2.11.4 Kulturmuitosuodjalus
2.11.4.1 Statistihkka mii čájeha doaimmaid
Sámedikki hálddašanváldi sámi
kulturmuittuid ektui mielddisbuktá ollu
doaimmaid, maid maiddái
jagi 2009 kulturmuitosuodjalusa doaibmastatistihkka čájeha:
6820 dokumeanttat vuostáiváldojuvvon
ja 2912 dokumeantta sáddejuvvon,
186 báikediđoštallama,
6 vuosttadeami, 19 luvvejuvvon kulturmuittu ja 630 ođđa
kulturmuitologahallama lassin daid rievdadusaid 1082 bođu
kulturmuittus, mat leat logahallojuvvon kulturmuitodiehtovuđđui
Askeladden.
2.11.4.2 Riikkarevišuvnna iskkadeapmi
das mo
Birasgáhttendepartemeanta
lea
fuolahan ovddasvástádusa
ráfáidahttojuvvon
ja suodjalanveara
visttiin
Riikkarevišuvdna lea čađahan hálddašaniskkadeami
das mo Birasgáhttendepartemeanta
lea fuolahan nationála ovddasvástádusa ráfáidahttojuvvon
ja suodjalanveara visttiin. Riikkarevišuvnna
raporta deattasta ahte Birasgáhttendepartemeanttas
eai leat doarvái stivrendieđut
vistesuodjalussuorggis. Sámediggi
lea addán cealkámuša
sihke gaskaboddasaš raportii
ja Riikkarevišuvnna mearkkašumiide.
Sámedikki cealkámuš lea
almmuhuvvon ollásit loahpparaporttas.
Sámediggi lea erenoamážit čujuhan
ahte ii leat ožžon
lassi hálddahusresurssaid sámi
kulturmuitohálddašeapmái
1999 rájes, ja ahte Sámedikki
hálddašanváldi sámi
kulturmuittuid ektui ferte šaddat bistevaš ortnegin.
2.11.4.3 Ovttasbargu Riikkaantikvárain
Sámediggi ja Riikkaantikvára
gulahallaba jeavddalaččat áigeguovdilis áššiid
birra. Sámediggi lea maiddái
ovttas Riikkaantikvárain leamaš mielde
evttoheamen ja juohkimin 2 000 000 ruvnnu sámi
kulturdoaibmabijuide Ráđđehusa
doaibmabidjopáhkas.
Sámediggi lea ávžžuhan Riikkaantikvára
bargat dan ala ahte sámegielat
geavaheaddjit sáhttet geavahit
kulturmuitodiehtovuođu Askeladden sámegillii.
2.11.4.4 Ovttasbargu eará oassálastiiguin
Sámediggi gulahallá jeavddalaččat
guoskevaš fylkkagielddaiguin
kulturmuitoháldda��eami oktavuođas.
Sámediggi oassálastá fylkkagielddaid areálaplánaforumii,
ja ovttasbargá maiddái
beaivválaš áššemeannudemiin
ja báikediđoštemiiguin.
Sámedikkis lea muđui
jeavddalaš oktavuohta ja
gulahallan gielddaiguin ja doaibmabiddjiiguin ovttaskas olmmožin,
priváhta ja almmolaš fitnodagaiguin
ja ásahusaiguin. Dát
oktavuohta dáhpáhuvvá erenoamáš dávjá diđoštallanáigodagas.
Sámediggi veahkeha muđui
sihke Norgga kulturmuitofoandda ohcciid ja foandda áššemeannudit
ohcamiid sámi kulturmuittuid
oktavuođas.
2.11.4.5 Ovttasbargošiehtadus Opplándda
fylkkasuohkaniin
Opplándda fylkkasuohkan
ja Sámediggi leat dahkan
ovttasbargošiehtadusa kulturmuitohálddašeami
birra. Šiehtadus lea čuovvoluvvon
dakkár ássánguovllu
roggamiin Rensrennis Oarjjit Slidre suohkanis, maid mii navdit máttasámi ássamin.
Oslo kulturhistorjjálaš musea
lea plánen ja čađahan
roggama, Opplándda fylkkasuohkana
ja Sámedikki ruđaiguin.
Sámediggi juolludii dasa 100 000
ru.
2.11.4.6 Regionálaplána
kulturmuittuid ja
kulturbirrasiid várás
Finnmárkki fylkkagielda
ja Sámediggi gaskasaš šiehtadusas
bohtá ovdan ahte beliin
galgá leat oktasaš kulturmuito-
ja kulturbirasplána. Regionála plána
kulturmuittuid ja kulturbirrasa várás
Finnmárkkus lea ođđahutkanbargu.
Beliin lea ovttamielalašvuohta
das ahte bargu kulturmuitosuodjalusas galgá juogaduvvot
buorebut fágalaš fáttáid
vuođul ja ahte galgá ráhkaduvvot
oktasaš kulturmuitoplána
Finnmárkui. Plánabargu álggahuvvui
politihkalaš stivrenjoavkku ásahemiin
ja plánaprográmma
dohkkehemiin. Sihke fylkkadiggi ja Sámediggi
galget dohkkehit plána.
2.11.4.7 Nuortalašsiida
Sámediggi lea oastán
gohttensaji Nuortalašsiiddas
Njávdámis
ja lea dál dan eaiggát.
Gohttenbarttat leat gaikojuvvon. Ássanvisti
gal čuožžu
ja galgá divoduvvot bálvalusvistin báhpaide
mat dollet ipmilbálvalusaid
ja galledit searvegotti, ja orrunsadjin ja vuorkán eanadatdikšuma
ja kulturbirrasa dikšuma
oktavuođas. Jahkásaš dikšuma čađaha
Nuortasámi musea šiehtadusa
vuođul.
Ođđasis
hávdádeami
oktavuođas lea Riikkaantikvára
juolludan Sámediggái
ruđaid Nuortalašsiidda
hávdesaji ovdaiskkadeapmái.
Iskkadeapmi čađahuvvui
ovttas Norsk institutt for kulturminneforskning, earret eará geavahettiin
georádara/giedderádara
mainna duođašta hávddiid
logu ja hávdesajit viidodaga. Areálaplána
suodjalanguovllu várás
lea ráhkaduvvomin.
Sámediggi lea doallan álbmotčoahkkima
Njávdámis gos
lei diehtojuohkin ođđasis hávdádeami
birra Nuortalašsiiddas.
2.11.4.8 Ceavccegeađgi-Mortensnes UNESCOs
máilmmiarbelisttus
Sámediggi lea guhkit áiggi oččodan
Ceavccegeađgi-Mortensnes
UNESCO máilmmiárbelistui. Sámediggi
lea bargagoahtán dan badjelii ahte ásahuvvo
bargojoavku mas Riikkaantikvára,
Unjárgga gielda ja Sámediggi
barget viidáseappot plánain
vai ášši
ovdána. Kulturmuitoguovllu
jahkásaš dikšuma čađaha
Várjjat sámi
musea šiehtadusa vuođul.
2.11.4.9 Báikediđoštallamat
Sámediggi lea hálddašaneiseváldin
geatnegahttojuvvon ollašuhttit iskkadangeatnegasvuođa.
Sámediggi árvvoštallá áššemeannudeamistis
hui vuđolaččat diđoštallandárbbu.
Go dattetge válljejuvvo čađahit
diđoštallama,
de lea sivvan dasa ahte ii leat ovdal diđoštallojuvvon
plána- ja huksenguovllus,
dahje ahte ovddeš diđoštallamat árvvoštallojuvvojit
leat váilevaččat
ođđa dieđuid
vuođul sámi
kulturmuittuid birra. Diđoštallamiid áigumuš livččii
maiddái daid sámi
kulturmuittuid logahallamiid kvalitehtasihkkarastin, mat leat čađahuvvon
ovddeš diđoštallamiin.
Sámedikkis lea buorre ovttasbargu
Sámedikki hálddašanguovllu
fylkkagielddaiguin diđoštallamiid
juogadeami dáfus. Dát
ii guoskka davit Nordlándda hálddašanguvlui
gos ovttasbargu diđoštemiid
juogadeapmi ii oro doaibmamin nu bures go lei berret.
Dá leat ovdamearkkat
makkár diđoštallamat
leat čađahuvvon jagis
2009:
Avinor lea áššáskuhttojuvvon
leat rihkkon mearrádusaid
mat gildet duohtadeamis kulturmuittuid Čáhcesullo girdišiljus.
Sámediggi lea ovttas Finnmárkku
fylkkasuohkaniin, Romssa musean ja Čáhcesullo
politiijain diđoštallan
guovllu ja gávnnahan ahte
earret eará lea sámi
hávdesadji gávcciin
hávddiin duohtaduvvon njuolgga
ja golmma bođu hávddi
sihkkarastinavádat lea rihkkojuvvon. Fágalaš árvvoštallan
ii mielddisbuktán roggangáibádusa
go hávddit iešalddiset
eai leat billahuvvan, muhto gáibiduvvui čorget
luonddu hávddiid birra.
Sámediggi lea čađahan báikediđoštallama
dan oktavuođas go Meavkki
báhčinguovlu galgá čielggaduvvot
kulturmuittuid ektui. Ledje juo ovdal registrerejuvvon ollu kulturmuittut guovllus,
ja 25 ođđa
kulturmuittu fuomášuvvojedje.
Ođđa gávdnosat
ledje eanaš árranat, muhto
maiddái registrerejuvvojedje
golbma geađgerieggá,
maid doaibma ii leat oahpis.
Sámediggi lea ráhkadan dikšunplána
seailluhit áidnalunddot guovžahávdečoakkáldaga Návuona
suohkanis. Johtolat lea áittan guovžahávddiide.
Guovllus leat maid registrerejuvvon muhtun ođđa
kulturmuittut.
Ráđđehus
lea 2008:s čujuhan 20 válljejuvvon
kultureanadaga eanadoalus mat galget oažžut
sierra dikšuma ja hálddašeami.
Mearrasámi gilli Skárfvággi
Gáivuonas lea válljejuvvon
Romssa fylkka nationála
eanadoalloeanadahkan. Gilli ovddasta árbevirolaš mearrasámi ássama
ja eallinvuogi. Sámediggi bargá ovttas
Romssa fylkkamánniin ja Gáivuona
suohkaniin dáinna prošeavttain.
Sullii 20 arkeologalaš kulturmuittu
(goahte- ja návetsajit, áidesajit, sieiddit
), 11 suodjalanveara oapmegoađi
ja láđut
ja 19 návsttu, mearravistti, mearaduvdaga
ja guollejielli. Sámediggi
lea jearahallan ja diđoštallan
ovttas eanaeaiggádiiguin,
mat árjjalaččat gáhttejit
eanadoalloeanadaga. Nordlánddas
lea Kjelvik- Engan/Ørnes guovlu Sørfoldda
suohkanis mii lea válljejuvvon.
Dás lea earret eará Kjelvik-nammasaš sámi
láigodállu,
mas leat auteanttalaš visttit
nugo barta, návet, dollastohpu,
bádji ja visti gosa vurkejedje
biergguid ja guliid. Mearragáttis
leat maiddái návsto-
ja mearravistesajit.
Sierra hálddašanplána ráhkadeami
oktavuođas Rogo álbmotmeahci
várás
Sørfoldda suohkanis Nordlándda
fylkkas lea Sámediggi čađahan
diđoštallama álbmotmeahcis.
Buohkanassii registrerejuvvojedje 52 kulturmuitobáikki.
Dát leat árranat/lávvosajit,
goahtesajit, mearkkat muorain, mánáid
kulturmuittut, sieiddit ja bákteloamut.
Riikkaantikvára lea addán Sámediggái
doarjaga ráhkadit sierra dikšunplána
rokkahaga várás mii
lea Skorvkjosenis Divttasvuona suohkanis eastadit ahte dat billašuvvet
ain eanet. Registrerenbargu lea addán
Sámediggái dárbbašlaš visogova
kulturmuittuid viidodagas, daid dilis ja dikšundárbbus. Registrerejuvvon
kulturmuittut leat rašis
kulturmuittut, ja dárbu
rokkahaga eanet duođaštit
ja dikšut lea stuoris.
2.11.4.10 Vistesuodjalus
Sámediggi lea 2009:s čađahan diđoštallamiid
sámi vistesuodjalusa oktavuođas
Finnmárkkus, Romssas ja Davit
Nordlánddas. Dan lassin
lea Sámediggi bargan iešguđet plána-
ja ovddeštanáššiiguin.
Ovdamearkan sáhttet leat
dakkár áššit
go Sandeggen girkogárdi Gáivuona
suohkanis, válljejuvvon
kultureanadagat Skárfvákkis
Romssas ja Máhkkanjárggas
Finnmárkkus ja kulturmuitoiskkadeamit
Uhca Liidnavuonažis, Finnmárkkus.
Sámediggi bargá ovttas
Deanu gielddain ja Sirpmá giliservviin
máŋgga jagáš vistesuodjalanprošeavttain Sirpmás.
Prošeavtta mihttomearri
lea háhkat vásáhusaid
sámi vistesuodjalusas ja
oahpahit ovddeštanduojáriid. Prošeavtta
oktavuođas lágiduvvui fágaseminára árvvoštallat
bohtosiid dán rádjai.
2.11.4.11 Vuosttaldeamit
Sámediggi lea kulturmuitoeiseváldin ovddidan
vuosttaldeami Hámmanoaivvi
bieggafápmorusttega muddenplánii Báhcavuona
gielddas. Vuosttaldeapmi lea ovddiduvvon daid kulturmuitodiđoštallamiid
vuođul, mat lea čađahuvvon guoskevaš guovllus.
147 eaŋkil kulturmuittu
leat registrerejuvvon, mat juohkásit
82 kulturmuitobáikái.
Dás lea sáhka čilain,
urain, vuorkkáin, borain,
dáktevuorkkáin
ja vejolaš hávddiin.
Plánaguovllu gaskkamus
oassi šaddá vuostálaga
máŋgga registrerejuvvon
kulturmuittuin, main lea oktavuohta sápmelašvuhtii
ja lohkkojuvvojit automáhtalaččat
ráfáiduhttojuvvon.
Dáin kulturmuittuin árvvoštallojuvvojit
máŋgasis leat
viehka guhkes áigeolli ja
dat duođaštit
oktilisvuođa guovllu sámi
geavaheamis, dat mearkkaša
bivdoservodaga rájes boazodoalu
rádjai. Viidáseappot čatnasit
várra muhtun kulturmuittut
boares sámi oskui ja árbevirrui.
Vásáhusárvu árvvoštallojuvvo
stuorisin.
Ohccojuvvon doaibmabidju sáhttá Sámedikki árvvoštallama
mielde duššadit,
vahágahttit ja vuortnuheamit
heahppášuhttit
sámi kulturmuittuid, ja
danne dat rihkku kulturmuitolága.
Sámediggi oaivvilda ahte
osiid guovllus ferte váldit
eret muddenplánas. Dat mii
vel báhcá plánaevttohusas váikkuha
ain visuálalaččat
registrerejuvvon kulturmuittuide, muhto areálahálddašeapmi
ii rihko kulturmuitolága.
2.11.4.12 Gaskkusteapmi
Gaskkustanbealli lea oassi kulturmuitobarggus, ja Sámediggi
lea earret eará ofelastán jahkásaš Golleverremárssas
Deanu gielddas. Fáddán
lei historjjálaččat
dovddus bivdoássanbáiki
mii gullá Gollevári
viiddes bivdorusttegii.