14.2.4 Váldohástalusat
Boazodoalus leat stuorra hástalusat. Eanaš guovlluin
leat boraspirevahágat (gč. 14.2.4.4. oasis) ja areálasisabahkkemat
mat dávjjimusat gullojit, muhto leat dattege stuorra erohusat
guovlluid gaskkas. Finnmárkkus leat váilon čielga
rámmaeavttut boazologu ja guohtunguovlluid dáfus,
ja dagahan hui váttes guohtundilálašvuođa,
erenoamážit Oarje-Finnmárkkus. Dát
lea ealáhussii siskkáldasat mearkkašan
sakka negatiivvalaččat, sihke ekonomalaččat
ja sosialalaččat. Danne lea váldohástalussan
oažžut sadjái dáid rámmaeavttuid.
Romssas lea fas váldohástalussan dálveguohtumiid
stuorra váilevašvuohta, stuorra boraspirevahágat
ja heajos ekonomiija. Nordlánddas ja Davvi-Trøndelágas
leat boraspirevahágat ja areálasuodjaleapmi váldohástalussan,
ja fas Mátta-Trøndelága váldohástalussan
leat areálasuodjaleapmi ja riiddut sámi boazodoalu
rivttiid alde priváhta eatnamis siskkabealde boazoorohagaid.
14.2.4.1 Rámmaeavttut
Boazodoallošiehtadusaid fáddán
lea leamaš boazologu heiveheapmi guohtuneatnamiid
ektui dalá rájes go st. dieđ.
nr. 28 (1991–92) «
Nana bissovaš boazodoallu
» ilmmái
ja gitta šiehtadusa 2000/2001 šiehtadallamiidda.
Jagi 2000/2001 šiehtadusa šiehtadallamiin
adnojuvvui vuođđun ahte
dás rájes galgá guohtuneatnamiid heiveheapmi čađahuvvot láhkavuđđodaš váikkuhangaskaomiiguin,
nu ahte buot doalloovttadagat geatnegahttojuvvojit geahpedit boazologu
dain orohagain gos lea liiggás alla boazolohku. Lea čájehuvvon
ahte ekonomalaš váikkuhangaskaoamit
eai leat doarvái dasa ahte juksat boazologu heiveheami
guohtuneatnamiid ektui. Boazodoallostivra galgá iešguđege
boazoorohaga guohtuneatnamiid geavaheami juogadit Boazodoallolága § 2
vuođul, dan bokte ahte mearriduvvojit orohatráját, guohtunráját
siskkáldasat orohagas, guohtunáigodagat ja alimus
boazolohku juohke orohahkii. Dál bargojuvvo ođđa
orohatjuohkimiiguin Nuorta-Finnmárkkus, Oarje-Finnmárkkus
ja Romssas. Vuordimis gearggahuvvo orohatjuohkin Finnmárkkuguovlluin
1. jahkebealis jagis 2002, ja Romssa bargu lea fas ráddjojuvvon
eret dan boddii go vuordá Norgga-Ruoŧa
boazoguohtunkonvenšuvnna ođasteami.
Boazodoallohálddahus lea bargamin vuođusbargguiguin,
vai boazodoallostivra sáhttá mearridit alimus
boazologu Finnmárkku orohagaide. Vuordimis gearggahuvvo
bargu Oarje-Finnmárkkus loahpageahčen 2001, ja
Nuorta-Finnmárkkus fas 1. jahkebeali jagis 2002. Dán
barggu vuođul čielgá guohtuneatnamiid
ollislaš rámma, ja váfista
ekologalaš bissovašvuođa. Dán
barggu olis mearriduvvojit maiddái ođđa guohtunáigodagat.
14.2.4.2 Ekonomiija
Maŋásmanni ekonomiija muhtun oasis ealáhusas
lea sakka duođalaš. Dát
dilli lea mielde raššudeamen
ealáhusa kultuvrralaš bissovašvuođa,
ee. danne go boazodoallobearrašat fertejit viežžat
eanašoasi bearraša boađuin
olggobealde ealáhusa. Danne lea áibbas mearrideaddji
mearkkašupmi das ahte ekonomalaš vuođus
ođđasisceggejuvvo.
Dilli gáibida ahte ealáhusa nuppástuhttimat čađahuvvojit.
Ekonomalaš váikkuhangaskaoamit galget
oažžut áigái alla vuovdinmeari, árranjuovvama
ja oaččuhit gárgedan- ja investerendoaibmabijuid
vuoruheami. Dát lea áibbas dárbbašlaš vai
váfista bissovaš gárgedeami boazoealáhusas.
Lassáneaddji doalloovttadatlohku unnán bohccuiguin
(<200), erenoamážit Kárášjogas
ja Romssas, dahká váttisin olahit dohkkehahtti
boađuid ja ieškapitála
juohke doalloovttadaga nammii. áibbas nuppeláhkai
go eará vuođđoealáhusain, leat
boazoeálahusas ollu olbmot čadnojuvvon ealáhussii.
Alla boazolohku guohtuneatnamiid ektui muhtun guovlluin, ii oro
boahtimin das go leat ollu bohccot juohke ovttadagas, muhto liiggás ollu
ovttadagat. Dáin guovlluin ii ábut ávžžuhit eambbo
geahpedit boazologu ovttaskas doalloovttadagaid namas. Dát
heajuda ekonomalaš vuđđosa
velá eambbo. Danne ferte boazologu geahpedeapmi dahkkojuvvot
doalloovttadatloguid geahpedemiin. Guohtuneatnamat eai atte ekonomalaš vuđđosa
nu ollu olbmuide go ealáhusas leat dál.
14.2.4.3 Bohccuid massu
Maŋimuš jagiid lea boazomassin
lassánan, ja dát dilli áitá sakka
ealáhusa birgenlági. Danne lea áibbas
dárbbašlaš geahpedit
massimiid ealáhusa boahtteáiggi ekonomalaš ja
kultuvrralaš bissovašvuođa
dihtii. Erenoamážit lea lassánan dat
oassi maid boraspiret váldet. Deaŧalaččamus
ja bevttolaččamus doaibmabidju dán oktavuođas
lea dakkár boraspirehálddaheapmi mii dahká boazodoalu
vejolažžan almmá stuorra massimiidhaga.
Eiseválddit leat juo bargan ollu dán beales. Boraspirehálddaheapmi
lea gozihuvvon dettolaš láhkai maŋimuš jagiid.
Dattege lea ain dárbu čavgadit čuovvut,
ja eambbo oahppat, bohcco-boraspire gaskavuođa
birra ja jávkadit vahátelliid doppe gos dárbbašuvvo
dan dahkat. Ráđđehus
ovddida stuorradiggedieđáhusa boraspirehálddaheamis
jagis 2003.
Maiddái guohtundilálašvuođat
Oarje-Finnmárkkus ja Nuorta-Finnmárkkus leat dettolaš sivvan
massimiidda, dan bokte go eambbo bohccot leat jámadan.
Danne leage boazologuheiveheapmi guovdilis oassin das ahte geahpedit
boazojámu guohtuneatnamiin.
14.2.4.4 Areálasuodjaleapmi
Boazoguohtunguovlluin leat sisabahkkemat ja muosehuhttimat johtilit
viidánan maŋimuš logijagiin.
Dát lea mielddisbuktán bistevaš areálagáržžidemiid
dain eatnamiin maid boazodoallu lea ráđđen,
ja ealuid muosehuhttimat leat lassánan. Sisabahkkemiid
ja muosehuhtti doaimmaid njuolggo váikkuhusat manahahttet bistevaččat
guohtuneatnamiid go huksejuvvojit ja gilvojuvvojit, ja nu maiddái
bohtet hehttehusat bohccuid ruvgalan- ja johtingeainnuide. Eahpenjuolggo
váikkuhusat leat gaskaboddosaš vahágat dahje
heajuduvvon lagas duovdagiid geavaheapmi, boazodolliide gártá eambbo
bargu ja bohccot šaddet irrasat. Dávjá gártá ollu
smávva sisabahkkemiid ja muosehuhtti doaimmaid ollislašbeaktu stuorábun
go iešalddis ovttaskas sisabahkkemat sierralagaid
dahket. Sivvan lea go guohtuneatnamiidda báhcet gaskkat
maid bohccot eai guođo, danne go boazu luonddustis
gáibida «eatnamiid ovtta olis» ja johtalangeainnuid.
Go guohtuneatnamat ná botkejuvvojit, de navdimis dát
lea okta dain duođalaččamus áitagiin
boazodoalu areálavuđđosii.
Nuppi bealis leat boazodoalu iežas sisabahkkemat ja johtolat
mielde váikkuheamen areálaberoštusaid,
ja erenoamážit bivdo- ja olgodaddanberoštusaid.
Guhkes gaskaáiddit, ollu bievlavuodjimat ja eatnamiid guorbadeapmi
vahágahttá eanavuođu šattuid
ja elliid, heajuda luonddubirrasa ja eará geavaheddjiid
luonddumuosáhusaid. Boazodoallu jáhkkimis olaha
buoret áddejumi dasa ahte guohtuneatnamiid sisabahkkemiid
dárbbaša ráddjet, juos boazodoallu
maiddái ieš čájeha áddejumi
eará areálaberoštusaide iežas
sisabahkkemiiguin ja areála geavahemiin.
Lea deaŧalaš boazodoalu
areálageavaheami buorebut oktiiheivehit eará beroštusaiguin.
Dán oktavuođas lea plána-
ja huksenláhka guovdilis váikkuhangaskaoapmi.
Dálá plána- ja huksenlága mielde
lea boazodoallu gulaskuddanásahus ja vuostecealkineiseváldi
gielddaid areálaplánaide, ásahallanplánaide
ja eará areálaáššiide.
Ii leat eahpedábálaš boazodollui
geavahit eatnamiid rastá gielddaid rájáid.
Dan dihtii dávjá ii leatge boazodolliin gullevašvuohta
gielddaide gos areálariiddut bohciidit. Vásihusat čájehit
ahte muhtun gielddat eai dovdda iežaset bargun fuolahit
boazodoalu mii doaibmá siskkabealde sin gieldarájáid.
Danne dárbbašuvvo čielggasmahttit juohke
dásis plánejeddjiid ovddasvástádusa
sámi beroštusaid fuolaheamis, nu maiddái
boazodoalu.
14.2.4.5 Oarjelsámi boazodoalu váfisteapmi
Mátta-Trøndelága/Hedmárkku
boazoguovllu boazodoallu lea máddin ja ravddamusas sámi
boazodoalloguovllus. Máŋggaid jagiid
leat leamaš riiddut eananoamasteddjiiguin boazodoalu
vuoigatvuođas geavahit priváhta eatnamiid
boazoorohagaid siskkabealde. Ráđđehusa
oaivila mielde lea deaŧalaš hukset
luohttámuša ja oažžut áddejumi
ja dovddiidusa dasa ahte boazodoallu sáhttá doaimmahuvvot
almmá riidalemiidhaga eará árbevirolaš ealáhusaiguin.
Riidoeastadeaddji doaibmabidjoortnet, nappo doarjja áidut
gilvojuvvon eatnamiid, lea guovdilis váikkuhangaskaoapmi čoavdin
várás ealáhusriidduid boazodoalu ja eanadoalu
gaskkas. Dán guovllu boazodoalu boahtteáigái
lea mearrideaddjin ahte guohtuneatnamat áittarduvvojit
ja suodjaluvvojit vahágahtti ja billisteaddji areálagáržžidemiid
vuostá.
14.2.4.6 Nissoniid oassálastin boazodollui
Lea stuorra kultuvrralaš ja sosiála mearkkašupmi
nissoniid oassálastimis boazodollui. Danne berre nissoniid
oassálastinvejolašvuohta ealáhussii
buoriduvvot. Dan oktavuođas go virgáiduvvui
nisson- ja bearašoaivadeaddji boazoealáhussii,
juolludii Gielda- ja guovlodepartemeanta 900 000 kr ja
1 milj. kr jagiide 1999 ja 2000 nissonguvllot doaibmabijuide. Ulbmilin
lei erenoamážit fuomášuhttit
nissoniid ja bearrašiid dili boazoealáhusas
ja nissoniid mearkkašumi sámi kultuvrii.
Doaibmabijut nissoniid ja nuoraid hárrái boazoealáhusas
galget biddjojuvvot oktavuhtii doaibmabijuiguin mat leat erenoamážit
sámi guovlluin nissoniid ja nuoraid hárrái,
ja oppalaččat distrikta- ja regiovdnapolitihkas.