Sámepolitihka birra

1.4.1.1 Sámi giellaráđđi

Sámediggi lea áššis 23/00 mearridan heaittihit Sámi giellaráđi 31.12.2000 rájes. Seamma áššis lea mearriduvvon ásahit giellastivrra mas leat vihtta lahttu. Hálddahus šaddá sámi giellaossodahkan.

Sámi giellaráđđi ii oainne makkár válddiin Sámediggi sáhttá heaittihit giellaráđi mii lea Sámelága § 3–12 vuođul ásahuvvon.

Ođđa organisašuvnnas lea Sámedikki direktevra bajimus ovddasvástideaddji. Dát rolla nanneuvvo ođđa organisašuvnnas. Giellaossodat oažžu lagat ovttasbarggu Sámedikki direktevrrain ja Sámedikki ossodagaid eará jođiheddjiiguin danne go ođđa organisašuvnnas galget jeavddalaččat dollojuvvot jođiheaddjičoahkkimat miehtá jagi.

Giellaossodaga áššemeannudeapmi rievdá giellaráđi ektui. Giellaossodat galgá meannudit áššiid sihke Sámediggeráđđái, doarjjastivrii ja giellastivrii. Bargit ožžot ođđa hástalusaid, earret eará politihkalaš áššemeannudemiid, giellafágalaš doaimmaid ja giellaossodaga hálddahuslaš doaimmaid.

1.4.1.2 Sámi kulturmuitoráđđi

Ođđajagimánu 1. b. 2001 rájes lea Sámedikkis ođđa organisašuvdnavuogádat, mii mielddisbuktá ahte ovddeš Sámi kulturmuitoráđi hálddahus oažžu formálalaš ovddasvástádusa hálddahuslaččat čuovvolit oppalaš sámi biras- ja areálaáššiid. Dasa lassin galget čuovvolit sámi museaid.

Deaŧalaš hástalusat 2001:s sámi museaid barggus čuvvot go Sámediggi váldá badjelasas Norgga sámi museaid hálddašanovddasvástádusa, čuovvola St.dieđ. 22 (1999–2000) Kjelder til kunnskap og oppleving – for en samlet forvaltning og styrking av samiske museer. Sami museat fertejit oažžut govttolaš oasi museaid oppalaš juolluduslasihemiin, nu go Ráđđehusas leat plánat, gč. St.dieđ 22 (1999–2000), ja ráhkkanahttá proseassaid sámi museaid ja guoskevaš gielddaid gaskka mat sáhttet sámi museaid ovttastahttit museasiidan. Muđui fuolaha Sámediggi ahte sámi museat sáhttet ovttasdoaibmat maiddái dassážii go Sámediggi lea ožžon sámi museaid hálddašanovddasvástádusa ja lea ásahan Nuortasámi musea sámi našuvnnalaš duhátjagibáikin.

Sámi kulturmuitoráđđi loahpahii 1998:s sámi visttiid gáhtten- ja hálddašanplána ovdaprošeavtta. Prošeakta ruhtaduvvui ollásit 1999 geasi ja álggahuvvui 2000:s. Prošeakta joatká 2001:s, ja seammás doaivu Sámi kulturmuitoráđđi oažžut doibmii sierra vistegáhttenkonsuleantta. Lea guovddáš hástalus ovddidit huksenáššiid areálahálddašeamis ja addit buriid dieđuid ja neavvagiid vistegáhttenbargguin.

Sámi kulturmuitoráđđi lea 1997 rájes aktiivvalaččat oassálastán norgalaš-ruoššalaš birasgáhttenovttasbarggus. 2001:s galgá dát bargu rievdat gaskkustandássin. Sámi kulturmuitoráđđi oaidná hástalussan ahte Sámediggi čuovvola dán barggu doaimmaiguin mat guoskkahit erenoamážit nuortasápmelaččaid. Sámi kulturmuitoráđi mielas lea maid deaŧalaš viidáseappot ovddidit ovttasbarggu Ruoŧa ja Suoma sámi kulturmuitogáhttemiin.

1.4.1.3 Sámi ealáhusráđđi

Sámi ealáhusráđđi ja dat hálddašanbarggut ja dat ovddasvástádusa mii das lea, heaittihuvvo 31.12.00 rájes. Galgá ásahuvvot ossodatstruktuvra Sámedikki hálddahussii. Ulbmil lea ovddidit Sámedikki buoret politihkkaovddideaddjin ja politihkalaš eaktudeaddjin. Muđui geahččalit buorebut geavahit ja koordineret hálddahuslaš resurssaid mat sávvamis sáhttet buorebut fuolahit geavaheaddjeáššiid stuorát fágalaš sihkarvuođain hálddahusdoaimmaid dáfus. Aitto nammaduvvon doarjjastivra galgá hálddašit foandda ja eará doarjagiid mat sirdojuvvojit Sámedikkis.

Ođđa struktuvra, mas Sámediggi šaddá eambbo korporatiiva ovttadahkan, galgá dieđusge mielddisbuktit ahte šaddá gievrrat ovttasdoaibma ja buorebut koordinerejuvvon doaibma maiddái boahtteáiggis. Danne ferte nannosit čatnat oktii plánaid, bušeahta ja veahkkeávnnasgeavaheami, ja doaimmahit daid nu ahte politihkalaččat mearriduvvon ulbmilat sáhttet ollašuvvat. Ealáhus- ja barguibidjanáššiid doaimma dáfus šaddá deaŧalaš mearridit dohkálaš bušeahttarámmaid ja lágidit buori doarjjabarggu mii čielgasit definere movt veahkkeneavvuid galgá geavahit ealáhusdili ektui mii ovdána go livččii ulbmil.

Buot doarjjaortnegiidda maid Sámi ealáhusráđđi hálddaša, galget ráhkaduvvot čielga ulbmilcealkámušat, boađusgáibádusat, mihttogeažuhandoaimmat, raporteremat je. maid ođđa ekonomiijanjuolggadusat ja funkšonála gáibádusat eaktudit. Hástalus lea geahččalit hutkat ođđa vugiid movt mihtidit veahkkeneavvogeavaheami, nu ahte sáhttá ipmirdit movt veahkkeneavvut doibmet ulbmilcealkámušaid ektui. Lea ain olu bargu buriid boađus- ja doaibmageažuhemiid ovdánahttimiin ovdal go dohkálaš vugiin sáhttá mihtidit veahkkeneavvogeavaheami ávkki.

Doaimma ođđasisorganiserema dáfus, mii mielddisbuktá ahte ráđit šaddet ossodahkan, leat Sámedikkis guokte váldohástalusa. Vuosttaš lea oktiiheivehit ja koordineret dáid iešguđetge sektorossodagaid, nubbi lea oktiiheivehit politihkalaš ja hálddahuslaš dásiid. Ossodagaid siskkáldas struktuvra šaddá maiddái hui deaŧalaš. Lea mávssolaš fuomášit movt galget doaibmat ja movt galget ovddasvástádusa juogadit, ee. áššemeannudeami dáfus. Go Sámi ealáhusráđđi ja Sámi kulturráđđi biddjojit oktii oktasaš kultur- ja ealáhusossodahkan, de lea dárbu čielggadit siskkaldas rolladoaimmaid. Vaikko goappaš ráđit heaittihuvvojit, de bissot hálddahusaid geográfalaš ovttadagat nu movt leat. Orru maiddái čájeheame ahte dán guovtti hálddahusovttadaga hálddašan- ja ovddasvástádussuorggit čuvvot dan bargojuogu mii dál lea. Dál goit vuos orro berreme ásahit fágalaš sektorjuoguid hálddašandoaimmaid dáfus, iige čielga regiovnnalaš dahje geográfalaš rollajuogu. Lea guovddáš siskkáldas bargu gávnnahit movt galgá áššemeannudit, ja maiddái čielggadit makkár ovttasdoaibma čielga kultuvrralaš ja ealáhusáššiid gaskka galgá leat. Oktasaš ossodahkii lea deaŧalaš vuoruhit doaimmaid ja fágapolitihkalaš bargguid mat áŋgiruššet sihke kultur- ja ealáhusovdánahttima, muhto maiddái fuolahit ahte šaddá dohkálaš vuoruhanbalansa sektuvrraid gaskka.

1.4.1.4 Sámi kulturráđđi

Gč. kap. 4.1.3. Sámi ealáhusráđđi

1.4.2.1 Servodatossodat

Servodatossodat galgá fuolahit áššemeannudeami Sámediggeráđđái dakkár áššiin mat gullet sin fágasuorgái. Dasa lassin lea ossodagas ovttastahttinovddasvástádus eará ossodagaid ektui juridihkalaš suorggi dáfus, ja dat galgá fuolahit Sámediggeráđi čoahkkingohččumiid ja čoahkkinplánemiid. Ossodat galgá doaimmahit váidalusmeannudeami doarjjaáššiin mat gullet eará ossodagaide. Muđui galgá ossodat bargat ovttasbargoáššiiguin, earret eará sámi ovttasbargguin Sámi parlamentáralaš ráđis ja davviriikkalaš ovttasbargguin Davviriikkaid ráđis, davviriikkaid sámekonvenšuvnnain, presideanttaid ja ministariid oktasaščoahkkimiiguin, ja maiddái riikkaidgaskasaš ovttasbargguin ON, ILO, WHO, Árktalaš ráđi, Barentsovttasbarggu ektui ja doarjagiin. Eará barggut Servodatossodagas leat dearvvašvuođa- ja sosialáššit, johtolat, bovdehusaid hálddašit ja Sámedikki válgabargu.

Servodatossodaga doaimma ekonomalaš rámma 2001:s lea 2.496.000,- ruvnno poasta 01 – Doaibmagolut bokte.

1.4.2.2 Girjerádjo- ja diehtojuohkinossodat

Girjerádjo- ja diehtojuohkinossodat galgá doaimmahit sámi sierrabibliotehka ja doaibmat oktasaš diehtojuohkinossodahkan olles Sámediggái, ja galgá dasa lassin doaibmat Sámediggeráđi politihkalaš čállingoddin dakkár áššiin mat guoskkahit sin fágasuorggi.

Sámi sierrabibliotehka sirdojuvvui Sámediggái jagi 2000:s. Das lea erenoamáš doaibma danne go gohčoduvvo Sámi sierrabibliotehkan servodagas, ja dat doaibmá hálddašanbibliotehkan Sámediggevuogádagas. Sámedikki ulbmil lea ovddidit SSB dan guvlui ahte doaibmagoahtá resursaguovddážin eará girjerádjosiid ektui, ja ahte SSB lea njunnožis ovddideame sámi girjerádjobálvalusaid muđui. SSB galgá šaddat guovddáš oassin Sámedikki diehtojuohkinbarggus, mas lea viiddiduvvon diehtojuohkin- ja bagadallanovddasvástádus olgguldas geavaheddjiide, ja hálddašanbibliotehkaovddasvástádus siskkáldas geavaheddjiide.

Garrasit vuoruhuvvon doaibma boahttevaš jagi lea háhkat dakkár dihtorvuogádaga bibliotehkii mii ollásit ipmirda sámi bustávaid. Sámedikki ulbmil lea ahte maiddái bibliotehkabása boahtá dikki interneahttasiidduide.

Diehtojuohkin Sámedikki birra ii leat iešalddis ulbmil, muhto lea veahkkedoaibma joksat Sámedikki ulbmiliid. Buorre diehtojuohkin- ja gulahallanstrategiija gáibida danne eambbo go dušše ođđa teknologiija. Buot deaŧaleamos jus dán barggus galgá lihkostuvvat, lea nagodit heivehit olles organisašuvnna, maiddái daid ossodagaid mat leat olggobealde Kárášjoga, dakkár bargovugiide maid Sámedikki ođđa diehtojuohkinvuogádat, intranett ja internett, ovddida. Dát gáibida čielga ja guhkitáiggi áŋgiruššama olles organisašuvnnas. Dás ferte atnit vuođđun ahte buot bargit ja buot politihkkárat doibmet diehtojuohkinmielbargin, ja dat mearkkaša juohkehaš čalmmustahttá dan diehtojuohkin- ja bagadallanovddasvástádusa mii sus lea vuogádagas. Buot vásáhusat duođaštit ahte buorre siskkáldas gulahallan lea eaktu jus geavaheddjiide galgá nagodit lágidit buori gulahallama. Lea stuora boahttevaš hástalus hukset aktiivvalaš ja ulbmállaš gulahallanbálvalusa Sámediggái.

Dieđuid ráhkadeapmi ja fuolaheapmi inteneahta bokte lea deaŧalaš ja áddjás doaibma. Dieđut galget leat ulbmállaččat ja álkit geavaheddjiide. Muhto elektrovnnalaš diehtogaskkusteapmi lea dušše oassi dain diehtojuohkinkanálain maid Sámediggi áigu geavahit. Dieđuide lea stuora jearru, sihke álbmogis, eiseválddiin ja eará ovttasbargobeliin, ja dat lea hirbmosit lassánan 2000 čavčča. Sámediggevisti dáidá dagahan ahte sámi áššiide lea badjánan eambbo beroštupmi.

Dat oallu olbmot geat galledit Sámedikki, leat dagahan ahte lea dárbu beaivválaš čájehemiide. 2001 geasi dáidá Sámediggevisti šaddat guovddáš báikin turisttaide geat bohtet Kárášjohkii dahje vudjet dakkobokte. Jagi 2000:s ledje birrasiid 30.000 registrerejuvvon turistta Kárášjogas. Lea guovddáš hástalus balanseret daid resurssaid mat geavahuvvojit vistti gallededdjiide ja daid resurssaid mat geavahuvvojit diehtojuohkinbargui muđui.

Dál leat Sámedikkis unnán dieđut iežas doaimma ja muđui sámi áššiid birra. Lea dárbbašlaš ovddidit ja ráhkadit dieđuid mat gokčet álbmoga dárbbuid. Lea erenoamáš dárbbašlaš ráhkadit pedagogalaš fálaldaga skuvllaide. Dát lea viiddis ja resursagáibideaddji bargu.

Lea dárbbašlaš ráhkadit ollislaš diehtojuohkin- ja gulahallanplána Sámediggái, ja bargu berre loahpahuvvot jagi 2001 mielde. Galgá maiddái ráhkaduvvot plána man ulbmil lea hásttuhit olbmuid searvat sámi jienastuslohkui ja válggaide.

Dakkaviđe go leat doarvái persovnnalaš resurssat, galget ossodagat bargagoahtit ráhkadit arkiivaplána masa buot arkiivaráhkadeami ja vurkkodeami dieđut leat čohkkejuvvon, ja buot plánat ja čielggadeamit. Earret ieš daid arkiváliaid ráhkadeami, galgá plána maiddái gieđahallat movt arkiivva galgá ordnet, movt vurkkodit rievttes arkiivvas, galget leat dieđut rádjanarkiivva ja gáiddusarkiivva birra, arkiivaráddjema birra, kassašuvnna ja loahpahuvvon arkiivva birra. Dál lea 11 jagi áigi go Sámediggi ásahuvvui, ja vuollásaš ráđiid ja guovllukantuvrraid arkiivvaid loahpaheapmi galgá maid fargga álggahuvvot.

Girjerádjo- ja diehtojuohkinossodaga doaimma 2001 ekonomalaš rámma lea 8.545.000,- ruvnno poasta 01 Doaibmagolut bokte.

1.4.2.3 Plána- ja hálddahusossodat

Plána- ja hálddahusossodat galgá fuolahit Sámedikki hálddahuslaš oktasašdoaimmaid Diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiijas (IKT), bargiid- ja ekonomiijahálddašeamis, masa gullet ee. bušeahtta- ja rehketdoallobargu, dásseárvo-, plána- ja dieđihanbarggut. Dasa lassin galgá ossodat hálddašit politihkalaš joavkkuid ja organisašuvnnaid doarjaga mii lea poasttas 55 definerejuvvon. Ossodat galgá maiddái doaibmat politihkalaš čállingoddin Sámediggeráđđái dakkár áššiin mat gullet sin fágasuorgái.

Plána- ja hálddahusossodaga doaimma 2001 ekonomalaš rámma lea kr 5.328.000 poasta 01 – Doaibmagolut bokte, ja kr 5.762.000,- poasta 55 Eará doarjagat bokte, oktiibuot kr 11.090.000,-.

1.4.2.4 Birasgáhtten ja kultursuodjalanossodat

Earret kulturmuittuid hálddašeami kulturmuitolága vuođul, galgá Birasgáhtten ja kultursuodjalanossodat maiddái doaibmat politihkalaš čállingoddin Sámediggeráđđái dakkár áššiin mat gullet sin fágasuorgái.

Birasgáhtten ja kultursuodjalanossodaga doaimma 2001 ekonomalaš rámma lea 6.372.000,- ruvnno poasttas 01 – Doaibmagolut, ja 1.970.000,- ruvnno poasttas 54 Birasgáhtten ja kultursuodjaleapmi, oktiibuot kr 8.342.000,-.

1.4.2.5 Oahpahusossodat

Oahpahusossodat galgá lassin dasa mii lea čilgejuvvon 3.2.4. kapihttalis maiddái doaibmat politihkalaš čállingoddin Sámediggeráđđái áššiin main gieđahallojuvvojit oahpahusgažaldagat.

Oahpahusossodaga doaimma 2001 ekonomálaš rámma lea 12.200.000,- ruvnno poasttas 01 – Doaibmagolut, 1.800.000,- ruvnno poasttas 21 Erenoamáš doaibmagolut ja 22.964.000 ruvnno poasttas 56 Oahpahus ja oahpponeavvut, oktiibuot kr 36.964.000,-.

1.4.2.6 Giellaossodat

Giellaossodat galgá ee. ovttastahttit Sámedikki ođđa giellastivrra ásaheami ja doaimmaheami. Dasa lassin galgá ossodat doaibmat politihkalaš čállingoddin Sámediggeráđđái áššiin mat gusket giellagažaldagaide.

Giellaossodaga doaimma 2001 ekonomalaš rámma lea kr 4.050.000,- poasta 01 Doaibmagolut bokte ja kr 19.856.000,- poasta 53 Giella bokte, oktiibuot kr 23.906.000,-.

1.4.2.7 Kultur- ja ealáhusossodat

Kultur- ja ealáhusossodat galgá ovttastahttit Sámedikki doarjjastivrra ásaheami ja doaimmaheami, gohččut čoahkkimiidda ja fuolahit ahte áššit sáddejuvvojit ja čállojuvvojit protokollii oppalaš vugiin. Ossodagas ii galgga leat ovddasvástádus ovttaskas áššemeannudemiin veahkkedoaibmaortnegiid dáfus mat eai leat čielgasit definerejuvvon ossodahkii juogo bušeahttamearrádusaid dahje juolludusnotáhtaid bokte. Kultur- ja ealáhusossodat galgá maiddái doaibmat politihkalaš čállingoddin Sámediggeráđđái áššiin mat guoskkahit kultur- ja ealáhusgažaldagaid.

Kultur- ja ealáhusossodaga doaimma 2001 ekonomalaš rámma lea 5.928.000,- ruvnno poasttas 01 – Doaibmagolut, 22.210.000,- ruvnno poastas 51 Ealáhusovdánahttin, 17.245.000,- ruvnno poasttas 52 Kultuvra, ja 1.300.000,- ruvnno poasttas 57 Riikkaidgaskasaš ovttasbargu, oktiibuot 46.683.000,- ruvnno.