2.2.5 Mánáidgárddit, oahpahus
ja dutkan
2.2.5.1 Mánáidgárddit
Sámedikki oaidnu lea ahte sámi mánáidgárdi
lea mánáidgárdi,
gos mánáin lea
sámi duogáš – sii
leat sápmelaččat. Mánáidgárddi
mihttomearri lea nannet mánáid
sámi identitehta, sámegiel
geavaheami ovddideami ja sámi kultuvrra
gaskkusteami bokte. Sámi pedagogalaš bargit
jođihit mánáidgárddi.
Buorit rámmaeavttut leat mearrideaddji
eavttut jus galggaš juksat mihttomeari
ahte nannet, viiddidit ja oainnusin dahkat sámi
sisdoalu mánáidgárddiin. Sámediggi
bargá dan ovdii ahte sihkkarastit buot
sámi mánáide sámegielfálaldaga mánáidgárddis. Mánáidgárdelága ođasmahttima
oktavuođas áigu Sámediggi
sihkkarastit ahte buot sámi mánáide šaddá vuoigatvuohta
oažžut sámegiel fálaldaga
mánáidgárddiin. Mii
vásihat čađat
ahte sámi mánát mánáidgárddiin,
erenoamážit árbevirolaš sámi ássanguovlluin,
eai oaččo doarvái
buori fálaldaga. Nappo fertege buorebut čalmmustahttit sámi
ovdaskuvlamánáid
dili. Sámediggi áigu
maiddái movttiidahttit eanet sámi mánáidgárddiid ásaheami. Ferte
maiddái eanet deattuhit geahččalan-
ja ovddidanbarggu, dutkama mánáidgárdesuorggis
ja pedogogalaš ávdnasiid
ovddideami. Sámediggi áigu
maiddái álggahit
miellaguottuid huksejeaddji barggu ja doaibmabijuid givssideami/gierdameahttunvuođa
vuostá. Dasa lassin ferte čielggadit
Stáhta ja gielddaid ovddasvástádusa
sámi ovdaskuvlamánáid
opplaččat.
2.2.5.2 Vuođđoskuvla
Sámi oahppiin lea individuála
vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas sihke vuođđoskuvllain
ja joatkkaskuvllain. Sámediggi lea čielggadusa
bokte sámi oahpahusa birra olggobealde sámegiela
hálddašanguovllu kárten
makkár váttisvuođat
oahppiin leat oažžut
dan oahpahusa masa sis lea vuoigatvuohta Oahpahuslága
vuođul. Čielggadus čujuha
ahte ollu oahppit masset dán vuoigatvuođa
dan geažil go gielddain ja fylkkagielddain
eai leat oahpaheaddjit guoskevaš báikkis
ja go molssaektosaš oahpahus ii leat heivehuvvon.
Dasa lassin váilot instánssat
mat sáhttet fállat
molssaektosaš oahpahusvugiid, nugo omd.
gáiddusoahpahusa, intensiivva kurssaid,
hospiterema ja sullasaččaid.
Lea čájehan ahte
maiddái golut sámegiel
oahpahussii leat sivvan dasa go individuála
vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas ii
leat dohkálaččat
gozihuvvon. Gielddat ja fylkkagielddat čujuhit
ahte diibmomáksomearri sámegiel-oahpahussii lea
menddo unni, iige dat govčča
gielddaid ja fylkkagielddaid duohta goluid. Dasa lassin eai oaččo
gielddat ja fylkkagielddat doarvái diimmuid
sámegiel oahpahussii dárbbuid
ja oahppilogu ektui. Dán geažil
ii šatta stáhta máksit
ollásit dáid goluid,
ja ahte ollu gielddat ja fylkkagielddat biehttalit fállamis
sámi oahppiide oahpahusa sámegielas
sámegiel oahpahusa oahppoplána
ja oahpahuslága mearrádusaid
mielde. Vai sihkarasttášii
dán, de berrešedje
gielddat oažžut stuorát
rámmafievrridusaid nu ahte sáhttet
dohkálaččat áimmahuššat
individuála vuoigatvuođa
oahpahussii sámegielas. Sámediggi áigu
meannudit dáid hástalusaid
ja árvalit doaibmabijuid jagi 2002 mielde.
Sámediggi oaivvilda ahte galggašii dasa
lassin čađahit geahččalan-
ja ovddidanbarggu dan ektui ahte dohkkejit go molssaektosaš oahpahusvuogit
goappašiid skuvladásiide.
Diehtojuohkinbarggu sámi oahppiid vuoigatvuođa
birra oahpahussii sihke sámegillii ja sámegielas
galggašii hoahpuhit ain eanet, erenomoamážit olggobealde
sámi guovlluid.
Sámediggi áigu
bargat oažžut
viiddiduvvot 10-jagi vuođđoskuvlla
Sámi oahppoplána
(O97S) nu ahte dan sáhtášii
geavahit olggobealde sámegiela hálddašanguovllu,
ja movttiidahttit sámi váhnemiid válljet
oahpahusa sámegillii ja sámegielas
nugo ohpahuslága vuođul
lea vejolaš, maiddái
olggobealde sámi guovlluid.
Sámediggi lea álggahan prošeavtta «Sámi álgooahpahus» 2000:s.
Prošeavtta váldomihttomearrin lea čohkket
ja systematiseret sámegiel oahpaheaddjiid
vásihusaid álgolohkanoahpahusas,
ja dan vuođul gávdnat
lohkanvugiid mat heivejit sámegiela lohkanoahpahussii.
Prošeakta lea golmma oasis, mas oassi I mii
lea lohkamii ja čállimii ráhkkaneami
birra, lea čađahuvvon.
Oassi II lea lohkama teknalaš beali birra
ja oassi III lea lohkanáddejumi birra. Prošeavtta
oassi II lea álggahuvvon, ja lea plánejuvvon
bistit jagi 2002 lohppii. Dán prošeavtta
bohtosat leat deaŧalaččat máŋgga
oktavuođas, nugo omd. metodaválljemis,
pedagogalaš ávdnasiid
ovddideamis jna. Iskkademiid mielde mat leat čađahuvvon
OECD-riikkain (PISA 2000) čájehit
ahte oahppit Norgga vuođđoskuvllain
eai leat čeahpit lohkat. Mii guoská sámi oahppiide,
de eai leat dahkkojuvvon makkárge systemáhtalaš iskkadeamit
dahje čohkkejuvvon vásihusat
lohkanáddejumi birra ovdal, muhto lea sivva jáhkkit
ahte sámi oahppitge eai leat duođi čeahpit
lohkat go norgalaš oahppit.
2.2.5.3 Rávisolbmuid oahpahus sámiide/Gelbbolašvuođaođastus
Gelbbolašvuođa
ođastusa mihttomearrin lea addit ovttaskas
rávisolbmuide buoret vejolašvuođa
oahpahussii ja gelbbolašvuođa
bajideapmái. Ođastus
lea vuođđuduvvon
servodaga, bargoeallima ja individa gelbbolašvuođa
dárbbuide. Dát
guoská buot rávisolbmuide, lea
vuođđuduvvon viiddis máhtolašvuođa áddejupmái
ja das lea guhkesáiggi perspektiiva.
Rávisolbmuidoahpahusas leat máŋga
aktøra iešguđetlágan
rollaiguin. Stáhtas lea ovddasvástádus rávisolbmuidoahpahusa
oppalaš ovddideapmái,
ja gielddain fas lea ovddasvástádus
plánet ja ovddidit vuođđoskuvlaoahpahusa rávisolbmuid
várás gielddain. Fylkkagielddain
lea ovddasvástádus plánet
ja ovddidit joatkkaoahpahusa rávisolbmuid
várás fylkkas. Sámedikki
ja sámi joatkkaskuvllaid sadji rávisolbmuidoahpahusas
ii leat čilgejuvvon. Sámediggi áigu geahččalit
oažžut čilgejuvvot
geas lea ovddasvástádus
iešguđet surggiin
sámi rávisolbmuidoahpahusas ja
ahte várrejuvvojit ruđat čađahit
dárbbašlaš doaibmabijuid,
earret eará oahpponeavvoovddideapmi ja
metodat movt ávkkástallat sámi
kultuvrra ja ealáhusaid árbevirolaš máhtolašvuođain
omd. giellaoahpahusa oktavuođas. Sámediggi
ferte oažžut válddi
ja resurssaid vai sáhttá váldit
badjelasas ovddasvástádusa
sámiid rávisolbmuidoahpahusa
oppalaš ovddideapmái
ovttasráđiid guovddáš eiseválddiiguin, vuosttažettiin
Oahpahus- ja dutkandepartemeanttain ja Rávisolbmuidoahpahusinstituhtain. Sámediggi
aiddostahttá maiddái ahte
A-etáhta lea deaŧalaš arena rávisolbmuidoahpahusas
sin kursafálaldagaid bokte, ee. sámegieloahpahusas.
Lassánan sámi
kulturdiđolašvuođa
oktavuođas vásihit
ahte vánhemat, geat ieža
leat massán sámegielaset,
sávvet ahte sin mánát
galget oažžut
oasi das skuvllas/mánáidgárddis.
Dán oktavuođas
vásihit ahte vánhemat ieža
maid jearahit fálaldagaid sámegielaoahpaheami
birra, nu ahte ruovttut maid sáhtáše
leat mielde doarjume máná gielalaš ovdáneami.
Dát berre váldojuvvot
hui duođas. Danne ferte jođáneamos
lágiid mielde ráhkadit
plána, ja sihkkarastit resurssaid dán
dehálaš bargui. Sámediggi áigu
oktavuođas eiseválddiiguin
ovdandoallat dán oktan bajimus prioriterejuvvon
suorgin.
Lea jáhkehahtti ahte sámegiela
oahpahusfálaldat vánhemiidda
lea okta dain doaimmain mii viiddida sámegiela
geavaheddjiid logu. Sámediggi áigu
dán oktavuođas čujuhit
dan árvui man Ráđđehus
St.dieđ. nr. 55, 2000–2001
bidjá doarjut sámegiela
ovdáneami, gos signaliserejuvvo ahte berre
vuoruhit sihke lohkan- ja čállinoahpahusa
ollesolbmuide, geat juo máhttet sámegiela,
ja sii geat eai hálddaš giela
galget sáhttit háhkat
alcceseaset dárbbašlaš vuođđodieđuid.
2.2.5.4 Joatkkaoahpahus
Maiddái joatkkaskuvllain lea sámi
oahppiin individuála vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas,
muhto Sámediggi lea vásihan
ahte erenoamážit
olggobealde sámegiela hálddašanguovllu
dát ii álohii
doahttaluvvo ja sivat dasa leat juo namuhuvvon kapihttalis bajábealde
vuođđoskuvlla
birra.
Sámediggi lea ožžon maŋŋábargun
94-ođastusa (R-94) evaluerema oktavuođas
bargat sámi joatkkaohpahusa vuođđoprinsihpalaš beliiguin. Sámi
joatkkaoahpahusas váilu sámi
oahppoplána, vuođđoskuvla
gal lea ožžon
sámi oahppoplána 10-jagi
vuođđoskuvlii
(O97S), muhto lea maiddái dárbu
sihkkarastit sámi sisdoalu našuvnnalaš oahppoplánaide
nugo vuođđoskuvlla našuvnnalaš oahppoplánain
lea dahkkojuvvon. Ferte maiddái árvvoštallat
oažžut eanet sámegiela
oahpahusgiellan joatkkaoahpahusas dáláš ektui.
Boazodoallu oahppofágan lea álgodásis.
Vuosttas fidnooahppit ožžot
oahpposajiid giđđat 2002.
Sámediggi lea ráhkadan
oahppoplána dán
oahppofága várás
ja ferte gávnnahit vugiid movt árvvoštallat
fidnooahppiid boazodoalus.
2.2.5.5 Erenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođa
ovddideapmi
Maŋimuš jagiid
lea erenoamášpedagogalaš fálaldat
rievdaduvvon sakka našuvnnalaš dásis.
Ferte nannoseappot deattuhit máhtolašvuođa
ja gelbbolašvuođa
sierraoahpahusa sisdoalu ja organiserema ektui skuvllas. Dán
dilis ferte geavahit ollu návccaid erenoamášpedagogalaš suorggis sámi
mánáid, nuoraid
ja rávisolbmuid várás.
Mihttomearrin lea hukset sámi gelbbolašvuođa,
mii heive sámi ja sámegielat
geavaheaddjiide. Dán oktavuođas
lea Sámediggi ráhkadan plána
mo loktet erenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođa,
mas áigu áŋgiruššat deavdda-
ja joatkkaoahpu, ovddidanprošeavttaid skuvlla
várás ja oahppostipeanddaid.
Plána čađaheapmái
lea eaktun ahte rámmaeavttut dávistit
dárbbuid.
2.2.5.6 IKT sámi oahpahusas
Dábálaš oahpponeavvuid
oktavuođas ii leat ollu gal dahkkojuvvon
ovddidit digitála oahpponeavvuid. Digitála
oahpponeavvuid ovddideami lea heađuštan
ja maŋŋonahttán
dat go váilu ollislaš čoavddus
sámi foanttaid geavaheamis. Ođđa
ja eanet ollislaš čoavddus
sámi foanttaid geavaheamis rahpá ođđa vejolašvuođaid
sámi digitála
oahpponeavvuid ovddideapmái. Ovddasvástádus
maid ii leat čielgasit definerejuvvon,
sámi oassi ii leat leamaš mielde
guhkesáiggi našuvnnalaš plánain,
eaige leat leamaš várrejuvvon
sierra resurssat sámi IKT-doaibmabijuide.
Dát lea dagahan dan ahte sámi
skuvla ii leat sáhttán
searvat IKT áŋgiruššamiidda
dalle go dáža
skuvla daiguin lea bargan, juste dan dihte go leat sierralágan čovdosat sámi
foanttaid geavaheapmái. Ná leage
sámi skuvla bázahallan,
iige das leat oahpaheaddjigelbbolašvuohta
IKT ja mášenpárkka/prográmma oktavuođas.
Boahtteáiggis lea riekta áŋgiruššat
sámi digitála
oahpponeavvuid ovddideami heivehemiin našuvnnalaš prošeavttaide, sihkkarastit
sámi sisdoalu, ii dušše
O97 ektui, muhto maiddái O97S ektui, ja
dasto buoredit skuvllaid infrastuktuvrra.
2.2.5.7 Oahpponeavvoovddideapmi
Oahpahuslága vuođul
lea individuála vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas.
Dát lea dagahan dan ahte oahppiid lohku,
geat váldet sámegiela nubbingiellan
dahje sámi kultuvrra ja giela fágan,
lea badjánan miehtá riikka.
Dán oktavuođas
lea dárbu sihke árbevirolaš oahpponeavvuide, muhto
maiddái iešguđetlágan
gáiddusoahpahusvugiide, go juo oahpaheaddjidilli
eanaš báikkiin,
gos oahppit háliidit válljet
sámegiela, lea hirbmat váttis.
Erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid
ovddideapmi ja buvttadeapmi sámi geavaheaddjiid
váste lea guovddážis
boahtte áigodagas. Dás
jurddašit sihke dábálaš erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid
oahppiide geain leat erenoamáš dárbbut,
muhto erenoamážit
daid oahppiid várás,
geain leat máŋggalágan
váttisvuođat.
Máŋggafukšunealla
oahpponeavvuin sáhttet leat máŋga iešguđetlágan
oasi ja heiveheami jietna-, govva- ja teakstahámis,
eaige dat vealtameahttumit dárbbaš doaibmat
oktan buvttan.
Gelbbolašvuođaođastus,
mas deattuhuvvo eanet rávisolbmuid maŋŋá-
ja joatkkaoahpahus, gáibida hui ollu barggu
oahpponeavvuid heiveheami ektui dien ahkásaččaide. Dál
eai gávdno ollus ávdnasat mat
livčče rehkenastojuvvon sápmelaš rávisolbmuide,
ja daid oahpponeavvuid mat gávdnojit, ferte
divodit ja láhčit
vai daid sáhttá geavahit
maiddái rávisolbmuidoahpahusas, ja
vai ođđaset giellaoahpahusvugiid sáhtášii
geavahit.
Livččii maiddái
dárbu árvvoštallat
rievdadit váldominstara dan ektui ahte
makkár oahpponeavvuid galggašii
ovddidit fágasuorggis. Dán
rádjai leat áŋgiruššan
ovddidit viiddis oahppigirjji, váldodoaibmabidjun oažžut
oahppoávdnasiid. Lea čájehan
ahte dát lea lossa ja áddjás
proseassa ja manná viehka guhkes áigi
dan rájes go ovddidanbargu álggahuvvo
dassážii go oahppogirji
lea gárvvis. Rievdadusa geažil
ahte eanet ráhkadišgoahtit fáddágirjjiid sáhtášii
leat vejolaš eanet bálddalaga
buvttadit oahpponeavvuid davvi-, julev- ja máttasámegillii
ja johtileappot oažžut áigeguovdilis oahppoávdnasiid
fágas.
Raporta
Sámi girjebuvttadeami
evalueren
lea čujuhan buvttadeami čielga
beaktilvuođaváttisvuođaid, vuosttažettiin
oahpponeavvobuvttadeami oktavuođas. Buktagiid
lohku ja buvttadanáigi ii leat dohkálaš.
Mihttomeriid juksan lea dušše
42 % daid mihttomeriid ektui,
mat ledje biddjon Sámi oahpponeavvobuvttadeami
strategiijaplánas áigodahkii
1996–2000. Sámedikki mielas ferte čađahit
doaibmabijuid, mat beavttálmahttet buvttadeami
ja buoridit čálliid
ja oahpponeavvuid bestema. ášši
meannuduvvo 2002:s.
2.2.5.8 Alit oahpahus ja dutkan
Sámediggi lea máŋgii čujuhan
makkár hástalusat
ja dárbbut sámi
servodagas leat sámi alit oahpu ja dutkama
oktavuođas. Dan oktavuođas
lea Sámediggi dovddahan dárbbu
garrasit áŋgiruššat
oahphusa, dutkama ja ovddidanbarggu, ee. 10-jagi gelbbolašvuođa
rekruteren-, kvalifiseren- ja ovddidanprográmma
dutkama várás
sámi servodagas. Ovddidanprográmma
vuođđun ja rámman
ferte leat áŋgiruššan
dakkár surggiin go sámegiella
ja giellaovddideapmi, nana, ceavzilis luonddu- ja resursahálddašeapmi
ja sámi oahpahus ja áddejupmi.
Giellagáhtten- ja giellaovddidanbarggus
lea Sámedikki mielas hui deaŧalaš ahte
sámegiella geavahuvvo maiddái
dutkangiellan. Sámedikki mielas berre maiddái ásahit
sierra sámi fágaorgána,
mii bidjá eavttuid sámi
alit ohppui ja dutkamii. Dán orgána
sáhttá ovddidit
Sámi Parlamentáralaš Ráđi
olis nu ahte dat de oažžu
bajimuš ovddasvástádusa
sámi oahpahus- ja dutkanpolitihkas Norggas,
Suomas, Ruoŧas ja Ruoššas.
Odne leat uhccán sámi
studeanttat, mat álget alit ohppui. Ferte
buorebut váldit vuhtii ja čalmmustahttit eamiálbmogiid-
ja unnitlohkojoavkkuid dili oahpahusvuogádagas
vai njulge dáid bonjuvuođaid.
Ii dat dušše buoridivččii áddejumi
sámi kultuvrii ja servodahkii, muhto dat
maid buoridivččii
unnitlohkonuoraid gullevašvuođa
alit ohppui. Omd. buorit stipeandaortnegat, doarvái
studeantaásodagat ja mánáidgárdesajit
ja buorebut dili láhččen,
daid studeanttaide, geain leat sierra dárbbut,
veahkehivčče dakkár
joavkkuid searvat alit ohppui, main dál
leat uhccán ovddasteaddjit doppe. Dárbbašuvvo
maiddái diehtojuohkinplána
sámi studeanttaid várás
ja plána, mo daid rekruteret erenoamážit
sámi oahpaheaddjiohppui ja erenoamážit
eará Davviriikkain ja Ruoššas.
Buot iehčanas ođđaáigásaš kulturhálddašeami
ja viidásetovddideami guovddážis
lea oahpahusvuogádat, man vuođđun
lea mánáidgárdi
ja vuođđoskuvla
ja bajimus dássin fas allaskuvla ja universitehta.
Sámi allaskuvla ásahuvvui
dan vuođul, ahte sámit dohkkehuvvojedje
Norgga eamiálbmogin, mas lea ovddasvástádus
iežas kultuvrra hálddašeamis
ja joatkimis. Danne leage Sámi allaskuvllas
stuorra ovddasvástádus
váikkuhit dakkár
gelbbolašvuođa
kvalifiserema ja ovddideami, man vuođđun
leat sámi árbevierut, máhtolašvuohta
ja áddejupmi. Dál
lea stuorra gelbbolašvuođadárbu
eanaš fágasurggiin,
ja erenoamážit
ferte nannet sámi dutkama. Eaktun lea ahte Sámi
allaskuvlla rámmaeavttut dávistit
doaimma bargguid ja daid vuordámušaid,
mat sámi servodagas leat doibmii. Dán
vuođul lea dárbu
bajidit Sámi allaskuvlla dieđalaš allaskuvlan,
mas leat dat fágalaš ja
ekonomalaš resurssat, mat dárbbašuvvojit
go doaibma galgá sáhttit
fállat buori oahppanbirrasa buriid pedagogalaš ja dieđalaš doaimmaiguin.
Buorre ja dynámalaš oahppanbiras
sorjá maiddái
fysalaš birrasiin. Dálá visttit,
heaittihuvvon militeara orohat, ii doaimma ođđaáigásaš ja boahtteáigái
heivehuvvon sámi dieđalaš allaskuvlla
vistin. Danne leage illudahtti ahte eiseválddit
leat plánegoahtán
ođđa vistti, muhto
Sámediggi lea dattetge sakka fuolastuvvan
go Oahpahusdepartemeanta lea garrasit geahpedan allaskuvlla dieđihuvvon areáladárbbu.
Visttit galget sáhttit addit sámi
dieđalaš allaskuvlii
optimála bargoeavttuid. Dat guoská sihke
visttiid lohkui ja sturrodagaide. Seammás
galgá arkitektuvra dahkat sámi
huksenvieruid oainnusin ja vuolggahit buori oahppanbirrasa. Nappo
fertege ođđa allskuvlavisti
leat heivehuvvon dan pedagogalaš ja fágalaš jurddašeapmái,
maid allaskuvla lea huksemin.