3.4 Norgalaš riektenjuolggadusat
Gárgedeapmi Norggas sámiid rievttálaš dili
hárrái lea eanaš válganan čielggadusaid
geažil maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
ja Sámi kulturlávdegoddi adde 1980-jagiid mielde.
Gárgedeapmi lea maiddái váikkuhan eamiálbmotrievttálaš duovdaga
riikkaidgaskasaš gárgedeapmái.
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
ja Sámi kulturlávdegotti čielggadusat
atne vuođđun sámepolitihkalaš oainnu
mii dovddastii ahte norgalaš eiseválddiin lea
ovddasvástádus váfistit sámi
servodateallima ja kultuvrra láhkamearrádusaid
ja eará doaibmabijuid veagas. Maiddái adnojuvvui
vuođđun ahte dákkár
positiiva doaibmabijut leat dárbbašlaččat váfistit
ahte sámit galget sáhttit seailluhit kultuvrralaš iešlágiset
ja bissut sierra álbmogin maiddái boahtteáiggis.
Ráđđehus ja Stuorradiggi guorrasedje
dán vuođđooidnui.
Láhkamearrádusat main lea erenoamáš mearkkašupmi
norgalaš sámepolitihkkii leat:
Vuođđolága § 110
a
Sámeláhka (Láhka geassemánu
12. 1987 nr. 56 Sámedikki ja eará sámi
vuoigatvuođaid hárrái birra)
Olmmošvuoigatvuođaláhka
(Láhka miessemánu 21. 1999 nr. 30 olmmošvuoigatvuođaid
dili birra norgalaš rievttis)
Oahpahusláhka (Láhka geassemánu
17. 1998 nr. 61 vuođđoskuvlla
ja joatkkaoahpahusa birra), vrd. máinnašumiin
kapihttalis 10
Boazodoalloláhka (Láhka geassemánu
9. 1978 nr. 49 boazodoalu birra), vrd. máinnašumiin kapihttalis
14
3.4.1 Vuođđolága
paragráfa 110a
Vuođđolága paragráfa
110a lohká:
«Stáhta eiseválddit leat
geatnegahttojuvvon láhčit dilálašvuođaid
nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá seailluhit
ja ovddidit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima.»
Vuođđolága §:s
110a lea sullasaš sisdoallu go artihkkalis 27
ON-konvenšuvnnas siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra. Vuođđoláhkapragráfa
lea bajit riektenjuolggadus mii ásaha prinsihpalaš njuolggadusaid
norgalaš sámepolitihkkii beroškeahttá lonuheaddji
ráđđehusaid oainnus.
Paragráfa ii leat dušše «gudnemearrádus»,
muhto bajit njuolggadus mas lea beroštupmi ja mearkkašupmi
juohke áidna hálddahusorgánii mii oažžu
sámi čuolbmabidjamiid gieđahallamii (vrd.
maiddái st. dieđ. nr. 41 (1996–97)
Norgga sámepolitihka birra, s 12).
Vuođđoláhkamearrádusa
ovdabargguid oktavuođas (Innst. S. nr. 147
(1987–88)) deattastii Stuorradikki olgoriikka- ja konstitušuvdnakomitea
maid dat mearkkaša go eiseválddit «eanemus
allaáiggálaš ja geatnegahtti hámis
maid min riekteortnet dovdá», leat dohkkehan ja
geassán čuvvosiid dan duohta dilálašvuođas
ahte Norgga historjjá čađa
lea gávdnon sierra sámi álbmotjoavku
min riikkas. Seamma oaidnoguottut geardduhuvvojedje stuorradiggedigaštallamis
vuođđoláhkaparagráfa birra
(St. tid. 1987–88, s 3026).
Dáinna paragráfain leat norgalaš eiseválddit mearridan
rievttálaš, politihkalaš ja
morálalaš geatnegašvuođa
láhčit dilálašvuođaid
nu ahte sámit ieža galget sáhttit váfistit
ja váikkuhit sámi servodaga gárgedeami.
Paragráfa addá sámiide alcceset árjjálaš rolla
beroštusaideaset áimmahuššama
hárrái. Vuođđoláhkaparagráfa lea
hábmejuvvon sihke suodjalusa ja gárgedeami dihtii.
3.4.2 Sámeláhka
Sámeláhka addá eanet konkrehta sisdoalu
bajit prinsihpaide maid Vuođđolága § 110a ásaha. Láhka
addá mearrádusaid Sámedikki birra, dán vuolde
maiddái Sámedikki bargoduovdaga ja válddi,
Sámedikki válggaid ja Sámedikki hálddahusa
birra. Sámedikki bargoduovdda lea buot áššit
maid diggi ieš atná deaŧalažžan
sámi álbmotjovkui. Sámelága
ovdabargguin deattuhuvvui sakka ahte Sámedikki váldi
galggai gárgeduvvot dikki iežas áddejumi
mielde ja oppalaš servodatoainnu mielde sámiid
sajádaga hárrái Norggas. Láhka
dadjá dasa lassin ahte eará almmolaš orgánat
berrejit addit Sámediggái vejolašvuođa buktit
cealkámuša ovdal go dahket mearrádusaid áššiin
dikki bargoduovdagis.
Sámeláhka oaččui juovlamánu
21. 1990 lasáhusa sámegiela geavaheami birra,
sámelága giellanjuolggadusaid. Sámegiella
ja sámelága giellanjuolggadusat máinnašuvvojit
kapihttalis 7.
3.4.3 Olmmošvuoigatvuođaláhka
Lágas miessemánu 21. 1999 nr. 30 olmmošvuoigatvuođaid
dili nannema birra norgalaš rievttis (olmmošvuoigatvuođaláhka)
addojuvvui earret eará ON-konvenšuvdnii
siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra 1966 stáhtus norgalaš láhkan,
vrd. olmmošvuoigatvuođalága §:in
2. Dat máksá ahte artihkal 27 veahádagaid
vuoigatvuođaid birra lea sajádat norgalaš láhkan.
Konvenšuvnna mearrádusat galget vuostálasvuođadilis
mannat ovddabeallái eará norgalaš lága,
vrd. §:in 3. Olmmošvuoigatvuođalágas čuovvu
ahte juos norgalaš duopmostuollu gávnnaheš ahte
norgalaš láhka lea vuostálaga
artihkkaliin 27, de ferte láhka čáhkket.
Ráđđehus atná almmatge
ahte galgá olu ovdal go diekkár dilli sáhttá šaddat,
earret eará dasgo artihkal 27 sakka lea leamaš oaivadusgáldun
sihke Vuođđolága §:i
110a ja sámeláhkii, ja ahte dát deasttat
leat áimmahuššojuvvon maŋŋelaš láhkamearrádusain.
Olmmošvuoigatvuođalága
ulbmilin lea nannet olmmošvuoigatvuođaid
dili norgalaš rievttis, vrd. §:in 1.
Dát hámuhus deattasta ahte olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnain
mat eai inkorporerejuvvo
1
, galget adnojuvvot hui dettolaš riektegáldun.
Dát gusto earret eará ILO-soahpamuššii
nr. 169. Stuorradikki justiisakomitea čujuhii
ahte vuđolaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnaid
láhkanannemiin váfistuvvojit olmmošvuoigatvuođat
ollásit adnojuvvojit vuođđun
norgalaš duopmostuoluin, vrd. Innst. O. nr. 51
(1998–99).