1.4.1 Vuollásaš ráđiid
heaittiheapmi
Doaimma ođđasisorganiserema
dáfus, mii mielddisbuktá ahte ráđit šaddet
ossodahkan, leat Sámedikkis guokte váldohástalusa.
Vuosttaš lea oktiiheivehit ja koordineret dáid
iešguđetge sektorossodagaid,
nubbi lea oktiiheivehit politihkalaš ja hálddahuslaš dásiid.
Dát guokte hástalusa bohtet váikkuhit
goabbat guoimmiska. Buorre ovttasbargu hálddahusdásis
lea dárbbašlaš jus
dát dássi galgá sáhttit vuostáváldit
ja čuovvolit politihkalaš signálaid
ja mearrádusaid. Nu lea maiddái struktuvrralaš bargovuohki hálddahusas
deaŧalaš vai politihkalaš dássi sáhttá oažžut
buriid ja áigeguovdilis fágalaš rávvagiid
hálddahusas. —orgadis ovttasbargu politihkalaš ja
hálddahuslaš dásiid gaskka
váikkuhit hálddahusa vejolašvuođaid
doaimmahit buriid, koordinerejuvvon ja beaktilis bálvalusaid.
1.4.1.1 Sámi giellaráđđi
Sámediggi lea áššis
23/00 mearridan heaittihit Sámi giellaráđi
31.12.2000 rájes. Seamma áššis
lea mearriduvvon ásahit giellastivrra mas leat vihtta lahttu.
Hálddahus šaddá sámi
giellaossodahkan.
Sámi giellaráđđi
ii oainne makkár válddiin Sámediggi sáhttá heaittihit
giellaráđi mii lea Sámelága § 3–12
vuođul ásahuvvon.
Ođđa organisašuvnnas
lea Sámedikki direktevra bajimus ovddasvástideaddji.
Dát rolla nanneuvvo ođđa
organisašuvnnas. Giellaossodat oažžu
lagat ovttasbarggu Sámedikki direktevrrain ja Sámedikki
ossodagaid eará jođiheddjiiguin danne
go ođđa organisašuvnnas
galget jeavddalaččat dollojuvvot jođiheaddjičoahkkimat
miehtá jagi.
Giellaossodaga áššemeannudeapmi
rievdá giellaráđi ektui. Giellaossodat
galgá meannudit áššiid
sihke Sámediggeráđđái,
doarjjastivrii ja giellastivrii. Bargit ožžot
ođđa hástalusaid, earret
eará politihkalaš áššemeannudemiid, giellafágalaš doaimmaid
ja giellaossodaga hálddahuslaš doaimmaid.
1.4.1.2 Sámi kulturmuitoráđđi
Ođđajagimánu
1. b. 2001 rájes lea Sámedikkis ođđa
organisašuvdnavuogádat, mii mielddisbuktá ahte
ovddeš Sámi kulturmuitoráđi
hálddahus oažžu formálalaš ovddasvástádusa
hálddahuslaččat čuovvolit oppalaš sámi
biras- ja areálaáššiid.
Dasa lassin galget čuovvolit sámi museaid.
Deaŧalaš hástalusat
2001:s sámi museaid barggus čuvvot go Sámediggi
váldá badjelasas Norgga sámi museaid
hálddašanovddasvástádusa, čuovvola
St.dieđ. 22 (1999–2000) Kjelder til kunnskap
og oppleving – for en samlet forvaltning og styrking av
samiske museer. Sami museat fertejit oažžut govttolaš oasi
museaid oppalaš juolluduslasihemiin, nu go Ráđđehusas
leat plánat, gč. St.dieđ 22
(1999–2000), ja ráhkkanahttá proseassaid
sámi museaid ja guoskevaš gielddaid gaskka
mat sáhttet sámi museaid ovttastahttit museasiidan.
Muđui fuolaha Sámediggi ahte sámi
museat sáhttet ovttasdoaibmat maiddái dassážii
go Sámediggi lea ožžon sámi
museaid hálddašanovddasvástádusa
ja lea ásahan Nuortasámi musea sámi našuvnnalaš duhátjagibáikin.
Sámi kulturmuitoráđđi
loahpahii 1998:s sámi visttiid gáhtten- ja hálddašanplána
ovdaprošeavtta. Prošeakta
ruhtaduvvui ollásit 1999 geasi ja álggahuvvui
2000:s. Prošeakta joatká 2001:s, ja
seammás doaivu Sámi kulturmuitoráđđi
oažžut doibmii sierra vistegáhttenkonsuleantta.
Lea guovddáš hástalus ovddidit
huksenáššiid areálahálddašeamis
ja addit buriid dieđuid ja neavvagiid vistegáhttenbargguin.
Sámi kulturmuitoráđđi
lea 1997 rájes aktiivvalaččat oassálastán
norgalaš-ruoššalaš birasgáhttenovttasbarggus.
2001:s galgá dát bargu rievdat gaskkustandássin.
Sámi kulturmuitoráđđi
oaidná hástalussan ahte Sámediggi čuovvola
dán barggu doaimmaiguin mat guoskkahit erenoamážit
nuortasápmelaččaid. Sámi kulturmuitoráđi
mielas lea maid deaŧalaš viidáseappot
ovddidit ovttasbarggu Ruoŧa ja Suoma sámi kulturmuitogáhttemiin.
1.4.1.3 Sámi ealáhusráđđi
Sámi ealáhusráđđi
ja dat hálddašanbarggut ja dat ovddasvástádusa
mii das lea, heaittihuvvo 31.12.00 rájes. Galgá ásahuvvot
ossodatstruktuvra Sámedikki hálddahussii. Ulbmil
lea ovddidit Sámedikki buoret politihkkaovddideaddjin ja
politihkalaš eaktudeaddjin. Muđui
geahččalit buorebut geavahit ja koordineret hálddahuslaš resurssaid
mat sávvamis sáhttet buorebut fuolahit geavaheaddjeáššiid
stuorát fágalaš sihkarvuođain
hálddahusdoaimmaid dáfus. Aitto nammaduvvon doarjjastivra
galgá hálddašit foandda ja
eará doarjagiid mat sirdojuvvojit Sámedikkis.
Ođđa struktuvra, mas
Sámediggi šaddá eambbo korporatiiva
ovttadahkan, galgá dieđusge mielddisbuktit
ahte šaddá gievrrat ovttasdoaibma ja
buorebut koordinerejuvvon doaibma maiddái boahtteáiggis.
Danne ferte nannosit čatnat oktii plánaid, bušeahta
ja veahkkeávnnasgeavaheami, ja doaimmahit daid nu ahte politihkalaččat
mearriduvvon ulbmilat sáhttet ollašuvvat.
Ealáhus- ja barguibidjanáššiid doaimma
dáfus šaddá deaŧalaš mearridit dohkálaš bušeahttarámmaid
ja lágidit buori doarjjabarggu mii čielgasit definere
movt veahkkeneavvuid galgá geavahit ealáhusdili
ektui mii ovdána go livččii ulbmil.
Buot doarjjaortnegiidda maid Sámi ealáhusráđđi
hálddaša, galget ráhkaduvvot čielga
ulbmilcealkámušat, boađusgáibádusat, mihttogeažuhandoaimmat,
raporteremat je. maid ođđa
ekonomiijanjuolggadusat ja funkšonála gáibádusat
eaktudit. Hástalus lea geahččalit hutkat ođđa
vugiid movt mihtidit veahkkeneavvogeavaheami, nu ahte sáhttá ipmirdit
movt veahkkeneavvut doibmet ulbmilcealkámušaid
ektui. Lea ain olu bargu buriid boađus- ja doaibmageažuhemiid ovdánahttimiin
ovdal go dohkálaš vugiin sáhttá mihtidit
veahkkeneavvogeavaheami ávkki.
Doaimma ođđasisorganiserema
dáfus, mii mielddisbuktá ahte ráđit šaddet
ossodahkan, leat Sámedikkis guokte váldohástalusa.
Vuosttaš lea oktiiheivehit ja koordineret dáid
iešguđetge sektorossodagaid,
nubbi lea oktiiheivehit politihkalaš ja hálddahuslaš dásiid.
Ossodagaid siskkáldas struktuvra šaddá maiddái
hui deaŧalaš. Lea mávssolaš fuomášit
movt galget doaibmat ja movt galget ovddasvástádusa
juogadit, ee. áššemeannudeami
dáfus. Go Sámi ealáhusráđđi
ja Sámi kulturráđđi
biddjojit oktii oktasaš kultur- ja ealáhusossodahkan,
de lea dárbu čielggadit siskkaldas rolladoaimmaid. Vaikko
goappaš ráđit heaittihuvvojit,
de bissot hálddahusaid geográfalaš ovttadagat
nu movt leat. Orru maiddái čájeheame
ahte dán guovtti hálddahusovttadaga hálddašan-
ja ovddasvástádussuorggit čuvvot dan
bargojuogu mii dál lea. Dál goit vuos orro berreme ásahit
fágalaš sektorjuoguid hálddašandoaimmaid
dáfus, iige čielga regiovnnalaš dahje
geográfalaš rollajuogu. Lea guovddáš siskkáldas
bargu gávnnahit movt galgá áššemeannudit,
ja maiddái čielggadit makkár ovttasdoaibma čielga
kultuvrralaš ja ealáhusáššiid
gaskka galgá leat. Oktasaš ossodahkii
lea deaŧalaš vuoruhit doaimmaid
ja fágapolitihkalaš bargguid mat áŋgiruššet sihke
kultur- ja ealáhusovdánahttima, muhto maiddái
fuolahit ahte šaddá dohkálaš vuoruhanbalansa
sektuvrraid gaskka.
1.4.1.4 Sámi kulturráđđi
Gč. kap. 4.1.3. Sámi ealáhusráđđi
1.4.2 Sámedikki ođđasisorganiseren ođđajagimánu
2001 rájes
Ođđa organiserema oktavuođas
leat Sámedikkis olu hástalusat Sámediggeráđi, doarjjastivrra,
giellastivrra, dievasčoahkkima, čoahkkinjođiheami,
bearráigeahččanlávdegoddi, válgalávdegoddi,
válgalávdegotti, joavkkuid ja erenoamážit álbmoga
bálvaleami okatvuođas.
Sámedikki organisašuvdnakárta
maŋŋel ođđasisorganiserema:
Sámedikki hálddahusas leat stuora hástalusat daid
iešguđetge ossodagaid politihkkahábmema
koordinerema dáfus, nu ahte iešguđetge strategiijaid
ja iešguđetge politihkalaš mearrádusaid
oktavuođat bisuhuvvojit. Dasa lassin fertejit
ossodagat gulahallat nu bures go lea vejolaš.
Stuora geográfalaš gaskkat ee. eai galgga
hehttet gulahallama. Okta dain guovddáš hástalusain
hálddahusas, lea ovdánahttit ovttalágán
fitnodatkultuvrra buot ossodagain boahttevaš jagiin.
Ođđasisorganiserema vuođul áigu Sámediggi
rievdadit virggiid ja bálkásajiid ođđajagimánu
1. b. 2001 rájes Váldošiehtadusa § 13
mielde. Ođđa organiserema
bargiidpolitihkas leat olu hástalusat, nu go ovdamearkka dihte
ođđa bargiidplána,
dearvvašvuohta, biras ja sihkarvuohta je.
Jagi 2001 lea juolluduvvon 106,9 miljon ruvnno Sámediggái
poasta 50 bokte. Juolludeamis leat mielde sámediggeválggaid
diehtojuohkinbarggut ja kampánjjat.
Buot čieža ossodaga ožžot
ekonomalaš rámma iežaset doaimmas.
Juohke ossodat oažžu čállingoddeovddasvástádusa
dihto fágapolitihkalaš suorggis Sámediggeráđi
ektui. Giellaossodagas šaddá lagas
ovttasbargu Giellastivrrain. Seammaládje lea Kultur- ja
ealáhusossodagas lagas oktavuohta Doarjjastivrrain. Muđui
lea buot ossodagain sierra ekonomiija- ja bargiidhálddašeapmi,
masa gullá golaheami ja dásseárvvu integrerema
mánnosaš raporteren. Muhtun ossodagat
galget maiddái lágidit doarjjaortnegiid njuolggadusaid.
Njuolggojuolludemiid dáfus leat leamaš olu gažaldagat.
Hástalus lea hálddašannotáhta ráhkadeami
ja njuolggadusrievdadeami dárbbuid dáfus. 2001:s
ožžot muhtun ásahusat ja organisašuvnnat
njuolggodoarjagiid Sámedikki dievasčoahkkimis.
addá almmotge nu ahte juohke fágaossodat ferte
ieš juohkit dieđuid ja máksit juolludemiid
formálalaš juolludusreivviid bokte mat
sáddejuvvojit daidda geaidda galget. Seammás fertejit
ossodagat fuolahit ahte njuolggadusat rievdaduvvojit Sámedikki
mearrádusaid mielde. Ferte almmotge deattuhuvvot ahte ođđa
ossodagat ain galget hálddašit daid
doarjjaortnegiid 2001:s mat gulle sidjiide jagi 2000:s.
Sámedikki direktevrras lea bajimus hálddahuslaš ovddasvástádus
Sámediggeráđi ja stivrraid
ektui, ja lea mearrideaddji váldi fágaossodagaid
bealis dáid orgánaid ektui. Iežas áššesuorggi
siskkobealde oažžu juohke ossodat ovddasvástádusa
politihkkahábmemis ja koordineremis, áššemeannudeamis
ja čuovvoleamis, siskkáldas ja olgguldas bagadallamis,
ja diehtojuohkimis.
1.4.2.1
Servodatossodat
Servodatossodat galgá fuolahit áššemeannudeami
Sámediggeráđđái
dakkár áššiin
mat gullet sin fágasuorgái. Dasa lassin lea ossodagas ovttastahttinovddasvástádus
eará ossodagaid ektui juridihkalaš suorggi
dáfus, ja dat galgá fuolahit Sámediggeráđi čoahkkingohččumiid
ja čoahkkinplánemiid. Ossodat galgá doaimmahit
váidalusmeannudeami doarjjaáššiin
mat gullet eará ossodagaide. Muđui
galgá ossodat bargat ovttasbargoáššiiguin,
earret eará sámi ovttasbargguin Sámi
parlamentáralaš ráđis
ja davviriikkalaš ovttasbargguin Davviriikkaid
ráđis, davviriikkaid sámekonvenšuvnnain,
presideanttaid ja ministariid oktasaščoahkkimiiguin,
ja maiddái riikkaidgaskasaš ovttasbargguin
ON, ILO, WHO, Árktalaš ráđi,
Barentsovttasbarggu ektui ja doarjagiin. Eará barggut Servodatossodagas
leat dearvvašvuođa- ja sosialáššit,
johtolat, bovdehusaid hálddašit ja
Sámedikki válgabargu.
Servodatossodaga doaimma ekonomalaš rámma
2001:s lea 2.496.000,- ruvnno poasta 01 – Doaibmagolut
bokte.
1.4.2.2
Girjerádjo-
ja diehtojuohkinossodat
Girjerádjo- ja diehtojuohkinossodat galgá doaimmahit
sámi sierrabibliotehka ja doaibmat oktasaš diehtojuohkinossodahkan
olles Sámediggái, ja galgá dasa lassin
doaibmat Sámediggeráđi politihkalaš čállingoddin
dakkár áššiin
mat guoskkahit sin fágasuorggi.
Sámi sierrabibliotehka sirdojuvvui Sámediggái jagi
2000:s. Das lea erenoamáš doaibma danne go
gohčoduvvo Sámi sierrabibliotehkan servodagas,
ja dat doaibmá hálddašanbibliotehkan Sámediggevuogádagas.
Sámedikki ulbmil lea ovddidit SSB dan guvlui ahte doaibmagoahtá resursaguovddážin
eará girjerádjosiid ektui, ja ahte SSB lea njunnožis
ovddideame sámi girjerádjobálvalusaid
muđui. SSB galgá šaddat
guovddáš oassin Sámedikki
diehtojuohkinbarggus, mas lea viiddiduvvon diehtojuohkin- ja bagadallanovddasvástádus
olgguldas geavaheddjiide, ja hálddašanbibliotehkaovddasvástádus
siskkáldas geavaheddjiide.
Garrasit vuoruhuvvon doaibma boahttevaš jagi
lea háhkat dakkár dihtorvuogádaga bibliotehkii
mii ollásit ipmirda sámi bustávaid. Sámedikki ulbmil
lea ahte maiddái bibliotehkabása boahtá dikki
interneahttasiidduide.
Diehtojuohkin Sámedikki birra ii leat iešalddis
ulbmil, muhto lea veahkkedoaibma joksat Sámedikki ulbmiliid.
Buorre diehtojuohkin- ja gulahallanstrategiija gáibida
danne eambbo go dušše ođđa
teknologiija. Buot deaŧaleamos jus dán
barggus galgá lihkostuvvat, lea nagodit heivehit olles
organisašuvnna, maiddái daid ossodagaid
mat leat olggobealde Kárášjoga,
dakkár bargovugiide maid Sámedikki ođđa
diehtojuohkinvuogádat, intranett ja internett, ovddida. Dát
gáibida čielga ja guhkitáiggi áŋgiruššama
olles organisašuvnnas. Dás ferte atnit
vuođđun ahte buot bargit
ja buot politihkkárat doibmet diehtojuohkinmielbargin,
ja dat mearkkaša juohkehaš čalmmustahttá dan diehtojuohkin-
ja bagadallanovddasvástádusa mii sus lea vuogádagas.
Buot vásáhusat duođaštit ahte
buorre siskkáldas gulahallan lea eaktu jus geavaheddjiide
galgá nagodit lágidit buori gulahallama. Lea stuora
boahttevaš hástalus hukset aktiivvalaš ja
ulbmállaš gulahallanbálvalusa Sámediggái.
Dieđuid ráhkadeapmi ja fuolaheapmi
inteneahta bokte lea deaŧalaš ja áddjás
doaibma. Dieđut galget leat ulbmállaččat
ja álkit geavaheddjiide. Muhto elektrovnnalaš diehtogaskkusteapmi
lea dušše oassi dain diehtojuohkinkanálain
maid Sámediggi áigu geavahit. Dieđuide
lea stuora jearru, sihke álbmogis, eiseválddiin
ja eará ovttasbargobeliin, ja dat lea hirbmosit lassánan
2000 čavčča. Sámediggevisti
dáidá dagahan ahte sámi áššiide
lea badjánan eambbo beroštupmi.
Dat oallu olbmot geat galledit Sámedikki, leat dagahan
ahte lea dárbu beaivválaš čájehemiide. 2001
geasi dáidá Sámediggevisti šaddat guovddáš báikin
turisttaide geat bohtet Kárášjohkii
dahje vudjet dakkobokte. Jagi 2000:s ledje birrasiid 30.000 registrerejuvvon
turistta Kárášjogas. Lea guovddáš hástalus
balanseret daid resurssaid mat geavahuvvojit vistti gallededdjiide
ja daid resurssaid mat geavahuvvojit diehtojuohkinbargui muđui.
Dál leat Sámedikkis unnán dieđut
iežas doaimma ja muđui sámi áššiid
birra. Lea dárbbašlaš ovddidit
ja ráhkadit dieđuid mat gokčet álbmoga
dárbbuid. Lea erenoamáš dárbbašlaš ráhkadit
pedagogalaš fálaldaga skuvllaide. Dát
lea viiddis ja resursagáibideaddji bargu.
Lea dárbbašlaš ráhkadit
ollislaš diehtojuohkin- ja gulahallanplána
Sámediggái, ja bargu berre loahpahuvvot jagi 2001
mielde. Galgá maiddái ráhkaduvvot plána
man ulbmil lea hásttuhit olbmuid searvat sámi
jienastuslohkui ja válggaide.
Dakkaviđe go leat doarvái persovnnalaš resurssat,
galget ossodagat bargagoahtit ráhkadit arkiivaplána
masa buot arkiivaráhkadeami ja vurkkodeami dieđut
leat čohkkejuvvon, ja buot plánat ja čielggadeamit.
Earret ieš daid arkiváliaid ráhkadeami,
galgá plána maiddái gieđahallat movt
arkiivva galgá ordnet, movt vurkkodit rievttes arkiivvas,
galget leat dieđut rádjanarkiivva ja gáiddusarkiivva
birra, arkiivaráddjema birra, kassašuvnna
ja loahpahuvvon arkiivva birra. Dál lea 11 jagi áigi
go Sámediggi ásahuvvui, ja vuollásaš ráđiid
ja guovllukantuvrraid arkiivvaid loahpaheapmi galgá maid
fargga álggahuvvot.
Girjerádjo- ja diehtojuohkinossodaga doaimma 2001 ekonomalaš rámma
lea 8.545.000,- ruvnno poasta 01 Doaibmagolut bokte.
1.4.2.3
Plána- ja
hálddahusossodat
Plána- ja hálddahusossodat galgá fuolahit
Sámedikki hálddahuslaš oktasašdoaimmaid
Diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiijas (IKT), bargiid- ja ekonomiijahálddašeamis,
masa gullet ee. bušeahtta- ja rehketdoallobargu,
dásseárvo-, plána- ja dieđihanbarggut.
Dasa lassin galgá ossodat hálddašit
politihkalaš joavkkuid ja organisašuvnnaid
doarjaga mii lea poasttas 55 definerejuvvon. Ossodat galgá maiddái
doaibmat politihkalaš čállingoddin
Sámediggeráđđái dakkár áššiin
mat gullet sin fágasuorgái.
Plána- ja hálddahusossodaga doaimma 2001 ekonomalaš rámma
lea kr 5.328.000 poasta 01 – Doaibmagolut bokte, ja kr
5.762.000,- poasta 55 Eará doarjagat bokte, oktiibuot kr
11.090.000,-.
1.4.2.4
Birasgáhtten
ja kultursuodjalanossodat
Earret kulturmuittuid hálddašeami
kulturmuitolága vuođul, galgá Birasgáhtten
ja kultursuodjalanossodat maiddái doaibmat politihkalaš čállingoddin
Sámediggeráđđái
dakkár áššiin
mat gullet sin fágasuorgái.
Birasgáhtten ja kultursuodjalanossodaga doaimma 2001
ekonomalaš rámma lea 6.372.000,- ruvnno
poasttas 01 – Doaibmagolut, ja 1.970.000,- ruvnno poasttas
54 Birasgáhtten ja kultursuodjaleapmi, oktiibuot kr 8.342.000,-.
1.4.2.5
Oahpahusossodat
Oahpahusossodat galgá lassin dasa mii lea čilgejuvvon
3.2.4. kapihttalis maiddái doaibmat politihkalaš čállingoddin
Sámediggeráđđái áššiin
main gieđahallojuvvojit oahpahusgažaldagat.
Oahpahusossodaga doaimma 2001 ekonomálaš rámma
lea 12.200.000,- ruvnno poasttas 01 – Doaibmagolut, 1.800.000,-
ruvnno poasttas 21 Erenoamáš doaibmagolut
ja 22.964.000 ruvnno poasttas 56 Oahpahus ja oahpponeavvut, oktiibuot kr
36.964.000,-.
1.4.2.6
Giellaossodat
Giellaossodat galgá ee. ovttastahttit Sámedikki ođđa
giellastivrra ásaheami ja doaimmaheami. Dasa lassin galgá ossodat
doaibmat politihkalaš čállingoddin
Sámediggeráđđái áššiin
mat gusket giellagažaldagaide.
Giellaossodaga doaimma 2001 ekonomalaš rámma
lea kr 4.050.000,- poasta 01 Doaibmagolut bokte ja kr 19.856.000,-
poasta 53 Giella bokte, oktiibuot kr 23.906.000,-.
1.4.2.7
Kultur- ja ealáhusossodat
Kultur- ja ealáhusossodat galgá ovttastahttit Sámedikki
doarjjastivrra ásaheami ja doaimmaheami, gohččut čoahkkimiidda
ja fuolahit ahte áššit
sáddejuvvojit ja čállojuvvojit protokollii oppalaš vugiin.
Ossodagas ii galgga leat ovddasvástádus ovttaskas áššemeannudemiin
veahkkedoaibmaortnegiid dáfus mat eai leat čielgasit definerejuvvon
ossodahkii juogo bušeahttamearrádusaid
dahje juolludusnotáhtaid bokte. Kultur- ja ealáhusossodat
galgá maiddái doaibmat politihkalaš čállingoddin
Sámediggeráđđái áššiin
mat guoskkahit kultur- ja ealáhusgažaldagaid.
Kultur- ja ealáhusossodaga doaimma 2001 ekonomalaš rámma
lea 5.928.000,- ruvnno poasttas 01 – Doaibmagolut, 22.210.000,-
ruvnno poastas 51 Ealáhusovdánahttin, 17.245.000,-
ruvnno poasttas 52 Kultuvra, ja 1.300.000,- ruvnno poasttas 57 Riikkaidgaskasaš ovttasbargu,
oktiibuot 46.683.000,- ruvnno.