1.2.4 Ealáhusat
Sámediggi deattuha láhčit diliid nu
ahte sámi guovllut galget geasuhit sámi álbmoga ásáiduvvat dohko.
Servodatovdáneapmi gáibida ahte mii háhkat
dakkár servodaga mas gávdnojit juohkelágán
gálvvut ja bálvalusat buot ealáhusain. Árbevirolaš ja
ođđamállet lotnolasealáhusat leat
guovddážis sámi guovlluid ealáhusovdánahttimis.
Sámedikki ealáhuspolitihka bokte áigut
bargat dan ovdii ahte sámi servodaga ealáhusstruktuvra dohkkehuvvo
buorebut. Danne lea deaŧalaš oassálastit
iešguđetlágán
ovttasbargoforain, ja dainna lágiin čilget iežas
politihka ja strategiijaid dakkár servodatsurggiin gos
galgá fuolahit sámi perspektiiva. Seammás
sáhttá maiddái buorebut ovttastahttit
veahkkedoaimmaid plánaid, prográmmaid ja doaimmaid čuovvoleami
ja čađaheami dáfus. Lea deaŧalaš ovttastahttit
kultuvrra ja ealáhusa go galgá ráhkadit
strategiijaid nana ovdáneami dáfus sámi
servodagas. Gilleservodaga ealáhusstruktuvrras leat olu
ovttaolbmodoaimmat maid gohčodit dállodoallofitnodahkan
doppe gos fitnodatekonomalaš ovdánanjurdda
ii leat nu dábálaš.
Jahki 2000 lea Nuppástuhttinprográmma maŋemus
jahki. Sis-Finnmárkku ovdánahttinforumas lea leamaš ovddasvástádus čatnat
nuppástuhttinbarggu dábálaš veahkkedoaibmabargui.
Nuppástuhttinbálká-ortnega stahtus lea
ahte 101 doalus lea 23 heaitán boazodoalus. 53 doalu leat
fas álgán boazodollui ja 25 doalu eai dieđe vuos álget
go boazodollui. Ovdánahttinforuma dieđuid
mielde ii leat boazodoalloealáhusas álkit dilli
dál go ovdal nuppástuhttinprográmma.
Ovdánahttinforuma konklušuvdna lea
ahte nuppástuhttin lea lihkostuvvan bures sidjiide geat
leat váldán oahpu, muhto lea veaháš eahpečielggas sin
dáfus geat leat válljen ásahit sierra
doaimmaid. Nuppástuhttinprográmma loahpaheami
oktavuođas lea Sis-Finnmárkku Ovdánahttinforum evttohan ásahit
ovdánahttindoaimma ja investerendoaimma dan njealji nuppástuhttingildii
ja Unjárgga gildii. Indre-Finnmark Utviklingsselskap (IFU)
galgá leat ealáhusovdáneami regiovnnalaš veahkkeneavvu.
Olu dain eavttuin mat ledje biddjon dán guovtti doaimma ásaheami
oktavuođas, eai leat ollašuvvan.
Okta gielda ii háliit oassálastit barggus danne
go hálddahusgolut šaddet badjelmearálaččat,
ja dat njamistivčče gieldda ealáhusfoandda
guorosin. Ii fylkkagielda ge leat juolludan daid ruđaid
mat livčče dárbbašlaččat
dán guovtti doaimma ásaheamis. Sámediggi áigu ságastallat ásaheami
birra ođđajagimánus.
Sámediggi lea ásahan guokte virggi dán
njealji nuppástuhttingieldda ealáhusovddideami
plánabarggu ráhkaneami oktavuođas.
Nubbi virgi lea Sámi ealáhusráđis
ja nubbi fas Plána- ja hálddahusossodagas. Proseassat
mat leat čađahuvvon, lea ee. sámi
eanandoalloplána ráhkadeapmi, duoji ovdánahttinprográmma
ja Sis-Finnmárkku ealáhusguorahallan. Dasa lassin
lea evttohuvvon doaibma ealáhusovdánahttinbarggu
boađusmihtideami oktavuođas.
Duodji lea guovddáš sámi
kulturfaktor, fága ja ealáhus. Ealáhusas
lea buorre ovdánanvejolašvuohta, ja šaddá boahtteáiggis
hui deaŧalaš loaktima ja ássama
dáfus sámi guovlluin. Olbmuin lea stuora beroštupmi álggahit árbevirolaš duoji
ealáhusláhkin, erenoamážit lotnolasealáhusaid
oktavuođas. Dál lea suorggis unnán
dienas iige leat nu gánnáhahtti. Sámedikkis ja
eará guovddáš eiseválddiin
lea erenoamáš ovddasvástádus
láhčit diliid nu ahte sáhttá duoji ovddidit
ealáhussan. Sámediggi nammadii lávdegotti
mii galgá evttohit duoji viđajagi ovdánahttinprográmma
sisdoalu. Dál lea lávdegotti bargu loahpahuvvon,
ja galgá gieđahallot Sámedikkis 2001:s. Áššit
mat leat árvvoštallon leat: sierra ealáhussoahpamuš duojáriidda
Sámedikki lotnolasealáhusortnegiid viidásetovdáneami vejolašvuođaid
ektui, duodjeoahppu ja -oahpahus ovddasvástádusjuoguin,
iešguđetlágán
ortnegiid organiseren ja ruhtadeapmi, erenoamáš doaimmat
gávpe- ja vuovdalanáššiid
dáfus, ja duoji oppalaš rámmanjuolggadusat.
Sámediggi, gullevaš departementtat
ja regiovnnalaš eiseválddit ja organisašuvnnat,
fitnodagat ja ásahusat mat barget dujiin ráhkadit
ovttas prográmma detáljjaid. Sámediggi
meannuda bargojoavkku evttohusa 2001 vuosttaš jahkebealis.
1.2.4.1 Guolástus
Sámedikki ulbmil lea nannet sámi álbmoga guolástanvuoigatvuođaid
nu ahte sáhttá seailluhit ja ovddidit sámi
giela, kultuvrra ja ealáhusaid. Sámediggi áigu
bargat dan ovdii ahte hálddahusa ja maritiima resurssaid
seailluheami lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihpat
dahkkojit duohtan. Sihke Norgga arktálaš dorskkebivdu,
diksobivdu davábealde 620 N, Norgga vuotnadorskkebivdu
ja šákšabivdu lea
leamaš hui garas jagi 2000:s, ja sáhttá guhkit áiggu
vuollái dagahit sihke Finnmárkku vuonaid ja rittuid,
ja Barentsábi ekologiija ovdii. Sámedikki mielas
lea vahát go Norgga vuotnadorskki lea nálihuvvan,
danne go dát šládja han lea
lagas riddo- ja vuotnabivddu vuođđun.
Sámediggi lea ráhkadeame prošeavtta «Nana ovdáneapmi
dihto vuonain». Prošeakta lea sámi riddo-
ja vuotnaguovlluid doaibmaplána čuovvoleapmi,
ja LA-21 prošeakta. Prošeakta
galgá vuosttažettiin guorahallat dáid
guovlluid; Divttasvuotna Nordlánddas, Ivguvuotna Tromssas
ja Deanuvuotna Finnmárkkus. Ovdabargguid ja prošeavtta čađaheami
oktavuođas lea ásahuvvon hálddahuslaš referánsajoavku
mas leat mielde Gieldda- ja guovlludepartementa, Guolástusdeparatementa,
Birasgáhttendepartementa ja Sámediggi. Váldoprošeakta
biddjo johtui 2001 vuosttaš jahkebealis. Sámediggi
lea «Nana ovdáneapmi dihto vuonain» prošeavtta oktavuođas
evttohan ahte buot fatnasat mat leat ohcan searvat Guolástusdirektoráhta čoahkkeearreprošektii,
ja mat gullet dán golmma vuotnaguvlui, galget beassat leat
mielde geahččalanprošeavttas.
Duogážin dása lea dat go čoahkkeearreprošeakta
lea deaŧalaš doaibma báikkálaš hálddašanortnegiid
geahččaleamis.
Sámediggi lea maid bivdán Guolástusdepartementta
juolludit 3 miljon ruvnno Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid
doaibmaplána čuovvoleapmái.
Daid váttisvuođaid oktavuođas
maid gonagasreabbá dagaha vuotnabivdiide sámi
guovlluin, lea Sámediggi bovdejuvvon searvat bargojovkui maid
Guolástusdepartementa jođiha. Bargojoavkku
ulbmil lea buktit evttohusaid gonagasreabbá boahttevaš hálddašeami
ja bivddu birra. Bargu galgá loahpahuvvot 2001:s.
Sámediggi lea aktiivvalaččat bargan
buoridit sápmelaččaid vuoigatvuođaid
bivdit rundierpmáid Norlánddas, Tromssas ja Finnmárkkus,
ja lea dan bokte ožžon oppalaš doarjaga
Regulerenráđis rundierpmáid
regulerenevttohussii 2000:s.
Sámediggi lea maid evttohan ahte Guolástusdepartementa
bisseha buot feastonuohttebivddu, ja ráddje autoliidna-
ja snoranuohttebivddu 12 n. miilla davábealde 62 0 N siskkobealde,
nu ahte áhpefatnasat eai beasa bivdit vuonain ja lagamus riddomearas.
Dasa lassin lea Sámediggi ávžžuhan ahte
dorskke-, dikso- ja sáideguollebivddus čađahuvvo
earreunnideapmi daid fatnasiid dáfus main lea vuoigatvuohta
sallit- ja šákšabivdui. Doaibma
juogadivččii buorebut sisaboađu guolástusaid
gaskka, ja livččii dainnalágiin mielde dagaheame
daid fanasjoavkkuid eambbo gánnáhahttin main ii
leat sallit- ja šákšábivdolohpi.
Sámediggi lea postiivvalaš daidda
proseassaide maid Birasgáhttendepartementa Villaksutvalget
bokte lea álggahan gáhtten dihte Norgga luođoluossanáli.
Sámediggi doalaha iežas ovddeš gáibádusaid
ahte galgá ráhkaduvvot sierra čielggadeapmi
das makkár mearkkašupmi luosas lea
sámi kultuvrii ja servodateallimii. Dan oktavuođas áigu
Sámediggi deattuhit man deaŧalaš lea
muitit «várrogas»-prinisihpa nu ahte
hehtte beassama ja guolledávddaid ja parasihtaid leavvama
biebmanrusttegiin. Sámi oainnu mielde livččii
katastrofalaš jus Njávdáma,
Deanu ja Álttá čázádagaide
boađáše várálaš dávddat dahje
parasihtat. Dás áigu Sámediggi muittuhit ON-konvenšuvnna
biologalaš eatnavuođa ja «várrogas»-prinsihpa
birra, ja daid geatnegasvuođaid birra mat Norggas
leat sámi álbmoga ektui vuođđolága § 110a
bokte ja ee. ILO-konvenšuvnna nr. 169
ratifiserema bokte.
1.2.4.2 Eanandoallu
Sámediggi lea mannan jagi gieđahallan
iežas eanandoalloplána. Dás daddjo ahte
eanandoallu lea guovddáš sámi
ealáhus- ja kultuvraguoddi; ja lea dasa lassin hui deaŧálaš bargo-
ja ássanfaktuvra sámi guovlluin. Ealáhusa
ovdánanvejolašvuođaid
sámi guovlluin ferte buorebut árvvoštallat
regiovnnalaš ovdánanperspektiivva ektui.
Sámediggi oaidná rájiidrasttildeaddji ovttasbarggu
sihke Suomain ja Ruoššain
hui mávssolažžan Finnmárkku
eanandoalu dáfus. Sámediggi áigu ain
ovddidit sierra eanandoallopolitihka ee. daid veahkkedoaimmaid dáfus
maid diggi hálddaša.
Guhkit áiggi vuollái áigu Sámediggi
oččodit eanandoallopolitihkalaš biire
sámi ássanguovlluide. Sámedikki bajimus
ulbmil sámi guovlluid eanandoalu dáfus lea sihkkarastit
buriid bargovejolašvuođaid
ja dainnalágiin seailluhit sámi giela ja kultuvrra.
Olahan dihte dán, bargá Sámediggi dan
ovdii ahte inkorporeret sámi eanandoallopolitihkalaš biire
našuvnnalaš eanandoalloperspektiivii,
sámi eanandoalu árvoháhkanprográmmii,
ja heivehit Sámedikki veahkkedoaibmageavaheami eanandoalloealáhusa
ektui.
Olahan dihte sámi eanandoalu ulbmiliid, atná Sámediggi
deaŧalažžan álggahit
sierra árvoháhkanprográmma sámi
guovlluide mas lea ollislaš ja servodatlaš perspektiiva. Árvoháhkanprográmma
mii doahttala eará vuođđoealáhusaid, ja
dat rádjeearut mat bohciidit eará ealáhusaid
lotnolasdoaimmain, šaddet mearrideaddjin Sámedikki
barggu dáfus bisuhit ja ovddidit sámi guovlluid barggolašvuođa
ja ássama. Lea dárbbašlaš atnit
lagas ovttasbarggu eanandoalloeiseválddiiguin jus galgá lihkostuvvat
oažžut eanandoalu gánnáhahttin.
Sámediggi lea skábmamánus 2000 álggahan ovdaprošeavtta
nissonolbmuid ja nuoraid rekrutterenprográmma eanandoalu
dáfus. Ovdaprošeavttas galgá ráhkaduvvot
raporta daid faktuvvraid birra mat váikkuhit nissonolbmuid
ja nuoraid oččodeami eanandollui, infrastruktuvrraid birra
mat gusket dása, man ulbmil lea čilget dili, ulbmila,
mandáhta, vuoruhansurggiid, prográmma organiserema
ja ruhtadeami ja makkár doaimmat galget čađahuvvot
vai joksá ulbmiliid. Doaibma lea okta dain vuoruhuvvon
doaimmain mat bohtet ovdan Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid
doaibmaplánas. Eanandoalu dáfus lea deaŧalaš čađahit sierra
doaimmaid nissonolbmuid ja nuoraid várás.
1.2.4.3 Boazodoallošiehtadus 2000–2001
Finnmárkku boazologu dilli lei guovddážis
2000–2001 šiehtadallamiin. Sámedikki
bealis deattuhuvvui ahte dilli mii lea badjánan, lea máŋggabealát.
Okta bealli lea luonddu- ja birasáššit,
mat dieđusge leat guovddážis
boazodoalu ekologalaš vuođu
ektui. Dasto leat servodat- ja kulturbealit, danne go leat olu bargit
ja bearrašat geaidda dilálašvuohta
váikkuha njuolga. Sámedikki mielas lea dárbbašlaš deattuhit
ahte dáid beliid ferte fuolahit boazologu heiveheami viidáset barggus.
iehtadusbealit válljejedje guođđit áššiid šiehtadallamiin
mat gusket bajimus boazolohkui. Sámediggi lea duhtávaš dáinna čovdosiin.
Lea dovddus ahte boazologu heiveheapmi lea lágalaš veahkkedoaibma,
ja danne eai dárbbaš bealit šiehtadallat
dán ášši.
1.2.4.4 Lotnolasealáhusat
Sámediggi oaivvilda ahte árbevirolaš ealáhusat galget
sihkkarastojuvvot, seammás go ođđa ealáhusat
ožžot ovdánanvejolašvuođaid.
Lea erenoamáš dárbu ođđa
doaimmaide danne go lea mávssolaš háhkat
máŋggalágán bargosajiid
sámi guovlluide. Danne lea maiddái dárbbašlaš beroštit
ealáhusain ja bargosajiin mat eai gula vuođđoealáhusaide.
Sámediggi deattuha áššis
29/00 ahte luonddu, kulturduovdagiid ja sámi kulturdoaimmaid
ovttasdoaibma sáhttá mielddisbuktit buriid vásáhusaid
ja doaibmafálaldagaid sámi báikkálaš servodagaide.
Dán oktavuođas šaddet
kulturmuittut, museat, duoji buvttadeapmi ja gávppašeapmi
sámi
mátkkošteami
vuođđun.
Dattetge sáhttet mássaturisma ja sámi
kultuvrra summál geavaheapmi mátkkoštanoktavuođain
mielddisbuktit olu hástalusaid. Danne lea Sámedikki
mielas dárbbašlaš ahte
sámit ieža stivrejit ja bearráigehččet
doaimma.
Guovddáš eiseválddit leat
unnán vuoruhan lotnolasealáhusaid. Lotnolasdoaimmaid
rámmanjuolggadusat fertejit buoriduvvot guolásteami, eanandoalu
ja boazodoalu dáfus. Eanandoallo-, boazodoallo- ja guolástanpolitihka
veahkkedoaimmaid koordineren lea hui deaŧalaš vai
sáhttá álkibut heivehit ealáhuspolitihka
lotnolasealáhusdoaimmaid ovdáneami ektui. Eanandoallošiehtadusa
mielde leat 2 miljon ruvnno sirdojuvvon boazodoallošiehtadusa
bokte lotnolasealáhusaide. Doaibmadoarjaga ohcciidlohku
lea dovdomassii lassánan 1999 ektui. Dán jagi
ledje olu nuorra ohccit geain lea boazodoalloduogáš.
Ohcciidlogu stuora lassáneami vuođđun
soaitá leat dat ahte eanebut heivehit diliid nu ahte ožžot
doaibmadoarjaga. Dábálaččamus
lotnolasdoaibma lea boazodoallu ja duodji.
1.2.4.5 Eará ealáhusat
Rievdadeapmi eambbo ođđaáigásaš ealáhusaid
guvlui lea hásttuhan sámi álbmoga bargagoahtit
eará bargguid go daid dábálaš árbevirolaš vuođđoealáhusaid.
Ealáhusaid oppalaš rievdanproseassa
mas náláštuhttin, buvttadeapmi
ja diehtojuohkinteknologiija geavahuvvojit eambbo, dahká dárbbašlažžan
vuoruhit gelbbolašvuođaloktema
ja ođasteami. Lea stuora hástalus ráhkadit
dohkálaš rámmanjuolggadusaid
vai sáhttá viidáset ovddidit nanu, máŋggabealát
ja dynámalaš fitnodatbirrasiid gos
gelbbolašvuohta, ođasteapmi,
buvttadeapmi ja náláštuhttin
leat guovddáš temát ovttaskas
gilvaleaddji fitnodagaide. Bálvalusealáhusaid
siskkobealde leat olu nissonolbmot barggus. Danne ferte veahkkedoaibmageavaheami
aktiivvalaččat heivehit nu ahte ráhkaduvvojit
rámmanjuolggadusat nissonbargosajiid ásaheami
várás.