14.4 Lotnolasealáhusat
Lotnolasheiveheapmi addá vejolašvuođa máškkidis
vugiin atnit ávkki luondduvalljodagain. Dán valljodatávkkástallama
dovdomearkan lea máŋggabealátvuohta
ja dássedeaddu valljodatvárreváldimis.
Marginála valljodatvárit dávjá eai atte
doarvái ekonomalaš vuđđosa vuođđudit
ealáhusdoaimma duššefal ovttašlájat
doibmii dahje fidnui.
Sámi ássanguovlluid ealáhuseallin
leat čađamannan ollu dain seammá rievdanproseassaid
mat muđuige riikkas leamašan,
mas vuođđoealáhusain
lea lassáneaddji suorgáseapmi. Bealit, nu mo dálkkádagat,
valljodatvárit ja areálavuođus
ja nu maiddái árbevierut ja geográfalaš sajusteapmi,
leat dattege dagahan lotnolasealáhusaid mearkkašumi
stuorábun sámi ássanguovlluin go eanaš dážaid ássanguovlluin.
Sámi ávnnašlaš heiveheami
mihtilmaš iešvuohtan lea
máŋggabealátvuohta ealáhusaid iešguđet
lotnolasšlájain. Máŋggabealátvuohta
lea leamaš dárbbašlaš ovdehussan
marginála guovlluid birgenlágis. Dađistaga
go bálvalusealáhusat leat bohciidan, leat dát šaddan
lotnolasealáhusheiveheami oassin sámi báikegottiin. Ođđa
ealáhusaid lotnolasheiveheapmi orru leamen seamma lunddolaš go árbevirolaš lotnolasealáhusat.
Ráđđehus áigu
bargat dan ala ahte lotnolasealáhusaid rámmaeavttut
heivehuvvojit dárbbuide ja ahte galgá ain láhččojuvvot
dilli lotnolasdoaluide dain guovlluin gos ásset sámit.
Sámi ovddidanfoandda vásedin ovddasvástádus
berre leat addit doarjaga ja gárgedit lotnolasealáhusaid.
14.4.1 Duodji – sámi giehtaduodji
Duojis lea šaddagoahtán lassáneaddji mearkkašupmi
ealáhussan, ja dat lea hui deaŧalaš erenoamážit
sámi nissoniidda. Ollu boazodoallit geat leat heaitán
boazodoalus, earret eará nissonat, háliidit dujiin
bargat ođđa ealáhusgeaidnun.
Lotnolasealáhusdoarjja Sámi ovddidanfoanddas addá buriid
vejolašvuođaid bargat dujiin
lotnolasat eará ealáhusaiguin. Hástalussan
lea buoridit duodjegálvvuid juohkášumi
1
ja márkanfievrrideami.
Duodji lea «duoji oahppoplánain» šaddan fágan
skuvlii. Duodji lea maiddái olahan gáhttenveara
stáhtusa. Duoji fágareivve váldimii leat
ráhkaduvvon njuolggadusat. Fágareiveortnegiin váfistuvvo árvvolaš gelbbolašvuođasirdášumi
gaskkusteapmi boarraset ja hárjánan duojáriin
bargoohppiide. Bargooahppiortnega lea dárbbašlaš gárgedit
vai váfista bestema fágii.
Sámediggi deattuha duoji mealgadis gárgedanvejolašvuođa
fágan, kultuvran ja ealáhussan, juos beare láhččojuvvojit
rámmaeavttut. Sámediggi maiddái fuomášuhttá man
stuorra mearkkašupmi duojis lea nissoniidda,
sámi gillii ja identitehta nannejeaddji sámi doaibman. Ealáhusálggaheami
movttiidahttima várás lea Sámediggi ráhkadan
viđajagi gárgedanprográmma
duodjái.
14.4.2 Jávrebivdu
Sámi veahkadahkii lea jávrebivdu doloža
rájes leamaš deaŧalaš oassin
ealáhusvuđđosis. Velá dálge
lea jávrebivdu deaŧalaš áigáboahtu muhtun
lotnolasealáhusdolliide. Dattege leat dál ollu
buorit guollejávrrit gos ii lea guhkes áigái guolástuvvon,
ja guollemáddodaga kvalitehtta lea hedjonan. Go dikšu
dihto jávrriid, sáhttá oažžut guliid
lassánit main lea buorre kvalitehtta sihke ealáhusguolásteddjiid
ja astoáiggeguolásteddjiid várás,
ja dainna lágiin lasihit sámi guovlluid boahtovejolašvuođaid
muhtun guovlluin. Go dál eambbo bidjá návccaid
jávrebivdui, berre dán čuovvolit dihtomielalaš dutkamiin
ja gelbbolašvuođaloktemiin
vai gávnnaha optimála bissovaš bivdindási
iešguđetge jávrris,
ja guolástanneavvuid ja -vugiid, mat geahpedit goluid ja
barggu. Guovlluguovdasaš váikkuhangaskaomiiguin
galgá huksejuvvot guollevuostáváldin-
ja bálvalusrusttet Kárášjohkii.
Jávrebivdu dárbbaša divdna
dákkár vuostáváldinrusttega mii
lea olámuttus dalle go guolásteapmi dáhpáhuvvá.
Guliid vuovdin ja márkanfievrrideapmi berre eanemus lágis
oktiiordnejuvvot vai seastá goluid gávpejoru oktavuođas.
Jávrebivdu sáhttá iešguđetlágan
vugiin leat oassin ulbmillaš mátkeeallinealáhusbarggu
nannemis. Guovdilis hástalussan lea hukset ovttasbarggu
jávrebivdiid ja astoáiggebivdiid gaskii.
Guhkit áigái sáhttá iešguđetlágan
jávreguliid biebman šaddat ovdánusealáhussan
sámi guovlluin. Go dán galgá ollašuhttit,
dárbbašá čađahit
dutkan- ja gárgedanbargu gávnnahan dihtii gáddevuđđosaš biebmanrusttegiid, mat
leat oadjebasat nuoskkideami, lovpema ja dávddaidnjoammuma
vuostá. Biebmoguolit sáhttet lasihit guollehivvodaga
jávreguollevuostáváldinrusttegii, ja
dainna lágiin guhkiduvvo njuovvanáigodat ja nu
lassána dákkár rusttegiid gánnáhahttivuohta.
14.4.3 Doaibmabijut
Ráđđehus áigu
bargat dan ala ahte lotnolasealáhusaid rámmaeavttut
heivehuvvojit dárbbuide ja ahte galgá ain ovddasguvlui
láhččojuvvot dilli lotnolasdoaluide guovlluin
gos lea sámi veahkadat.
Ráđđehus áigu
bargat dan ala ahte Sámediggi oažžu eambbo
váikkuhanválddi ja stuorát ovddasvástádusa
ealáhuspolitihkas.