5.4 Sámepolitihka bargo- ja ovddasvástádusjuohku
Dasgo Sámedikki ovddasvástádusduovdagat
leat dál sakka viidábut go ovdal, de lea ráđđehusa oainnu
mielde dárbu ođđasis
ja vuđolaččabut árvvoštallat
Sámedikki rolla ja dahkamušaid.
Almmolaš hálddahusa váldoulbmil
lea áimmahuššat
boargáriid beroštusaid ja čoavdit vuđolaš servodatdahkamušaid.
Gažaldat dahkamuš-, ovddasvástádus-
ja doaibmajuohkimis hálddahusdásiid gaskkas lea
guovdil maiddái sámepolitihkalaš oktavuođas.
Gažaldagas lea sáhka geas berre leat váldi áimmahuššat
makkár dahkamušaid almmolaš hálddahusa
siskkabealde. Muhtun muddui lea árvvoštallamis
sáhka guđe dásis – riikkagottálaččat,
guovlluguovdasaččat dahje báikkálaččat – dihto
almmolaš dahkamuš berre čovdojuvvot,
ja muhtun muddui das galgetgo stáhtalaš hálddahusorgánat
vai gielddat ja fylkkagielddat main galgá leat ovddasvástádus
dahkamuščoavdimis.
Stáhtas han leat álbmotrievttálaš geatnegasvuođat
sámi veahkadaga hárrái, ja dainna das
lea váldoovddasvástádus láhčit
dilálašvuođaid
nu ahte sámit sáhttet seailluhit ja gárgedit
iežaset giela, kultuvrra ja servodateallima. Geavatlaš dahkamušat
mat čuvvot dán ovddasvástádusas fertejit
almmatge maiddái doibmiibiddjojuvvot vuolit hálddahusdásiin.
Mearrádusain mat dahkkojuvvojit gielddalaš ja
fylkkagielddalaš dásis lea stuorra
mearkkašupmi vejolašvuođaide
bisuhit ja viidáseappot gárgedit sámi
kultuvrra. Danne ferte deasta sámi veahkadagas leat mielde
politihkalaš vuoruhemiin mat dahkkojuvvojit
báikkálaččat.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
evttohii NA— 1984: 18 Sámiid vuoigatvuođaid dilálašvuođaid
birra láhkadit ahte fylkkagielddat ja gielddat galget skihkkejuvvot čađahit sámepolitihkalaš doaibmabijuid.
Ráđđehus ja Stuorradiggi
eai guorrasan dása. Biddjojuvvui strategiija mas leat positiiva
doarjjaortnegat dan sadjái go oppalaš skihkkenláhkavuođus.
Dát vuođustuvvui dainna ahte láhkaskihkken
ja rávvagat seaguhit iežaset gielddalaš iešstivrejupmái
(vrd. ot. prp. nr. 33 (1986–87), s 103).
Sámediggi lea jahkedieđáhusastus
1999 bivdán ahte dikki rolla čielggaduvvo dárkileappot Sámedikki
ja iešguđet hálddahusdásis
ovddasvástádusgaskavuođa aiddostahttimiid
1
bokte. Sámediggi
háliida ahte geahččaluvvojit ortnegat mo
diggi galgá oassálastit fylkkaplánema
bargui, ja čađaheapmái. Sámediggi
gáibida maiddái ahte gielddaid ja fylkkagielddaid
ovddasvástádus sámi áššiin
ferte meroštallojuvvot čielgaseappot.
Jahkedieđáhusas 2000 čuoččuha
Sámediggi ahte sámi áššit
fertejit áimmahuššojuvvot buorebut
norgalaš politihkalaš vuogádagas
go dál. Sámedikki mielas geahččalit
máŋga gieldda ja fylkkagieldda dodjalit
earáide ovddasvástádusa sámi
doaibmabijuin. Sámediggi cealká ahte leat sihke
ráddjenčuolmmat sámi doaibmabijuid hárrái ja
negatiiva doaladumit
2
sámi gažaldagaide máŋgga
gielddas (Sámedikki gulaskuddancealkámuš Dahkamušjuohkinlávdegotti árvalussii (Oppgavefordelingsutvalgets
innstilling, NOU 2000: 22, ášši
45/00)).
Danne Sámediggi lea, jahkedieđáhustastis 2000
ja gulaskuddancealkámušastis Dahkamušjuohkinlávdegotti árvalussii,
bivdán ahte dahkamušjuohkingažaldagat
guorahallojuvvojit, prinsihpaid mielde maidda riikka sámepolitihkka vuođđuduvvá.
Sámediggi atná deaŧalažžan
ahte sámepolitihkka hámádahttojuvvo nu
ahte oassádallit iešguđet
dásis ožžot čielgasit meroštallojuvvon
ovddasvástádusa. Vuosttažettiin ferte
ovddasvástádusgaskavuohta stáhta ja Sámedikki
gaskkas čielggaduvvot. Dasto fertejit gielddaide ja fylkkagielddaide
addojuvvot konkrehta geatnegasvuođat ja raporterengáibádus
dahkamušaid čađaheami
birra.
Ráđđehus lea
ovttaoaivilis ahte lea dárbu árvvoštallat
ja čielggadit ovddasvástádus- ja dahkamušjuohkima
almmolaš eiseváldeorgánaid ja –dásiid
gaskkas vai stáhta sámepolitihkalaš juksanmearit
ollašuvvet. Sámedikki rolla ja dahkamušaid
juohkin mat gusket sámiide erenoamážit,
eai leat árvvoštallojuvvon Dahkamušjuohkinlávdegottis
(NOU 2000: 22 Om oppgavefordelingen mellom stat, region og kommune
(Dahkamušjuohkima birra stáhta, regiovnna
ja gieldda gaskkas) iige i st.meld. nr. 31 (2000–2001)
Kommune, fylke, stat – en bedre oppgavefordeling (Gielda,
fylka, stáhta – buoret dahkamušjuohkin).
St.meld. nr. 31 (2000–2001) dadjá ráđđehus čuovvovaččat:
«Sámedikki váldi ja sajádat
norgalaš hálddahusas ferte gehččojuvvot
ovddasvástádus- ja dahkamušjuohkima
ektui stáhta, fylkkagieldda ja gieldda gaskkas. Dát
gažaldat galgá ságaškuššojuvvot
prinsihppadieđáhusas norgalaš sámepolitihka
birra mii plána mielde galgá biddjojuvvot ovdan maŋŋelis
dán jagi, ja danne ii máinnašuvvoge
dán dieđáhusas.»
Ii leat vejolaš čielggadit buot
gažaldagaid mat čatnasit Sámedikki váldái
dán stuorradiggedieđáhusas.
Ráđđehus oaivvilda
danne ahte lea dárbu viidábut árvvoštallat
gielddaid ja fylkkagielddaid ovddasvástádusa ja
dahkamušaid sámi áššiid
hárrái, ja rolla- ja dahkamušjuohkima
Sámedikki ja eará almmolaš hálddahusa gaskkas.
Maiddái lea dárbu oppalaččat árvvoštallat
guđe politihkkaduovdagiid badjel Sámediggi berre
oažžut lasihuvvon válddi, ja makkár čuvvosat dás
leat.
5.4.1 Bargo- ja ovddasvástádusjuogu árvvoštallan,
sámi perspektiivvas
Gávdnojit máŋga molssaeavttu
mo sáhttá árvvoštallat
dahkamuš- ja ovddasvástádusjuohkima
sámi gažaldagain. Okta vejolašvuohta
lea nammadit govdadit čoakkáduvvon
almmolaš lávdegotti
mas
leat ovdamearkka dihtii mielde sorjjasmeahttun ekspearttat, Sámediggi,
departemeanttat ja Gielddaid Guovddášlihttu
(Kommunenes Sentralforbund) (sihke gieldda- ja fylkkadásis). Dákkár
lávdegotti mandáhtta berre siskkildit:
Eará almmolaš orgánaid
ovddasvástádusa sámi áššiin – dahkamuš-
ja ovddasvástádusjuohkin guovddášlaš,
guovlluguovdasaš ja báikkálaš dási
gaskkas.
Sámedikki boahttevaš válddi/dahkamušaid.
Nubbi vejolašvuohta lea ahte
departemeanttaidgaskasaš bargojoavku
mas lea ovddastus Sámedikkis
čađaha
diekkár árvvoštallama man Sámediggi
lea bivdán.
Goalmmát molssaeaktu lea
dutkan-
ja čielggadanbargu
. Bargu sáhttá vaikko čađahuvvot
«ovttaolbmo čielggadussan»
.
Olmmoš geas lea almmolaš rievtti
gelbbolašvuohta sáhttá ráhkadit čielggadusa
oanehis áiggis mii sáhttá dahkat vuđđosa
politihkalaš árvvoštallamiidda.
Moadde molssaeavttu sáhttet ovttastuvvot. Ráđđehus áigu
dialogas Sámedikkiin gávdnat ulbmillaččamus
vuogi čađahit árvvoštallama man
Sámediggi lea bivdán. Lassin sámi áššiide guoski
dahkamušjuohkima ollislaš árvvoštallamii áigu
ráđđehus joatkit
ja nannet dálá dialoga mii ovttaskas deapartemeanttain
lea Sámedikkiin. Dát dáhpáhuvvá jeavddalaš ráđđádallamiid
veagas čuožžovaš
3
fágaduovdagiin.
Boksa 5.6 Dutkan váldegaskavuođaid birra
Válde- ja demokratiijačielggadus Romssa universitehta
bokte galgá kártet muhtun buvttadahkkiid mat váikkuhit
váldegaskavuođaid norgalaš eanádatveahkadaga
ja sámi veahkadaga gaskkas, ja sihke norgalaš álbmotstivrra
eavttuid ja sámiid iešmearrideami vejolaš-vuođaid.
Dasto galgá projeakta earret eará čuvget
guđe láhkai ja guđe
muddui mearridangelbbolašvuođa
duođalaš juogadeapmi Sámedikki
ja guovddášlaš institušuvnnaid
gaskkas váikkuhit sámi iešmearrideami
eavttuid. Projeakta álggahuvvui cuoŋománus
2000 ja plánejuvvo gárvvistuvvot 2002. Norgga
dutkanráđđi ja
Gielda- ja guovlodepartemeanta ruhtadit projeavtta.