Sámedikke doaimma birra 2001

2.3.5.1 Areálaáššit

Areálaáššit leat lassánan maŋimuš jagis. áššit leat lassánan buot fylkkain Hedmárkkus lulde gitta Finnmárkui davvin. Norlándda fylkkas leat áššit lassánán 48 %:in 2000 ektui, 245 áššis 2000:s gitta 362 áššái 2001:s. Romssa fylkkas leat áššit lassánan 262 áššiiin 2001:s ovddit jagi ektui, namalassii 43 %:in. Finmmárkkus leat áššit lassánan 172 áššiin, olles 49 %. Erenoamážit leat áššit suohkanoasseplánaid, regulerenplánaid, dispensašuvdna- ja juohkináššiid ja meahcceluottaid ektui lassánan sakka. Dán lágan áššit gáibidit olu ovdabarggu ja čuovvoleami, ja 2001:s leat dollojuvvon olu čoahkkimat erenoamážit suohkanplánaid oktavuođas. Sámediggi lea maiddái ožžon 5 ođđa dieđáhusa bieggafápmorusttega birra. Stuora áššehivvodaga geažil manná eanaš áigi áššemeannudeapmái, iige báze šat áigi bargat eará birasgáhtten- ja kultursuodjalanbargguid. Hástalussan dál lea geahpedit áššehivvodaga. Dan sáhttá dahkat buoret gielddalaš plánema bokte, ovdamearkka dihte suohkanplánaid areálaoasi bokte.

Sámedikkis leat leamaš čoahkkimat Norlándda fylkkamanniin ja guoskevaš departemeanttaiguin oažžut buori proseassa johtui Divttasvuona-Oarjevuonaguovllu suodjalanplánabarggu oktavuođas. Finnmárkku fylkkamanni ja Sámediggi čađaheaigga ovdaprošeavtta, mainna galggai duođaštit man olu automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon kulturmuittut gávdnojit evttohuvvon álbmotmeahcceguovllus Várjjatnjárggas. Oktiibuot registrerejuvvojedje 129 kulturmuittu 48 báikkis Várjjatnjárggas, ja eatnašiin dáin lea oktavuohta sámi kultuvrii.

Sámediggi lea oassálastán čázádatdeavddagáhttenplána ráđđeaddi joavkkus, maid Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta (Norges vassdrags- og energidirektorat) lea ráhkadeamen. Eará oassálastiiguin lea soabaduvvon ahte Sámediggi čađaha oasseprošeavtta, mas sámi beroštumit čázádatdeavddagáhttenplána ja Ollislaš plána rievdadeami barggu ektui árvvoštallojuvvojit.

Borgemánu loahpas 2001:s loahpahuvvojedje kulturmuitofágalaš iskkadeamit Suodjalusa plánaid oktavuođas oktii čatnat Meavkki ja Blåtind báhčinguovlluid. Iskkadeamit čájehedje ahte sámit leat geavahan Meavkki- Blåtind guovllu Sis-Romssas viidát. Sámediggi gávnnai kulturhistorjjálaš guorahallamiin 214 sámi kulturmuittu ja máŋga earenoamáš sámi kulturbirrasa. Gáldut ja registrerejuvvon kulturmuittut čujuhit máŋgga boazodoalloáigodahkii 1500 logu rájes gitta otnážii. Iskkadeamit čájehit ahte ollu kulturmuittut leat dál juo billahuvvon Suodjalusa hárjehallamiid geažil dán guovllus. Eará kulturmuittut fas sáhttet billahuvvat Meavkki ja Blåtind báhčinguovlluid oktiičadnan- ja stuoridanplánaid geažil.

Kulturbiras nuortalaš gilli ráfáidahttojuvvui Gonagaslaš resolušuvnna bokte čakčamánu 22. b. 2000. Sámedikkis lea hálddašanovddasvástádus guovllus, ja dikšu guovllu jahkásaččat ovttas Finnmárkku fylkkamánniin. Sámediggi álggahii ollislaš hálddašanplánabarggu guovllu várás 2001:s. Prošeaktabarggu álgogeahčen čađahuvvojedje geasset jearahallamat ja arkeologalaš iskkadallamat. Iskkadeamit bukte albmosii badjel 30 ođđa registrerejuvvon kulturmuittu. Ovdalaččas leat registreren 66 kulturmuittu nuortalaš gilis. Kulturmuittuin oaidná movt nuortalaš gilis geavahedje resurssaid dolin, makkár osku sis lei ja movt sii orro, ja dat lea deaŧalaš čujuhanrámma nuortasámiid dahje koltálašsámiid kulturhistorjjá ovdanbuktimii. Hálddašanplána ráhkadanprošeavtta oktavuođas vuordit, ahte searvvit ja eará guoskevaš berošteddjjit Njávdámis servet viidát refereansajoavkku bokte, ja ahte báikkálaš olbmot servet gieddebargui.

Čakčamánu 1. beaivvi 2001 rájes válddii Sámediggi badjelasas formalalaš- ja oktiiortnenhálddašanovddasvástádusa Ceavccageađggi – Mortensnes kulturmuitoguovllus. Lávga ovttasráđiid Várjjat Sámi Museain ráhkaduvvo dál hálddašanplána guvlui.

Suoidnemánus 2001 dieđihuvvui Sámediggái ahte Ruksesbávttis Cuoppogiettis Porsáŋggu gielddas ledje gávdnon báktegovat. Dat ledje málejuvvon njuolga báktái rukses ivnniin, ja govain leat sihke olbmot, geometralaš govat ja bohccot. Lea váttis diehtit goas dat govat leat ráhkaduvvon, muhto jáhku mielde birrasii 1800 – 1500 jagi ovdal Kristtusa, dan áigodagas mii láidesta min historjjálaččat dovddus sámi kulturdovdomearkkaide. Báktegovat leat hui rášis kulturmuittut, mat álkidit sáhttet billahuvvat jus bearráigeahčakeahtes johtolat lassána guovllus. Báktegovvabáikki gávdnoma oktavuođas doalai Sámediggi oktasaščoahkkima borgemánu 24. beaivvi 2001 Billávuonas eanaeaiggádiin, Sarvvesvuona ja Birrasa giliservviin, Porsáŋggu gielddain, Finnmárkku fylkkasuohkaniin, Romssa museain ja Riikkantikvárain. Borgemánu 25. beaivvi 2001 lágidii Sarvvesvuona ja Birrasa gilisearvi seminára guovllu sámi ovdahistorjjá birra ovttasráđiid Sámedikkiin.

2.3.5.2 Sámedikki bargu Báikkálaš Agendain 21

Golmma jagi prošeaktaovttasbargu Birasgáhttendepartementtain Báikkálaš Agenda 21 rámmaid siskkobealde lea heaittihuvvon dán jagi. Prošeavttas leat leamaš olu doaimmat ja dat lea váldon bures vuostá. Norsk Institutt for by- og regionsforskning álttás lea evalueren prošeavtta. Sámedikki váldoulbmil Báikkálaš Agenda 21 bargguin lea váikkuhit birasáddjás geavada duohtan dahkama sámi servodagas dan bokte ahte oainnusin dahkat ja doarjut doaibmamolssaeavttuid nana ceavzilis ovdáneami ektui. Dan oktavuođas lea deaŧalaš ságastallat sámi eallinoainnu, ipmárdusa ja dárbbuid birra guovddáš, guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiiguin vai sii čuovvolit Agenda 21 kap. 26 hástalusaid sámi álbmoga ektui. Nana ceavzilis ovdáneami ulbmil gáibida Agenda 21 kap. 26 hástalusaid čuovvoleami, vai joksá daid ulbmiliid mat doppe leat namuhuvvon eamiálbmogiid birra. Danne almmuhii ge Sámediggi 2001:s Eamiálbmot Agenda 21 barggu.

Sámediggi lágidii ovttasráđiid Sámi Instituhtain seminára «Sámi eanadat ja Agenda 21: Kultuvra, ealáhus, birasgáhtten ja demokratiija» Kárášjogas skábmamánu 6.- 7.b. 2001. Seminára lei Sámi Instituhta areála- ja ressursahálddašeami dutkanprošeavtta oassi, ja Sámedikki Báikkálaš Agenda 21-prošeavtta oassi. Seminára ulbmilin lei ovdanbuktit areála- ja ressursahálddašeami iešguđetlágan hástálusaid sámi geavahan- ja ássanguovlluin, ja das ledje ollu oassálastit.

2.3.5.3 Sámi viesuid suodjalan- ja hálddašanplána

Golmma jagi prošeakta «Sámi viesuid suodjalan- ja hálddašanplána» lei guovddáš bargu Sámedikkis 2001:s. Prošeavtta ulbmilin lea ráhkadit hálddašanortnega Sámediggái, movt suodjalit ráfáidahttojuvvon ja gáhttenárvosaš sámi viesuid. Jahki 2000 manai viiddis gieddebargguide lullisámi guovlluin, ja 2001 gis gieddebargguide sámi guovlluin Norlánddas ja muhtun sajiin Romssas. Oktiibuot leat dáin guovlluin fitnan 68 báikkis gos gávdnojedje boarraset huksenbirrasat main lea oktavuohta sámi historjái. Gieddebargguid oktavuođas bovdiimet báikkálaš olbmuid ja viessoeaiggádiid báikkálaš fáddáčoahkkimiidda sámi viessosuodjaleami birra. Bargu lea vel eambbo nanosmahttojuvvon go Sámediggi lea ožžon iežas bistevaš viessosuodjalusvirggi.

2.3.5.4 Dávvirvuorkkát

Sámediggi lea 2001:s bargan nannet ja oažžut hálddašanovddasvástádusa sámi museaide jagi 2002 rájes. Sámedikkis lea leamaš konstruktiivvalaš ságastallan Kultur- ja girkodepartemeanttain, Norsk museumsutviklingain ja Sámi Museaservviin dán oktavuođas. Máŋga sámi musea, earret dat mat ledje mielde čielggadanproseassas sámi museaid oktavuođas 2000:s, leat váldán oktavuođa ja háliidit Sámedikki hálddašanorgánan. Leat maiddái ságastallan proseassa birra suohkaniiguin ja fylkkasuohkaniiguin.

Sámediggi lea geahččalan oažžut Nuortasámi musea sámi našuvnnalaš duhátjahkebáikin. Geassemánu 5. beaivvi 2001 doalai Kulturdepartemeanta čoahkkima Njávdámis, gos čielggaduvvui boahttevaš Nuortasámi musea huksen ja doaibma 2002 rájes. Statsbygg:s galgá lea ovddasvástádus huksemis, ja Sámedikkis fas váldoovddasvástádus doaimmas.

2.3.5.5 Doarjagiid juohkin sámi kultursuodjalandoaimmaide

Sámedikkis lea ovddasvástádus juohkit ja máksit jahkásaš doarjagiid sámi kultursuodjalanprošeavttaide. Doarjja addojuvvo doaimmaide maiguin gozihit bajit kulturmuitofágalaš beliid sámi kulturmuito- ja kulturbirasbarggus ja sámi viessosuodjaleamis. 2001:s lei doarjjarámma 1 089 000 ru, 1 000 000 ru bođii Riikkantikvára bušeahta bokte sámi kultursuodjalussii ja 89 000 ru lei báhcán jagi 2000 doarjagis. Oaččuimet 59 ohcama maid ollislaš ohcansupmin gárttai 4 358 000 ru. Dán sáhttá buohtastahttit jagi 2000 doarjjarámmain, mii lei 1 014 000 ru ja dalle bohte 39 ohcama maid ollislaš ohcansupmin gárttai 1 880 075 ru. Beroštupmi ohcat doarjagiid sámi kultursuodjalandoaimmaide orru dalle jođánit lassáneamen jagis jahkái, mii lea hui illudahtti. Dán geažil fertege doarjjarámma bajidit mealgat.