Denne siden finnes ikke på bokmål. Til bokmål forside

St.dieđ. nr. 43 (2008-2009)

Sámedikki 2008 doaimma birra

2.4 Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid gaskasaš konsultašuvnnaid bargovuogit, ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkal 6

Sámiin lea álgoálbmogin vuoigatvuohta jerrojuvvot áššiin mat gusket sidjiide njuolga. Dát vuoigatvuohta lea čállojuvvon ILO-konvenšuvdnii nr. 169 6. artihkkalii. ILO lea cealkán:

«the spirit of consultation and participation constitutes the cornerstone of Convention No. 169 on šhich all its provision are based»

Maŋŋá finnmárkkulága proseassa, mas Sáme­dikkis ledje konsultašuvnnat njuolga Stuorradikkiin, ja ráđđehus ii leat ollašuhttán iežas konsultašuvdnageatnegasvuođa, ledje Gielda- ja guovlodepartemeanta ja Sámediggi ovttaoaivilis ahte eai veahket maidege digaštallamat dađistaga das mo galge dulkot álbmotrievttálaš mearrádusaid konsultašuvnnaid birra ja oassálastima birra. Go ásaha ráđđehusa ja Sámedikki gaskasaš ovttasdoaibmanortnegiid ja -vugiid, de lea vejolaš garvit dakkár digaštallamiid boahtteáiggi mat bohciidedje finnmárkkulága ovddideami oktavuođas, ja ođđa dilli lea ávkin sihke ráđđehussii ja Sámediggái. Konsultašuvdnaortnegat veahkehit maiddái olbmuid áddet sámi servodagaid dili ja ovdánanmearkkaid.

Danne nammaduvvui jagi 2004 bargojoavku mas leat Sámedikki ja Ráđđehusa oassálastit, geat galge evttohit konsultašuvdnabargovugiid. Stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš prosedyraid vuolláičálle gielda- ja guovloministtar ja sámediggepresideanta miessemánu 11. b. 2005. Sámediggi dohkkehii konsultašuvdnašiehtadusa geassemánu 1. b. 2005 ja dat mearriduvvui gonagaslaš resolušuvnnain suoidnemánu 1. b. 2005. Konsultašuvdnabargovuogit leat dehálaš lávki čielggasmahttit Sámedikki sajádaga riikka stivrenvuogádagas ja áigumuš dainna lea earret eará sihkkarastit ILO-konvenšuvnna nr. 169 geavatlaš čađaheami, soahpat ja oažžut oktasaš áddejumi sámi servodagaid dárbbuin.

Luondduguovlluid suodjalanplánabarggu várás sohpe birasgáhttenministtar ja sámediggepresideanta šiehtadusa ođđajagimánu 31. b. 2007 suodjalanplánanjuolggadusaid birra sámi guovlluide luonddugáhttenlága vuođul. Sámediggi dohkkehii njuolggadusaid njukčamánu 1. b. 2007. Njuolggadusat leat konsultašuvdnabargovugiid konkrehten ja heiveheapmi ráddjejuvvon áššesuorgái. Njuolggadusat sihkkarastet, konsultašuvnnaid lassin Sámedikkiin suodjalanevttohusaid birra, ahte sámi báikegottit ja áššáiguoskevaš sámit besset leat mielde konsultašuvnnaide.

Konsultašuvdnabargovugiid sisdoallu

Konsultašuvdnabargovuogit leat láidesteaddjit. Dát mielddisbuktá ahte stáhtalaš eiseválddit ja Sámediggi ovttasráđiid sáhttet, jus háliidit, garvit prosedyraid dain áššesurggiin maidda leat ásahuvvon sierra njuolggadusat mat sihke departemeantta ja Sámedikki oaivila mielde fuolahit álgoálbmotberoštumiid seamma bures go konsultašuvdnabargovuogit dagašedje. Dattetge eai sáhte stáhtalaš eiseválddit okto mearridit ahte sii eai čuovo bargovugiid.

Konsultašuvdnabargovugiid doaibmasuorgi lea sihke dábálaš áššit nu mo láhkaevttohusat ja láhkaásahusat, ja mearrádusat bođu áššiin mat «váikkuhit sámi beroštusaide njuolga». áššiin main lea eahpečielggas váikkuhuvvojit go sámit njuolga, lea lunddolaš deattastit Sámedikki árvvoštallama das maid njuolga váikkuhus mearkkaša ja háliida go Sámediggi konsultašuvnnaid. Prosedyrat gustojit stáhtalaš eiseválddiide, dat mearkkaša ráđđehussii, departemeanttaide ja vuolit stáhta orgánaide. Konsultašuvdnageatnegasvuohta guoská buotlágan ideála ja ávnnaslaš sámi kultuvrii.

Konsultašuvdnageatnegasvuohta čájeha ahte stáhtalaš eiseválddit buori jáhkuin duođaid geahččalit soahpat Sámedikkiin. Prosedyrat leat dehálaš bargoneavvu mat veahkehit sihkkarastit ahte mearrádusat dahkkojuvvojit sámi álbmoga legitimitehtain sin álbmotválljen orgána bokte. Dát mielddisbuktá ahte Sámedikkis galgá leat duohta vejolašvuohta váikkuhit prosessii ja bohtosii. Dan geažil leat addojuvvon mearrádusat mat gáibidit ahte Sámediggi oažžu buot dieđuid proseassa buot muttuin, ja vel ahte Sámedikki oaidnu galgá čuovvut ášši viidáseappot.

Konsultašuvdnašiehtadus lea olles hámis mielddustuvvon dán raportii 2. mielddusin.

Konsultašuvdnabargovugiid geavaheapmi

Mii guoská šiehtadusa geavaheapmái ja ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkala 6 geavaheapmái, de lea Sámediggi čađahan konsultašuvnnaid stáhtalaš eiseválddiiguin máŋgga áššis. Konsultašuvnnaid vuođus lea Sámedikki ja stáhtalaš eiseválddiid searvevuođaperspektiiva. Vai Sámediggi duođaid sáhttá doaibmat ovttadássásaš oasehassan konsultašuvnnain, de fertejit Sámedikki váikkuhangaskaoamit (means) ja resurssat (resources) artihkkala 6 nr. 1 b ja c vuođul nanosmahttojuvvot. Dakkár nanosmahttin mii addá Sámediggái sámiid álbmotválljen orgánan dievaslaččat oassálastit nu mo álbmot muđui ja buot mearridandásiin, ii leat vel ollašuvvan maŋŋágo konsultašuvdnašiehtadus vuolláičállojuvvui.

Sámedikki sajádat lea nanosmuvvan dábálaš dásis dan láhkai ahte eanet departemeanttat leat šaddan diđoleabbun siskkáldahttit Sámedikki dehálaš proseassaide. Sámedikkis leat leamaš máŋga buori konsultašuvdnaproseassa ja máŋga departemeantta leat konsultašuvdnašiehtadusa maŋŋá dovddastan ahte Sámediggi ferte jerrojuvvot vai lea vejolaš soahpat. Konsultašuvdnaproseassa Birasgáhttendepartemeanttain ođđa plána- ja huksenlága olis lea buorre ovdamearka dasa mo konsultašuvnnaid lea vejolaš čađahit olles diehtojuohkimiin buot dásiin ja mo guktuid oasehasaid buriin dáhtuin lea vejolaš šaddat ovttaoaivilii.

Dađe bahábut eai leat ođđa plána- ja huksenlága konsultašuvnnat leamaš dakkárat go konsultašuvnnat muđuid. Sámediggi lea vásihan ahte stáhtalaš eiseválddit máŋgii rihkko sihke konsultašuvdnašiehtadusa ja konsultašuvdnageatnegasvuođaid mat leat ILO-konvenšuvnna nr. 169 artihkkalis 6. Ráđđehus válljii loahpahit konsultašuvnnaid guolástanfatnasiid struktuvradoaibmabijuid birra vaikko vel oasehasain ii lean lotnolas áddejupmi das ahte ii lean dárbu viidáseappot ráđđádallat, vaikko vel departemeanta ii lean addán buot dieđuid buot áššáigullevaš dilálašvuođaid birra áššemeannudeami buot muttuin, ja vaikko vel buot guovdilis doaibmabijuid váikkuhusat sámi guolástusaide ledje árvvoštallojuvvon álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid ektui. Nu dáhpáhuvai vaikko vel stáhtaráđđi lohpidii čállit notáhta mas čilgejuvvo mo guovdilis evttohus sáhttá váikkuhit sámi beroštusaide álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid ektui (gč. 26.02.07 mannosaš čoahkkima beavdegirjji). Ráđđehus válljii maiddái ovddidit ođđa boazodoallolága evttohusa vaikko vel konsultašuvnnat Sámedikkiin eai lean loahpahuvvon ja vaikko vel Sámediggi ii lean ožžon buot dieđuid ráđđehusa árvvoštallamiid birra ja das mo ráđđehus áddii evttohuvvon láhkarievdademiid.

Dasto lea Sámediggi vásihan ahte eai dollojuvvon konsultašuvnnat earret eará riikkalaš dearvvašvuođaplána birra ja Baretntsábi hálddašanplána birra.

Sámediggi lea vásihan hástalusaid dan oktavuođas ahte stáhta lea addán uhccán dahje ii ollenge vejošvuođaid čađahit duohta konsultašuvnnaid muhtun oktavuođain dan láhaki ahte ráđđehus duohtavuođas lei jo dahkan mearrádusaid. Sámediggi sáhttá áddet ahte lea váttis šaddat ovttaoaivilii siskkáldasat ráđđehusas stuorra ja váttis áššiin. Sámediggi oaivvilda ahte dan geažil dattetge eai galgga čađahuvvot duohta konsultašuvnnat.

Dábálaš váttisvuohta máŋgga stuorát resursaláhkaáššis lea leamaš dat ahte stáhtalaš eiseválddit aktiivvalaččat leat geahččalan ráddjet álgoálbmotvuoigatvuođaid čujuhettiin bálddalas ja maŋŋelaš sierraproseassaide, mii duohtadilis mearkkaša ahte bođu departemeanttain ii leat ovddasvástádus ja stáhtalaš eiseválddit eai čuovo daid geatnegasvuođaid mat stáhtas leat sámiid ektui álgoálbmogin álbmotrievtti vuođul.