4 Sámedikki váldi ja iešmearrideami
doaba
4.1 Duogáš
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
oaččui 1980 earret eará mandáhttan čielggadit
leago dárbu ja leago ulbmillaš vuođđudit álbmotválljejuvvon, ovddasteaddji
orgána sámiide Norggas. Lávdegoddi gávnnahii
ahte lei dárbu diekkár orgánii, mas galggai
leat váldodahkamuššan
addit Norgga sámi álbmotjovkui oktasaš foruma
gos ságaškuššet
sámi áššiin
ja hábmejit sámepolitihka. Lávdegotti árvvoštallan
lei ahte dát lei dárbbašlaš earret
eará vái váfistuvvo váikkuhanfápmu
ja oassálastin mearridanproseassaide. Lassin oaivvildii
lávdegoddi ahte go gávdno álbmotválljejuvvon
orgána mii lea sámi veahkadaga sátneguoddi,
de dahká dat álkibun guovddáš eiseválddiide
dahkat lobálaš
1
mearrádusaid sámepolitihkalaš duovdagis.
Sámedikki válddi hárrái ovdehii
lávdegoddi ahte diggi galgá sáhttit váldit
ovdan buot lágan áššiid
main adnojuvvo leamen vásedin mearkkašupmi
sámi veahkadahkii. Lávdegoddi deattuhii ahte Sámedikki
mearridanváldi «…ii (berre) mearriduvvot
agibeaivái, muhto galgá sáhttit gárgeduvvot
orgána iežas ipmárdusa ja dábálaš servodatoainnu
mielde sámi veahkadaga sajádaga hárrái
Norggas» (vrd. NA— 1984: 18). Stuorradikki justiisakomitea
guorrasii dása.
Sámedikki ja stáhta sámepolitihka lobálašvuohta
lea sorjavaš earret eará das ahte Sámedikki
oassálastin mearridanproseassaide válganahttá váikkuhanfámu
mearrádusaid bohtosii. Dán oktavuođas
lea doaba iešmearrideapmi gessojuvvon sámepolitihkalaš digaštallamii máŋgga
jagi čađa, earret eará deaŧalaš rámmaáššegirjjiin
Sámedikkis. Dán duogážin lea ahte
doaba iešmearrideapmi geavahuvvo riikkaidgaskasaččat,
earret eará guovtti ON-konvenšuvnnas
1966:s siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
ja ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid
birra. Doaba lea maiddái geavahuvvon artihkkalis
3 ON-deklarašuvnna evttohusas eamiálbmogiid
vuoigatvuođaid birra.
ON:a olmmošvuoigatvuođakomitea
bivddii, golggotmánus 1999, Norgga raporteret eamiálbmogiid
birra artihkkala 1 vuolde álbmogiid vuoigatvuođa
birra iešmearrideapmái konvenšuvnnas
siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra. Stáhtat eai leat dássážii
raporteren eamiálbmogiid birra, eai dán artihkkala
vuolde eaige ON-konvenšuvnna vuolde ekonomalaš, sosiála
ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid
birra. Raporteren lea dássážii addojuvvon
artihkkala 27 vuolde, mii čielgasit siskkilda veahádagaid.
Norga áigu árvvoštallat dán ávžžuhusa
iežas čuovvovaš raportta oktavuođas,
mii sáddejuvvo ovdal golggotmánu 1. 2004.
Sámedikki vuođđudeami
rájes 1989 lea dáhpáhuvvan jotkkolaš proseassa
addit sámiide lasi váikkuhanfámu Sámedikki
nannemiin ovddasvástideaddji orgánan sámi
servodaga gárgedeamis. Máŋga
politihkalaš mearrádusa maŋimuš 10–15
jagis lea dahkan vuđđosa ođđasisvirkkosmahttit
ja viidáseappot gárgedit sámi giela,
kultuvrra ja servodateallima. Sámiid vuoigatvuođalaš stáhtusa
nannen vuođđolága
bokte 1988, sámelága mearrideapmi 1987, Sámedikki
vuođđudeapmi 1989 ja ILO-soahpamuša
nr. 169 nannen 1990, lea erenoamážit
veahkehan sámiid oažžut eanet duođalaš váikkuhanfámu
servodatdilálašvuođaide
mat gusket sidjiide. Báikenammalágas (Lov mai
18. 1990 nr. 11 om stadnamn/Láhka miessemánu
18. 1990 nr. 11 báikenamaid birra) ja sámelaga
giellakapihttalis, mii maiddái mearriduvvui 1990, lea dáid
lassin leamaš stuorra kultuvrralaš mearkkašupmi.
Oahpahusláhka (Lov 17. juli 1998 nr. 61
om grunnskolen og vidaregåande opplæringa/Láhka
suoidnemánu 17. 1998 nr. 61 vuođđoskuvlla
ja joatkkaoahpahusa birra) addá Sámediggái
láhkaásahusválddi sámi oahpahussii
skuvllas.
Sámediggi atná Sámediggeplánas
1998–2001 áigodahkii vuolggasadjin ahte sámit
leat sierra álbmot – eamiálbmot mas lea
gullevašvuohta guvlui. Sámediggeplánas čuoččuhuvvo
ahte álbmogiid vuoigatvuohta iešmearrideapmái
lea riikkaidgaskasaččat dohkkehuvvon prinsihppa,
man ON:a miellahttoriikkat leat geatnegahttojuvvon ovddidit ja suodjalit.
Daddjojuvvo maiddái ahte nugo earáge eamiálbmogat
miehtá máilmmi oaivvildit sámit ahte
vuoigatvuohta iešmearrideapmái maiddái gusto
máilmmi eamiálbmogiidda, ja ahte máilmmeservodat
danne ferte dan dohkkehit.
Sámediggeplánas lea iešmearrideapmi meroštallojuvvon «oktasaš vuoigatvuohtan mearridit
iežas boahtteáiggi badjel». Maiddái daddjojuvvo
ahte «Vuoigatvuohta iešmearrideapmái
(maiddái) mearkkaša … vuoigatvuođa
addit mearridanvuoigatvuođa Sámedikki
beales. Dat máksá ahte leat sámit ieža,
iige stáhta, geat mearridit makkár servodatduovdagiid
badjel sámi álbmogis galgá leat stivrejupmi,
ráđđejupmi ja hálddaheapmi».
Sámedikki jahkedieđáhusas
jagi 2000 ovddas deattasta Sámediggi ahte «eamiálbmogiid
vuoigatvuohta iešmearrideapmái gusto buot
servodatduovdagiin, nugo dahká buot eará álbmogiidda».
Mii gusto siterejuvvon hámuhemiide dás bajábealde,
de ii leat Sámediggi dovddahan makkár oaivila
dat konkrehtalaččat bidjá daidda. Ráđđehus
atná ahte oassi dáid juksanmeriin leat osohahkii
hui viidát ja sáhttet dulkojuvvot dego eai leat
makkárge ráddjehusat iešmearridanvuoigatvuođas.
Danne ráđđehus
ii sáhte daidda mieđihit.
Ráđđehusa oainnu
mielde fertejit Sámedikki juksanmearit gehččojuvvot
proseassan mii doaibmá ovttas servodatgárgedemiin
muđui. Ráđđehus
oaivvilda ahte lea rivttes lahkaneapmi dán gažaldahkii
navdit ahte eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa
sisdoallu ja teorehtalaš vuođus
gárgeduvvá áiggi vuollái, muhto
ahte dás beroškeahttá lea
sáhka iešmearridanvuoigatvuođas
dálá, sorjjasmeahttun stáhtaid rámmaid
siskkabealde.
Ráđđehus oaidná dárbbu – maiddái
ON:a olmmošvuoigatvuođakomitea ávžžuhusa vuođul
ahte Norga galgá raporteret sámiid ja iešmearrideami
birra – ságaškuššat Sámedikkiin,
ja háliidage bovdet dialogii. Dialoga ulbmilin berre leat
stuorát čielggasvuođa oažžun das
maid Sámediggi oaivvilda iešmearridandoahpagiin.
Juksanmearrin ferte leat vealtat boasttuáddejumiin ja oažžut čielga,
meannudanvugiid dákkár gažaldagaid ságaškuššamii.
Ráđđehus háliida
mearkkašit ahte diehtá ahte Sámedikki
gieđahaladettiin dan makkár viidodat
iešmearrideamis berre leat, maiddái
lea leamaš unnitlohku mas lea leamaš veaháš eará lahkaneapmi
gažaldahkii, go masa dás lea refererejuvvon.
4.2 Dárkileappot iešmearrideami doahpaga
birra
Doaba iešmearrideapmi lea čielggatkeahtes álbmotrievttálaš doaba.
Doahpaga árbevirolaš dulkojupmi
lea ahte dat gusto álbmogiidda mearkkašumiin
«veahkadat mii ássá dihto
eanaguovlluid (stáhtaid) siskkabealde»
,
iige álbmogiidda mearkkašumiin
«etnalaš joavku»
.
Danne lea iešmearrideapmi árbevirolaččat
assosierejuvvon eretkoloniseremiin ja vuollástuvvon stáhtaid
vuoigatvuođain iehčanasvuhtii.
«Álbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa» jurdda
lea álggus vuolgán 1700-jagiid jurddašeamis «álbmotsorjjasmeahttunvuođaprinsihpas».
ON-lihttu nanne artihkkalis 1 ja artihkkalis 55 «prinsihpa álbmogiid
ovttalágáš vuoigatvuođa
ja iešmearrideami birra». ON-lihtu
artihkkalis 1 lea maiddái olmmošvuoigatvuođaide
addojuvvon suodji, dasgo nannejuvvo ahte ON galgá oažžut
rádjui riikkaidgaskasaš ovttasbarggu
mii ovddida ja movttiidahttá olmmošvuoigatvuođaid árvvusatnima
ja vuđolaš luđolašvuođaid
buohkaide.
Dalle go Máilmmejulggaštus olmmošvuoigatvuođaid
birra 1948 šiehtadallojuvvui ovdan, eai lean
ON:a miellahttoriikkat válbmašat viidáseappot
gárgedit prinsihpa «álbmogiid ovttalágáš vuoigatvuođa
ja iešmearrideami birra» nugo dan gávdná ON-lihtus.
Danne eai gávdno čujuhusat prinsihppii Máilmmejulggaštusas
olmmošvuoigatvuođaid birra.
iehtadaladettiin ovdan ON-konvenšuvnna siviila
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra 1966 ja ON-konvenšuvnna ekonomalaš,
sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid
birra 1966, loktejuvvui gažaldat fas áššin.
Vuoigatvuohta iešmearrideapmái,
nugo dat lea nannejuvvon guovtti ON-konvenšuvnnas 1966,
ráddjejuvvo viiddis geavaheami ektui mii «prinsihpas álbmogiid
ovttalágáš vuoigatvuođa ja
iešámearrideami birra» lea
ON-lihtu mielde. Dát boahtá das go iešmearridanvuoigatvuohta, nugo
dat lea nannejuvvon ON-konvenšuvnnaid oktasaš artihkkalis
1 1966, lea hámuhuvvon koloniijadiliid ja militearalaš vuollástemiid
dihtii. Nugo vuoigatvuohta lea hámuhuvvon oktasaš artihkkalis
1, de lea vuoigatvuohta gálgamii ja iehčanas stáhta
vuođđudeapmái okta
molssaeaktu man «álbmot» sáhttá válljet
iežas iešmearridanvuoigatvuođa
geavaheamis. «Álbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa» viidáset
gárgedemiin mat leat dáhpáhuvvan eará neavvuin,
leat buohkain leamaš koloniijadilit ja militeara
vuollásteamit jurdagis, ja sisdoaluset mielde ii leat daid álki
geavahit eará diliide.
Gažaldat vuoigatvuođas iešmearrideapmái lea
fas šaddan áigeguovdilin eamiálbmotoktavuođain.
ON-julggaštusevttohusas eamiálbmogiid
vuoigatvuođaid birra nannejuvvo artihkkalis 3
ahte eamiálbmogiin lea vuoigatvuohta iešmearrideapmái.
Sánit artihkkalis 3 leat ideanttalaččat sániiguin
mat leat oktasaš artihkkalis 1 ON-konvenšuvnnain
1966, earret daid mat čujuhit «eamiálbmogiidda».
ILO-soahpamuš nr. 169 fas ii ásahala
gažaldaga iešmearrideamis.
Ráđđehusa oaidnu
lea ahte ovdanšiehtadallan ON-julggaštusa
eamiálbmogiid vuoigatvuođaid birra
addá vuogas liibba viidáseappot gárgedit «prinsihpa álbmogiid
ovttalágáš vuoigatvuođa
ja iešmearrideami birra» eanet konkrehta
vuoigatvuohtan eará oktavuođaide go koloniijadiliide
ja militearalaš vuollásteapmái. Ráđđehus áigu
almmatge deattastit ahte artihkal 3 iešmearridanvuoigatvuođa
birra ON-julggaštusevttohusas eamiálbmogiid
vuoigatvuođaid birra (vrd. kap. 16.2.1)
lea vuođđuduvvan tekstii
mii áiggistis ráhkaduvvui koloniijadiliin ja militearalaš vuollásteamis jurddašettiin,
ja mat danne hejodit heivejit eamiálbmogiid vuoigatvuođaid
meroštallamii sorjjasmeahttun stáhtaid
rámma siskkabealde. Evttohus lea ožžon
mearkkašahtti vuostehágu riikkaidgaskasaččat.
Ráđđehus áigu
doarjut proseassa mas prinsihppa eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa
birra čadnojuvvo ON-lihtu «prinsihppii álbmogiid
ovttalágáš vuoigatvuođa
ja iešmearrideami birra» ja mas čađahuvvo
bálddalas vuoigatvuođagárgedeapmi
eamiálbmogiid várás. Diekkár
gárgedeapmi sáhttá juogo dáhpáhuvvat ON:a
eamiálbmotjulggaštusbarggu dahje stáhtageavada
bokte.
Norgalaš oktavuođas lea
gažaldat sámi iešmearrideami
sisdoalus, ráđđehusa
oainnu mielde, deaŧalaš gažaldat
mii gáibida vuđolaš ságaškuššamiid.
Dát ferte dáhpáhuvvat lagas ovttasbarggus
Sámedikkiin. Ráđđehus
deattasta ahte čovdosiin mat válljejuvvojit, lea
mearkkašupmi riikkaidgaskasaš norbmagárgedeapmái
dán duovdagis. Riikkaidgaskasaš mearkkašupmi
mii lea doaibmabijuin mat álggahuvvojit sámiid
iešmearrideami hárrái, ferte
leat mielde árvvoštallamis.
Ráđđehus ovdeha
ahte sámi iešmearrideami gárgedeapmi
vuosttažettiin galgá dáhpáhuvvat
dálá sorjjasmeahttun ja demokráhtalaš stáhta siskkabealde,
ja Norgga dálá geográfalaš rájáid siskkabealde.
Deaŧalaš oasit sámiid
iešmearrideami gárgedeamis sáhttet
guovdilastojuvvot sámiid mieldemearridanvuoigatvuođa
birra. Dát vuoigatvuohta siskkilda vuoigatvuođa
oassálastit buot mearridandásiide áššiin
mat gustojit láhkamearrádusaide ja hálddahussii
ja bargui seailluhit ja gárgedit sámiid politihkalaš vuogádagaid.
Sámiid iešmearrideapmi ferte danne
atnit vuolggasadjin vuoigatvuođa oassálastit
buot mearrádusaide mat gusket sidjiide. Sámi iešmearrideapmi
lea, norgalaš oktavuođas,
gažaldat das nákcego min demokráhtalaš vuogádat
addit sámi veahkadahkii doarvái váikkuhanfámu
riikkagottálaš politihkalaš proseassaide
ja mearrádusaide mat gusket sidjiide.
Danne sáhttá norgalaš oktavuođas iešmearrideami
gažaldat čadnojuvvot dasa makkár váldi
galgá, dahje berre, biddjojuvvot sámi álbmotválljejuvvon
orgánii, Sámediggái.
4.3 Sámedikki bargo- ja váldeduovdda
Sámelága § 2–1 albmada
Sámedikki bargoduovdaga ja válddi. Sámediggi
mearrida ieš makkár áššiiguin
bargá. Lága mielde leat Sámedikki bargoduovddan
buot áššit mat
dikki mielas erenoamážit guoskkahit sámi álbmotjoavkku
ekonomalaččat, kultuvrralaččat,
jurdihkalaččat ja sosialalaččat.
Sámepolitihkalaš orgánan ii
leat Sámediggi ráđđehusa
vuollásaš, ja danne ráđđehus
ii leat ovddasvástideaddjin Sámedikki politihkalaš mearrádusain
dahje doaimmas.
Sámediggái sáhttá sirdojuvvot
váldi hálddahit juolludusaid sámi ulbmiliidda,
vrd. stobiin 4.4, mas lea Sámediggái ovdalis sirdojuvvon
válddi oppalašgeahčaldat.
Sámedikkis lea mearridanváldi go dát čuovvu
eará mearrádusain dahje lea mearriduvvon eará vuogi
mielde.
Dál lea Sámediggái biddjojuvvon hálddahanovddasvástádus
dihto administratiiva áššiin.
Dát gusto Sámedikki válggaide, ekonomalaš doarjagiid
juohkimii ja ovddasteddjiid nammadeapmái iešguđetlágan
almmolaš orgánaide.
Earret dán válddi mii biddjojuvvo Sámediggái sámelága
bokte, de lea Sámediggái maiddái biddjojuvvon
váldi lága bokte guovtti oktavuođas:
Boazodoalloláhka: Miellahtuid
nammadeapmi boazodoalu stivrenorgánaide, dás (§ 6)
vuoigatvuohta nammadit 3 miellahtu 7 miellahtus boazodoallostivrii
ja (§ 7) 2, vejolaččat 3, guovllustivrra
5 dahje 7 miellahtus.
Oahpahusláhka: (§ 6–4)
Láhkaásahusat oahppaplánaid birra galget
skihkket oahpahit sámi álbmotjoavkku birra ja
dán álbmotjoavkku giela, kultuvrra ja servodateallima
birra iešguđet fágasuorggi
olis. Departemeantta mearridan rámmaid siskkabealde addá Sámediggi
láhkaásahusaid diekkár oahpaheami sisdoalu
birra. Sámediggi mearrida, departemeantta mearridan viidodat-
ja veahkkevárrerámmaid siskkabealde, láhkaásahusaid
oahppaplánaid birra sámegiela oahpaheapmái vuođđoskuvllas
ja joatkkaoahpahusas ja oahppaplánaid birra vásedin
sámi fágaide joatkkaoahpahusas. Dasa lassin sáhttá Sámediggi ovddidit
evttohusaid departementii vásedin oahppaplánaid
birra oahpaheapmái sámi guovlluide ja ohppiide
sámi guovllu olggobealde geat ožžot sámegiela
oahpaheami.
Oahppoduovdda lea prinsihpalaččat deaŧalaččamus
duovdda man badjel Sámediggái lea biddjojuvvon
váldi. Oahpahusláhka lea vuos áidna láhka
mii addá Sámediggái mearridanválddi láhkaásahusgelbbolašvuođa
hámis. Earret válddi mii Sámediggái
lea biddjojuvvon oahpahuslága ja boazodoallolága
bokte, lea Sámediggái biddjojuvvon váldi
delegašuvnna
2
bokte. Lassin váldái mii Sámediggái
lea delegerejuvvon, de lea Sámedikkis maiddái
váldi ja váikkuhanfápmu oassálastima
ja ovddasteami bokte máŋggaid lávdegottiin,
stivrrain ja ráđiin.
Sámediggi lea álbmotválljejuvvon orgána,
iige leat danin ráđđehusa
vuollásaš orgána. Justiisadepartemeanta
lea maiddái guovtti gearddi, girjjis guovvamánu
16. 1990 ja girjjis ođđajagemánu
26. 1995, gávnnahan ahte Sámediggi ii leat stáhtaráđiid
bagadanválddi vuollásaš. Spiehkastagat
fertejit almmatge ovdehuvvot daid dáhpáhusain
main Sámediggi doaimmaha válddi departemeantta
delegašuvnna mielde, dahje main stáhtaráđđi
oaivvilda ahte Sámediggi válddi doaimmahemiin
rihkku Stuorradikki mearrádusaid dahje lága. Stáhtaráđi
váilevaš čuovvoleapmi diekkár
dáhpáhusain sáhttá mielddisbuktit politihkalaš/parlamentaralaš ovddasvástádusa Stuorradikki
buohta. Sámedikki politihkalaš olggosbuktimat
dieđusge eai gula stáhtaráđi
bagadus- dahje bajilgeahččoválddi vuollái.
Sámedikki vuođđudeami
rájes lea gárgeduvvan geavat departemeanttain
mii ovdeha stuorra várrugasvuođa Sámedikki
bagadeamis, maiddái dáhpáhusain main
Sámediggi doaimmaha válddi mii lea delegerejuvvon
departemeanttain.
4.3.1 Sámedikki ođđasisorganiseren
Sámedikki vuollálas ráđit
ođđasisorganiserejuvvojedje
ođđajagemánu 1.
2001 dainna lágiin ahte vuollálas ráđit
heaittihuvvojedje ja ossodathámádat álggahuvvui
hálddahusdásis njuolga Sámediggeráđi
vuollái. Váikkuhanruđaid juolludeami
dahká ohcama vuođul ođđa
ortnega mielde Sámedikki doarjjastivra, man nammada Sámediggi,
ja giellaáššiid
gieđahallá fas Giellastivra man Sámediggeráđđi
nammada.
Ođđasisorganiserema duogáš lei
ahte vuollálas ráđiin dáhpáhuvai
unnán politihkkagárgedeapmi. Ođđa
ovddasvástádusdahkamušat leat
maiddái mielddisbuktán dárbbu hámolaš buohtalastimii áššeduovdagiid
gaskkas.
Sámediggi lea cealkán ahte ođđa
organisašuvdnahámádaga juksanmearrin
lea dahkat Sámedikki politihkkagárgedeaddjin ja
politihkalaš vuođusháhkkin
mas leat čielga politihkalaš ja hálddahuslaš ovddasvástáduslinját. Ođđa
organisašuvdnahámádat lea
oaivvilduvvon dahkat ahte hálddahuslaš veahkkevárit ávkkástallojuvvojit
ja buohtalastojuvvojit bevttolaččabut, seammás
go hálddahussii addojuvvojit návccat nuppástuhttimii.
Sámediggi lea maiddái cealkán ahte ođđasisorganiseren
galgá áimmahuššat
geavaheaddjiberoštusaid ja hálddahusdahkamušaid
fágalaš ovdadahttivuođa
3
bealuštahtti
vuogi mielde.
—uovusin Sámedikki ođđasisorganiseremis lea
ahte kulturmuitolága hálddaheami váldi
sirdojuvvui Sámediggái, iige Sámi kulturmuitoráđđái.
Sámi kulturmuitoráđđi álggahuvvui
sámi kulturmuitosuodjalusa hálddahusorgánan
ja delegerejuvvon eiseváldin kulturmuitolága mielde váikkuhusain čakčamánu
1. 1994 rájes. Ortnega árvvoštallan čájehii
ahte dat lea doaibman háguid mielde ja lea veahkehan buktit
sámi orgánaid sámiid kulturárbbi
hálddaheami sisa. Sámi beroštusat
kulturmuitosuodjalusa siskkabealde leat nannejuvvon ja geográfalaččat
lea desentraliserejuvvon nu ahte báikegottiid ja hálddahusa
gaskii lea šaddan eanet lagasvuohta. Sámi
identitehtta lea nannejuvvon ortnega bokte. Árvvoštallan čájehii
almmatge ahte lagas ovttasbargo- ja buohtalastináigumuš birasgáhttenhálddahusain muđui
ja sámediggevuogádagain ii leat joavdan doarvái
guhkás.
Sámi kulturmuitoráđđi
heaittihuvvui ja organiserejuvvui Sámedikki vuollái
ođđajagemánu 1.
2001 rájes. Dán vuođul nuppástuhttojuvvojedje
kulturmuitolága láhkaásahusat, mat bidje
válddi njuolga Sámi kulturmuitoráđđái, nu
ahte váldi biddjojuvvui njuolga Sámediggái ođđajagemánu
rájes 2001. Sámediggi biddjojuvvui dainna Riikkaantikvára
ja Birasgáhttendepartemeantta bagadus- ja ođđasisdahkangelbbolašvuođa
4
vuollásažžan
das mii gusto sámi kulturmuitosuodjalussii. Ortnet lea
dahkkojuvvon gaskaboddosažžan 3 jahkái
dasgo Birasgáhttendeparttemeanta oaivvildii ahte dilálašvuođat
eai lean láhččojuvvon bissovaš ortnegii
dahkat oaivila. Dát čatnašuvvá čielggadeapmái
mii berre dáhpáhuvvat Sámedikki rolla,
integritehta ja fágastáhtaráđiid
konstitušuvnnalaš ovddasvástádusa
hárrái Sámedikki mearrádusain.
Birasgáhttendepartemeanta áigu árvvoštallat
ortnega.
Sámedikki mearrádus mearkkaša
maiddái ahte Sámi giellaráđđi
lea organiserejuvvon Sámedikki vuollái váikkuhusain
ođđajagemánu 1.
2001 rájes. Kultuvradepartemeanta lea váldán ovdan
gažaldaga Sámedikkiin das makkár čuvvosat
Sámedikki mearrádusas leat sámelága § 3–12
ektui oktan láhkaásahusaiguin. Ášši gieđahallan
ii leat vel loahpahuvvon.
Boksa 4.5 Váldi mii ovdalis lea sirdojuvvon
Sámediggái
1987
:
Sámeláhka addá njuolggadusaid Sámedikki álggaheami
ja Sámedikki bargoduovdaga ja válddi birra.
1989
: Sámediggi oaččui
ovddasvástádusa juohkit doarjaga sámi
organisašuvnnaide ja duodjái, ja Sámi
ovddidanfoandda juolludusain.
1993
: Iešguđetlágan
bargguid hálddaheapmi sirdojuvvui Sámediggái:
Sámi mánáid bajásšaddaneavttuid
doaibmabijut
Mánáid- ja
bearašdepartemeanttas
, oahppostipeanda
Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanttas
,
guovttegielatvuođa doarjja
Gieldadepartemeanttas.
Sámi
kulturfoanda, doarjagat girjelágádusdoibmii, sámi
dáiddárorganisašuvnnaide,
Sámi dáiddárguovddážii
Kárášjohkii ja Sijte Jarngii
Aarbortii sirdojuvvojedje
Kultuvradepartemeanttas
.
1994
:
Birasgáhttendepartemeanta
sirddii
ovddasvástádusa sámi kulturmuitosuodjalusas
Sámi kulturmuitoráđđái.
1998
: Oahpahuslága § 6–4
addá Sámediggái láhkaásahusválddi
ja dahkamušaid sihke vuođđoskuvlla
ja joatkkaoahpaheami oahpahusa sisdoalus.
1999
: Jahkásaš juolludus
Gielda- ja guovlodepartemeanttas
biddjojuvvo
Sámedikki háldui ovtta 50-poastta vuolde. Dát
máksá ahte Sámediggi ieš beassá vuoruhit
rámmajuolludusa siskkabealde maid oažžu
iežas háldui sirdojuvot. Departemeanta ii stivre
mo juolludusat galget geavahuvvot, earret bajit vuoruhemiid mat
dahkkojuvvojit budjeahttaproposišuvnnas.
2000
: Sámi oahpahusráđi čállingoddi
sirdojuvvo
Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanttas
,
ja lea dál Sámedikki oahpahusossodat. Seammás álggahuvvui
sierra 50-poasta Sámediggái departemeantta budjeahtas.
Kultuvradepartemeanta
sirddii Sámi
sierrabibliotehka hálddaheami Sámediggái.
2001
:
Mánáid-
ja bearašdepartemeanta
sirddii sámi
mánáidgárddiid vásedin doarjaga
hálddaheami Sámediggái. Seammás álggahuvvui
sierra 50-poasta Sámediggái Mánáid-
ja bearašdepartemeantta budjeahtas.
Birasgáhttendepartemeanta
sirddii
válddi Sámediggái sámi kulturmuitoberoštusaid
hálddaheaddjin kulturmuitolága mielde. Válddi
sirdimiid ovdehussan lea ahte Birasgáhttendepartemeanttas
ja Riikkaantikváras lea bagadus- ja ođđasisdahkangelbbolašvuohta
váidalusaid oktavuođas ja iežaset álgaga
vuođul.
Sámedikkis lea deaŧalaš sajádat
sámi veahkadaga dearvvasvuođa- ja sosiálaplána čuovvoleamis.
Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanta
sirdá doarjja-
ja hálddahusruđaid Sámediggái
vai sámi mieldedoaibman váfistuvvo.
4.4 Válddi ja dahkamušaid sirdin Sámediggái
Vai ollašuvvet juksanmearit ahte sámi
ja dáža kultuvrras galget leat ovttaárvosaš eavttut
ja ahte sámi gielas ja kultuvrras galget leat buorit vejolašvuođat
gárgeduvvat Norggas, de áigu ráđđehus
addit Sámediggái stuorát váikkuhanfámu
ja lasi mearridanválddi áššiin
main sámi veahkadagas leat erenoamáš beroštumit. Válddi
ja ja dahkamušaid sirdin departemeanttain Sámediggái
dáhpáhuvvá dialogas Sámedikkiin.
Láhkaásahusgelbbolašvuođa
vejolaš sirdin Sámediggái
ferte dahkkojuvvot láhkanuppástusa bokte juohke
dáhpáhusas. Ráđđehus háliida
dialoga Sámedikkiin sáhttágo leat áieguovdil
addit láhkaásahusválddi Sámediggái
eanet duovdagiin go dál.
Váldonjuolggadussan lea ulbmillaččat
ovttaiduhttit sámi beroštusaid deastta
dábálaš hálddahussii
dan sadjái go hukset sierra sámi ortnegiid. Dahkamušain
mat leat dušše, dahje eanaš oaivvilduvvon
sámi veahkadahkii, lea almmatge lunddolaš ahte
Sámedikkis lea ovddasvástádus vai mearrádusat
dahkkojuvvojit dan orgánas mii buoremusat diehtá sámi
dilálašvuođaid birra
ja buoremusat dovdá dárbbuid. Dát mearkkaša
ahte dákkár dahkamušaid berre váldonjuolggadusa
mielde Sámediggi hálddahit. Ráđđehus áigu
deattuhit ahte ovddasvástádusduovdagat mat sirdojuvvojit
Sámediggái, leat čielgasit meroštallojuvvon
ja geavadis álkit earuhit eará hálddahusorgánaid
ovddasvástádusduovdagis.
Dahkamušaid mat gusket sámiide ja veahkadahkii
muđui berrejit váldonjuolggadusa mielde
dábálaš hálddahusorgánat áimmahuššat.
Juos sámiin leat erenoamáš beroštusat,
ovdamearkka dihtii sámegiela geavaheamis, de berre dáid
beroštusaid deasta ovttaiduhttojuvvot hálddahussii.
Dát gusto ovdamearkka dihtii boarrásiidfuolahussii.
Lea unnán ulbmillaš hukset sierra sámi
boarrásiidfuolahusa, muhto deaŧalaš lea
ahte boarráset sámiid dárbbuin giela
ja kultuvrra hárrái adnojuvvo deasta boarrásiidfuolahusa
siskkabealde. Sámi beroštusaid
diekkár ovttaiduhttin hálddahussii berre dáhpáhuvvat
ovttasráđiid Sámedikkiin.
Vaikko Sámediggi lea váldán badjelasas
doarjjaortnega dahje institušuvnna, ja dikkis
lea mearrideaddji váikkuhanfápmu dan badjel, de
lea fágadepartemeanttain ain bajit ovddasvástádus
ortnegiin maid Sámediggi hálddaha. Departemeanttat
galget álggahit ráđđádallandagaldusaid
Sámedikkiin, láhčit buori ja rabas dialogii,
ja čuovvolit sirdojuvvon ortnegiid sihke fágalaččat
ja budjeahtalaččat. Vai dát ovddasvástádus šaddá čielgaseabbon,
de leat juolludusat Sámediggái eanaš addojuvvon fágadepartemeanttaid
budjeahtaid bokte, eaige Gielda- ja guovlodepartemeantta budjeahta
bokte.
Sámediggi vuoruha ieš rámmajuolludusa siskkabealde
mii sirdojuvvo Gielda- ja guovlodepartemeanttas. Departemeanta ii
stivre mo juolludus galgá geavahuvvot, earret bajit vuoruhemiid mat
dahkkojuvvojit budjeahttaproposišuvnnas. Sámedikkis
lea dáinna lágiin vásedin iehčanas ovddasvástádus
ja luđolašvuohta hálddašit iežas
veahkkeváriid. Maiddái Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta
(1.1.2000 rájes) ja Mánáid- ja bearašdepartemeanta
(1.1.2001 rájes) sirdá juolludusaid Sámediggái
dán vuogi mielde.
Sámediggi lea geatnegahttojuvvon čuovvut dábálaš njuolggadusaid
iežas hálddaheami hárrái, ovdamearkka
dihtii stáhta ekonomiijanjuolggadusaid ja hálddahuslága.
Raporteren departemeanttaide ruđaid geavaheami
birra dáhpáhuvvá Sámedikki jahkedieđáhusas,
mii sáddejuvvo Stuorradiggái stuorradiggedieđáhusa
hámis oktan ráđđehusa
mearkkašemiiguin.
4.4.1 Válddi ja dahkamušaid sirdin Kultuvradepartemeanttas
Sámediggái
Ráđđehusa oainnu
mielde berrejit stáhtalaš ruđat
sámi kulturdoaibmabijuide ja institušuvnnaide
main lea sámi dáidda ja kultuvra bargoduovddan,
nu guhkás go vejolaš kanaliserejuvvot Sámedikki
ja Sámedikki orgánaid bokte. Dát duddjo
lagasvuođa doibmii mii fas dagaha ahte ruđat
geavahuvvojit buorebut ja rievttabut. Sirdimat Sámediggái
fertejit dáhpáhuvvat juohke doaibmabiju vuđolaš guorahallama
maŋŋil ja lagas ovttasbarggus
guoskevaš áššeoasálaččaiguin
ja Sámedikkiin.
—uovvovaš doaibmabijuid lea áigeguovdil
sirdit Sámediggái das mii gusto stáhtadoarjagiid
hálddaheapmái Kultuvradepartemeantta duovdagis:
Beaivváš Sámi Teáhter
lea maiddái ovdalis evttohuvvon sirdojuvvot Sámediggái.
Teáhter ieš, ja teáhtera biras,
dovddahedje almmatge ahte áigi dalle ii lean láddan
diekkár sirdimii. Dát orru earáhuvvan,
ja Kultuvradepartemeanta oaivvilda danne ahte diekkár sirdin
sáhttá dáhpáhuvvat. Sámiid
Vuorká-Dávviriid hálddahanovddasvástádusa
sirdin lea maiddái ovdal evttohuvvon. Go sirdin ii leat
dáhpáhuvvan, de boahtá dat das go lea dárbu árvvoštallat
ja ođđasishámádahttit dávvirvuorkásuorggi
oppalaččat. Dán árvvoštallamis
leat Sámiid Vuorká-Dávvirat ja eará sámi
dávvirvuorkkát mielde. Dát váldojuvvui
ovdan st.meld. nr. 22 (1999–2000) Kjelder til
kunnskap og oppleving (Dieđu ja vásihusa
gáldut), mii biddjojuvvui Stuorradikki ovdii čakčat
1999. Stuorradiggi guorrasii dása. Bargu lea álggahuvvon.
Sámi dáiddárstipeanddaid sirdin galgá ságaškuššojuvvot dáiddárorganisašuvnnaiguin
ja Sámedikkiin. Eará hálddahandahkamušat
mat ledje jurddašuvvon sirdojuvvot Sámediggái,
leat gáibidan guhkit válmma-štanáiggi
go ovdehuvvon. Dilálašvuođat
láhččojuvvojit almmatge nu ahte sirdinbargu
jotkojuvvo.
4.4.2 Sámedikki válgaortnet
Sámedikki válljejit sámit sámiid
gaskkas sámediggeválggaid bokte mat dollojuvvojit
juohke 4. jagi seamma beaivvi go stuorradiggeválggatge.
Vuosttas válggat dollojuvvojedje 1989 ja nuppit 1983. Sámediggi
lea dál goalmmát áigodagastis doaibmamin
(1997–2001). —uovvovaš sámediggeválggat leat čakčamánu
10. 2001.
Sámedikki válggaid olis lea riika juhkkojuvvon 13
válgabiirii. Juohke válgabiirres válljejuvvojit golbma áirasa,
nu ahte Sámedikkis leat 39 áirasa.
Sámedikki válggaid njuolggadusat leat mearriduvvon
sámelágas ja láhkaásahusas Sámedikki válggaid
birra. Juos njuolggadusat galget earáhuhttojuvvot, de gáibiduvvo
láhkanuppástus ja/dahje láhkaásahusnuppástus.
Njuolggadusat earret eará válgabiirriid ja mandáhttajuogu
birra leat addojuvvon sámelága §:s 2–4.
Dárkilet njuolggadusaid válggaid geavatlaš čađaheami
birra addá Gonagas, vrd. sámelága §:in
2–11, láhkaásahusa bokte.
Sámedikki válggaid bajit prinsihpat, nugo válgabiirejuohkin
ja mandáhttajuohku, leat vuosttažettiin juoga
mat gusket sámi veahkadahkii. Ráđđehusa
oainnu mielde ollašuvvá juksanmearri
ahte Sámediggi ieš galgá mearridit áššiid
mat erenoamážit gusket sámi veahkadahkii,
buorebut go diktá Sámedikki iežas oažžut válddi
dáid gažaldagaid badjel.
Seammás lea juksamearrin ahte Sámedikki válggaid
geavatlaš čađaheami
njuolggadusat leat eanemus lági mielde ovttaláganat
Stuorradikki válggaid njuolggadusaiguin. Njuolggadusat
válggaid geavatlaš čađaheami
birra gusket gielddaide, dasgo gielddaid sámeválgastivrras
lea geavatlaš ovddasvástádus
sámediggeválggaid čađaheamis.
Jienaid vuostáváldin dáhpáhuvvá ovttaskas
gielddas. Lohkan ja válgaloahpparehkenastin dáhpáhuvvá dihto
sámeválgastivrras ovtta gielddas juohke sámeválgabiirres.
Gielddat leat dasa lassin ovddasvástideaddjin sámi
jienastuslogus. Vai váfistuvvo alla kvalitehtta bargui
maid gielddat dahket válggaid hárrái,
de lea deaŧalaš ahte njuolggadusat
maid gielddat galget čuovvut leat heivehuvvon eanemus lági
mielde oktii buot válggaid hárrái mat čađahuvvojit.
Ráđđehus áigu
evttohit earáhuhttit sámelága, nu ahte
Sámediggái addojuvvo fápmudus mearridit
láhkaásahusa Sámedikki válggaid bajit
ja prinsihpalaš njuolggadusaid birra. Dát gusto
ovdamearkka dihtii njuolggadusaide válgabiirriid ja mandáhttajuogu
birra. Vai sámit/olbmot geain lea sámi
gullevašvuohta atnet Sámedikki ovddastuslaš
5
orgánan
ja vai addojuvvo lobálašvuohta dikki
mearrádusaide, de lea earret eará dárbbašlaš atnit
deastta das ahte maiddái unnit sámi joavkkut ovddastuvvojit,
ja ahte šaddá dakkár áirasiid
juohkašuvvan sámi guovlluide mii neaktá govttolažžan
ja vánhurskkisin. Sámediggi seahtá maiddái
atnit juksanmearrin ahte lea nu buorre sohkabealejuohkašuvvan
go vejolaš áirasiid válljemis
Sámediggái. Ráđđehus
luohttá ahte Sámediggi, demokráhtalaš álbmotválljejuvvon
orgánan, váfista ahte diekkár vuđolaš demokráhtalaš prinsihpat
ja juksanmearit áimmahuššojuvvojit
válgaortnega vejolaš earáhuhttimis.
Dát prinsihpat leat vuđolaččat
ságaškuššojuvvon
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
oasseárvalusas (NA— 1984: 18 Sámi vuoigatvuođaid
dili birra) ja adnojuvvojedje maiddái vuođđun
Sámeláhkii, nugo dat mearriduvvui 1987.
Njuolggadusat válggaid geavatlaš čađaheami
birra berrejit mearriduvvot dan orgánas mii hábme
vástideaddji njuolggadusaid eará válggaide,
nu ahte gielddat ožžot nu ovttalágan njuolggadusaid
go vejolaš maid galget čuovvut. Dál
lea Gonagasas dát váldi.
4.4.2.1 Sámedikki sohkabealčoakkádus
Geassemánu 3. 1999 mearridii Sámediggi Dásseárvvu
doaibmaplána mas sámi nissoniid sajádat lea
guovddážis, oktan nannenduovdagiiguin, ulbmiliiguin
ja doaibmabijuiguin 1999–2001. Nissonat leat maiddái
meroštallojuvvon váldonannenduovddan
Sámedikki barggus Sámediggeplánas 1998–2001.
Nissonat váldovuoruhanduovddan lea čuovvoluvvon
iešguđetlágan oasseplánain
ja erenoamáš geográfalaš nannenduovdagiin – riddo-,
vuotna- ja oarjelsámi guovllut. Sámediggi lea
váikkuhangaskaoapmeortnegiiddis bokte maŋimuš ja-giid
geahččalan bidjat guovddážii ealáhusdoaimma
mas nissonat leat barggus.
Sámedikkis lea bonju sohkabealjuohkašuvvan,
ja gárgedeapmi čájeha negatiiva gárgedeami
mas leat oktilaččat unnit nissonáirasat Sámedikkis.
Go nissonaoassi 1989 válggaid maŋŋil
lei 33,3 proseantta, de lei dat njiedjan 25,6 prosentii maŋŋil
1997 válggaid. Juos nominašuvnnaid
mielde galggaš dubmet, de sáhttá dát
proseantaoassi njiedjat vel eanet boahtte válgaáigodagas.
Dát lea čuolmmalaš
6
dan juksanmeari
ektui ahte álbmotválljejuvvon orgánat berrejit
govvidit čoakkádusa veahkadagas. Nissonat ja nuorat
leat sakka unnitlogus sin gaskkas geat leat čálihuvvan
sámi jienastuslohkui.
Ráđđehus luohttá almmatge
ahte Sámediggi, árjjálaš doaibmabijuid
bokte, bargá dan beales ahte dásseárvogažaldat áimmahuššojuvvo
buori vuogi mielde.
4.5 Doaibmabijut
Ráđđehus
bovde Sámedikki dialogii iešmearridandoahpaga
birra dainna ulbmilin ahte čielgá buorebut makkár
sisdoalu Sámediggi bidjá dán doahpagii,
makkár oainnut ráđđehusas
ja Sámedikkis leat Sámedikki válddi hárrái,
ja makkár strategiijat berrejit čuvvojuvvot vai
dát juksanmearit ollašuvvet.
Ráđđehus áigu
addit Sámediggái válddi hábmet
bajit ja prinsihpalaš njuolggadusaid Sámedikki
válggaide, dán vuolde maiddái njuolggadusaid
válgabiirriid ja mandáhttajuogu birra.