4.4 Válddi ja dahkamušaid sirdin Sámediggái
Vai ollašuvvet juksanmearit ahte sámi
ja dáža kultuvrras galget leat ovttaárvosaš eavttut
ja ahte sámi gielas ja kultuvrras galget leat buorit vejolašvuođat
gárgeduvvat Norggas, de áigu ráđđehus
addit Sámediggái stuorát váikkuhanfámu
ja lasi mearridanválddi áššiin
main sámi veahkadagas leat erenoamáš beroštumit. Válddi
ja ja dahkamušaid sirdin departemeanttain Sámediggái
dáhpáhuvvá dialogas Sámedikkiin.
Láhkaásahusgelbbolašvuođa
vejolaš sirdin Sámediggái
ferte dahkkojuvvot láhkanuppástusa bokte juohke
dáhpáhusas. Ráđđehus háliida
dialoga Sámedikkiin sáhttágo leat áieguovdil
addit láhkaásahusválddi Sámediggái
eanet duovdagiin go dál.
Váldonjuolggadussan lea ulbmillaččat
ovttaiduhttit sámi beroštusaid deastta
dábálaš hálddahussii
dan sadjái go hukset sierra sámi ortnegiid. Dahkamušain
mat leat dušše, dahje eanaš oaivvilduvvon
sámi veahkadahkii, lea almmatge lunddolaš ahte
Sámedikkis lea ovddasvástádus vai mearrádusat
dahkkojuvvojit dan orgánas mii buoremusat diehtá sámi
dilálašvuođaid birra
ja buoremusat dovdá dárbbuid. Dát mearkkaša
ahte dákkár dahkamušaid berre váldonjuolggadusa
mielde Sámediggi hálddahit. Ráđđehus áigu
deattuhit ahte ovddasvástádusduovdagat mat sirdojuvvojit
Sámediggái, leat čielgasit meroštallojuvvon
ja geavadis álkit earuhit eará hálddahusorgánaid
ovddasvástádusduovdagis.
Dahkamušaid mat gusket sámiide ja veahkadahkii
muđui berrejit váldonjuolggadusa mielde
dábálaš hálddahusorgánat áimmahuššat.
Juos sámiin leat erenoamáš beroštusat,
ovdamearkka dihtii sámegiela geavaheamis, de berre dáid
beroštusaid deasta ovttaiduhttojuvvot hálddahussii.
Dát gusto ovdamearkka dihtii boarrásiidfuolahussii.
Lea unnán ulbmillaš hukset sierra sámi
boarrásiidfuolahusa, muhto deaŧalaš lea
ahte boarráset sámiid dárbbuin giela
ja kultuvrra hárrái adnojuvvo deasta boarrásiidfuolahusa
siskkabealde. Sámi beroštusaid
diekkár ovttaiduhttin hálddahussii berre dáhpáhuvvat
ovttasráđiid Sámedikkiin.
Vaikko Sámediggi lea váldán badjelasas
doarjjaortnega dahje institušuvnna, ja dikkis
lea mearrideaddji váikkuhanfápmu dan badjel, de
lea fágadepartemeanttain ain bajit ovddasvástádus
ortnegiin maid Sámediggi hálddaha. Departemeanttat
galget álggahit ráđđádallandagaldusaid
Sámedikkiin, láhčit buori ja rabas dialogii,
ja čuovvolit sirdojuvvon ortnegiid sihke fágalaččat
ja budjeahtalaččat. Vai dát ovddasvástádus šaddá čielgaseabbon,
de leat juolludusat Sámediggái eanaš addojuvvon fágadepartemeanttaid
budjeahtaid bokte, eaige Gielda- ja guovlodepartemeantta budjeahta
bokte.
Sámediggi vuoruha ieš rámmajuolludusa siskkabealde
mii sirdojuvvo Gielda- ja guovlodepartemeanttas. Departemeanta ii
stivre mo juolludus galgá geavahuvvot, earret bajit vuoruhemiid mat
dahkkojuvvojit budjeahttaproposišuvnnas. Sámedikkis
lea dáinna lágiin vásedin iehčanas ovddasvástádus
ja luđolašvuohta hálddašit iežas
veahkkeváriid. Maiddái Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta
(1.1.2000 rájes) ja Mánáid- ja bearašdepartemeanta
(1.1.2001 rájes) sirdá juolludusaid Sámediggái
dán vuogi mielde.
Sámediggi lea geatnegahttojuvvon čuovvut dábálaš njuolggadusaid
iežas hálddaheami hárrái, ovdamearkka
dihtii stáhta ekonomiijanjuolggadusaid ja hálddahuslága.
Raporteren departemeanttaide ruđaid geavaheami
birra dáhpáhuvvá Sámedikki jahkedieđáhusas,
mii sáddejuvvo Stuorradiggái stuorradiggedieđáhusa
hámis oktan ráđđehusa
mearkkašemiiguin.
4.4.1 Válddi ja dahkamušaid sirdin Kultuvradepartemeanttas
Sámediggái
Ráđđehusa oainnu
mielde berrejit stáhtalaš ruđat
sámi kulturdoaibmabijuide ja institušuvnnaide
main lea sámi dáidda ja kultuvra bargoduovddan,
nu guhkás go vejolaš kanaliserejuvvot Sámedikki
ja Sámedikki orgánaid bokte. Dát duddjo
lagasvuođa doibmii mii fas dagaha ahte ruđat
geavahuvvojit buorebut ja rievttabut. Sirdimat Sámediggái
fertejit dáhpáhuvvat juohke doaibmabiju vuđolaš guorahallama
maŋŋil ja lagas ovttasbarggus
guoskevaš áššeoasálaččaiguin
ja Sámedikkiin.
—uovvovaš doaibmabijuid lea áigeguovdil
sirdit Sámediggái das mii gusto stáhtadoarjagiid
hálddaheapmái Kultuvradepartemeantta duovdagis:
Beaivváš Sámi Teáhter
lea maiddái ovdalis evttohuvvon sirdojuvvot Sámediggái.
Teáhter ieš, ja teáhtera biras,
dovddahedje almmatge ahte áigi dalle ii lean láddan
diekkár sirdimii. Dát orru earáhuvvan,
ja Kultuvradepartemeanta oaivvilda danne ahte diekkár sirdin
sáhttá dáhpáhuvvat. Sámiid
Vuorká-Dávviriid hálddahanovddasvástádusa
sirdin lea maiddái ovdal evttohuvvon. Go sirdin ii leat
dáhpáhuvvan, de boahtá dat das go lea dárbu árvvoštallat
ja ođđasishámádahttit dávvirvuorkásuorggi
oppalaččat. Dán árvvoštallamis
leat Sámiid Vuorká-Dávvirat ja eará sámi
dávvirvuorkkát mielde. Dát váldojuvvui
ovdan st.meld. nr. 22 (1999–2000) Kjelder til
kunnskap og oppleving (Dieđu ja vásihusa
gáldut), mii biddjojuvvui Stuorradikki ovdii čakčat
1999. Stuorradiggi guorrasii dása. Bargu lea álggahuvvon.
Sámi dáiddárstipeanddaid sirdin galgá ságaškuššojuvvot dáiddárorganisašuvnnaiguin
ja Sámedikkiin. Eará hálddahandahkamušat
mat ledje jurddašuvvon sirdojuvvot Sámediggái,
leat gáibidan guhkit válmma-štanáiggi
go ovdehuvvon. Dilálašvuođat
láhččojuvvojit almmatge nu ahte sirdinbargu
jotkojuvvo.
4.4.2 Sámedikki válgaortnet
Sámedikki válljejit sámit sámiid
gaskkas sámediggeválggaid bokte mat dollojuvvojit
juohke 4. jagi seamma beaivvi go stuorradiggeválggatge.
Vuosttas válggat dollojuvvojedje 1989 ja nuppit 1983. Sámediggi
lea dál goalmmát áigodagastis doaibmamin
(1997–2001). —uovvovaš sámediggeválggat leat čakčamánu
10. 2001.
Sámedikki válggaid olis lea riika juhkkojuvvon 13
válgabiirii. Juohke válgabiirres válljejuvvojit golbma áirasa,
nu ahte Sámedikkis leat 39 áirasa.
Sámedikki válggaid njuolggadusat leat mearriduvvon
sámelágas ja láhkaásahusas Sámedikki válggaid
birra. Juos njuolggadusat galget earáhuhttojuvvot, de gáibiduvvo
láhkanuppástus ja/dahje láhkaásahusnuppástus.
Njuolggadusat earret eará válgabiirriid ja mandáhttajuogu
birra leat addojuvvon sámelága §:s 2–4.
Dárkilet njuolggadusaid válggaid geavatlaš čađaheami
birra addá Gonagas, vrd. sámelága §:in
2–11, láhkaásahusa bokte.
Sámedikki válggaid bajit prinsihpat, nugo válgabiirejuohkin
ja mandáhttajuohku, leat vuosttažettiin juoga
mat gusket sámi veahkadahkii. Ráđđehusa
oainnu mielde ollašuvvá juksanmearri
ahte Sámediggi ieš galgá mearridit áššiid
mat erenoamážit gusket sámi veahkadahkii,
buorebut go diktá Sámedikki iežas oažžut válddi
dáid gažaldagaid badjel.
Seammás lea juksamearrin ahte Sámedikki válggaid
geavatlaš čađaheami
njuolggadusat leat eanemus lági mielde ovttaláganat
Stuorradikki válggaid njuolggadusaiguin. Njuolggadusat
válggaid geavatlaš čađaheami
birra gusket gielddaide, dasgo gielddaid sámeválgastivrras
lea geavatlaš ovddasvástádus
sámediggeválggaid čađaheamis.
Jienaid vuostáváldin dáhpáhuvvá ovttaskas
gielddas. Lohkan ja válgaloahpparehkenastin dáhpáhuvvá dihto
sámeválgastivrras ovtta gielddas juohke sámeválgabiirres.
Gielddat leat dasa lassin ovddasvástideaddjin sámi
jienastuslogus. Vai váfistuvvo alla kvalitehtta bargui
maid gielddat dahket válggaid hárrái,
de lea deaŧalaš ahte njuolggadusat
maid gielddat galget čuovvut leat heivehuvvon eanemus lági
mielde oktii buot válggaid hárrái mat čađahuvvojit.
Ráđđehus áigu
evttohit earáhuhttit sámelága, nu ahte
Sámediggái addojuvvo fápmudus mearridit
láhkaásahusa Sámedikki válggaid bajit
ja prinsihpalaš njuolggadusaid birra. Dát gusto
ovdamearkka dihtii njuolggadusaide válgabiirriid ja mandáhttajuogu
birra. Vai sámit/olbmot geain lea sámi
gullevašvuohta atnet Sámedikki ovddastuslaš
1
orgánan
ja vai addojuvvo lobálašvuohta dikki
mearrádusaide, de lea earret eará dárbbašlaš atnit
deastta das ahte maiddái unnit sámi joavkkut ovddastuvvojit,
ja ahte šaddá dakkár áirasiid
juohkašuvvan sámi guovlluide mii neaktá govttolažžan
ja vánhurskkisin. Sámediggi seahtá maiddái
atnit juksanmearrin ahte lea nu buorre sohkabealejuohkašuvvan
go vejolaš áirasiid válljemis
Sámediggái. Ráđđehus
luohttá ahte Sámediggi, demokráhtalaš álbmotválljejuvvon
orgánan, váfista ahte diekkár vuđolaš demokráhtalaš prinsihpat
ja juksanmearit áimmahuššojuvvojit
válgaortnega vejolaš earáhuhttimis.
Dát prinsihpat leat vuđolaččat
ságaškuššojuvvon
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
oasseárvalusas (NA— 1984: 18 Sámi vuoigatvuođaid
dili birra) ja adnojuvvojedje maiddái vuođđun
Sámeláhkii, nugo dat mearriduvvui 1987.
Njuolggadusat válggaid geavatlaš čađaheami
birra berrejit mearriduvvot dan orgánas mii hábme
vástideaddji njuolggadusaid eará válggaide,
nu ahte gielddat ožžot nu ovttalágan njuolggadusaid
go vejolaš maid galget čuovvut. Dál
lea Gonagasas dát váldi.
4.4.2.1 Sámedikki sohkabealčoakkádus
Geassemánu 3. 1999 mearridii Sámediggi Dásseárvvu
doaibmaplána mas sámi nissoniid sajádat lea
guovddážis, oktan nannenduovdagiiguin, ulbmiliiguin
ja doaibmabijuiguin 1999–2001. Nissonat leat maiddái
meroštallojuvvon váldonannenduovddan
Sámedikki barggus Sámediggeplánas 1998–2001.
Nissonat váldovuoruhanduovddan lea čuovvoluvvon
iešguđetlágan oasseplánain
ja erenoamáš geográfalaš nannenduovdagiin – riddo-,
vuotna- ja oarjelsámi guovllut. Sámediggi lea
váikkuhangaskaoapmeortnegiiddis bokte maŋimuš ja-giid
geahččalan bidjat guovddážii ealáhusdoaimma
mas nissonat leat barggus.
Sámedikkis lea bonju sohkabealjuohkašuvvan,
ja gárgedeapmi čájeha negatiiva gárgedeami
mas leat oktilaččat unnit nissonáirasat Sámedikkis.
Go nissonaoassi 1989 válggaid maŋŋil
lei 33,3 proseantta, de lei dat njiedjan 25,6 prosentii maŋŋil
1997 válggaid. Juos nominašuvnnaid
mielde galggaš dubmet, de sáhttá dát
proseantaoassi njiedjat vel eanet boahtte válgaáigodagas.
Dát lea čuolmmalaš
2
dan juksanmeari
ektui ahte álbmotválljejuvvon orgánat berrejit
govvidit čoakkádusa veahkadagas. Nissonat ja nuorat
leat sakka unnitlogus sin gaskkas geat leat čálihuvvan
sámi jienastuslohkui.
Ráđđehus luohttá almmatge
ahte Sámediggi, árjjálaš doaibmabijuid
bokte, bargá dan beales ahte dásseárvogažaldat áimmahuššojuvvo
buori vuogi mielde.