2.3.5 Birasgáhtten ja kulturmuitosuodjalus
Sámedikki bargu birasgáhtten-
ja kultursuodjalusáššiiguin
lea váikkuhit ahte biraskulturárbi
suodjaluvvo, dokumenterejuvvo ja dikšojuvvo
buoremus lági mielde. Sámediggái
lea fápmuduvvon váldi
ja Sámediggi galgá hálddašit
sámi kulturmuittuid
1
,
ja vuhtii váldit kulturmuittuid plána-
ja huksenáššiin
2
. Sámediggi
buktá gulaskuddancealkámušaid
stáhta suodjalanplánaide,
fylkkaplánaide, gielddaid areálaplánaide,
regulerenplánaide, huksenplánaide
ja ovttaskas ohcamiidda, ja čuozahusčielggademiide.
Dasa lassin bagadit gielddaid plánagažaldagain,
ja Sámedikkis lea vuosteháhkováldi
suohkana areálapánaide,
regulerenplánaide ja huksenplánaide.
Sámi kulturmuitosuodjalus lea oassi ollislaš birashálddašeamis.
Dan barggus lea hui deaŧalaš doallat
buori fágalaš oktavuođa Birasgáhttendepartemeanttain
ja Riikkaantikvárain. Sámediggi
lea oassálastán
ovttasbargoforaide Riikkantikvara fágalaš oktavuohtalávdegoddin
ja lei 2001 Kulturmuitokonferánssas.
2001:s lea leamaš buorre oktavuohta
ja ovttasbargu iešguđetge
fylkkasuohkaniiguin ja fylkkamánniiguin Hedmárkkus
lulde gitta Finnmárkui davvin. Ovttasbargu
Sámedikki ja Hedmárkku,
Lulli-Trøndelága ja Davvi-Trøndelága
fylkkasuohkaniid kulturossodagaid gaskka lea leamaš buorre.
Hedmárkku fylkka kulturmuittuid ja birrasa
suodjalanplána ráhkadeami
oktavuodas lea leamaš positiiva ovttasbargu
Hedmárkku fylkkasuohkaniin. Lødølja-huksenplánaid čuozahusčielggadeami
oktavuođas lea leamaš buorre
ovttasbargu Lulli-ja Davvi-Trøndelága
fylkkasuohkaniiguin. Oktavuohta Sámedikki
ja Norlándda, Romssa ja Finnmárkku
fylkkasuohkaniid kultursuodjalanossodagaid gaskka lea 2001:s leamaš buorre. Oktavuohta
lea leamaš kultureanadatjoavkkuid ja areálaplánaforaid
bokte. Vásihusat dain čoahkkimiin čájehit
ahte suohkaniin ja doaibmabiddjiin lea ain dárbu
deaivvadit stáhta sektoreiseválddiiguin,
guorahallat plánaid dán
forumis. Dalle beassá čorget eret
formálalaš boasttuvuođaid
ja eahpedárkilvuođaid
ovdalgo ášši
sáddejuvvo almmolaš geahčadeapmái,
ja dainna lágiin sáhttit
garvit dárbbašmeahttun
vuostehágu. Dasa lassin barget Sámedikki
ja fylkkasuohkaniid áššemeannudeddjiid viidát
ovttas, guovddážis dás
leat leamaš oktasaš geahčadeamit.
2.3.5.1 Areálaáššit
Areálaáššit
leat lassánan maŋimuš jagis. áššit
leat lassánan buot fylkkain Hedmárkkus
lulde gitta Finnmárkui davvin. Norlándda
fylkkas leat áššit
lassánán 48 %:in
2000 ektui, 245 áššis 2000:s
gitta 362 áššái 2001:s.
Romssa fylkkas leat áššit lassánan
262 áššiiin 2001:s
ovddit jagi ektui, namalassii 43 %:in. Finmmárkkus
leat áššit lassánan
172 áššiin,
olles 49 %. Erenoamážit
leat áššit
suohkanoasseplánaid, regulerenplánaid,
dispensašuvdna- ja juohkináššiid
ja meahcceluottaid ektui lassánan sakka.
Dán lágan áššit
gáibidit olu ovdabarggu ja čuovvoleami,
ja 2001:s leat dollojuvvon olu čoahkkimat
erenoamážit suohkanplánaid
oktavuođas. Sámediggi
lea maiddái ožžon
5 ođđa dieđáhusa
bieggafápmorusttega birra. Stuora áššehivvodaga geažil
manná eanaš áigi áššemeannudeapmái,
iige báze šat áigi
bargat eará birasgáhtten-
ja kultursuodjalanbargguid. Hástalussan
dál lea geahpedit áššehivvodaga.
Dan sáhttá dahkat
buoret gielddalaš plánema
bokte, ovdamearkka dihte suohkanplánaid
areálaoasi bokte.
Sámedikkis leat leamaš čoahkkimat
Norlándda fylkkamanniin ja guoskevaš departemeanttaiguin oažžut
buori proseassa johtui Divttasvuona-Oarjevuonaguovllu suodjalanplánabarggu oktavuođas.
Finnmárkku fylkkamanni ja Sámediggi čađaheaigga
ovdaprošeavtta, mainna galggai duođaštit
man olu automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon
kulturmuittut gávdnojit evttohuvvon álbmotmeahcceguovllus
Várjjatnjárggas.
Oktiibuot registrerejuvvojedje 129 kulturmuittu 48 báikkis
Várjjatnjárggas,
ja eatnašiin dáin
lea oktavuohta sámi kultuvrii.
Sámediggi lea oassálastán čázádatdeavddagáhttenplána ráđđeaddi
joavkkus, maid Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhta (Norges vassdrags-
og energidirektorat) lea ráhkadeamen. Eará oassálastiiguin
lea soabaduvvon ahte Sámediggi čađaha
oasseprošeavtta, mas sámi
beroštumit čázádatdeavddagáhttenplána
ja Ollislaš plána
rievdadeami barggu ektui árvvoštallojuvvojit.
Borgemánu loahpas 2001:s loahpahuvvojedje
kulturmuitofágalaš iskkadeamit Suodjalusa
plánaid oktavuođas
oktii čatnat Meavkki ja Blåtind báhčinguovlluid.
Iskkadeamit čájehedje
ahte sámit leat geavahan Meavkki- Blåtind
guovllu Sis-Romssas viidát. Sámediggi
gávnnai kulturhistorjjálaš guorahallamiin
214 sámi kulturmuittu ja máŋga
earenoamáš sámi
kulturbirrasa. Gáldut ja registrerejuvvon
kulturmuittut čujuhit máŋgga
boazodoalloáigodahkii 1500 logu rájes
gitta otnážii.
Iskkadeamit čájehit
ahte ollu kulturmuittut leat dál juo billahuvvon
Suodjalusa hárjehallamiid geažil
dán guovllus. Eará kulturmuittut
fas sáhttet billahuvvat Meavkki ja Blåtind
báhčinguovlluid oktiičadnan-
ja stuoridanplánaid geažil.
Kulturbiras nuortalaš gilli ráfáidahttojuvvui
Gonagaslaš resolušuvnna
bokte čakčamánu
22. b. 2000. Sámedikkis lea hálddašanovddasvástádus guovllus,
ja dikšu guovllu jahkásaččat
ovttas Finnmárkku fylkkamánniin. Sámediggi álggahii
ollislaš hálddašanplánabarggu
guovllu várás
2001:s. Prošeaktabarggu álgogeahčen čađahuvvojedje
geasset jearahallamat ja arkeologalaš iskkadallamat.
Iskkadeamit bukte albmosii badjel 30 ođđa
registrerejuvvon kulturmuittu. Ovdalaččas
leat registreren 66 kulturmuittu nuortalaš gilis.
Kulturmuittuin oaidná movt nuortalaš gilis
geavahedje resurssaid dolin, makkár osku
sis lei ja movt sii orro, ja dat lea deaŧalaš čujuhanrámma
nuortasámiid dahje koltálašsámiid
kulturhistorjjá ovdanbuktimii. Hálddašanplána
ráhkadanprošeavtta
oktavuođas vuordit, ahte searvvit ja eará guoskevaš berošteddjjit
Njávdámis servet viidát
refereansajoavkku bokte, ja ahte báikkálaš olbmot
servet gieddebargui.
Čakčamánu
1. beaivvi 2001 rájes válddii
Sámediggi badjelasas formalalaš-
ja oktiiortnenhálddašanovddasvástádusa
Ceavccageađggi – Mortensnes kulturmuitoguovllus.
Lávga ovttasráđiid
Várjjat Sámi Museain
ráhkaduvvo dál hálddašanplána
guvlui.
Suoidnemánus 2001 dieđihuvvui Sámediggái
ahte Ruksesbávttis Cuoppogiettis Porsáŋggu
gielddas ledje gávdnon báktegovat.
Dat ledje málejuvvon njuolga báktái
rukses ivnniin, ja govain leat sihke olbmot, geometralaš govat
ja bohccot. Lea váttis diehtit goas dat
govat leat ráhkaduvvon, muhto jáhku
mielde birrasii 1800 – 1500 jagi ovdal Kristtusa, dan áigodagas
mii láidesta min historjjálaččat
dovddus sámi kulturdovdomearkkaide. Báktegovat
leat hui rášis
kulturmuittut, mat álkidit sáhttet
billahuvvat jus bearráigeahčakeahtes
johtolat lassána guovllus. Báktegovvabáikki
gávdnoma oktavuođas doalai
Sámediggi oktasaščoahkkima
borgemánu 24. beaivvi 2001 Billávuonas
eanaeaiggádiin, Sarvvesvuona ja Birrasa
giliservviin, Porsáŋggu gielddain,
Finnmárkku fylkkasuohkaniin, Romssa museain
ja Riikkantikvárain. Borgemánu
25. beaivvi 2001 lágidii Sarvvesvuona ja
Birrasa gilisearvi seminára guovllu sámi
ovdahistorjjá birra ovttasráđiid
Sámedikkiin.
2.3.5.2 Sámedikki bargu Báikkálaš Agendain
21
Golmma jagi prošeaktaovttasbargu Birasgáhttendepartementtain Báikkálaš Agenda
21 rámmaid siskkobealde lea heaittihuvvon dán
jagi. Prošeavttas leat leamaš olu
doaimmat ja dat lea váldon bures vuostá.
Norsk Institutt for by- og regionsforskning álttás
lea evalueren prošeavtta. Sámedikki
váldoulbmil Báikkálaš Agenda
21 bargguin lea váikkuhit birasáddjás geavada
duohtan dahkama sámi servodagas dan bokte
ahte oainnusin dahkat ja doarjut doaibmamolssaeavttuid nana ceavzilis
ovdáneami ektui. Dan oktavuođas
lea deaŧalaš ságastallat
sámi eallinoainnu, ipmárdusa
ja dárbbuid birra guovddáš,
guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiiguin vai
sii čuovvolit Agenda 21 kap. 26 hástalusaid
sámi álbmoga ektui. Nana
ceavzilis ovdáneami ulbmil gáibida
Agenda 21 kap. 26 hástalusaid čuovvoleami,
vai joksá daid ulbmiliid mat doppe leat
namuhuvvon eamiálbmogiid birra. Danne almmuhii
ge Sámediggi 2001:s Eamiálbmot
Agenda 21 barggu.
Sámediggi lágidii ovttasráđiid
Sámi Instituhtain seminára «Sámi
eanadat ja Agenda 21: Kultuvra, ealáhus,
birasgáhtten ja demokratiija» Kárášjogas skábmamánu
6.- 7.b. 2001. Seminára lei Sámi
Instituhta areála- ja ressursahálddašeami dutkanprošeavtta
oassi, ja Sámedikki Báikkálaš Agenda
21-prošeavtta oassi. Seminára
ulbmilin lei ovdanbuktit areála- ja ressursahálddašeami iešguđetlágan hástálusaid
sámi geavahan- ja ássanguovlluin,
ja das ledje ollu oassálastit.
2.3.5.3 Sámi viesuid suodjalan- ja hálddašanplána
Golmma jagi prošeakta «Sámi
viesuid suodjalan- ja hálddašanplána» lei guovddáš bargu
Sámedikkis 2001:s. Prošeavtta
ulbmilin lea ráhkadit hálddašanortnega Sámediggái,
movt suodjalit ráfáidahttojuvvon
ja gáhttenárvosaš sámi
viesuid. Jahki 2000 manai viiddis gieddebargguide lullisámi
guovlluin, ja 2001 gis gieddebargguide sámi
guovlluin Norlánddas ja muhtun sajiin Romssas.
Oktiibuot leat dáin guovlluin fitnan 68
báikkis gos gávdnojedje boarraset
huksenbirrasat main lea oktavuohta sámi
historjái. Gieddebargguid oktavuođas
bovdiimet báikkálaš olbmuid
ja viessoeaiggádiid báikkálaš fáddáčoahkkimiidda
sámi viessosuodjaleami birra. Bargu lea
vel eambbo nanosmahttojuvvon go Sámediggi
lea ožžon iežas
bistevaš viessosuodjalusvirggi.
2.3.5.4 Dávvirvuorkkát
Sámediggi lea 2001:s bargan nannet ja oažžut hálddašanovddasvástádusa
sámi museaide jagi 2002 rájes. Sámedikkis
lea leamaš konstruktiivvalaš ságastallan
Kultur- ja girkodepartemeanttain, Norsk museumsutviklingain ja Sámi
Museaservviin dán oktavuođas.
Máŋga sámi musea,
earret dat mat ledje mielde čielggadanproseassas
sámi museaid oktavuođas 2000:s,
leat váldán oktavuođa
ja háliidit Sámedikki hálddašanorgánan.
Leat maiddái ságastallan
proseassa birra suohkaniiguin ja fylkkasuohkaniiguin.
Sámediggi lea geahččalan oažžut
Nuortasámi musea sámi
našuvnnalaš duhátjahkebáikin.
Geassemánu 5. beaivvi 2001 doalai Kulturdepartemeanta čoahkkima Njávdámis,
gos čielggaduvvui boahttevaš Nuortasámi
musea huksen ja doaibma 2002 rájes. Statsbygg:s
galgá lea ovddasvástádus
huksemis, ja Sámedikkis fas váldoovddasvástádus
doaimmas.
2.3.5.5 Doarjagiid juohkin sámi kultursuodjalandoaimmaide
Sámedikkis lea ovddasvástádus juohkit
ja máksit jahkásaš doarjagiid
sámi kultursuodjalanprošeavttaide. Doarjja
addojuvvo doaimmaide maiguin gozihit bajit kulturmuitofágalaš beliid
sámi kulturmuito- ja kulturbirasbarggus
ja sámi viessosuodjaleamis. 2001:s lei
doarjjarámma 1 089 000
ru, 1 000 000 ru bođii
Riikkantikvára bušeahta
bokte sámi kultursuodjalussii ja 89 000
ru lei báhcán jagi
2000 doarjagis. Oaččuimet
59 ohcama maid ollislaš ohcansupmin gárttai
4 358 000 ru. Dán sáhttá buohtastahttit
jagi 2000 doarjjarámmain, mii lei 1 014 000
ru ja dalle bohte 39 ohcama maid ollislaš ohcansupmin gárttai
1 880 075 ru. Beroštupmi
ohcat doarjagiid sámi kultursuodjalandoaimmaide orru
dalle jođánit
lassáneamen jagis jahkái,
mii lea hui illudahtti. Dán geažil
fertege doarjjarámma bajidit mealgat.