2.4 Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid
gaskasaš konsultašuvnnaid
bargovuogit, ILO-konvenšuvnna
nr. 169 artihkal 6
Sámiin lea álgoálbmogin
vuoigatvuohta jerrojuvvot áššiin
mat gusket sidjiide njuolga. Dát
vuoigatvuohta lea čállojuvvon
ILO-konvenšuvdnii nr. 169
6. artihkkalii. ILO lea cealkán:
«the spirit of consultation and participation constitutes
the cornerstone of Convention No. 169 on šhich
all its provision are based»
Maŋŋá finnmárkkulága proseassa,
mas Sámedikkis
ledje konsultašuvnnat njuolga
Stuorradikkiin, ja ráđđehus
ii leat ollašuhttán iežas
konsultašuvdnageatnegasvuođa,
ledje Gielda- ja guovlodepartemeanta ja Sámediggi
ovttaoaivilis ahte eai veahket maidege digaštallamat
dađistaga das mo galge dulkot álbmotrievttálaš mearrádusaid
konsultašuvnnaid birra ja oassálastima
birra. Go ásaha ráđđehusa
ja Sámedikki gaskasaš ovttasdoaibmanortnegiid
ja -vugiid, de lea vejolaš garvit
dakkár digaštallamiid
boahtteáiggi mat bohciidedje finnmárkkulága
ovddideami oktavuođas, ja
ođđa
dilli lea ávkin sihke ráđđehussii
ja Sámediggái.
Konsultašuvdnaortnegat veahkehit
maiddái olbmuid áddet sámi
servodagaid dili ja ovdánanmearkkaid.
Danne nammaduvvui jagi 2004 bargojoavku mas leat Sámedikki
ja Ráđđehusa
oassálastit, geat galge
evttohit konsultašuvdnabargovugiid. Stáhtalaš eiseválddiid
ja Sámedikki gaskasaš prosedyraid vuolláičálle
gielda- ja guovloministtar ja sámediggepresideanta
miessemánu 11. b. 2005.
Sámediggi dohkkehii konsultašuvdnašiehtadusa
geassemánu 1. b. 2005 ja
dat mearriduvvui gonagaslaš resolušuvnnain
suoidnemánu 1. b. 2005. Konsultašuvdnabargovuogit
leat dehálaš lávki čielggasmahttit Sámedikki
sajádaga riikka stivrenvuogádagas
ja áigumuš dainna
lea earret eará sihkkarastit
ILO-konvenšuvnna nr. 169
geavatlaš čađaheami,
soahpat ja oažžut oktasaš áddejumi
sámi servodagaid dárbbuin.
Luondduguovlluid suodjalanplánabarggu várás
sohpe birasgáhttenministtar
ja sámediggepresideanta šiehtadusa ođđajagimánu
31. b. 2007 suodjalanplánanjuolggadusaid
birra sámi guovlluide luonddugáhttenlága
vuođul. Sámediggi
dohkkehii njuolggadusaid njukčamánu
1. b. 2007. Njuolggadusat leat konsultašuvdnabargovugiid
konkrehten ja heiveheapmi ráddjejuvvon áššesuorgái.
Njuolggadusat sihkkarastet, konsultašuvnnaid
lassin Sámedikkiin suodjalanevttohusaid
birra, ahte sámi báikegottit
ja áššáiguoskevaš sámit besset
leat mielde konsultašuvnnaide.
Konsultašuvdnabargovugiid
sisdoallu
Konsultašuvdnabargovuogit
leat láidesteaddjit. Dát
mielddisbuktá ahte stáhtalaš eiseválddit
ja Sámediggi ovttasráđiid
sáhttet, jus háliidit,
garvit prosedyraid dain áššesurggiin
maidda leat ásahuvvon sierra
njuolggadusat mat sihke departemeantta ja Sámedikki
oaivila mielde fuolahit álgoálbmotberoštumiid seamma
bures go konsultašuvdnabargovuogit dagašedje.
Dattetge eai sáhte stáhtalaš eiseválddit
okto mearridit ahte sii eai čuovo
bargovugiid.
Konsultašuvdnabargovugiid
doaibmasuorgi lea sihke dábálaš áššit
nu mo láhkaevttohusat ja láhkaásahusat,
ja mearrádusat bođu áššiin
mat «váikkuhit sámi
beroštusaide njuolga». áššiin
main lea eahpečielggas váikkuhuvvojit
go sámit njuolga, lea lunddolaš deattastit
Sámedikki árvvoštallama
das maid njuolga váikkuhus
mearkkaša ja háliida
go Sámediggi konsultašuvnnaid.
Prosedyrat gustojit stáhtalaš eiseválddiide,
dat mearkkaša ráđđehussii,
departemeanttaide ja vuolit stáhta
orgánaide. Konsultašuvdnageatnegasvuohta
guoská buotlágan
ideála ja ávnnaslaš sámi
kultuvrii.
Konsultašuvdnageatnegasvuohta čájeha
ahte stáhtalaš eiseválddit
buori jáhkuin duođaid geahččalit
soahpat Sámedikkiin. Prosedyrat
leat dehálaš bargoneavvu
mat veahkehit sihkkarastit ahte mearrádusat dahkkojuvvojit
sámi álbmoga
legitimitehtain sin álbmotválljen
orgána bokte. Dát
mielddisbuktá ahte Sámedikkis
galgá leat duohta vejolašvuohta
váikkuhit prosessii ja bohtosii.
Dan geažil leat addojuvvon mearrádusat
mat gáibidit ahte Sámediggi
oažžu
buot dieđuid proseassa buot
muttuin, ja vel ahte Sámedikki oaidnu
galgá čuovvut ášši viidáseappot.
Konsultašuvdnašiehtadus
lea olles hámis mielddustuvvon
dán raportii 2. mielddusin.
Konsultašuvdnabargovugiid
geavaheapmi
Mii guoská šiehtadusa
geavaheapmái ja ILO-konvenšuvnna
nr. 169 artihkkala 6 geavaheapmái,
de lea Sámediggi čađahan
konsultašuvnnaid stáhtalaš eiseválddiiguin máŋgga áššis.
Konsultašuvnnaid vuođus
lea Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid
searvevuođaperspektiiva.
Vai Sámediggi duođaid
sáhttá doaibmat ovttadássásaš oasehassan
konsultašuvnnain, de fertejit
Sámedikki váikkuhangaskaoamit
(means) ja resurssat (resources) artihkkala 6 nr. 1 b ja c vuođul nanosmahttojuvvot.
Dakkár nanosmahttin mii addá Sámediggái
sámiid álbmotválljen
orgánan dievaslaččat
oassálastit nu mo álbmot
muđui ja buot mearridandásiin,
ii leat vel ollašuvvan maŋŋágo
konsultašuvdnašiehtadus vuolláičállojuvvui.
Sámedikki sajádat
lea nanosmuvvan dábálaš dásis
dan láhkai ahte eanet departemeanttat
leat šaddan diđoleabbun
siskkáldahttit Sámedikki
dehálaš proseassaide.
Sámedikkis leat leamaš máŋga
buori konsultašuvdnaproseassa
ja máŋga departemeantta
leat konsultašuvdnašiehtadusa maŋŋá dovddastan
ahte Sámediggi ferte jerrojuvvot
vai lea vejolaš soahpat.
Konsultašuvdnaproseassa Birasgáhttendepartemeanttain
ođđa plána-
ja huksenlága olis lea buorre
ovdamearka dasa mo konsultašuvnnaid
lea vejolaš čađahit
olles diehtojuohkimiin buot dásiin
ja mo guktuid oasehasaid buriin dáhtuin
lea vejolaš šaddat ovttaoaivilii.
Dađe bahábut
eai leat ođđa plána-
ja huksenlága konsultašuvnnat
leamaš dakkárat
go konsultašuvnnat muđuid.
Sámediggi lea vásihan
ahte stáhtalaš eiseválddit
máŋgii
rihkko sihke konsultašuvdnašiehtadusa
ja konsultašuvdnageatnegasvuođaid
mat leat ILO-konvenšuvnna
nr. 169 artihkkalis 6. Ráđđehus
válljii loahpahit konsultašuvnnaid
guolástanfatnasiid struktuvradoaibmabijuid
birra vaikko vel oasehasain ii lean lotnolas áddejupmi
das ahte ii lean dárbu viidáseappot ráđđádallat,
vaikko vel departemeanta ii lean addán
buot dieđuid buot áššáigullevaš dilálašvuođaid
birra áššemeannudeami
buot muttuin, ja vaikko vel buot guovdilis doaibmabijuid váikkuhusat
sámi guolástusaide
ledje árvvoštallojuvvon álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid
ektui. Nu dáhpáhuvai
vaikko vel stáhtaráđđi
lohpidii čállit
notáhta mas čilgejuvvo
mo guovdilis evttohus sáhttá váikkuhit sámi
beroštusaide álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid
ektui (gč. 26.02.07 mannosaš čoahkkima beavdegirjji).
Ráđđehus
válljii maiddái
ovddidit ođđa
boazodoallolága evttohusa
vaikko vel konsultašuvnnat
Sámedikkiin eai lean loahpahuvvon
ja vaikko vel Sámediggi
ii lean ožžon buot
dieđuid ráđđehusa árvvoštallamiid
birra ja das mo ráđđehus áddii
evttohuvvon láhkarievdademiid.
Dasto lea Sámediggi vásihan
ahte eai dollojuvvon konsultašuvnnat
earret eará riikkalaš dearvvašvuođaplána birra
ja Baretntsábi hálddašanplána
birra.
Sámediggi lea vásihan
hástalusaid dan oktavuođas
ahte stáhta lea addán
uhccán dahje ii ollenge vejošvuođaid čađahit
duohta konsultašuvnnaid
muhtun oktavuođain dan láhaki
ahte ráđđehus duohtavuođas
lei jo dahkan mearrádusaid.
Sámediggi sáhttá áddet
ahte lea váttis šaddat
ovttaoaivilii siskkáldasat ráđđehusas
stuorra ja váttis áššiin.
Sámediggi oaivvilda ahte dan
geažil dattetge eai galgga čađahuvvot
duohta konsultašuvnnat.
Dábálaš váttisvuohta máŋgga
stuorát resursaláhkaáššis
lea leamaš dat ahte stáhtalaš eiseválddit
aktiivvalaččat
leat geahččalan ráddjet álgoálbmotvuoigatvuođaid čujuhettiin
bálddalas ja maŋŋelaš sierraproseassaide,
mii duohtadilis mearkkaša
ahte bođu departemeanttain
ii leat ovddasvástádus
ja stáhtalaš eiseválddit
eai čuovo daid geatnegasvuođaid
mat stáhtas leat sámiid
ektui álgoálbmogin álbmotrievtti
vuođul.