovllu sápmelaččat
ahte duođas gávdnui riikkarádjá.
Ii lean šat vejolaš heivehit
ealáhusaid, doaimmahit boazodoalu, nugo livččii
ekologalaččat rievttamus masa ekologiija lei bidjan
vuđđosa.
Rádjágiddejupmi čuozai qarrasit olles
Davvikalohta boazodoallovuogádagaide, ja mielddisbuvttii
stuorra rievdamiid, doaluid heaittihemiid ja johtingeainnuid rievdademiid
guhkes áiggid čađa ja viiddis
guovllus. —albmáičuohcci dán govas
lei go stuorra boazosámi joavku fárrii Guovdageainnus
Ruoŧabeale Gárasavvonii 1850-logus.